Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Maakohus mõistis Rakvere viljasalve endistest juhtidest riigi viljavaruvarguse tõttu süüdi vaid Vladimir Semjonovit ja määras neile aastase vangistuse. Martti kederia, Sergei karakai mõisteti õigeks. Välisminister Urmas Paeti sõnul soovib Eesti, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel käsitletakse ka varjatud majandussanktsioone Eesti vastu. Tallinnas toimus täna esimene üleeuroopaline tööla, vaat kus sai tutvuda välismaiste tööpakkumistega. Et lihtsamini tööd leida, võiks tööotsija vormistada niinimetatud eurobassil. Üsna pea viivad vana Estonia teatrimaja mälestusmärgi juurest praeguse teatrimajani kuulsate Eston laste graniiti raiutud jalajäljed. Paul Pinna ja Theodor Altermanni omad on tänasest paigast. Kadrioru kunstimuuseumis on tänasest vaadata 18. sajandil Eestis töötanud kunstniku Kotli Belte tööd Rockup koolikust õukonnakunstist kuni Eesti talupoegade kujutamiseni välismaalt. Hollandi valitsus otsustas, et ei korralda Euroopa Liidu reformilepingu asjus rahvahääletust. 2005. aasta referendumil lükkasid hollandlased põhiseaduse lepingu tagasi. Tšiili ülemkohus otsustas Peruu endise presidendi Alberta Fuczymoori välja anda Peruus ootafoczymorit, süüdistus inimõiguste rikkumises ja korruptsioonis ja ilmast. Vihma sajab Eestis paljudes kohtades vihma, puhub edelatuul ja sooja on 14 kuni 17 kraadi. Viru maakohus tegi täna otsuse Rakvere viljasalve endiste juhtide kohtuasjas jätkav Indrek Kiisler. Rakvere viljasalvest läks 2003. ja 2004. aasta alguses kaduma riigi julgeolekureservi hoitud vilja kui ligikaudu 29 miljoni krooni eest. Skandaali tõttu astus tagasi toonane põllumajandusminister Tiit Tammsaar. 2004. aasta märtsis tunnistas end osaliselt varguses süüdi üks viljasalve juhtidest Vladimir Semjonov. Sergei karakai marti keder aga end süüdi ei tunnistanud. Täna tegi Lääne-Viru maakohtu esimees Tiit Kullerkupp oma otsuse. Vladimir Semjonovit karistati ametiseisundi kuritarvitamise eest, see on siis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustik paragrahv 289 järgi, tema karistus oli neli aastat vangistust. Kas see tähendab reaalset vangistust? Kohtuotsusega mõisteti reaalset vangistust. Kohus mõistis Marty kederi Sergei karakai neile esitatud süüdistuses õigeks nende tegevusest süüteo koosseisu puudumise tõttu. Kas Vladimir Semjonovit on võimalus edasi kaevata kohtusse peale ja edasikaebamine? See võimalus on 15 päeva jooksul. Uurisin Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Meriloolt, kas ta on rahul kohtuniku otsusega. Ma olen rahul Semjonovit puudutavas osas küll, aga loomulikult mitte kederit ja karakaid puudutavas osas, kuna kederia paracay mõisteti õigeks. Aga nad oma süüdistuskõnes süüdi küsisin ja suure tõenäosusega ma kaeban otsuse edasi. Aristus, mida kohus mõistis, erineb nüüd ühe aasta võrra sellest, mida ma küsisin, mina küsisin viis aastat koos, mõistis neli aastat, kas ma ka selles osas midagi vaidlustanud, ma ei oska praegu kindlalt öelda. Ja veel ühest kohtuasjast Tallinnast ringkonnakohtu teatel on meedia tõlgendanud valesti riigikogu kohtuotsust. Viru hotelli juurdeehituse asjus otsas ei too linnale kohustust Viru pojaks nimetatud hoonele igal juhul ehitusluba väljastada. Meedias on levinud teade, mille kohaselt riigikohus pidas Tallinna linnavalitsuse edasikaebust Viru poja osas põhjendamatuks, andes sellega lõpliku võidu arendajatele. Niisugune seisukoht on Tallinna ringkonnakohtu hinnangul eksitav. Ringkonnakohtu otsusega, millele esitatud kassatsioonikaebust riigikohus menetlusse ei võtnud, tehti Tallinna linnaplaneerimise ametile ettekirjutus vaadata aktsiaseltsi uus Viru ehitusloa taotlus läbi. Kohus tuvastas küll, et linn on 2005. aasta mais esitatud ehitusloa taotluse läbivaatamisega õigusvastaselt viivitanud, kuid samas ei tulene kohtuotsusest linnale kohustust igal juhul ehitusluba väljastada, selgitas ringkonnakohus. Eesti ja Vene suhted on olnud viimastel kuudel peaaegu külmutatud seisus, missugused on võimalused niisugusest olukorrast välja tulla, vahendab Indrek Kiisler. Pärast pronkssõduri teisaldamiseks tingitud aprillikriisi on Eesti-Vene valitsus isikutevahelised kontaktid olnud tagasihoidlikud. Välisminister Urmas Paet on küll korra kohtunud oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Samas jätkub transiidivoogude Eestist ümbersuunamine. Paet ütles, et majandussuhete vallas toimub edasiminek siis, kui Venemaa astub maailma kaubandusorganisatsiooni. Kui Venemaa nõnda lõpuks täidab neid kõiki tingimusi on kokkuleppele jõudnud olemasolevate maailma kaubandusorganisatsiooni riikidega, siis siis meie seisukoha järgi oleks väga oluline, et Venemaa maailma kaubandusorganisatsiooniga ühineks. See omakorda siis seab ju ka uusi reegleid ja kohustusi ka majandus- ja kaubandusvaldkonnas, mida Venemaa peab siis järgima ja, ja rohkem siis integreeruma selliste üleüldiste reeglite ja arusaamadega ka rahvusvahelise majanduse kaubanduse vallas. Samas on Venemaal probleeme ka teiste riikidega ning maailma kaubandusorganisatsiooni astumine võib lükkuda mitmeid aastaid edasi. Kas Eesti paneb varjatud sanktsioonide teemaga ühe päevakorrapunktina Euroopa Liidu ja Venemaa eelseisva tippkohtumise päevakorda, et leida nendele probleemidele ikka lahendus? Lähiajal? Kui vaadata ka varasemaid tippkohtumisi, näiteks Samaarat ja, ja eelmisi, et siis muidugi see jutupunktide nii-öelda loetelu põhimõtteliselt oli väga paks, mis siis ette valmistati selleks ja noh, seal oli sees igasuguseid probleeme, nii et ma usun, et sellesse jutupunktide loetellu ka majandusprobleemid tulevad. Noh, iseküsimus on see, mis tippkohtumisel siis tegelikult juhtub, et selge on. Neid teemasid kunagi kõiki käsitleda ei jõuta ja siin see kolmik, kes Euroopa liidu poolt läbirääkimisi peab nii-öelda tema vastutus on seda olukorda hinnata, aga majandusprobleemidest ka mis meil on täna Venemaaga ja ka sellesama WTO valguses, ma usun, et seda, need jutupunktid peaks kindlasti käsitlema. Kas ei ole ka mingi saladus, et ega tõenäoliselt enne valimisi mõlemaid valimisi Venemaal sellist suurt tahet väga midagi liigutada tegelikult ei ole? Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Hollandi valitsus otsustas, et Euroopa Liidu reformilepingu asjus rahvahääletust ei korraldata. Kaks koalitsiooniparteid olid kindlalt referendumi vastu, kolmas tüüp teiega tahtis paljude partei liikmete survel küsimuse rahvahääletusele panna. Samas toetab Tööpartei reformilepingut. 2005. aastal hääletasid hollandlased Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu vastu ja arvamusküsitluste põhjal arvatakse, et ka uue rahvahääletuse korral lükatakse leping tagasi. Tšiili ülemkohus kiitis heaks Peruu endise presidendi Alberto Fuczymori väljaandmise. Vuczymoori saadetakse tagasi Peruusse, kus teda süüdistatakse inimõigustele kumises ja korruptsioonis. Kohus tegi otsuse ühehäälselt, otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Vuczymori oli Peruu president kaks ametiaega aastatel 1990 kuni 2000. Tema valitsust peetakse vastutavaks tsiviilisikud, mis Eesti üheksakümnendatel aastatel, kui veeti võitlust Mavistlike mässulistega. Paljud Peruulased imetlevad putšimoorid, siiani eta rühmituse liidrid kinni võttis ja mässukatse maha surus. Liibanonis kogunesid tuhanded inimesed ära saatma tapetud parlamendi liiget, kes oli tuntud oma Süüria-vastaste seisukohtade poolest. Tema surm kahandas veelgi valitsuse napi ülekaalu Parlamendis eelseisvate presidendivalimiste eel paari viimase aastaga Liibanonis tapetud kaheksa Süüria-vastast poliitikut, kuid Süüria on oma seotust nende tapmistega eitanud. Järgmisel nädalal peaks Liibanoni parlament valima uue presidendi, praeguse Süüria-meelse Emilia Huudi asemel. Vaatlejate sõnul ei saada ilmselt hääletuseks vajalikku kvoorumit, kui enne ei ole valitsus ja opositsioon kompromisskandidaadi suhtes kokkuleppele jõudnud. Läänemeelse valitsuse ja Süüria-meelse opositsiooni vastasseis on kestnud juba ligi aasta. Iisrael ei lase palestiinlasi Jeruusalemma moslemite püha kuu ramadaani valgustele. Juudid valmistuvad oma Jongi puuri pühaks. Iisraeli armee teatas, et ükski läänekalda palestiinlane pääse kuni laupäeva õhtuni terrorismiohu tõttu Jeruusalemma kontrollpunktidest on tuhandeid palestiinlasi tagasi saadetud. Jeruusalemma moslemi vaimulik šeik Mohammad Hussein märkis, et Iisraeli peab oma usupüha palestiinlaste arvel. Ja uuesti Eestist, Tallinnas tööturuametis toimus töölaat, kus sai tutvuda välismaal töötamise võimalustega. Indrek Kiisler käis vaatamas. Tegemist on üleeuroopalise üritusega, kus Euroopa Liidu töövahenduse võrgustik Eures pakub 200. Euroopa linnas töötamisvõimalusi välisriikides. Samas kurdavad tööandjad, et Eestis endas jääb töökäsi üha vähemaks ning seda oli näha ka huvist. Saalis oli vaid mõni üksik venekeelne inimene. Küsisin ühelt tööotsijat Sergei, millist tööd ta leida tahaks ning vastus oli kiire. Sergei sõnul tahaks ta töökohta, kus makstakse palju, aga töötaja pähe tegema. Hiljem siiski ta täpsustas, et teda huvitab mõni ehitustöö. Miks peaks aga Eesti tööturuamet üldse toetama meie inimeste töötamist välismaal, küsisin seda juures Eesti juhtivspetsialistilt. Marta traktil. Ega see ei ole ühesuuna, teeme abistame ka Eesti tööandjaid, et kui nad tahavad ja vajadus on värvata teistes Euroopa Liidu riikides tööjõudu ja saame teavitada neile ka, kus piirkonnas on veel kätte saada tööjõudu meie palgatasemele, mis tulid, pakutakse välismaal. Eestis on tööjõupuudus samades sektorites, mis üle Euroopa, see tähendab, et ehitusmetallitööstus meditsiinipersonal. Paljud eestlased töötavad Soomes Soome tööturukeskuse spetsialist Marje Soon ütles, et Soome tööle minejad peaks kindlasti läbi astuma Tööturuinfopunktist. Siis ta saab teada täpselt, kus ta peab ennast registreerima, kuidas lepinguid sõlmida, millisel on palgad, millised maksud Soomes, kuidas endale elamist leida. Ja kui teil on need asjad, on selgelt pole väga raske sattuda sellisesse olukorda, et ta sinna mustalt satub. Selleks, et lihtsamini tööd leida, võiks tööotsi endale vormistada niinimetatud europassi, ütles Eesti europassi keskuse juhataja Kaire Kroos. See annab võimaluse koostada oma dokumendid, nii et mujal Euroopas saadaks sellest võimalikult hästi aru. Erinevates Euroopa riikides on erinevad traditsioonid, kuidas üht või teist dokumenti väljastada. Näiteks kui me võtame diplomi, siis Need tavalise diplomite ei räägi meile palli. Ei ole ikkagi teada, et mida see inimene seal täpselt on teinud, millised hinded on saanud, et selleks on näiteks diplomi lisamist seletab lahti, et milline on olnud see kohalik haridussüsteem ja CV on siis selline dokument, kus inimene saab võimalikult lihtsalt ja selgelt seletada, mida ta oskab ja mida ta teab, et see on üle. Euroopaline ühtne vorm, et seda väites on nagu väike garantii, et, et ei ole nagu väga valesti täidetud. President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas otsuse, millega ta kinnitas ühiskondliku leppe sihtasutuse põhikirja muudatused. Sihtasutuse nõukogu ettepanekul ja presidendi kui sihtasutuse asutaja nõusolekul kannab sihtasutus edaspidi nime sihtasutus Eesti koostöökoda. Avati Tallinnas Rävala puiesteel vana Estonia teatrihoone mälestusmärgi juures kõnnitee sillutise paigaldatud tahvlid teatrirajajate Paul Pinna ja Theodor Altermanni jalajälgedega avamas käis Mall Mälberg. Nende pasunasse saatel hakkasid Estanlased liikuma seda rada pidi, mille alguses on need Paul Pinna ja Theodor Altermanni jalajäljed ja lõpus Estonia teater. Teet alistati roosi õielehtedega. Estonia seltsi juht, lavastaja Aarne Mikk ütles, et juba siis, kui vana Estonia mälestusmärk avati, hakati mõtlema, et vana maja juurest uue juurde peaksid mingid tähised viima. Ja tuli idee, et need võiksid olla tuntud Estonlaste jalajäljed ja kaks meest. See on siis Paul Pinna ja Theodor Altermann, kes selle teatri rajasid ja kes ka uues majas töötasid mõlemad Hamleti avaetenduse ajal, et nemad oleksid esimesed sellel teel ja siis me juba turupäeval tegime korjanduse Raimond kulli mäles plaadi saamiseks. Rahe, Lolbri, balletitrupiga ja, ja edasinurga taga on Ants, Lauteri tänav ja Estonia kõrval on Georg Otsa tänav. 2011 on 100 aastat Tiit kuusikus sünnist. Tema jäljed tulevad siia juurde, nii et niimoodi see rada võiks edasi minna. Kelle jäljed järgmised on järgmised on Raimond Kull. Meie esimene dirigent ja siis ka balletitrupi. Jaa, Rahel, Olbri, järgmisel aastal. Igal juhul me tahame, et kui aastal 2011 on Tallinn kultuuripealinn, siis oleks juba külalistel võimalik küsida, mis asi see on. Me teeme kindlasti väiksed kaardikesed, et inimesed võiksid lugeda, kes need on olnud ja mida nad on teinud. Jalajäljed, mis on nüüd graniiti raiutud, tegi valmis kunstnik Tiiu Kirsipuu. Tema teeb ka järgmised jäljed ja tema sõnul midagi hakkab neis olemas rannas ja midagi erinevalt. Midagi peab olema sarnast, mis neid asju nagu kokku viib, ühendab ja see on siis see plaadi kuju ja neid vastavalt ka nime suurusele. Nüüd kas see nime asetus ja, ja niisugused asjad, aga siis jah, need jalajäljed iseenesest. On erineva mustriga, sest eks iga inimene jätabki selle oma mustrid siia maha. Kadrioru kunstimuuseumis avati näitus Maarja Maroko Kotli vältel. See on esimene rahvusvaheline ülevaade 18. sajandi ühe meisterlik oma Eestis tegutsenud kunstniku teostest. Mall Mälberg rääkis kuraator Janne unteriaga. Kotli välte või veel tee, nagu tema nime tema päritolu tõttu vahel hääldatakse, oli pärit Maintsist ja saabunud Eestisse Põltsamaale uurijate jaoks veidi segastel asjaoludel. Ta elas Eestis 12 aastat ja suri lohu mõisas. Anne und ära sõnul oli ta väga huvitav kunstnik. Tollest perioodist meil nimeliselt teada kunstnik peaaegu ei ole kedagi tema kõrvale panna, ta suri 1792, aga tema sünniaste täpne sünnikoht meil ei olegi teada, see oli 1700 neljakümnendatel aastatel. Siin on on maale sinu portselani ja kotletid pilte, maale, graafikat, forte, mis on päritsismantsi maakonnamuuseumist, siis on siin tema akvarell ja suurte fotodena taastatud fresko lohu mõisas. Põltsamaa loss oli meie rokokookunsti pärl, kuid kahjuks on hävinenud ja nendest seinamaalidest ja sisustusest on olemas õnneks fotod ja need on ka meil näitusel need fotod, kui paljudel portselani väljasand haruldast Põltsamaa portselani Põltsamaal tegutses rokokoo ajastul portselanivabrik Need meistrid tulid just sealt mantsi kandist ja meil on 11 eset, need on kõik kokku liimitud kildudest ja üksainuke tass terved. Äss on siis Põltsamaa muuseumist. Portselani juures on huvitav see, et keegi ei saa kinnitada, nagu oleks Kotli välte olnud portselanimaalija mansi. Uurijad kinnitavad, et oma varasemal perioodil kodumaal ta portselanimaaliga ei tegelenud. Meil ei ole näiteid, et ta oleks maalinud või et tema joonistuste järgi oleks maalitud. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes on Põltsamaa lossis ise portselanitüki välja kaevanud, arvab, et velt ikkagi maalis portselani. Ma arvan. Mul õnnestus leida sealt mõningaid portselanikilde, millel võiks olla nüüd selle sina veel de käsi mängus värviliste lilledega dekoreeritud nõudmaisseni stiilise samuti statu võeti, nii et minu jaoks veel tee on eelkõige Põltsamaa portselanimanufaktuuri maalija, kes aga lossiomaniku tarbeks maalis sinna ka seinamaalinguid. Väljapanek pakub ka ulatusliku kultuuriloolist taustamaterjali. Näha saab tollest perioodist Tallinna fajanssi hõbedatöid väga haruldast tekstiili ning raamatuid, mida Kotli Belte võis lugeda. Ane Under on näitusega väga rahul. Ma hindan seda nagu teaduslikus mõttes saavutuseks, et me saime kokku liita Kotli, Belte varase ja hilise loomingu, me saime välja selgitada 26 originaal teost, mis on siin näha ja minu jaoks on väga õnnelik periood praegu, et ma sain tegeleda selle kunstiga. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis ja sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 16 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja sovi on homme 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.