Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku esimese novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku toom. Valitsus toetas majandusministeeriumi soovitust liituda Euroopa Liidu Ministrite tasemel. Aruteluga elektri- ja gaasi siseturu korrastamise üles ei lahutaks. Energia tootjad ja tarnijad. Peaminister välistas aga Eesti Energia põhivõrgu sundmüümise. Kiideti veel heaks päeva isapuhkust ja pakendiseaduse muudatused pakendijääkide taaskasutuse suurendamisest ei toetatud eelnõud lastele automaatselt kodakondsuse andmisest. Valitsus pikendas ka Estonia relvaveo uurimiskomisjoni tööd, lõpetatakse see järgmisel aastal pärast Rootsi valitsuse tellitud uuringu valmimist. Venemaa keskvalimiskomisjonilt esimees lükkas tagasi lääneriikide kriitika, et Moskva lubab Riigiduuma valimisi vaatlema liialt vähe eksperte. Saadis toimus suur meeleavaldus, kus nõuti seitsmeteistkümnest eurooplase kohtu alla andmist, keda võimud süüdistavad lapse röövis. Põlva vanemaks kinnitati Priit Sibul Valgamaa Lemmik järk, Trašanov kõrvaldati aga kohtu poolt kriminaalmenetluse ajaks ametikohalt. Senine ettevõtlussüsteem vastab ettevõtete vajadustele, nii selgub uuringukeskuse Praxis uuringust. Tallinna volikogu võttis vastu teise lisa ja eelarvesuurusega ligi 42 miljonit. Eesti maalikunstniku Konrad Mäeauhind läks sel aastal August künnakule. Noor kunstnik peab seda nii tunnustuseks kui heaks kogemuseks, mis annab loomingus lisaimpulsse. Soomes hoiti ära rahud autorööv. 11 kinnipeetu seas on ajalehe andmetel ka Eesti kodanike. Tallinnas ületas aga teisaldatud autode arv oktoobrikuus 1000 piiri. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega, võib sadada nii vihma kui lörtsi. Puhub suhteliselt tugev tuul. Sooja on öösel üks kuni seitse, homme päeval kolm kuni seitse kraadi. Esmalt siis valitsuse tegemistest valitsus kiitis heaks puhkuseseaduse muutmise seaduseelnõu, mille kohaselt on töötaval isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkus seal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest tasutakse tema keskmise palga alusel aga mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutopalka. Valitsus kiitis heaks pakendiseadusemuudatuse, mis suurendab järgmisel aastal pakendite taaskasutusse ja ringlussevõetavaid koguseid. Seni nõudis seadused taaskasutusse. Tuleb võtta pool pakendi kidest. Seadusemuudatuse järgi tuleb järgmisel aastal taaskasutusse suunata 60 protsenti pakendijääkidest, mis tähendab umbes 10000 tonni jäätmekogust. Seni ja vastutusorganisatsioonid on taaskasutuskohustusega väga hästi toime tulnud ja kogunud ja taaskasutanud juba praegu pakendeid nõutud tasemel. Valitsusega ei toetanud Keskerakonna soovi anda Eestis alalise elamisloaga elavate vanemate sündivatele lastele kodakondsus. Justiitsministeeriumi seisukoht on, et see muudaks ilma sisulise aluseta Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid ja kehtiv kodakondsuse seadus on niigi loonud kõik eeldused laste kodakondsusest pettuse vältimiseks. Ning valitsus otsustas ka pikendada reisiparvlaev laeval Estonia toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolusid uuriva valitsuskomisjoni volitusi, kuna oktoobris avaldatud komisjoni vahearuanne midagi uut välja ei selgitanud. Kabinet tegi komisjonile ülesandeks esitada aruanne üks kuu pärast Rootsi valitsuse tellitud laevahuku põhjuste uuringu tulemuste avaldamist. Eeldatavasti valmib Rootsi valitsuse tellitud uuring järgmise aasta kevadel. Rootsi valitsus tellis Estonia huku modelleerimise, mis võib anda vastuseid laevahuku põhjuste kohta. Valitsuse pressikonverentsil oli pikemalt juttu Eesti positsioon, mis puudutab Euroopa komisjoni poolt algatatud elektrit, gaasi hinna, siseturu paketi. Seda tutvustas majandusminister Juhan Parts ja Mall Mälberg. Käis kohal. Juhan Parts rõhutas, et laiem eesmärk on väga oluline, et tekiks tegelik, toimiv elektri ja gaasiturg, et ei tekiks ülemäära Monapole. Plaan on ministri sõnul väga ambitsioonikas. Valitsus kujundas tema sõnul täna Eesti esialgsed seisukohad. Kindlasti avalikkuse jaoks on juba üles kerkinud kaks olulisemat küsimust, mille võib sõnastada niimoodi, et ka Eesti Energia kontserni ettevõte võetakse nii-öelda põhivõrk ära ja teine annet saab siis Eesti gaasivõrgust. Meie seisukoht on see, et jah, me põhimõtteliselt tahame olla positiivsed, et me oleme valmis põhivõrku haldama. Kuid meil on teatud küsimused, mida tänane pakutud variant ei lahenda. Üks küsimus on nii-öelda toimiva turu oluline komponent, et keegi ei saaks turgu moonutada. Kolmandalt riikidest ei ole võimalik toota elektrit ja müüa seda siis sellistel tingimustel nagu tuul kehtivad. Eesti on siin mõneti suhteliselt omapärases seisus, isegi võrreldes Soome, Läti ja Leeduga on meie seis see, et meile tegelikult tänase nii-öelda füüsilised ühendused võimaldavad Venemaalt müüa elektrit praktiliselt 100 protsenti. Majandusministri sõnul peab kolmandate riikide elektri import leidma mingisuguse lahenduse. Kui me läheme oma energiaturul tegutsevate ettevõtete korrastamisele, siis see küsimus peab olema lahendatud. Lihtsalt heast peast ütleme hakata Eesti Energia kontserni nii-öelda ümber korraldama ei ole mõtet. Juhul kui see lahendus tuleb, siis ei ole kohustust, on võimalus, aga ei ole kohustust, et me peaksime Eesti energia või siis Eesti Energia põhivõrguettevõtte kuidagiviisi müüma, et on võimalik, et riik jääb siiski üheks omanikuks, kuidas riik seda korraldab, on juba järgmine detail, küsimus mis on kindlasti oluline, mille osas peab olema meil täielik kindlus, et me ei vähenda Eesti energia kui ka põhivõrgu investeerimissuutlikkust. Küsimusele, kas Eesti energia läheb börsile, vastas majandusminister, et seda näitab lähiaastate areng. Võib-olla mingil hetkel osutub see mõistlikuks. Peaminister Andrus Ansip välistab selle. Börsile viimine tähendab erastamist, see koalitsioon on kokku leppinud selle, et me Eesti Energiat ei erasta. Ka nendest positsioonidest, mille me täna kinnitasime, nägime me ette siis ringipositsioonina selle, et me mitte mingil juhul ei nõustu selliste tarne ja tootmise eristamismudelitega, mis võiks meile dikteerida siis kohustuse teatud osa Eesti energiast erastada sellega kindlasti nõus ei ole. Uuringukeskus Praxis esitles täna ettevõtlustoetuste mõju uuringut ja Tõnu Karjatse käis kuulamas. Praxise uuringust selgub, et ettevõtete toetussüsteem on seni vastanud majanduskeskkonna ettevõtjate nõuetele. Hinnati kokku kaheksat meedet, mida jagati KredExi ettevõtluse arendamise sihtasutuse vahendusel aastatel 2002 kuni 2005. Kõige parema hinnangu sahistada starditoetus, mida on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest. Toetuse tõhusust näitab ka see, et 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Olulised on olnud ka ekspordigarantiid ja laenu ning liisingu käendused. Praeguseks majandusolukord muutunud kasse toetussüsteemi tuleks muuta Marika Priske majandusministeeriumist. Ja kui me vaatame nüüd aastat 2000, kui me sellega alustasime ja vaatame väljakutseid, mis on 2008. aasta eest, siis need on täiesti erinevad. Et 2002. aastal oli meil suur tööpuudus. Me peame muretsema selle pärast, et oleks töökohti, et regioonid areneksid, et täna meil on hoopis teine mure. Täna ei ole meil töötajaid, et täna me peame taga ajama kõrgemat lisandväärtust. Vaatame, kas võitjatel on potentsiaali tegutseda rohkem Eestist väljaspool ja kogu riigi tegevus peab nagu pidevalt kohandama nendele nendele muutustele, mida ta on teinud, et, et lihtsalt me nüüd võtsime ühe tervikliku etapi ja uurisime siis seda, püüdsime süstemaatiliselt uurida. Need tulemused ei üllata meid, sest eks eks nendele naaska jutud aga, aga see on siiski nagu asi, millele tugineda edaspidi. Ja Erki peegel ettevõtluse arendamise sihtasutusest. Me proovime asju lihtsustada. Ehk et kui 2003 2004, kui esimest korda Euroopa Liidu vahendid meile avanesid, siis loomulikult olid erinevad kartused ning bürokraatiat oli natuke liiga palju. Loomulikult me peame ka teistpidi tagama, et, et raha kasutamine on jälle mõistlik ja, ja et ei ole mingeid kuritarvitamise ja teine olemine, mida me tahame teha uuel perioodil, on see, et me tahame rohkem analüüsida ettevõtjate tegelike vajaduse ehk tegeleda diagnostikaga, ehk juba enne kui ettevõtjad meilt toetust saavad, me läheme nende juurde ise kohale ja analüüsime, uurime, mis nende plaanid, mis seal mõtted, mis on nende tegelikud vajadused. Ja üks asi, millest siin täna juttu ei olnud, on ikkagi see, et ettevõtlustoetused tervikuna oluliselt kasvavad. Ehk et mahud on suuremad, mitte lihtsalt paarkümmend protsenti, vaid kordades suuremad noh, näiteks ekspordi ja alustavatele ettevõtjatele mõeldud aastased mahud kasvavad tsirka kolm korda võrreldes tänase päevaga. Tööandjate. Kiisler Venemaa keskvalimiskomisjoni juht Vladimir Džsuuruv tõrjus täna lääneriikide kriitikat teise detsembri duuma valimistele luba ootavate vaatlejate piiramise aadressil. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE pälvis kutseid üle viie korra vähem kui 2003. aasta valimiste eel. Cheurov ütles ajalehes Nezavissimaja Gazeta avaldatud usutluses, et tegemist on piisava arvuga, et tagada normaalne valimisprotsess. OSCE esindajate sõnul võib kutsete kahandamine aga valimisvaatlustõsiselt piirata ja häirida valge valge maja. Pressiesindaja märkis, et USA valitsus on mures ja pettunud. Cheurovi sõnul esitavad teised riigid OSCE-le mõnikord isegi vähem kutseid täitis vaid märkimata, kui suurriik on Venemaa. See ei muuda midagi, neid valimisi peetakse ikkagi demokraatlikeks, märkis keskvalimiskomisjoni juht. Venemaa uurijad avastasid tolli jättis kaheksa inimese elu nõudnud pommirünnaku ühe ohvri kodust lõhkeseadeldise osi, mis sarnanevad eile hommikul liinibussis kärgatanud pommile, teatas peauurija uurimiskomisjoni juhi Aleksander past. Röökini sõnul on kahtlusalune tuvastatud, kuid ta ei täpsustanud üksikasju, vahendas Venemaa uudisteagentuur Interfax. Plaadis avaldasid sajad naised meelt hiljuti avalikuks tulnud võimaliku ulatusliku lasteröövi skandaali pärast. Protestijad loopisid kividega muuhulgas välisajakirjanike, karjusid hüüdlauseid. Milledes süüdistasid eurooplasi laste röövimises. Raevunud inimhulk nõudis, et kõik süüdistatud astuksid Tšaadis kohtu, et rahvusvaheline skandaal sai alguse eelmisel neljapäeval, kui Tšaadi võimud pidasid kinni prantsuse heategevusorganisatsiooni kuus liiget kolm prantsuse ajakirjaniku ning hispaanlastest lennuki meeskonna, kes üritasid Prantsusmaale lennutada 100 kolme Aafrika last. Eurooplased väitsid, et tegu on sõjas orvuks jäänud lastega kuid hiljem selgus, et see pole tõsi. Vähemalt 91-l lapsel on olemas üks lapsevanem. Selle nädala alguses esitati lapseröövikatsesüüdistus seitsmeteistkümnele inimesele. Prantsuse ajakirjanike lähedased ja kolleegid on pöördunud nii prantsuse kui ka Chadi presidendi poole palvega ajakirjanikud vabastada. Välismaalt ka Eestisse puuduvaid krimiuudiseid Lääne-Soomes Lietuvos raha autoröövi katsega seoses kinnipeetute seas on ka Eesti elanike ajalehe Helsingin Sanomat võrguväljaande teatel on kokku kinni peetud 11 inimest, kelle seas on siis Soome, Rootsi ja Eesti kodanike. Politsei hoidis eile hilisõhtul ära rahuta röövi Turu lähedal asuvas Leedus. Mees peeti kinni kolm inimest kaheksa jõuku kuulumises kahtlustatavat saadi kätte Turus ja Helsingis. Valitsus nimetas viieks aastaks täna Põlva maavanemaks Priit Sibulaga. Teise maavanema Georg Trash Ivanovi kõrvaldas Tartu maakohus täna prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse ajaks Valga maavanema ametikohale. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kõrvaldatakse kahtlustatav ametist prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või tema edasitöötamine võib kahjustada kriminaal menetlust midagi hoopis kultuuri teemadele. Kadrioru kunstimuuseumis anti täna üle selle aasta Maali auhind Konrad Mäe preemia, Tõnu Karjatse. Tänavune maalipreemia läks August Künnap poole, kes on oma töödega näitustel ja galeriides esinenud juba ligi kaheksa aastat. Äsja valmis ka mahukas kataloog, mis kunstnik on maailmapilti ühtede kaante vahele koondab. Zürii esimehe Jaan Elkeni kinnitusel sai laureaadi valikul otsustavaks tema omanäoline jaga nähtav panus tänapäeva eesti maalikunsti. Seda tähistavad eelkõige mitmed isikunäitused viimase kahe aasta jooksul. Künnapu maali iseloomustab lihtsus, värvirohkus ja häirimata positiivsus. Tema maalidel näeb rõõmsaid inimesi, loomi, taimi, linnamaastikke, kuidas liigitada August Künnapu maale moodsa kunsti kontekstis. Jaan Elken. Küllalt keeruline, teda on juba liigitatud ja teda on siin selle Martin mahuniga siis selle ütleme 90 yang britist staariga ja siis termin juunior radikas realism, uus neurootiline realism, eks ju, et, et võib-olla kokkupuutepunkt sellega olemas, aga Künnap on muidugi farmeeritud olnud kõigil aegadel, temagi on väga huvitav vestelda, sellepärast et ta on nii-öelda nagu Hanno saatsin. Väga huvitas kõnes, ütles, et, et maailm on tema jaoks platoona kodus käes, et et kas see Capri saar või Naissaar tema jaoks nagu võrdse distantsiga. Et see on see uus põlvkond, kes kogeb, reisib ja imab endasse igalt poolt mõjutusi ja, ja kindlasti see uus briti kunst on ta võib-olla kõige rohkem mõjutab aga kindlasti lisab omaseks koha tunde siin ja praegu juurde tegelikult ikkagi mitte mingi copy paste aiakese mujalt. Et see on täisvereline, eesti kunste, siin kogetud siinsed tüübid siin isegi nii-öelda eelmise süsteemi rudimendina, eks ju, kõik sellised teatud grotesk, kõik absurditaju, kõik see on nagu kohalik. Hea kunstitunnused ongi, nii et ta räägib kohalikust, aga kõnetab mul nagu üleilmselt. Praegu võib August Künnapu pilte näha Tallinnas Artdepoos. Peatselt sõidab ta oma piltidega Londonisse, et seal koos inglastega ühisnäitusel esineda. Kui oluliseks peab kunstnik siinset auhinda? Kahtlemata on mul hea meel saada sellist väärikat ajaloolist preemiat, aga ma võtaksin seda võib-olla kui ühte kogemust, et mulle meeldib kogeda uusi asju pole ennem ühtegi preemiat saanud, et võta seda kui kui uut kogemust eelkõige oled sa seda mingisuguse etapi pöörde, muutuks järsku, et siit edasi, sa pead vastama mingisugustele, muudele kriteeriumitele või ootustele? Ei, ma ei arva nii, aga ma olen olnud seni üsna produktiivne. Jätkaksin samas vaimus, et ei tahaks jääda loorberitele puhkama. Paar sõnumit Tallinnast linnavolikogu võttis vastu teise tänavuse Tallinna lisaeelarve ligi 42 miljoni krooni suuruses summas toimunud lisaeelarve kolmandaks lugemiseks tegid fraktsioonid 14 parandusettepanekut, neist võeti lõpuks arvesse pooled, mis kasvatas kavandatud eelarve mahtu täiendavalt 1,3 miljoni krooni võrra. Lisaeelarvest eraldatakse suuremad summad Tallinna loomaaia, lauluväljaku ja munitsipaalpolitsei tarbeks. Line rahastab lisaeelarvest ka koolitoidu maksumuse suurendamist alates novembrist 18 kroonini õpilasega kohta, samuti ühissõidukijuhtide palgatõusu ja tänavate remont. Ja veel selline sõnum, et oktoobris teisaldati Tallinnas kõigi aegade suurim arv ühes kuus valesti pargitud sõidukeid. Ja see on siis võrdluseks, et kui jaanuarikuus tehti 416 teisaldust, siis augustis 850 ja nüüd oktoobris 1033. Valesti pargitud sõidukit teisaldati. Jaanus Muti abilinnapea ütles, et kahtlemata on, see näitab, et tegevus on intensiivne ja see tegevus intensiivistub antud valdkonnas tulevikus veelgi. Ning ilm, see tuleb meil öösel vahelduva pilvisusega, kohati sajab vihma, sekka võib tulla ka lörtsi. Puhub loodetuul seitse kuni 12 puhanguti 16, saartel ja rannikul 12 kuni 17 puhanguti 22 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni seitse kraadi. Homme päevgi on vahelduva pilvisusega, kohati sajab nii vihma kui lörtsi. Loodetuul ennelõunal seitse kuni 12 puhanguti 15, saartel ja rannikul 10 kuni 15 puhanguti kuni 20 meetrit sekundis sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb ja sooja on homme kolm kuni seitse kraadi. Seal Päevakaja kuulmiseni.