Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 31.-st oktoobrist. Starmani Mälberg. Euroopa Liidu põllumajandustoetused toetavad maaeluga väljaspool põllumajandustootmist ühtse põllumajand hariduspoliitika kujundamisel seisab Eesti bürokraatia vähendamise ja võrdsete konkurentsitingimuste eest, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Rootsi keskkonnaminister tahaks nihutada Vene-Saksa gaasijuhet seni planeeritust ida poole ehk lähemale balti riikide rannikule. See vähendaks tema sõnul keskkonnariske. Eesti keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul on loogiline pakkuda välja erinevaid variante, aga seisad Kuda naabrite huvide arvelt. Eesti põlevkivi kaevurite palk tõuseb alates esimesest jaanuarist. Palgasüsteemi uuendamine on juba alanud. Aastaks 2013 2014 tahab Tallinn valmis ehitada trammiliini mis ühendab Lasnamäed kesklinnaga ja balti jaama lennuväljaga. See läheb maksma 3,2 miljardit krooni. Loodetakse ka eurorahale. Tänamatud toidumessil saab tutvuda enam kui 120 firma väljapanekuga. Hulganisti korraldatakse konkursse. Viimastel aastatel on Mess suunatud asjatundjatele, kes vahetavad infot ja sõlmivad lepinguid. Tartus algasid orelimuusikapäevad, mis sel aastal on pühendatud Tartu Peetri kiriku orelile ja Tartu kirikumuusikutele. Madridi kohus tunnistas 2004. aasta pommirünnakut korraldamise eest süüdi 21 inimest. Seitse inimest vabastati. Venemaa saatis OSCE-le duumavalimiste jälgimiseks vaid 70 vaatleja kutset läinud valimistel 2003.-le sel aastal oli kutseid 400. OSCE süüdistab Venemaad seninägematute piirangute seadmises. Homme hommik on pilves ja vihmane, pärast lõunat ilm selgineb. Sooja tuleb seitse kuni 11 kraadi. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tutvustas Eesti võimalusi Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames, vahendab Riina Eentalu. Nagu teada, saab Eesti järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu tõukefondidest 53 miljardit krooni. Põllumajandus saab sellest suure osa näiteks otsetoetusteks 13 ja pool miljardit, maaelu arengukava rahastamiseks üle 14 miljardi kalandusfondi 1,6 miljardit, kuid ühine põllumajanduspoliitika annab võimaluse taotleda toetust ka väljaspool põllumajandussektorit ja sellest teatakse vähe. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Eraldi on ju ette nähtud liider, programm, mis on otseselt nii-öelda kodanikuühiskonna rahastamiseks ja selleks on Eestis moodustatud 21 liider piirkonda, kes täna oma strateegiaid välja töötavad ja see summa on 1,6 miljardit, mis läheb siis otse nii öelda maapiirkondadesse kodanikuühiskonna initsiatiivil rakendamiseks. See on väga laiade võimalustega ja eeldab kohaliku initsiatiivi ja koostööd. Ministri sõnul on Eesti olnud hea toetusraha kasutaja, vaidlusaluste toetuste protsent on pea olematu, ütles minister. Tõsi, ta möönis, et arenguruumi on kas või selles osas, et kõik asjast ühtmoodi aru saaksid. Põllumajandussektor joon ääretult killustatud, et see raha jaguneb tuhandete, isegi kümnete tuhandete erinevate taotluste vahel, see spetsiifika ja see töömaht on ikkagi oluliselt suurem kui üldjuhul teistes valdkondades. On meil ka, et põllumees ta näeks väga selgelt oma ettevõtmise perspektiivi, et üha rohkem tuleb mõelda nendele tendentsidele, mis toimuvad Euroopas tervikuna või maailmas tervikuna. See on kindlasti oluline ja, ja võib-olla eelmise perioodiga võrreldes muutunud nõue konkreetselt nendele taotlejatele, kes soovivad ettevõtlusega tegeleda selles põllumajandussektoris. Majanduslik ühistegevus on oluline ja informatsiooni hankimine, et see on nüüd küll kasvav nõue. Mis aga puudutab Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kujundamist ja Eesti seisukohti selles vallas, siis tõi minister neli märksõna. Kõigepealt võrdsed konkurentsitingimused, tänaseks on kujunenud olukord, kus ka toetustasemed on erinevates riikides erinevad, teine on ka riigiabi. Oleks ühtlustatud, riigid on erineva jõukusega, neil on erinevad võimalused, siis ka see konkurentsitingimusi ei ühtlusta. Kolmas soovime lihtsustada Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat. See poliitika ei saa enam keerulisemaks minna. Läheb liialt bürokraatlikuks ja neljas, mida me kindlasti soovime, on toidu ohutus ja üldine poliitika orienteeritus turule. Aktsiaselts Eesti põlevkivi juhtkond kirjeldas palgasüsteemi uuendamist, kuna kuu aega tagasi nõudsid Estonia kaevanduse töötajad palgatõusu. Põlevkivi tarbimine on tänavu oluliselt kasvanud ja töökoormus suurenenud, seetõttu pidas kontserni juhtkond õigeks tõsta kaevurite palka juba alates esimesest jaanuarist. Ago Gaškov. Septembri lõpus nõusid Estonia kaevanduse brigadirid kiiret palgatõusu, kuna töömaht on oluliselt kasvanud. Kas Eesti põlevkivi juhtkond palganõudmise osas vastuse Eesti põlevkivitöötajate ametiühingule ja edaspidi eelistab kaevanduskontserni juhtkond sellistes küsimustes suhelda mitte otsetöölistega ja brigadiri tega vaid ametiühinguga. Aktsiaselts Eesti põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi. Vestluse sisu on, et palk tõuseb uuest aastast ja selle uue palgasüsteemi ettevalmistamine praegu juba käib, käib tegelikult alates septembrikuust juba, aga mis siis juhtuma hakkab järjest, eks ole, need töö etapid on kirjeldatud, on kirjeldatud ka meie nii-öelda ettevõtte arengu prioriteet. Ehk siis põhiametites palgatõusu eelis tempo. Eile kohtusin ka Estonia brigadiiridega ja siis olid selle ettepaneku algataja ettepaneku kirja algatajad ja rääkisime ka tõest ja palkadest, saime vastastikku väärtuslikku informatsiooni ja minule jäi küll mulje, et nemad jäid selle kohtumisega väga rahule. Mis ametites palk kindlasti tõuseb ja kui palju tõuseb kõikides ametites ja melon? Umbes teada, palju me saame nii-öelda arvestuslikult palgafondi mahtu kasvatada, aga millises proportsioonis ta, millises ametis tõuseb, see ongi nüüd selle uue palgasüsteemi korrastamisega eesmärk, ehk siis proportsioonid on erinevad, kas me võime siis öelda, et sa brigadirid, nõudmine kiirendas seda protsessi või mitte? Mõnes mõttes kiirendas seda protsessi sellepärast et tähelepanu sai juhitud selle aasta sellisele kortsu selle, selle sammu läbiviimise kiiruse vajadusele ehk siis võib-olla muidu oleks olnud palgatõusu hetk võib-olla seal pigem meie majandusaasta alguses, nagu tavapäraselt on kombeks, ehk esimene aprill, nüüd me kindlasti teeme selle esimeseks jaanuariks. Täna sai teatavaks, et Rootsi valitsus nõuab Vene-Saksa gaasijuhtme paigutamist seni planeeritust ida poole rohkem balti riikide ranniku poole. Rootsi keskkonnaminister Andreas Caldwell nõuab Nord Streami gaasitoru kulgemisele alternatiivse lahenduse esitamist, et see oleks kaugemal Rootsi majandustsoonist, kuid lähemal balti riikide rannikule. Praegu Nord Streami planeeritav gaasijuhe võib kalgreni arvates häirida kalandust ja mõjutada negatiivselt looduskeskkonda. Ministri sõnul vähendaks juhtme paigutamine rohkem ida poole keskkonnariske. Mida arvab sellest mõttest Eesti keskkonnaminister Jaanus Tamkivi? Ei jah, nüüd, kui täpselt vaadata selle ministri kõne teksti, siis ta ka tema täpne sõnastus on küll selline, et ettevõtte poolt siis ilmselt nord Streami poolt antud infost selgub, et juhtme paiknemine ida pool väldiks paremini keskkonnaga seotud probleeme ja riske, et nüüd oleks siis ettevõtte poolt vajalik ära näidata, millised on alternatiivsed marsruudid, mis on mõeldavad keskkonnariskide seisukohalt nagu parema variandina, nii et tõepoolest tähendada seda, et antud hetkel on siis Rootsi keskkonnaminister on viidanud ka selle peale, et tuleks nagu seda trassi natukene nihutada ida poole samale Eesti poole seisukoht on ju täiesti olemas selle juhtme paigaldamise juures muidugi loogiline oleks see, et pakutakse välja erinevaid variante küll, aga see ei saa toimuda nüüd naabrite huvide arvelt, et paraku see on selline delikaatne küsimus. Kevadel soovitasid ka Soome ametiisikud norstremil kaaluda gaasijuhtmeviimist Soome lahes kavandatust teise kohta ehk lähemale Eesti rannikule. Nüüd tuleks siis Rootsi välja sellise avaldusega. See nagu sunnib küsima, kui hästi läheb, siis Põhjamaade ja Balti riikide koostöö. Jah, seda küll jah, seda enam, et meil nagu sellise avalduse kohta varem ka informatsioon tõesti nagu puudus, aga ma loodan, et meie koostöö ikkagi saab olema endisel tasemel hea. Rootsi keskkonnaminister välistab alternatiivse lahendusena Vene-Saksa gaasijuhtme vedamist mööda maad. Kas sellest on juttu olnud? Sellest ei ole meil omavahelises kontaktides küll küll tegelikult nagu juttu olnud. Raske on kommenteerida, et miks nad jõudsid sellisele seisukohale ja millised võiksid olla niuksed Rootsi-poolsed huvid vaadeldes seda varianti, et miks, miks see neile ei peaks sobima? Eesti, Läti ja Leedu suhtuvad sellesse varianti positiivselt. See viimane küll positiivselt, et tuleks hinnata ka seda varianti, et paraku nagu rõhutakse väga palju selle peale, et see gaasijuhe peaks merest läbi minema, aga aga ka maapealne variant on tegelikult täna läbi töötamata ja see kindlasti on üks alternatiiv. Kas teil on kavas kohtuda või rääkida sel teemal oma Rootsi kolleegiga? Võib-olla hea nüüd on vajalik, et ma ütlen, et meil oli justkui üleeile ja eile veel oli, oli keskkonnanõukogu Luksemburgis, kus, kus ministrid olidki kohal ja Rootsi minister oli ka seal kohal, jah, siis ta seda teemat üles ei võtnud. Omavahelistes vestlustes mitte. Ja lisame siia veel, et Soome keskkonnaminister Kimmo diilik ainen on asja ajakirjanikele öelnud, et kõne all on ka võimalus rajada Vene-Saksa gaasijuhe suursaarest lõuna poole ja et ta on saanud selle kohta kinnitust Venemaa keskkonnaministri asetäitjalt. Ja nüüd välisuudiste juurde. Indrek Kiisler. Madridi kohus mõistis täna 21 inimest süüdi 191 inimelu nõudnud pommiplahvatuste korraldamises Madriidi eeslinnades 2004. aasta kevadel. See oli suurim Al-Qaedaga seotud rünnak Euroopas. Kõik süüdistatavad eitasid oma süüd. 19 neist araablased peamiselt Marokost ning üheksa olid Hispaania kodanikud. Seitse inimest mõisteti õigeks. Üks oli õigeks mõistetud juba varem. Taanlane Emilia Trashoras, kes muretses lõhkeainet ning marokolasega Chamaal Su kamm ning allelga Nuuni tunnistati süüdi mõrvas ning neile määrati tuhandeid aastaid vanglakaristust. Need karistused on aga suurel määral sümboolsed, sest Hispaania seaduste järgi võib maksimaalne vanglas oleku aeg olla kuni 40 aastat. Täna mõisteti kohut ning nüüd me peame vaatama tulevikku, teatas Hispaania peaminister Luis Rodriguez Zapateeru pärast otsuse väljakuulutamist. Ka julgeoleku ja koostööorganisatsioon OSCE süüdistas täna Venemaad ennekuulmatut piirangute seadmises seoses eelseisvate riigiduumavalimistega. Venemaa saatis nimelt kutsed uuesti vaatlejatele suure hilinemisega ning ainult 70 kuutsed. OSCE on juba tänud, et vaatlejad jõuavad kohale nii suure hilinemisega. Korralikku tööd nad Venemaal teha ei saa. Nad peaks jälgima seda, et kandideerivatel erakondadel oleks võrdne juurdepääs meediale oma seisukohtade tutvustamisel. Lisaks kontrolliks vaatlejad valimispäeval valimisprotseduuride vastavust rahvusvahelistele standarditele. Venemaa prokuratuur nimetas terroristlikuks aktiks Lätis toimunud pommiplahvatust, milles hukkus kaheksa ning sai vigastada vähemalt 56 inimest. Plahvatus toimus ühes bussis, milles olid põhilised tudengid. Uurijad kahtlustavad, et lõhkekeha oli paigutatud autobussi. Salongi lõhkekeha võimsus oli ligikaudu üks kilogramm trotüüli. Kes või milline organisatsioon võis olla plahvatuse taga, pole praeguseks veel selge. Ja uuesti Eesti asjadest täna toimunud Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil kutsus kõige elavam arutelu esile projekt nimega Tallinna tramm. Sellega Riina Eentalu jätkabki. Tallinna linnavalitsus saatis volikokku projekti Tallinna tramm, kus oodatakse heakskiitu trassile, mis ühendaks Lasnamäe linnaosa Vabaduse väljakuga ja balti jaama lennujaamaga. See on esimese etapi ülesanne, mis peaks valmis olema aastatel 2013 2014. Lasnamäe kesklinna trass kulgeks Laagna tee Gonsiori tänava Estonia puiestee kaudu Vabaduse väljakule. Maksma läheb see 3,2 miljardit krooni. Selle sees on ka veerem ehk 35 moodsat trammi. Selle juures loodetakse eurorahale. Ühtekuuluvusfondist võiks saada rahastamist kuni 80 protsendi matuses kogu projekti maksumusest. See aga eeldab riigi tuge. Abilinnapea Jaanus Mutli. Ja me loodame, et vabariigi valitsuselt siis ka poliitiline otsus tuleb, kuid kuna tänaseks on veel vastust ei ole, siis ka linnavalitsus töötab välja juba järgmise aasta märtsikuuks Lasnamäe kesklinn lihtsama trammiliini variandi mida siis oleks võimalik realiseerida näiteks sellisel juhul, kui siis riigi osalus jääks punaseks või puudukse üleüldse mingitel põhjustel. Aga kui projekt täies mahus käiku läheb, mis toimub siis Gonsiori tänaval, jaga Estonia puiesteel. Sinna kindlasti mingis osas jääb tava liikus ka peale, aga loomulikult nendelt vaid täna pind ära ehk siis autoliiklust seal sellises noos peale lasta enam sellisel juhul ei saaks. See, mis puudutab puude mahavõtmist, siis sest see eeldaks seda, et kogu sellel Gonsiori tänava lõigul tuleks kuskil viis kuni seitse puud ilmselt seetõttu maha võtta. Estonia puiestee on mõte, on see, et Estonia puiesteel tava liikus, oleks võimalik üldse maha võtta, et sina peal ainult siis tramm, troll, buss, aga ükski tavasõiduks sellisel juhul sõitma enam ei hakkaks. Suund on siis autod kesklinnast välja. Jäävad linna serva, kui te vaatate skeerival kollased kastikesed, kus on p-täht, tehnopargi ja reisi parklas ja auto sinna jätta ja siis sõita trammiga kesklinna. Lennuväljaliini puhul kaalutakse kaht varianti. Üks on see trammitee ühendataks siis majaka tänavalt senise trammiteega ja teine variant on see läbi ülemiste ristmikud sealt raudtee alt läbi ja sealt edasi juba ühendatakse see siis olemasoleva Tartu maantee trammiliiniga. Mis puutub mustamäe suunda, siis see jääb kaugemasse tulevikku. Tallinnas avati täna Toidumess, Uku toom käis kohal. Täna avatud toidumess on arvult 12. ja seda võib vaadelda kahe osana firmade väljapanekud ja erinevad konkursid ning võistlused. Alustame esimesest poolest. Kuidas iseloomustab messi Leivaliidu president Neeme Raig? Kui vaadata aastaid tagasi, siis muidugi asjad tutvunud või algaastatel taheti tutvustada firmasid ja tooteid ja seminari põhitähelepanu ja kontaktide sõlmimisele. Nüüd on asi ikka niimoodi. Messi külastavad asjatundjad põhiliselt ja ma loodan, et sealtkaudu levib info kõige paremini meie toodetes, tegemistest, firmadest, infot saab ka seal igalt poolt, aga on ta selline, ütleme mingil hetkel kontsentreeritud infopunkt, kus tõesti kõike näeb, kõike, saab kindel see, sellepärast et infot on ju massiliselt, igal pool ja igasugust infot ja kas keegi korjab just neid terasid üles. Kui talgulised preeritud siin väljas, siis ta mõjub kindlasti Ecalavola teravik. Nüüd võistlustest täna olitees pagarid, kondiitrid, noored kokad ja noored teenindajad. Viimaste konkurss oli täies hoos, kui rääkisin eesti kelnerid ja ettekandjate liidu presidendi valdo Boxepaga. Milline on nende konkursi ja toidumessisuhe? No ta on, need kaks asja on omavahel orgaaniliselt seotud, aga, aga nõrk, teenindajate võistlust võib kontekstiväliselt jälgida ja teda võib jälgida just nagu sellisest väga positiivsest aspektist. Selles mõttes, et noh, et kui me täna räägime seda, et on tööjõukriis ja teeveeritud töötajaid on raske leida ja hästi õpetatud töötajaid on raske leida, siis tegelikult noor teenindaja ta iga aastaga siia tuleb järjest rohkem inimesi võistlema seda näha. Statistika näitab, et iga aasta on kolmandik võistlejaid rohkem. Ja ta nagu hea märk sellest, et kutse noorte hulgas levib ja iga aastaga järjest popim, nii imelik kui see ka ei, võib-olla ei tundu. Esimese hooga me saame öelda, et asi toimib ja toimib hästi. Võistlus siin on asi, mis paneb inimesed paremusjärjestusse või see on säga neile lihtsalt üks õppetund erialaselt. Vaadake, võistlus on alati subjektiivne, alati on see see võimaluseta mingile väga subjektile sel põhjusel hea võistleja. Ta ei tule esikohale, ta tuleb kolmandale kohale. Et võistlus, võistlus on pigem pigem ühe külje pealt, on ta see kohtumise õpetajat. Aga loo lõpus eksponentide juurde tagasi astusin ühte boksi, kus asus Itaalia toodete firma, mis on juba 15 aastat tegutsenud Soome turul ja nüüd on saabunud ka Eestisse. Miks. Eesti on uusmaa Itaalia toidule ja Eesti inimesed armastavad kvaliteetset toitu ja itaalia toitu, sealhulgas neil on hea hinna ja kvaliteedi suhe ning Soomes panime tähele eestlaste huvi meie toodete vastu. Kuna transpordiga on probleeme, ongi nüüd ka siin meie ettevõte. Tartus algasid täna orelimuusikapäevad Hedvig Lätt, kes küsimas, millist muusikat pakutakse. Kesksel kohal on sel aastal Tartu Peetri kiriku orel ja Tartu kirikumuusikud, jätkab Tartu orelimuusikapäevade peakorraldaja Anneli Klaus. Sellel aastal oleme keskendunud Tartu Peetri kiriku orelile. Peetri kiriku orel on mehhaaniline orel, mis on valmistatud 1890. aastal. Tal romantilise kõlaga üks suuremaid mehaanilisi oreleid Eestis on ühtekokku 1215 vilet. Mõned on väga suured, suuremad kui mitu inimest kokku ei mületan nii väikesed nagu pastapliiatsi südamik, nii et see oreli samas on. Väga põnev. Esinevad sellel aastal Kertu organistid, Tartu Pauluse organist Anna Humal, Maarja kiriku organist Elke Unt ja mina Peetri kiriku organist. Täna orelimuusikapäevade avakontserdil tähistatakse Tartu Peetri kirikus usupuhastuspüha Taali õhtuga, kus iga tulija saab kaasa laulda Martin Luteri poolt loodud koraale. Kindlasti kõlab ka üks kindel linn ja varjupaik, mis on väga kuulus koraal ja paljud seda teavad. Ja kuna sellel päeval on ka Hugo Lepnurme sünniaastapäev, siis me laulame kindlasti ära ka Hugo Lepnurme koraali, mis on meie koraaliraamatus olemas. Esimesel novembril on pühakute päev. Pühakutepäeva puhul on siis selline pidulikum kontserte, kohale tulevate akordionistid, ansambel Terpt ja Tartu üliõpilassegakoor. Ja siis muidugi kõlab ikka ka orelimuusika. Kolmandal novembril on galakontsert ja siis mängime kolm organisti Tartu Peetri kiriku orelil. Kuna orelimuusikapäevi toetab Tartu Kultuurkapital pääskontserditele vaba annetusega Peetri kirikuürituste sissetulekuga, toetatakse Peetri kiriku torni uuendamist. Kontsertidele võivad tulla muusikasõbrad, sellel on korraks aeg maha võtta, tulla muusikat kuulama, eriti esimesel novembril, pühakute päeval, kui on kaastegev ka akordionistid ansambel, mis on väga põnev mängida orelit ja akordioni koos, et see ei ole mitte vaheldumisi mängimine, vaid koos mängimine. Ja siin on tore lisada, et täna annab Kuusalu vald kätte valla aukodaniku professor Hugo Lepnurme stipendiumi. Stipendiumiga väärtustatakse helilooja organisti ja pedagoogi tarandit, eesti kultuuris tunnustatakse orelimuusika ja vaimuliku muusika loojaid, edendajaid, õpetajad ja innustatakse Kuusalu vallast pärit noori. Tänavu saavad stipendiumi organisti ja pedagoog professor Andres Uibo ja Kuusalu muusikakooli tšelloõpetaja ning muusikaakadeemia magistrant Enno nurm, kes on Hugo Lepnurme, venna Arno pojapoeg ja ilmateade. Öösel pilvisus tiheneb ja alates Loode-Eestist hakkab vihma sadama. Lõuna ja edelatuul tugevneb kuue kuni 12, saartel puhanguti 20 meetrini sekundis ja sooja on öösel kaks kuni kaheksa kraadi. Hommik on pilves ja vihmane, pärastlõunal alates Loode-Eestist taevas selgineb ja sadu lakkab. Päeva jooksul pöördub tuul järk-järgult läände ja loodesse ja puhub seitse kuni 12, õhtul puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Sooja on homme seitse kuni 11 kraadi. Te kuulsite päevaga ja mille järjekorranumber on 16985. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.