Kell sai kuus Eesti raadio, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 27.-st septembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Ametiühingute keskliit ei ole nõus Tööandjate pakkumisega, tuleval aastal oleks alampalk 4000 krooni. Selline olukord, kus isegi keskmine pension hambaalgas suurem, pole normaalne ega loogiline, leiab ametiühingu juht Harri Taliga. Õiguskantsler Allar Jõks hoiatas riigikogus esinedes Euroopa Liidu õiguse liigse ülimuslikkuse helistamise eest. Valitsus eraldas üle 260000 krooni Venemaa piiri ületamist ootavate veokijuhtide oludega parandamiseks. Parklate ehitamine piiri lähistele ei ole peaminister Andrus Ansipi hinnangul pikas plaanis otstarbekas. Pärnus on koos ja linna esindajad 11-st Läänemere äärsest riigist. Läänemere Linnade Liidu üheksanda konverentsi peateemad on kliima soojenemine, kultuuritavade hoidmine, arendamine ning noorte kaasamine ühiskondlikku ellu. Myanmaris ehk Birmas on kasutatud meeleavaldajate suhtes relvi ja pisargaasi. Vähemalt üheksa inimest on hukkunud. Lääneriigid kutsuvad kohalikke võime vaoshoitusele, kuid selle üleskutse järgimisest pole mingeid märke. Jöteboris algas rahvusvaheline raamatumess, mille peakülaline on seekord Eesti nii ulatusliku eesti kultuurifestivali Pole sel sajandil rajada ka veel olnud. Spetsiaalselt messi tarbeks on rootsi keelde tõlgitud ka eesti ilukirjandust. Market prisma esitas kohtule hagi alkoholimüügi keelu tühistamiseks, leides, et müügiloa tühistamine oli varasemat poliitikat arvestades liiga karm otsus. Ja ilmast on pilves selgimistega ilm. Päeval sajab kohati vihma, sooja tuleb homme 14 kuni 18 kraadi. Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ettepaneku kehtestada uuest aastast alampalgamääraks 4000 krooni. Mall Mälberg räägib lähemalt. Tööandjate keskliit lähtus ettepaneku tegemisele oodatavast tõusust umbes 11 protsenti, ütles keskliidu juht Tarmo Kriis. Tema sõnul on tööandjad seisukohal, et 4000 krooni on optimaalne summa, mille arvutamisel lähtus liit ka võimalikust elukalliduse tõusust. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul alampalk 4000 krooni näide rahulda. 4000 krooni ei ole see see number, millega järgmise aasta alampalgana saab nõustuda, et tegelikult need majanduse väljavaated ei ole nii masendavad nagu nagu tihtipeale püütakse väita, oluline, mis tuleb kindlasti arvesse võtta. Ta on loomulikult see, et, et tegelikult tööviljakus on selle aasta esimeses pooles kasvanud päris tublisti ja palgatõusu jaoks eriti muidugi alampalgatõusu jaoks on, siin on siin omajagu ruumi ja muidugi üks uus moment, millest täna ka rääkisime, on loomulikult see alampalk on samasugune oluline nii-öelda sotsiaalmajandusliku arengu näitaja. Seda on keskmine vanaduspension ja isegi sellised institutsioonid, mida küll kuidagi ei saa süüdistada nii-öelda ametiühingusõbralikkusest või töötajasõbralikkuse nagu Maailmapank või valuutafond on väga selgelt öelnud, et ei ole mingi pead õigustust ega põhjendust olukorrale, kus täisajaga töötav inimene ehk siis 40 tundi nädalas töötav inimene saab väiksemat palka ka kui mittetöötav, nii-öelda tavaline keskmine vanaduspensionär. Keskmine vanaduspension on tuleval aastal 4580 krooni, seega nagu Harri Taliga rõhutas, ei saa 4000 krooni kuidagi alampalk olla. Alampalgaks tahavad ametiühingud 5000 krooni. Tööandjate Keskliit teatas tänasel kohtumisel ka, et teeb valitsusele ettepaneku kutsuda kokku kolmepoolsed läbirääkimised avaliku sektori palgatõusu arutamiseks. Sellele küsisime rahandusminister Ivari Padari kommentaari. Selgelt tänasel juhul on valitsus volitas sotsiaalministrit pidama tegelikult kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate ametiühingutega ja nendes läbirääkimistes mahunud rahandusministeeriumi tema spetsialistid. Aktiivsemal kombel suhtlevad. See, mis puudutab nüüd uut ettepanekut, et, et alustada kolmepoolseid läbirääkimisi avaliku sektori palgad, et selles suhtes on nii, et igal juhul on see väga kaalumist väärt ja Me kujundame oma seisukohad igal juhul. Me oleme igasuguseks avalikuks aruteluks avatud. Õiguskantsler Allar Jõks esines täna riigikogus ülevaatega oma tegevusest, Uku toom oli kuulamas. Õiguskantsler tõi välja seadusemuudatused, mis teda rõõmustasid näiteks infoühiskonna arendamisel ja kriminaalõiguslikus. Samas rõhutas ta, et mitmed küsimused on endiselt vastuseta nagu riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse, aga ka erakondade rahastamise küsimused. Neli aastat tagasi rõhutasin, et juriidiliste isikute annetuste keelamise asemel oleks tulnud pearõhk panna erakonna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile. Vastasel korral mõjutavad üksikute majandushuvid poliitilist tahet tulevikus endise jõuga, aga seda tunduvalt varjatumaks. Nõrkade kontrollimehhanismide ning auklikke regulatsioonide tõttu ei täida kahjuks erakonnaseadus talle pandud eesmärke. Jõksi seisukohad leidsid saalis ka toetust, näiteks rahvaliidu esindaja Jaanus Marrandi sõnavõtus. Me võiksime näidata samasugust initsiatiiv üles nagu mõne mugavusteemaga, mille puhul riigikogule ja väga selge üksmeelejala kiire üksmeele samasugust üksmeelt me võiksime näidata ka nii-öelda ebamugavusteema ehk siis erakondade rahastamise teemaga ja jõuda tõepoolest üksmeelel, sest ma olen aru saanud tänastest ettekannetest, et vähemalt kolm riigikogu fraktsiooni kuuest erakondadele rahastamise põhimõtete ja kontrolli tõhustamise osa kindlasti toetavat Oli ka kriitikat reformierakondlane Väino Linde nentis, et mõnikord on Allar Jõksi ombudsmani funktsioon jätnud õiguskantsleri oma tahaplaanile. Ja sellest tulenevalt ongi meie erakalal ka mõnikord kahju, et et õiguskantsler ka aeg-ajalt ise oma töö tulemuslikkust on hinnanud just nimelt eelkõige selle järgi, kui tugevasti on ta mõnikord suutnud enda vastu häälestada erinevaid poliitikuid. Me arvame, et see kindlasti võib juurde lisada sellele ametkonnale üldist tuntust kuid ei tohiks olla kindlasti õiguskantsleri tegevuse hinnangu üldine mõõdu. Aga ettekande juurde tagasi Allar Jõks juhtis tähelepanu IKKA VEEL püsivatele aukudele seadusandluses, näiteks puuduvale seadusele, mis sätestaks kaitseväe ja riigikaitseorganisatsiooni korralduse, aga samuti riikliku järelvalve mitmed puudused. Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle on ilmselgelt ebapiisav tragikomöödia mõõtu võtnud võitlus võimu pärast ühes Tallinna lähedal asuvas linnas on kaasa toonud linna pangaarvete sulgemise ja avalike teenuste kättesaadavuse halvenemise, mille tulemusena riigi tõsiseltvõetavust on kahtluse all. Võimupiruka jagajaid ei ole Loksanud vabandust, loksutanud ka kümned kümned, ma ütleksin, riigikohtuotsused. Õiguskantsler kasutas kujundlikku kõnekeelt nii mõneski ülevaatelõigus ka siis, kui kõneles meie astumisest Euroopa liitu ja sellega seonduvast põhiseaduse täiendamisest. Põhiseaduse täiendamise seaduses sisaldus tingimus, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu kuid lähtudes, kuid lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest seda on nimetatud ka kaitse klausteks. Kriitikute hoiatused. Nelja-aastast hurraaga heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seaduse töövõime osas on kahjuks tõeks osutuma. Põhiseaduse täiendamise seadus ja selle vähene interpreteerimine kõrgeima kohtu poolt on kohati tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse helistamisel ei tasuks mõõdutunnet ja eestlaslikku ettevaatlikkust menetleda. Vastasel juhul istuvad Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted Euroopa õigusmeres nagu vaht. Põhiseaduse Pilslerid. Edasi valitsuse tänastest otsustest Mall Mälberg. Valitsus andis täna oma reservist üle 260000 krooni Koidula, Luhamaa ja Narva piiripunktides piiriületust ootavate sõidukijuhtide olude parandamiseks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on tegemist ulatusliku probleemiga, mis on tegelikult Euroopa Liidu ja Venemaa probleem. Näitena nimetas ta Soomet, kus vaalimaa piiripunkti ehitatakse parklat 1000-le veoautole, mis läheb maksma eesti rahas 375 miljonit krooni. Eesmärk on vähendada piiriületusjärjekorda kuni 30 kilomeetrini. Selliste parklate ehitamine on mõeldav ka Eestis, kui me mõtleme summade peale 375 miljonit krooni poolt Mu täiesti mitte tootlikkus parklasse investeerida ilmselt väga arukas ei ole. Kuid probleem kestab. Ikka tahaks loota, et Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu ja Venemaal peetavad läbirääkimised jõuad mõistlikumate lahendusteni. Plate ehitamine piirile kindlasti mõistlik lahendus pikas plaanis ei ole. Valitsus saatis riigikogule täna ka teenetemärkide seaduse eelnõu. Justiitsminister Rein Lang ütles senist seadust iseloomustades, et see kitsendab presidendile põhiseadusega antud õigust teenetemärke välja anda. Tegelikult tegeleb teenetemärkidega tee, mis korjab valitsusasutustelt kvootide alusel kokku ettepanekud ja esitab need presidendile. Nimetatud komitee on alati eeldanud, et president täitevvõimusoovi austaks. Nagu justiitsminister ütles, on see alati pingeid tekitanud, rääkimata bürokraatlikust, asjaajamisest. Valitsus saatis sellise eelnõu riigikogu poole teele, mis näeb ette, et igaühel on õigus presidendile esitada ettepanekuid teenetemärgi andmiseks ja kodanikeühendused, ametiasutused, ka valitsus võib alandlikult presidendi pöörduda, kui ta seda õigeks peab. See on iga inimese õigus ja president siis otsustab, kellele tema annab ja kellele tema andmata jätab. See peabki olema presidendi õigus, selles eelnõus natuke täpsustatakse ka olemas, oletavad teenetemärkide statuut ja kindlasti ka seda, kuidas siis teenetemärgi ära saab võtta. Juhul kui teenetemärgi omanik siis kas käitub vääritult või paneb toime sellise teo, mis ei vääri seda teenetemärki täna selline regulatsioon ei ole ühemõtteline ja ma arvan, kohtuvaidlused Eestis selle üle, kas president võtab kelleltki teenetemärgi ära või mitte, ei ole, soovitavad. Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas otsuse väljastada kanal kahele ja TV3-le ringhäälinguload. Digitaaltelevisiooni programmi edastamiseks. Esitatud taotluste järgi hakkab aktsiaselts Kanal2 edastama programmi nimega kanal 11 ja TV3 programmi nimega TV6 mõni. Minister Laine Jänese sõnul hakkavad uued kanalid edastama originaalprogrammi. Eesti esimeste digikanalite eetrisse minek kevadel on oluline samm üleminekul digitaaltelevisioonile, millest võidab enim televaataja. Uued kanalid tähendavad valikuvõimaluste suurenemist mitte ainult eestikeelse, vaid ka vene keelt kõneleva televaataja jaoks, sest oluline osa saateid tuleb teha arusaadavaks ka venekeelsele vaatajale, ütles kultuuriminister. Digitaalse spordikanali ringhäälinguluba antakse ministeeriumi teatele välja hiljem. Prisma. Peremarket vaidlustas Tallinna halduskohtus Kristiine linnaosavalitsuse korralduse, millega võeti keskuse toidupojalt õiguse alkoholi müüa. Prisma taotleb halduskohtult korralduse tühistamist, esialgse õiguskaitse kohaldamist ning avalduse läbivaatamist kiirendatud korras. Kristiine prisma. Juhataja Margus Musthalliku sõnul leidsid juristid, et kehtestatud piirang oli eksimusega võrreldes ning asjaolusid ja varasemat halduspoliitikat arvestades proportsionaalselt karm. Alkoholimüügi luba võeti Kristiina Prismalt ära seetõttu, et 12. juulil tuvastas politsei kaupluses alkohoolse joogi müümise kahele alaealisele. Kaupluse juhtide sõnul informeeriti neid juhtunust alles 14. septembril. Edasi Pärnusse. Pärnus on koos 100 linna esindajad 11-st Läänemere äärsest riigist. Läänemere Linnade Liidu üheksanda konverentsi peateemad on kliima soojenemine, kultuuri tavade hoidmine ja arendamine ning noorte kaasamine ühiskondlikku ellu. Ülle Hallik jätkab. Läänemere äärsete linnade esindajad vaagivad Pärnus kliima soojenemise teemat selle kandi pealt, mida saaks iga linn ja selle kodanikud omalt poolt teha, et loodusressurss arutult ei raisataks. Läänemere Linnade Liidu presidendi Pärbetker Anderseni sõnul saavad suured asjad alguse väikestest ka selle globaalse probleemi puhul. Andrus Suitsu seal linnad ja selle elanikud on need, kes saavad teha suurema osa. Me oleme need inimesed, kes kasutavad liialt palju energiat. Me oleme need inimesed, kes unustavad ruumist lahkudes põlema. Meile ei tule meelde keerata v kraani kinni ajaks, kui me hambaid harjame. Just läbi nende väikeste asjade saab vähendada energiakulu. Ja muidugi linnad ja seal valitsevad erakonnad saavad samuti olla aktiivsed. Arukalt planeeringuid tehes saab näiteks muuta kaugküttesüsteemi nii palju efektiivsemaks, nii et teha on üsna palju. Konverentsist osavõtjaid tervitanud Pärnu linnapea Mart Viisitamm tegi oma sõnavõtus ettepaneku algatada arutelu pöördumiseks üleskutsega riikide seadusandjate ja Euroopa liidu juht organite poole et keelustada või vähemalt piirata ühe põhjaliste tankerite kui keskkonnaohtlike aluste liikumine Läänemerel. Berberger Anderseni sõnul väärib ettepanek igati toetust, kuna õnnetuste korral ei tunne reostus riigipiire. Tere Linnade Liit. FIS-i on aga just säärane organisatsioon, mis naabrite ühiste murede lahendamisega tegeleb ning konverents, koht, kus üksteisega häid ideid tasutaja, majanduslikku kasu taga ajamata vahetada. Alanud konverents ja teiseks põhiteemaks on kultuur kui linnade arengu käimapanev jõud. Teema tõstatanud Põhja-Rootsi linna õõmja meeria jublissi. Asepresident Mari Luis ränmarki sõnul on tähtis nii suures võrgustikus olla avatud kõigele ning jagada lisaks headele ideedele sedagi, mille üle iga linn uhkust tunneb. Marylviis rämmar, tädi nässus kas näädeis või nõuded, jõhvennad, putin, kaltscher, lamba see on vajalik, sest tänapäeval me teame, et kui kultuuri ei panda esikohale, siis ei ole meil ei äri ega arengut, teadusasutustes uusi avastusi teha või tooteid luua saab ainult olles avatud ning proovides mitut varianti mitte omades ainult üht vastust. Kolmandaks, UPS-i üldkogu konverentsi põhiteemaks on noorte kaasamine ühenduse tegevusse, sestap toimub tänasest reedeni Pärnus paralleelselt ka juubiysii noortekonverents. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Myanmaris ehk Birmas on ka täna jätkunud hunta vastased meeleavaldused, kuid võimud on asunud neid maha suruma ja jõudu rakendama. Kai Vare räägib lähemalt. Myanmaris ehk Birmas on meeleavaldajad ja julgeolekujõudude kokkupõrgetes täna hukkunud vähemalt üheksa inimest, teiste hulgas üks jaapani fotograaf. Vigastada on saanud kümned meeleavaldajad endise pealinna yangoni tänavatele kogunenud keskpäeval umbes 1000 meeleavaldajat, kes laulsid rahvuslikke laule ja viskasid sõdurite ja politsei suunas kive ja veepudeleid. Julgeolekujõud vastasid sellele hoiatuslaskudega ning andsid inimestele laiali minemiseks aega 10 minutit. Pealtnägijate sõnul on ebaselge, kas tulistati inimeste pihta või üle nende peade. Valitsusüksused kasutasid ka pisargaasi. Möödunud ööl korraldasid julgeolekujõud reide kloostrites ning tena osales meeleavaldustel veidi vähem munki kui varasematel päevadel. Seda enam kogunes aga tänavatele tavalisi inimesi. Vaatlejate sõnul oli sõduritel seetõttu ilmselt vähem kõhklusi rahvahulga tulistamisel, sest buda mungad on Birmas väga austatud. Viimati toimusid massilised meeleavaldused Birmas võimutseva sõjaväe hunta vastu ligi 20 aastat. Magasin, siis tapeti 3000 meeleavaldajat. Seekord kutsus rahutused esile kütusehinna kahekordistamine, mis niigi vaese rahva veelgi raskemasse olukorda panin. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon teatas, et Birmasse saadetakse ÜRO eriesindaja ning palus sõjaväevalitsusel talle viisa anda. Euroopa parlament võttis vastu resolutsiooni, millega saadikud avaldavad toetust buda munkadele ja teistele rahumeelsetele meeleavaldajatele. Europarlamendi liikmed nõuavad tungivalt, et rahvusvaheline üldsus valmistaks ette majandussanktsioonid Birmas võimutseva Honka suhtes. Valge maja nõuab, et hunta lõpetaks viivitamatult rahulike meeleavaldajate vastase vägivalla. Üks firma väheseid liitlasi Hiina kutsus riigi sõjaväelisi juhte esmakordselt vaoshoitusele. Samas nimetasid Hiina ja Venemaa Birmas toimuvat riigi siseasjaks ning nende hinnangul ÜRO seetõttu sanktsioone rakendama ei pea. Gruusiast on tulnud teade Tbilisi osast, kus paikneb gruusia kaitseministeeriumi neljas brigaad, on kuulda tulistamist. Sellest teatas telekanal Rostovi kaks ja telekanal näitas ka videokaadreid, millelt on näha, kuidas väeosa ees seisavad sõjaväepolitseiautod ja õhus tiirutab kopter. Gruusia kaitseministeerium ei ole toimuvat seni kommenteerinud. Rootsis On alanud Jötebori raamatumess ja sele. Messi peakülaline on tänavu Eesti. Täna oli messi pidulik avamine kohal ka meie reporter Riina Eentalu. Keskpäeval kutsuti pidulikult lavale Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes kõigepealt tegi kummarduse maale, kus ta sündinud on Rootsile ja sai ka rahva südamest naerma. Nimelt on Rootsi ekspeaminister Carl Bildt öelnud, et Ilves on ka ainuke president, kes on sündinud Rootsis. Oma sõnumis messikülastajatele ütles president Toomas Hendrik Ilves, et raamatute hääl on läbi sajandite olnud küll vaiksem, kuid kahurite hääl kui kahurid pole raamatuid kunagi vaikima sundinud. Raamatute kaudu tundsid rahvad 11 ammu, enne kui nad elus ja poliitikas tundma õppisid. Kuidas hinnata raamatu väärtust internetiajastul, mis võimaldab meil suhelda ja kõike teada saada? Ruttu president Ilves. Kuid raamatut kehastavad seda, mis on intellektuaalsest vaimses elus vältimatu aega, aega, mis kulub lugemisele, süvenemisele, õppimisele arusaamisele ja üksteise tundmaõppimisele, ütles president. Ja täna oli siis ka Eesti messiboksi Musta kuubi esimene tõsine tööpäev. Kultuuriminister Laine Jänes sai kuubi avada täis toa ees. Küsisin ka külastajate arvamusi. Ilon Wikland ei olnudki väga rõõmus musta värvi üle. Kurb värv, ütles ta. Kuid enamusele meeldis. See on väga efektne. Ma ise armastan musta värvi ja leian, et see on lahe koht. Teine külastaja leidis, et meie kirjanike väljamõeldud must kuup on üle tüki aja kõige muljetavaldavam box messil. Ta paistab üle messi ja on nagu avaldus. See on Eesti. Me oleme siin, raamatumess on kirjandussündmus. Seetõttu on ka Eesti põhirõhk mõistagi raamatutele. Kirjanikel. 20 Eesti kirjandusteost tõlgiti messi puhuks rootsi keelde kuid algusest peale mõeldi Eestit esitleda laiemalt. Kirjanik Jan Kaus. Seetõttu näiteks eestlaste seminariprogramm, mida on paljukiidetud seminariprogrammis, mis tegelikult ainult neli või viis sellist seminari, mis tegelevad otseselt eesti kirjanduse, kas me tahame näidata mitte ainult eesti kirjanduse rikkust, vaid terve eesti kultuuri rikkust ja terve Eesti ühiskonna sellist huvitavus, tegelikult rahvusvahelisel raamatuturul on selliseid väikeste keelte kirjanduse noh paratamatult tagaplaanile jäänud, et võib-olla siis selline noh, ütleme julge pealehakkamine, aitab need asjad pisut nagu paremuse poole nihutada. Ja täna õhtul osales Eesti president koos Europarlamendi saadiku Tunne Kelami ka seminaril, kus räägiti Eestist Euroopas ja selle kandi sellega Rootsi televisioon. Riina Eentalu jätte park. Tallinnas toimunud kettaheite maailmamängudel sai võidu maailma koondis, kes edestas teise koha saanud Eesti kolmikut 91 sentimeetriga. Eesti koosseisus võistlesid Märt Iisrael, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter individuaalindividuaalselt Saisi kohaga. Ter, kes heitis ketast 67 meetrit ja 14 sentimeetrit. Ja ilmast. Öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati on udu ning võib sadada uduvihma. Puhub kirde ja idatuul üks kuni viis meetrit sekundis. Sooja viis kuni 11 kraadi. Ka homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vihma. Puhub idakaartetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis. Ja homme tuleb sooja 14 kuni 18 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16951. Kuulmiseni.