Tere õhtust, kell on kuus. 26. august, Eesti raadio uudistetoimetusest teeme kokkuvõtte. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. President Toomas Hendrik Ilves nimetas kaevurite päeval Toilas kõnet pidades laboreid Virumaa selgrooks. Ilves kinnitas, et tänu põlevkivi kaevandamisel on Eesti kogu euroliidus üks energia sisseveost vähem sõltuvaid riike. Venemaa presidendi pressiesindaja kaitses genotsiidis süüdistatavate Arnold Meri ning avaldas lootust, et 88 aastane mees ei jõua kohtu ette. Kas jõudsid tulekahjud? Olümpiamängude sünnipaika? Valitsus on kindel. Laastavat põlengut on enamjaolt süüdatud, politsei on seni vahistanud ühe süütaja. Esietendub Viinistu katlamajas Beethoveni ooper epideemia. Lavastaja Liis kolle, dirigent Tõnu Kaljuste, kunstnik Ann Lumiste. Viimane etendus on 31. augustil. Ilm on meil pilves ning sajab hoovihma. Sooja on öösel üheksa kuni 16, Home päeval 15 kuni 19 kraadi. Ja kõigest lähemalt Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kaitseb genotsiidis süüdistatavat Arnold Meri ning avaldas usutluses ajalehele New York Times lootust, et eakas mees ei jõua kohtu ette. Rogovi sõnul tuleks Arnold Meri puhul arvestada mitmeid asjaolusid, sealhulgas mehe kõrget vanust. Peskov avaldas kahetsust, et Eesti valitsus tulevikku vaatamise asemel endiselt minevikuga sõdib. Ajaleht New York Times märgib, et paljud endised Nõukogude liitu kuulunud riigid on püüdnud jõuda kommunismi kuritegude hindamiseni, samal ajal kui Vene valitsus on sellele valdavalt vastu seisnud. Lääne ringkonnaprokuratuur saatis eelmisel nädalal kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 88-ni Vastaste Arnold Meri genotsiidis. Süüdistuse järgi osales Arnold Meri 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel ning juhtis ja kontrollis küüditamise läbiviimist Hiiumaal. Kaevurit Päeval Toilas ütles president Toomas Hendrik Ilves, et tänu kaevuritel on Eesti praegu kogu Euroopa liidus üks energia sisse veosta vähem sõltuvaid riike. Virumaa ühel rahvarohkeim üritusel käis kohal Ago Gaškov. Augusti viimasel pühapäeval peetav kaevurite päev kujunes tavapäraselt Ida-Virumaa suurimaks rahvapeoks mida ei suutnud rikkuda ka vihma ja piksehood. Kaevurite ette astus ka Eesti põlevkivi peatne juht, äsja Eesti põlevkivi juhatuse esimeheks valitud Ilmar Jõgi. Ma usun Eesti põlevkivi ja põlevkivienergeetika tulevikku, sest see on praegu meie valdav energiaallikas ja järelikult teda tuleb pidada töös efektiivsema ja arendada, see tähendab seda, et tal on tulevikku ja veel tekkeks. Kui me praegu vaatame seda, mis maailmas toimub energiaturul, siis meenutab teatavalt sellist pehmet sõda, eks ole, et kõik vaatavad energeetilistele, toorainetele ja energiatootmisvõimalustele kui strateegilisele varule ja seega peaks Eesti riik vist ka vähem vaidlema selle üle, kui palju me kasutame kivi aga tegema kindlad otsused, et nii palju energiat toodame põlevkivist nii palju taastuvressurssidest ja niipalju siis näiteks omade baasil. Kuidas teie meelest oleks võimalik poliitikuid niimoodi suunata otseselt, mida tehakse, ei ole mitte päevapoliitilised, vaid oleksid mõeldud 20-le 30-le 40-le aastale ette nagu energiat, kes peaks tegema? Kavad on tegelikult ongi nagu riigiametnik, Käia otsustajate asi ja energeetikakava siis keskkonna kaovad kõik need kavad, mis mõjutavad paratamatult tõesti põlevkivitööd, viimased versioonid, nii palju, kui mina näinud endale olen selgeks teinud hakkavad sellist tõsist tegevuskava mõõdet saama. Ja kindlasti see strateegiline mõõde, mida te mainisite riigi jaoks on ju äärmiselt tähtis see tähendab seda, et see sarnaneb juba peaaegu nagu kaitse kavandamisega, seal peab olema selgust, seal olema perspektiivi, seal peab olema rahastamise teema selgeks vaieldud. Ja loomulikult seisneb proportsioonid erinevate energialiikide vahel. President Toomas Hendrik Ilves, kes täna kaevurit tervitas, ütles, et tänu põlevkivitööstusele on Eesti kogu Euroopa liidus praegu üks kõige vähem energia sisse sõltuvaid riike, et see on meie julgeoleku ja iseseisvuse küsimus, toonitas president, kes loodab, et Eesti ühiskonnas hakatakse energeetika teemadel senisest sisutihedamat arutelu pidama. Ma loodan, et meil tekib palju tõsisem arutelu nendel teemadel, kus osalevad nii teadlased kui ka poliitikud, et leiame endale optimaalse lahenduse, sest tõepoolest on, meil on põlevkivi, millega on seotud samad probleemid eeskätt keskkonna reostamisega. Meil on taastuvenergia, mis valdkond, kus me alles hakkame midagi tegema ja minu meelest me peame selgeks vaidlema, kuidas me suhtume tuumaenergiasse. Uudiseid välismaalt metsapõlenguid kustutavad tuletõrjujad alustasid olümpiamängude sünnipaiga olümpialinna lähistel asuvate külade evakueerimiseks. Eriolukord kuulutati riigis välja juba eile reedel puhkenud põlengutest Peloponnesose poolsaarel hukkunud 51 inimest, hävinud on üle 500 kodu. Sajad inimesed on pidanud väga kiiresti edasi liikuvate leekide eest oma kodust põgenema. Pealinna Ateena on mattunud valge tuhakihi alla. Põlengutega võitleb 9000 tule tõrjujat, kellele saabus appi kuuekümneliikmeline tuletõrjujate rühm Küproselt, kustutustöödele kaasatud ligi 2000 erimasinat. Kohale on jõudnud ka prantsuse, Hispaania ja Itaalia lennukid, mis kastavad põlenguala. Nii täna kui homme peaksid Kreekat lastavate põlengute kustutamisele saabuma veel 11 riigi päästetöötajad. Tehnika. Peaminister Kostas Karamanlis ütles pöördumises rahva poole, et nii paljude eripõlengud ei saa olla maagiline kokkusattumus ning võimalikud süütajat tabatakse ja nad saavad karistada. Praeguseks on vahistatud üks 65 aastane mees, keda süüdistatakse mõrvas, sest tema süüdatud põlengus Aieuroopalises hukkus kuus inimest. Lisaks on kabala linnas ahistatud kaks teismelist, keda kahtlustatakse süütamises. Iraanlane suvekuudega teinud väga väikeseid edusamme uraani rikastamise aeglustatud arengu põhjused. Selged diplomaatide arvates on tegemist kas tehniliste probleemide või kartusega ÜRO sanktsioonide ees. Iraan on endiselt kaugel vajalike koguste tuumakütused tootmisest, kinnitas rahvusvahelise aatomienergia agentuuri diplomaat. Kolmapäeval peaks agentuur avalikustama Iraani tuumaprogrammi analüüsi, mille tulemustest sõltub, kas ÜRO eesotsas USAga hakkab karmimaid sanktsioone arutama. Afganistani Tadžikistan avast rabasid Panchi jõel USA toetusel ehitatud silla, mis peaks kaubavahetust suurendama. Silda rahastasid lisaks USAle ka Norra, Jaapan ja Euroopa Liit. Avamistseremoonial osalenud USA kaubandusminister Carlos Gutierrez ütles, et sillast saab kõige laiem ühenduste ja Afganistani ja ülejäänud maailma vahel afganistani. Tadžikistan leppisid kokku vabakaubandustsoonide loomises mõlemal pool silda ning viisa ja tollieeskirjade leevendamises etc kaubandust ergutada. Jätkame Eestist täna esietendub Viinistu katlamajas Beethoveni ooper Fideeljo lavastaja Liis Kulla ja kunstnik Ann Lumiste, rääkis Riina Eentalu. Beethoveni ooper, ideelia ideel ju etendused Viinistul on tänavuse Nargen festivali uhke lõpetus. Beethoveni ooper Fideeljo pole meie publik oli just väga tuttav, 70.-te algul mängiti seda Vanemuises. Lavastaja Liis Kalle sõnul jäi aga mängukordade arv millegipärast väikeseks. Liis Kalle ise tunnefideelia vastu huvi juba õpingute ajast Saksamaal. Missugune on siis tema käe all sündiv lavastus? Et ta ei olegi ju tegelikult realistlik lugu, ta on ikkagi selline ajatu, et et ütleme, need, need inimesed, inimtüübid, kes siin esinevad, neid kohata igal pool väga mitmesugustes oludes ja, ja ka erinevas ajas ja noh, loomulikult siis miks ka mitte Eestis. Nii et siis ei tundnud kiusatust mängida nüüdisaja ja oludega. Ei lavastusega kunstniku töö puhul. Ann Lumiste Kui me hakkaksime otseselt nüüd paralleele kuule mingi praeguse olukorraga tegema, mida on võimalik teha küll, aga ta muudaks asja niivõrdmaiseks niivõrd argiseks, niivõrd igavaks, kui päris aus olla, et see, kui visuaalne külg muutub väga maiseks ja väga argiseks, siis, siis sa lihtsalt sa ei suuda seda muusikat enam nautida, sellepärast et Opera on siiski ka vaatemäng muusika ja see, mida silm näeb, ei kõla kokku. Ooper oma kahe koori, orkestri ja solistide ka ja veel ühe lisajõuga, nagu ütles Ann Lumiste katlamajja ära mahutada, nii et publiku jaoks ikka ka ruumi jääks, oli paras pähkel. See on isegi pannud meid nagu seda tegevustiku natukene lööd võtmesse mängima, sellepärast et näiteks vangid, kes peaksid olema, on sügaval ja vangikongis, need on meil on naer. Rõõm lihtsalt dikteerib. Et meil on ta nagu, nagu Liis ütles, et kergelt sürjaalses võtmes Teil on orkester, kaks koori, solistid ja veel üks jõud, mis see on, see jõud on, on helilooja ise, kes esineb võib-olla natuke ootamatult minul. Ja no eks siis publik otsustab, kas ta leiab, et see oli õigustatud ega lasta tal oma teose lavastuse kulgu jälgida ja isegi sellesse sekkuda. Täna on Sisweenistulphideelia esietendus dirigent Tõnu Kaljuste. Viimane etendus on 31. augustil. Eesti Posti ja SEB Eesti Ühispangajuhid arutasid postipangateenuse arengukava ning võimalusi pakkuda posti bussist pangateenuseid 44 suletava postkontori asemel Käiku pandavas postibussis saavad kliendid hakata tõenäoliselt tegema pangatoiminguid. Kliendile, eriti maapiirkonnas elavale kliendile on väga mugav, kui lisaks postiteenusele saab samas kasutada ka pangateenuseid. Pank oleks sellele lisaväärtus, ütles Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas, kelle sõnul on ettevõtte postipangateenuse raames Ühispangaga head koostööd teinud. Esimene postipoissi alustab tööd esimesel novembril ning teenindab inimesi kindlatel nädala päevadel ja kellaaegadel hajaasustusega piirkondades vastavaks. Kohvik kinnitatakse koostöös kohalike elanike ja spetsialistidega kasutatud asjade uuesti ringlusse laskmist, propageerida sellega keskkonnasäästliku mõtteviisi toetav mittetulundusühing uuskasutus. Keskus soovib taastada vanakraamiturgude korraldamise traditsiooni. Uuskasutuskeskus korraldab üheksandal septembril Tallinnas Uus-Sadama tänava platsil vanakraamituru, kuhu oodatakse inimesi oma üleliigseid asju müüma. Täpsemat informatsiooni saab uuskasutuskeskusest ning lõpetuseks ilmast. Ja seal on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma ning võib ka äikest olla. Pärast keskööd sajuhood harvenevad. Puhub läänekaare tuul viis kuni 10, paiguti puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 16 kraadi. Homme päeval hakkab pilvisus taas tihenema ja hommikupoolikul läheneb läänest uus sadu. Tuul pöördub edelasse ja lõunasse ning puhub neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on homme 15 kuni 19 kraadi. Järgmise nädala esialgsest ilmaprognoosist räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Järgnevatel päevadel on ilm vihmane. Mõnel päeval tuleb rohkem, mõnel päeval vähem. Teisipäevane päev paistab niisugune päris vihmane ja võib olla ka äikest ning öised õhutemperatuurid jäävad edaspidi seitsme kuni 13 kraadi piires ja päevasooja on teisipäeval 13 kuni 18, kolmapäev, neljapäev juba 10 kuni 16 kraadi. Nii et ilm läheb jahedamaks ja sagedasti sajab. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja.