Mul on suur au kutsuda teid nädasi imelikku. Aastal 2031. Hetk on käes head kuulajad, sest et saade tagasi tulevikku on jõudnud juba oma jumal teab mitmenda saateni ja ma võin juba ette öelda, et tänases saates saate küll saatest de saades šokis. See on garanteeritud, nii et järgmised kaks tundi ja eriti nüüd see, mis hakkab juhtuma tunni, sellepärast valimisi setete vabisete võbisete ole muudkui suhkrutükk keele alla ja kuulama. Et me hakkame rääkima täna nii keeruliselt kõlaval teemal nagu transhumanism. Ja ega meie Eerikuga ausalt öeldes ei olnud veel paar kuud tagasi eriti teadlikudki sellisest terminist nagu transhumanism, aga tuleb välja, see on üks tuleviku võtmesõnadest ja, ja peaks see siis tähendama laias laastus seda, et kuidas, mil viisil milliste vahendite, milliste aparaatidega tulevikus inimest edasi arendatakse, inimeste järele aidatakse? Jah, ehk siis põhimõtteliselt on arendamisel selline uus inimtõug. Jaa jaa, selleks, et tulevikus tunneksite ära üldse oma lapselapsed suudaksite nendega kuidagi suhestuda või et te näeksite ette, millised hakkavad olema teie lapselapsed ja rääkimata siis lapselapselastest siis no need on selgelt juba transhumanistlikud olendid ja, ja seda me ei räägi siin üldse praegu nagu ulme seisukohast lähtuvalt, vaid meil on täna külla tulemas, sellepärast ka mitmed teadlased, kellega osadega oleme juba teinud sellise eelbriifingu eeljutu ära ja ausalt öeldes, see mida teadlased räägivad tulevikust just sellest valdkonnast, kuidas inimesed ja masinad lähevad kokku või kuidas inimene hakkab oma puuduseid ära kaotama ja hakkab mingeid omadusi võimendama, et see on ebamaiselt reaalne. Mis meid tulevikus ees ootab, et et ma kujutan ette aastal 2031, ehk siis kahe aia 10 aasta pärast, kui see saade nüüd uuesti eetrisse läheb, on just tänast saadet veel eriti huvitav kuulata, sest et see kõlab veel aastal 2011 veidikene ulmeliselt. Jah, et see kõlab nüüd, kui meil on nii mõneski saates siin teemadel on pigem olnud järeldus selle selline, et et 20 aasta jooksul nii väga palju ei muutu või asjad jäävad teistmoodi. Et ikkagi sõdib inimene jääb sõdivaks inimeseks ja ta on ikka tähtis ja nii edasi, siis siis nüüd tänases saates vähemalt mõned ennustused, mis me kavatseme laiali paisata ja välja pakkuda, on küll sellised, et kui see täna meil siin oleks meie juures meie meie kuidagi meie enda keha juures või tuleks keegi tänaval vastu ettepanekule kuule, astu meie salongist läbi, teeme sulle selle asja ära. Siis me vist ei läheks sinna salongi ja meil lihtsalt ei usuks, arvaks, et meil on vastu tulnud psühhopaat jah, aga tundub tõesti, et mingisugused märgid näitavad, et inimsugu ja inimene on muutumas. Võimalik, et me ei pane seda ise, ei paneks seda muidu tähele, kui me üritaks seda defineerida või noh, nii-öelda järge pidada, et milline on olnud nii-öelda klassikaline inimene, millised klassikalised väärtused, klassikalised omadused inimese puhul, et kui me nüüd ütleme seda kogu aeg defineerida nagu kasvõi siin selles saates või või kasvõi aastas korra jõulude ajal istud maha, mõtled, kuhu me jõudnud oleme, milliseks me muutunud oleme või kas või vaadates praegu ma nüüd hakkasin, siis peaks, ma saan takistada. Kasvõi kui vaadata praegu seda, kuidas poepoodides käima, eks ole, meil on valida, kas tohutute hüpermarketite vahel, millest ei osanud unistadagi inimene ja ma ei tea, 100 aastat tagasi või siis Läheme mingisuguses hoopis mingisse ökopoodi, millest ka ei osanud unistada veel viis aastat, aga viis aastat tagasi, ehk siis et on tekkinud selliseid väga veidrad äärmused ja täiesti nagu uued nähtused ja, ja inimeste tarbimiskäitumine on seetõttu täiesti muutunud. Väärtushinnangud on, on läinud noh, ühesõnaga nihkesse sellest, mis nad olid 100 200 300 aastat tagasi, et inimene on justkui kogu aeg arenenud. Aga see masinate tulek ja see inimese totaalne tuunimine mis praegu toimub siis kas või selle näol, et me lihtsalt elame kauem tänu sellele, et me arstiteadus on arenenud penitsiliinist kuni antidepressantide, nii on meile appi tulnud jah, või noh, kasvõi väga lihtne näide tegelikult, et me mõlemad stuudios oleme siin prillipapad ja sellised prillidega nohikud, kes tänu sellele oma prillidele, et ikkagi silmapiiri taha nagu sellise jalustrabava teravusega siis tegelikult inimkonda on olnud. Tänast inimeste homo sapiens on olnud ikkagi juba mõnikümmend 1000 aastat ja sellest tegelikult nagu laiemal avalikkusel on prille olnud võimalik kätte saada vähem kui 100 aastat ja nii edasi, et prillid on üks selline vidin, millega inimeste arendatud edasi edasi arendatud ja nii edasi, aga nüüd me järglased olid poolpimedad lihtsalt ütleme, üks neist ellu jäid, vanaks said, need nägid hästi, kes olid sihuksed, meiesugused, need lihtsalt surid nälga. Ei näinud põtra mammutit, kui see neile just otseselt peale ei astunud. No vot vot selliseid seadmeid on, lisandub põhimõtteliselt nüüd siis juba iga mitte enam 100 aastaga, vaid kümnendiga või iga viie või kahe või kolme aastaga juba väga-väga suurele, milline neist on siis, millised neist on 20 aasta pärast meid ümbritsevas, sellest täna räägimegi ja, ja tänane teema siis, mis kannab nime transhumanism guugeldage seda permi või guugeldage seda kas või enda peas siis see ongi mõnes mõttes veel tänasel päeval, ütleme, sellise fantaasia majanduse ja samas ütleme, teaduse piiripealne nähtus, mistõttu meil tulevadki külla nii teadlased või siis ka Ulve fanaatikud ja, ja keda huvitab veel teaduse teaduse võimalused aastal 2011 siis teile teadmiseks, et meil on käimas praegu hetkel teadusaasta Eesti vabariigis ja muide, meil tulevadki külje peal on kaks teadusaasta saadikut ning teadusaasta kohta leiate te palju palju informatsiooni nii lihtsalt aadressilt nagu miks. Et mis saaks olla veel huvitavam küsimus üldse maailmas kui miks on ju põhiküsimus, ja kõik lapsevanemad teavad, et kui tuleksin miksi periood siis siis hakkab kohe olema valmis kohe kõvasti trenni teinud, nii et soovitan ka lastevanematel käia ära teadusaasta koduleheküljel, mis asub siis aadressil, miks punkt ee. Kuulame kõige värskemat sterevaimsiisi lugu ning seejärel hakkame juba koos sinuga ja kuulaja arutama sedasama transhumanismi ehk siis inimese arendamise ja muutumise temaatikat. Ja nii tulevikku tagasi, väga kena, ma arvan, et tulevikku tagasi on väga mõistlik minna. Suur aitäh, tere võimsiisile selle vahva laulu eest mille nimi oli Cheils ja mine tea, kui suur esimeses reas kontserdil. Viibija sina harilikult oled, aga mina olen kaks korda oma elus olnud esimeses reas ja mõlemad olnud stervensiisi kontserdid. Tõsi Sa oled olnud rohkem, mul tuleb meelde, ükskord olime ka meie sinuga koos esimeses reas hüppasime ja see oli Vaiko Epliku teise plaadi linastus. Ma olen ikka suurem esimese Reafanyaled ikka püsivalt püsiv esimese rea tegeleme. Nii, sa oled. Tuleb tunnistada, et sul on oma omane selline grupi mentaliteet või selline. Kui sa näed kuulsat inimesteks, keda siis sa lähed kohe hõõrutele lähedale, hõõrutada ennast vastu tema lähedal asuvat mingit lava serva või midagi püüad saavutada visuaalset kontakti, kiljud? No tunnistan, ma tunnistan jah, mõtlesin, selline teatav muusikaline lodevus. Ja kuulsuse juures isegi ei täpsustaks, et just muusikaline, vaid üleüldine lodevus. Aru muidugi, aga lähedal oleks vaja tuunida, siin tal häda seal sind oleks vaja moraaliteele kuidagi mingite seadmetega sättida. Just nimelt see ongi teema transhumanism, millest me täna räägime, saates tagasi tulevikku, ehk siis kuidas teha minust parem inimene, normaalne, mitte selline lodev inimene ja tuunimine. Sisaldab nüüd seda küsimust, mida, mida me tahaksime sinu käest teada, hea kuulaja. Ja küsimus kõlab umbes niimoodi, et mis võimeid ja omadusi tahaksid sina inimese juures parandada ning milliseid puuduseid kõrvaldada. Ehk siis, et kui on võimalik nüüd hakatagi inimest arendama tama siis millest võiks loobuda ja mida võiks just nimelt nagu juurde anda inimestele. Panime sellega Facebooki üles siin erinevatesse kommuunides selle küsimuse ja et hallo Kosmose kommuunis on loomulikult kosmosel endal on väga kõrge, siin soovitakse kohe mõtete lugemist ehk telepaatiat arendada. Ma ei kujuta ette, kas selleks on üldse mingid teaduslikud eeldused olemas? Kahtlane praegu ilmselt ei ole seadet, millega seda teha, sest pole vist seadet, mis suudaks mõtteid lugeda. Jah, ma kardan, et 2003 teise pähe istutada on võib-olla veel natuke keerulisem. Kuigi film, eks ole, mis oli intseption või algus, istutati mõtteid inimeste pähe Leonardo DiCaprio unenägudest aastast, jah, 2010 vist need, kes tulevikus tahab vaadata, siis vaadake 21 aastat tagasi tehtud film, väga kõva film. Meie ajal oli see ikka väga kõva film, korralik, selline kolm tee töötle selles leidnud, paremat enam tuleb. Aga mõttenali teisesed, huvitav ta läheb. Noh, mitte küll otseselt transhumanismi teema alla, aga see oli tõesti inimeste pähe siis mõtet istutamine. Ja nii et ma, mina isiklikult, kui tohib, siis jääksin skeptiliseks telepaatia osas 20 aasta kontekstis siis läbi riiete nägemine. Nii pakub siin hallo kosmos välja. Kas see, kas see kõlab kuidagi reaalsemalt, see on ikka väga reaalne tsensorid ja asjad ja vähemalt selle kujutise saadi nagu kätte ma mõtlen siis, kui sa isegi ei näe midagi muud kui lihtsalt, kas sa seda kontuuri sele, sa saad ikka kuidagi kätte sealt? Kultuur on ka niivõrd aimatav, ma usun, et see eelistada ikkagi kirjutas sinna, see pidas silmas ikkagi pikantset detaile. Ja oli üldse selline inimene, kellega kuidagi eraldi tegelema. Vastavad asutused peaks tegelema sellega siis ta tahaks minna läbi seinte 20 aasta pärast siis on võimalik ka juba täna täie hooga väga suure hooga arvestada sellest, mille, millest on ehitatud maja tänapäeval kipsplaadist ja kui sa hüppas näiteks täie jõuga vastu kipsplaati, siis tegelikult saad ikkagi auk sisse. Sendist saad sa ikka väga hõlpsasti läbi, nimelt enamik jõud 20. sajandi alguses, nüüd aastatel 2004 kuni 2000, et kaheksa või üheksa ehitati Eestis tohutult palju maju, enamik ehitati siis nii, et väljas on asi, mida nimetatakse tuuletõkke plaadiks, mis on siis hunnik sellist, mingisugust pudi kokku surutud hunnik tuuletõkke vahepeal on siis seal vahepeal on pandud siis natukene villatoas on siis seespool kipsplaat, mis seda eraldab, et see ongi kogu sein ja ma arvan, et ikkagi ilma isegi väga, väga suurt hoogu sisse võtmata täitsa inimvõimete piires on võimalik sellest küll läbi joosta. Täna no täpselt nii. Ja tegelikult läbi seinte me juba käime aastal 2011, aga ilmselt jällegi mõeldakse siin seda nagu Vinski üle linna Vinski kombel, et sa võtad pulbri endal sisse, lööd ühe jalaga vastu teise jala suurt varvast läbi seinte. No see muidugi praeguse jutt ajab lihtsalt täiesti paanikasse kõik uksetöösturid kelle kahjume, edu, edu sõltub sellest, kas majadel on uksed ja et oleks hästi palju võimalikult ja neid oleks hästi palju vaja neilt andeks 2003 tükki üksteise järele, neid kõiki tahetakse avada tohutu suur lihale, see asub Rakveres, mille nimi on Jeldwenn, seal kutsuti kokku kriisikoosolek. Just näiteks issand, kuule, inimesed hakkavad võib-olla 20 aasta pärast läbi seinte käima valjuhääldisse uksetehases öeldi, et, et kallid töötajad, eriti noored, et hakake planeerima omale juba uut uut eriala omandama meie mõne aasta pärast kinni ja siis pakub hallo kosmos välja, selle tehase nimi oli Jeld Venn. No ma praegu hääldasin seda ka niimoodi, nunnu, tegelikult jõldwen normaalne nimi, väga normaalne nimi ja neil on veel selline aadress nagu Jeld, kriips. Wen on w n punkti. Selles mõttes, et see kõik on väga normaalne. Siis vee all hingamise võimet soovib hallo Kosmose Facebook saada ja see on nüüd reaalsem või? Ma arvan küll, et on jah, selles mõttes on isegi suisa ütleme niimoodi kuulates, mis, mis teadlased on tänapäeval välja mõelnud, et miks mitte kuidagimoodi sa saad hapnikku nagu kehaga rohkem kaasa võtta. Näiteks meil on mingi isegi mingi väike aparaat, mis kuidagi võimeline veest eraldama hapnikku ja sulle seda kopsudesse laskma, kuidas kalad hingavad, aga kalad hingavad hapnikku vees on hapnik olemas, ehk siis tegelikult on võimalik tõesti väikene robot, mis seal sees on, see testil leerib sinu jaoks seda hapnikku sealt välja. No näiteks vot selline seade, väga hea mõte ja, ja see on ühesõnaga niukene vähe tülikas lõik, et sa paned selle endale või siis lausa ehitud sisse, mida võib-olla seal on mõeldud, aga, aga pigem sa paned selle endale külge väikse mingisuguse seadme toru tuleb sealt sugu ja muudkui hingad, hapniku. Ei tulegi vee alt välja, suvi otsa. Mida peaksid tahtma. No ja siis lendamine loomulikult siinsamas Hallo, kosmose Facebookis, mis on ju muide, ma rääkisin meie juhatuse liikmega ERR juhatuse liikmed Tiina Kaalepiga, kes on ka meie saatekuulaja, tervitame teda. Tiina Kaalep üks väide on selles, et üks tohutu revolutsioon, mis toimub nüüd 20 aasta jooksul, kindlasti on selline ja kuna eks ole tohutud, ummikud on ja see liiklemise probleem on, on väga suur, siis ongi selline privaatlendamine on tema meelest väga selge tulevikuala ehk siis, et nagu lendabki punktist A punkti B isegi Allan niveromen, kartseri fenomen, just, millest me oleme korduvalt saatsime rääkina andmeid lapsest saadik inspireerinud, tõstatanud ka küsimuse, mis juhtuks siis, kui Karlsson on selili voodis ja kogemata vajutab nuppu sisse. Kas ta siis saab enam voodist välja. Aga et selline privaatne lendamine minus tekitab ühe huvitava probleemi juurde, siis peab keegi hakkama reguleerima õhutransport parti madalal tasemel, noh selles mõttes, et kui sa lendad, eks ole, näiteks mis me siin majade kõrgus, mingisugune 10 korrust, lendad 10 korruse maja kõrgusele ja teid lendaid on palju, neid on kümneid tuhandeid, siis võib hakata juhtuma õhus kokkupõrkeni alati, aga neid on ikka vähem kui teede peal, sellepärast et inimesed on lisanud mõõde kuhugi põgeneda. Te võite külgedel istute, aga võib avalduda erinevatele kõrgustele saada üles ja alla, et sul on peeglid igas suunas, selles mõttes jah, tuletan meelde meelde ühte James Bondi filmi, kus olid sellised seadmed millega siis geimis fond ja tema vaenlased seal lennata said, mis olid sellised nagu ühe inimese raketis või selline mingi raketimootor, mis oli seljas ja pandi kuidagi kotina või asjana selga ja siis sai sellega ringi lennata. Ja, ja mul tuleb meelde, kas oli rammingmann nimeline Filmus, Arnold Schwartzernegger mängis ja mis oli väga prohvetlik film, mis rääkis sellest, kui õudseks reali, televisioon, tõsielu, televisioon kunagi muutuda võib, seal hakatakse inimesi tapma lõbu pärast, muide nii kaugele veel ei ole läinud, aga ma väli seal ei lähe, et me oleme väga lähedal sellel aastal 2011, et juhtubki see, mida Schwartzernegger filmis nähti ette juba ma ei tea, mitukümmend aastat tagasi stressi, päris vana film, treeningmäng ja seal oli konkreetselt üks nendest gladiaatoritest oli lendas, aga tal oli seljas selline. Ja siis mootori moodi asi või noh, mingi mingid balloonid ja siis tuli sealt endast tuld välja nagu tali, nagu väike rakett põhimõttelised endas niimoodi ühest kohast teise, nii et selliseid seadmeid minu arust on ka praegu juba ju nähtud Discovery telekanali pealt näiteks seal mingid hullud proovivad lennata selliste vahenditega, rääkimata siis sellest. Kas sa tead, kuidas selle nimi on, vaata, mitte et sa hüppad langevarju, aga sa hüppad niimoodi nagu käed, jalad nagu mingi see nahkhiir umbes teed nagu või siuke reaktiivlennuki moodi ei ole tõhus, jäik, tohutu kiirusega lend. Ei tule meelde selliseid lendamismeetodeid, Haider on, nii. Võis laider või Klaider või, või mis iganes nihis, meie küsimus on, mis võimeid ja omadusi tahaksid sina inimeste juures parandada, hea kuulaja, Meie telefon on kuuskolmiks kaks null null null kuus kolm kaks null nulli ja võib-olla on seal hoopis mõtteid, milliseid puuduseid sa tahad kõrvaldada, et helista meile kuus kolmeks, kaks null null, räägime inimkonna tulevikust ja sellest, kuidas inimeste teha paremaks, kuidas kaotada ära inimeste nõrku kohti või kui sa ei saa meile helistada, siis ole hea, kirjuta meile oma, astus foorumisse. Hea sõber ja siin on raadio kaks ja meile just helistati sissemm ning parandati, et juba saab vee all hingata, et teadusajakirjad olevat sellest kirjutanud, nii et täiesti võimalik, et aastal 2011 on juba võimalik vee all hingata mingisuguste vahendite ka ja mingisuguse ütleme väikese lisaga siis vedeliku abil või, või ühesõnaga mingisuguse väikse trikiga, mis ei ole see tavaline akvalangistid varustus, nii et näed, tuleb välja, et tulevik ei ole mitte tunni aja pärast, nagu laulis JMKE kunagi, vaid tulevik on juba siinkohal, aga see on siis, mis täna on see siiski pigem visiooni kujule, meil on ka foorumisse pandud link. Kes võib sellest, mille kaudu saate lähemalt lugeda, tutvuda, et see on ajakirja imeline teadustarkade klubi koduleheküljel on üks artikkel, mis räägib sellest, kuidas siis vee all hingamisseaded, seadmed võiksid töötada. Ja siis, ja siis on meil foorumis veel sissekandeid keegi liinis. Tere, kellega räägime. Loo ei ole kedagi, liin oli, tegelikult oli, oli inimene, hingas Ma kuulsin vee all. Võib-olla oligi vee alla, seda ei ole ju veel välja, vaata, see on väljamõeldud hingamisseadmed vee all ja, aga välja pole mõeldud seda, kuidas nagu rääkida ja heli, proovime uuesti. Tere. Tervist sealpool. Väga meeldiv, Priit, mis sa arvad, 20 aasta perspektiivis, kuidas saaks inimeste edasi arendada? Mul on nagu neid mitu mõtet, et noh, et üks oleks see, et vaata, nagu öösel näeksid nagu öövaatus, silmad või noh, silmadesse ehitatakse mingi asi mingi läätse ja nanotehnoloogilist, noh see on ju suhteliselt lihtne, loogiline ja näikse binoklid juba on olemas, millega on võimalik näha binokkel, aga ma mõtlen nagu näha sees, et silmade ees. Ja. Mul on niisugune asi, et nagu mingi mõtete lugemise variant, eks ju. Seda me juba arutasime, et see tundub meile, meile tundub see kahtlane, me arvasime, seda vast ei tule selle ajaga. Ja siis teine variant on see, mis selle lendamisega läheb nagu kokku on see teleportatsioon, et noh, et et nagu nende ussiaukude kaudu nagu liikumine, et ei olegi vaja lennata nii-öelda paned selle seadme käima ja tahad Tartusse minna, siis oled sekundiga Tartus. Ja ei, see on väga-väga huvitav mõte, aga usud sa, et seal on 20 aastat? No kindlasti tõesti, ma ei tea, no võikski olla võiks, muidugi ei ole eesmärk ei ole, siis ei juhtu midagi. Ja see nõuab muidugi vist jällegi totaalselt selliste salastatud arendamist kusagil sõjaväelises laboris, et saaks, eks ole, teleporteerida olla olemas ja me ei, tead, juba teevad seda. Tuleb ühel päeval turule umbes nii et tulevikku Steve Jobs astub lavale must pusa seljas ja ütleb, et nüüd ma esitlen teile seadet. Ja miks mitte, mõtted on väga lahedad. Kuule, suur aitäh sulle helistamast ja ilusat päeva jätku. Jää kuuldele, sest et meil aina huvitavamaks läheb. Juba poole tunni pärast on meil eetris suured spetsialistid. Nii Tartu ülikoolist, Tallinna ülikoolist kui ka ulme fanaatik Mart Kalvet. Ja, ja meie foorumis on kirjutanud troid, et esimesena saavad arendus endale sõdurid. Alustatakse sõja veteranidest, kes on saanud raskelt vigastada, edasi liigub see vaikselt sõjaväljadele ja tavalised sõdurid koostavad lepinguid, mille, mille järgi saavad nad endale Augmentatsioonid. Ehk siis noh, paar arendused või edasiarendused. Põhi, põhilised Augmentatsioonid on jäsemed, süda, silmad ja kopsud. Luuakse kaks Augmentatsioonide klassi tsiviil- ja eri tsiviilpiiratud omadustega, kuid täiesti tavajäsemete tasemel. Eri on piiranguteta ja võimaldavad tohutut jõudu v Al hingamist teatamata printimist ja nii edasi ja nii edasi ja antakse ainult eriloaga. Väga huvitav, see on nagu autoostu luba. Et kui sa neid jagatakse, siis ainult ilmselt nagu rindel olevatele mingitele olenditele. Pere, kellega meil on au. Väga meeldiv. Viido, mis sa arvad, 20 aasta pärast, kuhu on inimeste arendatud välja? No äkki tekkinud head See on hea mõte. Siis ei olegi ju ka mingid probleemid ära. Et äkki, kui on nii palju häid, siis ei jõua kõiki kaitsta ja, või noh, ütleme kui inimene sisemiselt ja siis ongi ju hea, aga tegelikult seal võimatu. Ja aga oskad sa seda hea mõistet natukene lahti seletada, mida tähendab hea olemine sinu jaoks? Mina mõtlen, vaata, mis on hea, hea on see, et kus on, kui tõuseb mõtlevad, et noh, kui on mingisugune saade, kus heaks saada, pole mingi saade käima pis, ajab sind naerma. Tekib hea tuju. Siis ära kunagi mõtle. Et kui mul olla, ütleme, mul on neli klassi haridust ja kellelgi teisel on seal rohkem haridust, et siis see on teisest, ega üle tegelikult ei ole ja kõik on ju vajalikud ju isegi see väikemees teeb ju mingisugust. Ta valmistab kas see elu jooksul ühe vidina, aga võib-olla seda vidinat vaja sellele tüübile Silicon Valleys. Kulla Viido, kõik see, mida sa räägid, on juba ju olemas, esiteks vaade on raadio, ahese silmad lahti või siis ETV-s televisioon. Hea ongi see, et kui sai, ei mõtle, et ma olen nagu süüdi, sellepärast et või no et nemad ütlevad, et me oleme või väiksed on süüdi sellepärast et et me oleme väiksed, ei ole ju tegelikult. Ei, absoluutselt mitte, ja see teine mõte, mis sa ütlesid just nimelt, et sa ei suhtuks üleolevalt teistesse inimestesse suhtuda, aga see on selline klassikaline, ütleme ma ei tea, paljud religioonid näiteks räägivad sellest ja nii edasi, et see tegelikult see mõttelaad kui selline on olemas ja mitte ainult religioonis, vaid üleüldse kuidagi haritud inimesed, intelligentsed inimesed helistavadki üksteisesse. Lugupidamisega. See on ju tegelikult ikkagi sellel tasandil, et, et käi minu sõnade, mitte tegude järgi. Ta käib ikka läheb sealt niimoodi jahtuvat ju. No nii ja naa Ei no ma ei, ma ei hakka siin nimesid tooma maa Gennadi, valimas maises kodavalisin Gorbatšovi vahepeal ei käinud, valimas ei andnud, olin kujutuse poms. Nüüd olen jälle valimas käinud ja alati, kui ma valin kedagi, siis ma satun ikka nihukese inimese peale. Lõpuks tuleb välja, et on mingi rahaahne hull seal riigikogus. Et pettumus on nii suur, aga ma valin ikka muidugi, sest et ma, kui ma ei vali seda riiki, siis siis ei olegi midagi siin kaasa rääkida. Siin muidugi Eerika palju targem, kuna tema on ikkagi riigiteadlane, aga ma ise kommenteeriksin niimoodi, et siin võib-olla on asi selles, et et vaata nõrku inimesi, võim lihtsalt ajab lolliks ja, ja äkki me peame kuidagi seda inimloomust siis tuunima. Äkki see hea nagu kuidagi paremaks keerama inimloomust, aga idasse inimloomust, tuuningut? Aga noh, on ju, vaata, vahe vahe on suur, kas ütleme see haridus rintellekt, kas sa tead seda nagu sünniga oled verega sisse saanud, kui sa pead siis õppima seda? No ma ei tea, mitu aastat peab õppima naar siis väga kaua õppimist. Aga arstina on ju, on tüüpe, kes ravivad sind seal Brasiilias ja inimesed kiidavad teda maania. Et mis seal siis vahet. Näitame taan taanduma sellele, et väike inimene on ka väike inimene ja, ja tema muidugi, kui väike inimene ka alati seda rikas kadestab, et vaata, kuidas ta elab ja iga kord mõtleb. Noh, nagu mõnikord ma kuulan seda Sky plussi genoom kunagi eraldi ka alati ütles, et te olete Eesti rahvusringhääling. Enne ei viida, see on ka see halleluuja, tuleviku inimese üks tunnuseid, et ta suudab. Ei, mul on meeldiv kuulata siukseid saated, kus ma saan midagi teada. Ega melam elaks, aga möla ei lõpe kunagi otsa. Ega ei lõpe ilmselt küll, aga viida, see sinu mõte on nii head ja me kindlasti võtame möllab, seda me ei läinud, ära muretse, me võtame selle kindlasti teemaks, järgmises tunnis. Mind väga-väga huvitaks, kas on inimest võimalik muuta paremaks. Et noh, mina ei hakka kunagi propageerima sellele, et me kõik peame olema ühtemoodi. Vaata, ma ei saanudki aru, et mõjunud põhja tuumani, et mismoodi teises saatetunnis hakkate midagi rääkima. No me hakkame, me lihtsalt hakkame. Ja seda nagu pandora laegast, mis te toimub sise? Meile tuleb külla Arvo Aabloo, kes on arukate materjalide ja süsteemide labori professor Tartu ülikoolist, absoluutselt seda paberit. Kuula nüüd, meil tuleb Heilo altin, kes saab robootika doktorant Tartu Ülinähe. Meile tuleb. Seitse linna keeesztooni. Halleluuja Aluja, ole tubli Veelo ja tundub, et, et liig, ilmnes Sky pluss ka mõjuma hakanud. See oli päris hoogne. Aga video mõte, üks kandvaid mõtted oli see siis, et tuleviku inimesel võiks olla teiste suhtes lugupidavam. Või selline sisse. Seda mõtet täiendab veel meie foorumis Jaan, kes ütleb, et tuleviku inimeses jätaksin ära geeni mis võimaldab olla inimesele enese suhtes lugupidamatu. Et ka ise pihta ilmselt hakkab sealt hoopis kõik pihta. Ja väga huvitav diskussioon jätkub. Raadio kahes. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null. Nii esines Alice Gold raadio kahes aastal 2011 ja uue lauluga nimega away Low. Õige pea kuuleme veel Gold leidja, kui jõuame, siis kreetotšilippersid ka loomulikult aastast 2011 ning räägime siis inimese edasiarendamisest, räägime transhumanismi-ist. Ja praegu on kõikide teie head raadiokuulajad, arvamused väga oodatud telefonil kuuskolmiks kaks null null null ja miks mitte ka meie foorumisse teha sissekandeid ja meil foorumisse kirjutanud Margus Kiis. Paar toredat märkust üks neist on see, et ta ütleb, et teoreetiliselt on proteesindusega, millest me enne siin sõdurite kontekstis rääkisime justkui kõik korras, aga praktika on hoopis midagi muud, et kunst silma ei saa teha, kuna lihtsalt aju lülitab mingi aja pärast nägemiskeskuse välja, kui silmast ei tule signaale ja seda on kontrollitud väidetavalt, et kui silm või närv on saanud vigastada, operatsiooniga silm taastatud, siis nägemine ei taastu, sest et aju ei tule enam uuesti taha. Mingi selline nagu kitsendus, natukene selle võiduka praktiline, arvan, et sellest saadakse üle, võib-olla saadaks, võib-olla aju on ikkagi võimalik, ei taha võtta ja teine asi, mis vargus kiis hoiatab, ütleb seda, et kui vaadata filmi tagasi tulevikku, teine osa pättide Thatcher, millest meie saate siis on saanud endale nime, et siis teine osa räägib aastast 2015 ja et tuleb tunnistada, et neid seadmeid ja, ja tehnilisi uuendusi pole tegelikult realiseerunud. Et asju, mis seal on, tegelikult ära ei kasutata, et ainukeseks erandiks tema hinnangul on laiekraan televiisor. Et oht on ka, et see on veel nagu nüüd olemas, mis on realiseerunud ja näiteks lendamise koha pealt, mis oli superäge liikumise viis, tank nagu lendamine, teil edasiliikumine oli õhus olev rull ja mis ongi mulle meelde jäänud seal kaks asja mulle sellest filmist või ma olen neid kõiki näinudki, isegi võib olla mitu korda eriti meelde jäänud, üks oli siis jope, mis läks seljas, ise parajaks. See oli sihuke, see on täiesti suur. Tõmbad tõmbad mingit nuppu ja ta läheb seal täpselt selga, istub absoluutselt varajalt ja teine asi oli seesama lendav rula, see. See rula kohta ma ei oska nüüd hinnangut anda, aga miks mitte põhimõtteliselt see, see ei peaks ju nii keeruline olema selline asi teha. Ja mul hakkab praegu meenuma muide mingi video, mida ma olen näinud, ma ei mäleta, see ei olnud mingi rula, aga see oli ka mingi asi, mis nagu hõljus õhus magnetpadjal ilmselt sisu. Kas pärjem magnetmagneti peal on labane? See on nagu loogiline. Aga see oli midagi, midagi muud, aga see jope väidan, tehakse ära 20 aastaga, mis läheb sul ise seljas parajaks. Oota, oota, et ostabki lihtsalt, et ei ole mitte enam, sa ei pea valima suurust. Veebipood ei vaata seal lihtsalt vajutate Detärni sinna ette, et võtan jope, püksid täpselt ja pesutäpselt siis kõik need lähevad sul seljast parajaks. Mingi jahuga, siis pesu ja see kõik, vaata, kuna seal on vähe sellist puhvrit, ütleme, jope, sulejope, ma ei tea, mida sina kannad pesuna, minul on ikka päris palju puhvrit seal. Oli selline vaja öelda või Need on soojem, on selge, soojem, parem, mõnusam. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null null. Andke teada, kuhu võiks inimeste edasi arendada. Kahekümneaastane, aga niimoodi nagu Martan kirjutanud Facebookis samuti siia hallo Kosmose saate foorumisse, et ara Klaiding on langevarju ja mootoriga lendamise nimi ja tema tahaks näiteks seal on punkt üks, mis ta ütleb, et, et niisugune asi juba olemas. Härra Klaiding, ta pannud siia lingi juurde ja siis ta ütleb lisaks mina tahaksin inimestest kuidagi laiskuse välja juurida, imekena oleks, kui võtad hommikul purgi Red Bulli laadset vedelikku ja tekitab vastupandamatu töö, see oli soovi ja õhtidele teise purgimis lülitad sisse kodu koristamise Ovi. Mina mõtlen muidugi oma vana-vanaisade ja nende põlvkonna peale siis ma kardan, et praegu me oleme sellest ikka väga jõudsalt kaugenenud. Ja see on nagu iseenesest huvitav jah, et ma mõtlen, kas üldse peab hakkama tulevikus jooma mingit vedelikku, selleks mingi soov tekib, ma arvan, tegelikult kõige lihtsamalt. No see ei ole ka väga raske muidugi juua mingit vedelikku varasid, annad käskluse oma kehale, see muutub virgemaks või, või mitte nii kirja pandud raha loomulikult mingit vedelikku võib ju manus manustatakse praegu, et tekiks igasuguseid soove, inimesel aga see laiskuse välja, uurimine viis mind selle mõtteni, mida ütles eelmises saates meile välja tuntud eruväelane Leo Kunnas kes ütles välja väga kihvti tarkusetera, selleks, et tekiks üldse loov mõtlemine, on vaja inimene vabastada rutiinist ja ta rääkis ta samuti siis tulevikusõja kontekstis ja rääkis ka, et sõdurid peavad olema loovad ja hästi mõtlema ja nad ei saa mõelda siis, kui nad on rutiini sees. See kehtib ilmselt kõikide, ma tea kirjanike ja kelle iganes puhul ka tänapäeval siin Eestis aastal 2011 ilmselt kehtib ka tulevikus ja on alati kehtinud nii, et kui oleks võimalik kuidagi inimeste arendada, nad rääkisidki seda transhumanismi kontekstis juba eelmises saates meil inimeste arendada, siis nõnda, et inimene, kui ta seda jäärutiinile alla, ehk siis, et inimene suudab teha rutiinseid tegevusi niimoodi, et see ei häiri teda ja et sa oled alati täpne, et kuidagi mingit sellist nagu väikest robotit inimesele sisse ehitada või kuidagi aju on ühendatud näiteks mingisuguse Sa vist rääkiski, et aju on ühendatud mingisuguse arvutiga, mis ei asu sul nagu peas, vaid Winston aju lühendatud selle arvutiga ja arvuti, siis aitab sul näiteks rutiinist üle saada, et see on. Ta küll ennustas, et see ei ole 20 aasta pärast, et see on sajandilõpuküsimus, aga tead tantsida teab, tehnika areneb väga kiiresti. Muheles ei midagi, loed mingite oleme seganud, et need on kõik väga huvitavad alati. Ja siis seal ma olen juba ühe välja valinud, mis, mida natukese pärast ette lugeda. Aga ma võin lugeda kohe Tommy mõte, mis ütleb, et inimene on võrdlemisi geniaalne leiutis, nagu ta juba on ja et seda näitab kasvõi, kui raske on teda järgi teha vead, mis meil praegu veel paraku on vananemine eluajal organismi kogunevad jääkaineid ja nii edasi, et selle kõige vastu leiutatakse suhteliselt kiirelt nanotehnoloogilised ravide teraapiad, mille tulemusena esmalt eluiga pikeneb kümneid, aga meetodite tõhususe arenedes lausa sadu aastaid ja küll jõutakse ka surematuseni. Pärast uudiseid on meil siis külas Arvo Aabloo Tartu Ülikoolis demonses arukate materjalide ja süsteemide laboris töötav professor. Lisaks võtame ühenduse Heino altiniga, kes on robootika doktorant Tartu Ülikoolis. Meile tuleb külla ulme Celtic Mart Kalvet, kes on ka tohutu transhumanismi fanaatik ning Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port. Võime juba ette öelda, ütleb välja selliseid, selliseid tõdesid, mille peale meil jäi Erikuga küll suu lahti, et kas tõesti 20 aasta pärast on see kõik reaalsus, aga tuleb välja. See peakski olema päris moodne muusika aastal 2011 maailma kõige suurem ansambel Coldplay koos maailma ühe kõige edukama siis mustanahalise naislaulja Rihanna aga, ja nende koostöös valminud värske lugu Princess of China. Ja me räägime inimesest aastal 2031, kuhu võib-olla teda välja arendatud. Teda meid, meid, meid endid, kõiki, kes seal ka praegu elus on natukenegi kavatsevad elada Vessam paarkümmend aastat siis meil kui me oleme siin ise rääkinud ka täitsa sellistest nagu päris ulmeasjadest nagu läbi seinte minek ja teleportatsioon ja muud sellised siis foorumis kõige rohkem torkab silma, et räägitakse inimese tervisest. Et näiteks kirjutab kuulaja, et ühesõnaga, tegelikult kõige olulisem oleks tuunimine inimese tervise seisukohalt, mõelge, kui haiged me oleme, saaksime ometigi jagu igasugustest sõltuvuse hädadest, nuhudest, köhadest, Aitsist, viirustest ja nii edasi, et et siis Mir kirjutab ka, et pakuks, et inimesed suudavad endale kaotatud jäsemeid uuesti kasvatada, vigaseid siseorganeid uuendada ja katkiseid hambaid vahetada, püsivalt. Arstidel oleks kriips peal, kuid rahvas oleks rahul. Arstide triip seal kõlas muidugi hirmsasti. Nad vaesekesed, on ju, nagu me enne rääkisimegi 10 11 12 15 aastat. Noh, see on umbes seal ei ole vaja kõigepealt samasugune, ütled, õpetad, kaovad koolidest ära, mida ei juhtu. Aga väga huvitav, vaatame, kes meile helistab. Tere. Kuule jälle siin tüüta. Noviidoke, mis, mis siis? Ei, mul tuli see direktor Leo Kunnase läbi töörutiini sattuda. Ma mäletan, see oli, sõitsime eelmine aasta, ma olin kümneaastane ja pidi loomadele kaevust vett ammutama. Ja ma mäletan, et mu tegid seda tegevust alati niimoodi, et ma proovisin lihvida viimase piirini, et see liigutus läheks sujuvalt iga kord mõttega teha. Et huvitavad ikka, kõrge sõjaväelane hindab siukest tegevust. Et sõdur peab alati olema niuke. Noh, alati peab olema valmis, mitte ei tohi, et järsku hakkab suitsetama. Ja siis ongi vaenlane kuskil külje all. Nii et see on kõige tähtsam on minu jaoks olnud oma, nagu ma lihtsalt olen nii vana juba, et ma oleks väga sõdur, aga minu lindu näed, Eesti riik enam ei vaja ju. Sellepärast et Eesti riik vajab teatud tüüpanti. No minule tundub ikkagi viidavat Eesti riik, sind vajab jah, sest et Viidora üldse heida meelt, Eesti riik, ma just tahtsingi öelda ka viida jutu kommentaariks, vaata, ta rääkis seda väikest inimest tuleb osata tähele panna. Et meid on nii vähe, et siin hakata üldse vahet tegema, kes on väike ja suur inimene, see oleks selline kollektiivne enesetapp ja me võiksime Eesti liigiliselt kinni panna, kui me hakkame siin ette kujutama, et mõni inimene on ebaoluline ja mõni on kuidagi olulisem. Nii et selles mõttes. Ma arvan, et see ei muutu küll Eestis mitte kunagi. Meil on iga indiviid on erakordse tähtsusega, erinevalt võib-olla mõnest suuremast ühiskonnast, kus tead, kahuriliha jätkub kauemaks, nii, võtame veel viimase arvamuse siin. Tere. Kes sealpool ala ja kuulame sind. Pakkumine oleks tuleviku inimesi vaata selline, et inimene peaks hingama hapniku asemel süsihappegaasi on ja miks? Ma räägin edasi ja väljaheited võiksid olla kivisüsi ja diiselkütust või midagi sellist. Siis nagu ülejäänud probleemid, kaoksid kõik ära. Mõte on iseenesest täiesti kuldne selles mõttes, et inimene oleks läbi ja lõhki kasulik ja taas ja taastootev. Jah, taastootev just seda, seda ma peangi silmas. Ja no eks paistab, kas see oli nüüd liiga ulmeline või mitte, igatahes pärast uudiseid on meil juba eksperdid stuudios ja siis vaatame, kuidas millised uskumused valitsevad inimeste seas, kes on asja kas uurinud teaduslikult või lihtsalt lugenud tohutult palju trangermanismiga ja kes teavad, kus maalse areng maailmas nendes valdkondades on. Kuulame redo tšilli, pampersi, värsket laulu monarhia Frosis ning siis õige pea jätkame juba transhumanismi teemadel. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Aastal 2003. Hea sõber hakkame rääkima tulevikust aastast 2031 ja transhumanismi valdkonnast, meile on neli inimest täna plaanis läbi küsitleda sel teemal, mis kõik aasta 2030 üksmeel selles valdkonnas toob. Me räägime Christian pordiga, kes on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor. Me räägime Heino altiniga, kes on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, Tuudi robootika doktorant ja Tartu Ülikooli arukate materjalide ja süsteemide labori professori Arvo Aabloo ka samamoodi Alvo Aab looga, Jarmo Abloga, Alvo Aab looga samamoodi ning lisaks Mart Kalvet, kes on ulme fanaatik ja tõlkija, tervist, Mart kvartali meil siinsamas Tallinnas kohe kõige lihtsamini kättesaadav ja on meil siinsamas stuudios Alvo Aabloo. Ootame Tartu stuudiosse kohe, kui ta seal kohal on, siis ta ühineb meie vestlusringiga ning siis teised arvamused on meile juba ette salvestatud, mistõttu me olemegi Eerikuga nii põnevil, et me lihtsalt teame, et sealt on tulemas väga-väga huvitavaid seisukohti. Mart, kuidas sa defineeriksid ära transhumanismi? See on, ma arvan, et see on mõttesuund või hoiak, mis mis. Eeldab seda, et meie Kihk või soov n ennast oma keskkonnas sisalduvate ressursside abil paremaks, võimsamaks, targemaks arenenumaks arendada on, on loomulik ja et et ajalugu näitab ka, et need protsessid niimoodi käivad. Kinokivikirvest raketini. Aga viskame korraks selle 2031 eest ära ja räägime siis päris nii-öelda inimkonna tulevikust. Tähendab lõpuks seda, et inimene sellisena, nagu me praegu teame, kaob ära või. Inimene sellisena, nagu me tundsime teda 100 aasta eest kadunud või kadumas, asendunud teistsuguste mõtete, teistsuguse peal sisu ja, ja, ja ja teistsugust arusaamadega maailmast. Et kui me defineerime inimest kui mõtlevat identiteeti, siis need kindlasti ei kao kuhugi, aga võimalik, et et meie praegu ei tunneks enam hästi ära võib-olla inimest kauges kaugemast tulevikust. Ma usun, et veidi kaugemast tulevikust, kui 2031 aga aga tendentsid on on, on praegu juba ilmsed ja olid juba ilmselt ka varem. Et kui me räägime nii-öelda enda lastelastest, siis juba nendega, ütleme, kui me praegu peaksime põrkuma Juhul kui menetleja sellest ei oleks meil kommunikatsiooni ras Jah, et kui me vahepeal juurde ei õpi, siis need nagu mured või mõtted, mida nemad mõtlevad, võivad olla siis ikkagi hoopis täiesti teisel tasandil või teiste probleemide üle. Jah, kindlasti keskkond defineerib selle väga suures osas uut, mismoodi me käitume, kuidas, kuidas me asjadest mõtleme. Aga mida sa usud, mida 2031 aasta transhumanismi seisukohalt on meile siis toonud mille poolest erineb inimene aastal 2031 sellest, mis ta on täna? Ma usun, et näiteks kui kosmonautika just mehitatud kosmonautika jätkub areneb sama kiires tempos, kui, kui ta seni on teinud ja siis siis tõenäoliselt hakkavad on juba hakanud ennast modifitseerima need inimesed, kes on kolinud maalt mujale, kas siis orbiidile või päikesesüsteemis mujale või eksoplaneetidele. Ma ei usu, et me ka 2031. aastal eksoplaneetide nii jõuame, aga, aga seda, et, et saab elukohaks valida ookeani põhja või või atmosfääri, ülakihti orbitaaltasandit, et see võib täitsa tõenäoline olla. Ja sellised inimesed. Tõenäoliselt on neil lihtsam, kui nad on nii-öelda argumenteeritud, kui nad on. Labane näide meres elamiseks on lõpused mõistlikum hingamiselund kui kopsud. Kuidagi olema siis inimesele ka, aga see, millised tervisega? Probleemid kaasnevad kaalutluse seisundiga, seda me teame juba ka päris hästi ja, ja tõenäoliselt saab neid tehnoloogia abil ennetada või, või, või leevendada. Aga kas need arengud on, on massilised sellised taolised, näiteks uute elukeskkondade kasutuselevõtt, kas see on massiline või on see pigem ikkagi nagu aastaks 2000? Ütleme nii paljudest teguritest, et mina võhikuna küll ei oska praegu öelda, kas 20 aasta pärast on meil piisavalt piisavalt teadmisi, oskusteavet, ressursse, et, et seda saavutada ressursse kindlasti on, aga, aga oskust neid kasutada ei pruugi olla. Nii, aga ütleme, see, sa saad elukohta valida nagu ütleme, minna nii-öelda sellistesse kohtadesse, kus praegu ei elata, see on nagu üks asi, aga mis, mis sa veel arvad, mis muutub inimese juures 20 aasta perspektiivis, kui me räägime transhumanismi? No ma, ma usun, et siin ei pea väga kaugele vaatama, meil vist mitmelgi on, on, on juba taskus masin, mis mis annab meile või ka keset Aafrika kõrbet elutsevale poisike selle juba praegu rohkem päevakajalist olulist informatsiooni kätte, kui oli näiteks president Clintonile 10 aastat tagasi, eks ole, 10 minuti jooksul. Et see sellises olukorras on keeruline ennustada, mis täpselt toimuma hakkab, aga seda, et, et meil on olemas platvorm intelligentsi plahvatuseks ja, ja inimese ja tehnoloogia tugevamaks sulandumiseks, ütleme siis pähe siirdatud arvutid või, või, või, või kiibid, mis, mis võimendavad kognitiivset sooritust ja sellised asjad. Intelligentsi plahvatus kõlas hullult lahedalt. Ma arvan, et on olemas, see on muidugi tõsi, sest et Eestis ei, kui palju infot ja kuidas on kättesaadav, on ikkagi müstiline. Ja selle haldamisel me juba kasutame kaasaskantavaid vahendeid, mis mis juba peaaegu ongi käepikendused. Jah, aga ma mõtlengi seda, et kumb suund sulle tundub nagu tormilisemalt rohkem areneb, kas see, et meil on mingisugused välised tehnilised vidinad, mida me siis tahtsime endaga kaasas või see, et meil ikkagi üht-teist saab nagu meie pärisosaks meie? Kui meil on midagi, muudame nägemisega seotud seoses sisseehitatud meile sisse. Ja, ja kui ma, ma ei tea, kui me tahame veebi brausida, siis see on ka ehitatud meile juba sisse ja me ei pea kandma midagi oma seljakotis või taskus. No ma usun, et veebibrauserit geneetilise koodi sisse ehitada on, on nagu keerulisem kui füüsiliselt, aga, aga füüsiliselt pähe siirdatud telefonil ei ole ju vahet selle telefoniga, mida sa käes hoiad. Lihtsalt asukoht on teine, ta ei ole meie pärisosa, aga me võime teda sellisena tajuma hakata, kui ta, kui ta on, on nii mugavaks ja lihtsaks tehtud, see kasutus, eks ole, piisab silma pilgutamisest piltlikult öeldes Ja ütleme nüüd tere ka, Alvo Aabloo, Tartu stuudiosse, tere. Tere. Tere. Ja teie olete siis professor, töötate arukate materjalide süsteemide laboris? 2031 see on 20 aasta pärast. Mis te arvate, mis on just selles transhumanismi valdkonnas kindlasti muud muutunud võrreldes tänasega? Kui sa vaatad, mis on 20 aastat ja kui ta midagi ennustada 20 aastat ette, siis me peame vaatama, mis oli meil 35 aastat tagasi umbes. Ja mida me sellel hetkel teadsime sellest, mida me täna kasutame. Nii et põhimõtteliselt see asi, mida me unistame 20 aasta pärast, tegelikult on täna olemas. Aga see on kas midagi väga kallist, väga veidrat, mida kellelegi keegi leiab rakendust. No tegelikult on ka asju, oleme ausad 35 aastat tagasi, millest polnud õrna haisugi. Ehk siis, et teie väide, ma saan aru, on selles, et maailm muutub ikkagi päris totaalselt. Et avaldatud tavaliselt kindlasti jah. Aga Vaksin kuue siis natuke teie eelnevat juttu, et kui rääkida nendest vidinatest, mis peaks nagu inimese küljes olema siis ma ei oleks nii optimistlik, et inimese intelligentsust annab tõsta. See on siin kümneid tuhandeid aastaid olnud suhteliselt sama. Lihtsalt informatsiooni kogus on meeletud, kasvab, mida inimesele ette söödetakse. Aga igasuguseid kunst, organdia, käed ja jalad ja silmad on täiesti reaalne. Mida Mart, sina arvad sellest, et kas on inimese intelligentsi võimalik kuidagi seda 20 aastaga? Intelligents on, on, on keeruline mõista, aga ma usun, et on võimalik näiteks mälumahtu andmetöötluskiirust, selliseid asju. Et me suudame suuremaid koguseid andmeid paremini töödelda kui praegu, tehnoloogia abiga. Ma ei näe nagu takistust. Kuulame, mida Kristjan Port, kes on siis Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor ja ühtlasi ka raadio kahe kaasautor, mida arvab siis 20 aastapärasest pärasest päris huvitav sõna 20 aasta pärast meile saabuvast maailmast just transhumanismi seisukohalt ja see on nüüd selline viieminutiline seisukoha võtma, mis on nii huvitav, et kes te nüüd auto sõidate, parkige auto ilusti ära ja kes teie kodus olete, siis istuge kuidagi rahulikult ja pange raadio kõvemaks. No tegelikult, eks kõik need arengud alguse millestki, mis on hästi reaalne ja hiljuti jäi meelde ja selle sellesama ülesande kontekstid tuli uuesti meelde. Neil Armstrong, mees, kes astus esimesena. Pinnale ta kaebas oma juuksuri kohtusse, kuna juuksur oli küll tööväliselt põrandale kukkunud juuksesalgud edasi müünud 3000 dollariga. Ja tuli välja, et need olid müüdud ühele mehele. Kohuski juukseid seal oli teiste kuulsuste nagu Merilin, Moldova, Abraham Lincolni Einsteini teiste juukseid ka. Et kui paned prillid natukene teravamalt pähe, siis võiks öelda, et ei varastatud, mitte juukseid, löödi varastati DNAd. Ja kui see nüüd kokku panna selle fenomeniga, mis on ka tänapäeval juba olemas, et beebid viljastataks üha rohkem kehaväliselt et siis me võiksime mõelda, et sellist DNA valikut saab teha juba väljaspool seksuaalset valikut. Ja selle tulemuseks on see, et seksist, seksuaalaktist kaob see algupärane mõte ära, see muutub puhtalt meelelahutuslikus ja ega see täieneb kindlasti selliste virtuaalne tehniliste vahenditega. Aga üks märkamatu tagajärg on see, et et ühtlasi muutub ära, aga selline pere moodustamis, arend tõenäoliselt pere muutub millekski teistsuguseks, oma mõttes olemuses milleski kommuunis sarnaselt. Saab kord võib vaadata, et kas tänapäevaelust leiab mingisuguseid tõendeid selle kohta. Mingi statistika hiljutist ütles, et Ühendriikides iga 10. laps kasvab üles mitte vanemate juures, vaid paha vanemate juures. Siis kui mõtelda maid, matid sakslane peale või, või tervele hulgale teistele peredele, kus tuleb välja, et lapsel on kolm bioloogilist vanemat. Täna toimub see Et ka seda saab tehniliselt rikkalikumaks teha ja ja ühtlasi, kui ma siis vaatama, et neid DNA kontrolli all kui tüvirakud, kui tehnoloogia on paremini kontrolli all, siis tõenäoliselt muutub eutanaasia päeva teemaks paarikümne aasta jooksul. Ja siis seetõttu, et et inimesed suudavad endale bioloogilist materjali, mis hakkab vanaks jääma, asendada uuega. Ja eutanaasia probleem on siis aktuaalne seetõttu, et väga kaua elavad inimesed hakkavad ülejäänute elu kuidagi segama ja käikusid. Ja kõrvale taas kord vaadata, et mis täna juba olemas on, et öeldakse, mitmes koosnen, poti pealkirjad olemas, neuroteadus, kuigipärane, et vaba tahte. Et ma selle võtame ka natukene Timi mädasi, siis võiks öelda, et okei, et kui inimene tuleb planeedilt ära koristada sest mõrvavad mõttes Atraktiivne pool tajumehhanismide kaudu endiselt alles jätta. Ellu jäävad siis terve hulk selliseid konteineris, üheksavoldise patareiga, toitvaid ajusid ja kõik hakkab üha rohkem maatriksit. Kui ma. Ise ilmselt hakkab arenema, vaat nüüd 20 aastaga kõik need asjad teoks saavad, aga aga ma usun, et nii mõnedki trendid lähevad täitsa selles suunas. Nii et need ei olnud praegu siis päris nagu ennustused aastaks 2031 vaid ütleme, sellised trendide kirjeldused Nojah, aga ta on ennustus ka, et me võime tõesti öelda, et perekond hakkab muutuma tõesti, eutanaasia, muutub aktiivseks, üks märksõnaks inimese keha hakatakse uuendama tehnoloogiast ja teadusviljade abil moel, kus inimkond hakkab kauem elama. Ja, ja siis tekivadki need järgmised konstruktid ja kuna innovatsiooniajaloolased ütlevad, et 50 aastaga on leiutatakse rohkem kui viimase 400 aastaga, siis võime öelda, et see järgmise 10 20 aasta muudatused on äärmiselt dramaatilised ja kuna inimese enda areng on endiselt mõjutatud sellisest egoistlikust ja ellujäämisinstinktist siis kindlasti need esialgsed tehnoloogia valikud on suunatud ellujäämisel eluspüsimisele ja see hakkab põhjustama neid suuremaid muudatusi. Ja ma arvan, et on inimesi, kes on iseka geeni kirjutanud, et et temal on selline ütlus, et, Meie, kes me ära sureme, oleme õnnega koos, oleme õnneseened. Tema sõnum oli küll selles, et et enamustel inimestel ei ole üldse surma võimalust antudki, kuna nad pole kunagi sündinud. Aga nüüd võtab siis surm võib-olla paarikümne aastaga hoopis teise väärtuse, saabki ära surra. Ja, ja ei pea ennast kunstlikult elus hoidma. Niimoodi rääkis siis Kristjan Port Tallinna ülikoolist, Tartu ülikooli mees, Arvo Aabloo, nõustub selle jutuga üldpiirides või mitte? On seal mõned, mõned mõned asjad olid muidugi õiged, et geneetika ilmselt, et suudab meie elukvaliteeti ja ütleme elustiili väga tugevalt mõjutada. Kehaväline viljastamine, see on üks nendest osadest, mis puutub sellesse kommuuni elamisse. Nothing New vaatame 30 aastat tagasi, siis olid samad mõtted ja nii inimesed hüvitasiks samasugust asja ellu viia, et ilmselt ilmselt mingisuguseid elustiilivärgid on. Mis inimest tõsiseltvõetav, et noh, üks asi, mis näiteks inimesel peab hirmsasti muutuma, on tema toitumisharjumused. Ja kuidas, kuidas me suudame seda muuta, see on omaette teema, aga, aga natuke laiendada ja mis te mõtlete, sellel toit muutub. Ja see, mida me sõime 25 aastat tagasi OP erineb oluliselt sellest, mis me täna sööme. Ja kui geneetika suudab meie taimestikku toidud toiduks kasutatava taimestiku ja loomastiku le olulised muutused teha, siis peab, peab muutuma inimene selle toiduga hakkama, saaks. Aga saate veel natuke detailsemaks minna, mis te arvate, kus suur, mis need ohud on? Oht on see, et. Ütleme evolutsiooni käigus olev halvenenud täpselt selles selleks, kes me oleme, me oleme ellu jäänud. Aga kui me muudame kunstlikult loodust, siis me evolutsiooniline vastupidavus võib osutuda mittepiisavaks. Aga inimliik on ju kogu oma eksistentsi jooksul loodust keskkonda pidevalt muutnud. Lihtsalt haare on järjest kasvanud. On Haaven kasvanud ja et me oleme muutma põhimõtteliselt loodust söönud või, või energiaks tarvitab energiaks tarvitanud amet, noh praegu on inimvõimekus juba selle koha peal, et me suudame nagu baas baasasju hakata muutma, kuidas loodust nagu tekib. Ja see võib osutuda väga üllatavaks, aga energia muidugi ka väga hea teema. See probleem on ka võib osutuda huvitavaks. Aga mis te ennustate 20 aasta kontekstis energia teema osas? Kui ma seda ennustaksin, siis ma läheksin Tele2 aktsiaturule, ostaks kähku aktsiaid kokku ja oskasin seda ennustada. Aga aga mingit suunda Noh, ma olen füüsika, hariduselt, ma loodan, et tuleb mingis energiaallikas, mis suudab suudab tuumaenergiast teha midagi igapäevast ja mitte väga ohtlikku. Aga kuidas te arvate, kas see nii-öelda harvestimine ehk siis energia kogumine absoluutselt igalt igalt poolt, kus me praegu teda raisku laseme silmapilgutus pisaravoolu välja. Kas, kas need ei ole perspektiivikad, energiapoliitika, ressursid? No need on olulised nendes kohtades, kus me teisiti energiat ei saa. Aga kui me nüüd vaatame ma isegi ka teadusgrante sel teemal, ma pean kahjuks tunnistama õnneks tunnistama, et kui vaatame energiakoguseid, mis realistlikud sealt kätte saame, siis inimeste põhitegevuseks tehase või seadme käivitamiseks sellest noh, ilmselgelt ei piisa. Praegu jah, ei piisa, aga ma ei tohiks, praegu ei piisa ka tuuleenergiast selleks, et tõsiselt tööstust üleval pidada. Nii et see sinna on ikka väga pikk tee. Ma ei julge, ei julgeks seda ennustada, et me saame nii-öelda mis on see ämbient eneseHaavestingi terminit kasutades, mida põhienergiasse, aga kui me räägime näiteks valgustamist nendest asjadest, siis see muidugi realistlik. Vot see on, ma tahtsingi küsida, et kas on olemas mingisugused materjalid või tehnoloogiat teie tulekul või kas te näete neid tulemas, millega saaks kasvõi igapäevase sellise tarbeenergiavajaduse ära lahendada ja selle, see on palju lihtsam. Kas või tuule ja päikeseenergeetika ja nii-öelda see ümbritsevate vibratsioonide kogumine on täiesti realistlik, et meie igapäevane energia küljest korjata. Ja kui me nende baasil paneme lükkama tööle arendatud kolmdee, printeri ja nano kompilaatori, siis polegi tööstust vaja enam. Rendime ise endale elukeskseks. Oleme kodus välja, noh see on, meil on ju, need kolm teeb frees ja treipingid ju ammu kõik olemas, aga ega. Päris vist igaühele kättesaadavas hinnaklassis nad veel ei ole. Asi vägihinnas pigem on, oskustes inimeste oskused osutub, see ei ole päris nii, et ma trükin seal oskusi vaja ja kui need oskused jõuad järele, siis nad on ka tegelikult olemas juba praegu. Moora täpsustan, kui te räägite nüüd siin kaks tarka meest kolmdee printimisest, kas see tähendab seda, et ma prindin välja mistahes asja või prindin lihtsalt välja mingi lihtsama kolmemõõtmelise asja? Kuuluvate osadega kolm D trükiseid nii-öelda on on juba olemas. Ja ma arvan, ka liikuvate osadega elektroonikaseadme väljatrükkimine on täiesti realistlik, mõnekümne aasta pärast. Trükid endale välja televiisori, tänaseks õhtuks tahad suuremat? Kas siis suuremat saab, aga televiisori saab ikka jah. Tervishoiu igal juhul läheb inimese juurde tagasi ja selles mõttes me praegu oleme siin inimese ümbritsevast rääkinud palju, et teie valdkond on olnud ka, eks ole. Tehislihased ja tehismusklitega tegelemine ja. Horisondist võib igaüks lugeda selle kohta, märkasin. Ja see on, on see vagu räägime nüüd populaarteaduslikult ja kujutame ette siis aastat 2031 ja võtame selle teie valdkonna ette, siis milliseid arenguid ja muutuseid te seal näete? No see suur unistus, et me suudame ikkagi inimesele teha nii-öelda kunsttagavara osi ehk jäsemeid võiks selleks ajaks olla siis kas realiseerunud või halb stsenaarium, on jõutud järeldusele, et tuleb midagi muud teha. Aga kuidas see praegu paistab, kumb on tõenäolisem? Tõenäolisem on, et tuleb midagi välja, aga kuidas tegemine käib? Kuidas te teete uue lihase? Noh, nii nagu tehakse plastikutki, et pannakse mingisugused ained kokku, segatakse, kleebitakse, pressitakse, kuumutatakse, jahutatakse, aurutatakse kõik tavaline selline keemia, labovi tegevus. Kas te arvate, et 20 aasta pärast on see üsna reaalne, et, et et inimeste, ütleme siis, kuidas see füüsiline keha on muutunud teistsuguseks kui seal täna keha ei ole, aga Iideeme keha parandamine on kindlasti muutunud teistsuguseid inimesi. Lasendatavaks on muutunud inimese kehaosad. Kas ei ole, ütleme siis sellist, nimetagem seda ohuks? Ei ole sellist ohtu, et, et kui lihaste arendamise ja tehislihaste normaalsete lihaste arendamine võimsamate tehislihastega muutub kergesti kättesaadavaks piisavalt odavaks, et igaüks, kes seda soovib saab seda teha, et siis siis muutub tänavapilt selliseks, kus iga mees näeb välja nagu tippvormis Roycz. Eks ole noh, küsimus on see, kas, kas kõik tahavad näemegi, Ott Kiivikas, aga ütleme niimoodi, et nii-öelda supersõduri või supervõimet super füüsiliste võimetega inimesi arendamisega on tegeldud vähemalt 20 aastat. Ja hetkel ma arvan, et pilvelõhkujat, pilvelõhkuja hüppamisega võib-olla mõnest teaduslaboris saadakse juba hakkama. Et ma ei arva, kunsthambaid osatakse teha palju paremad kui tavalised hambad ja selliseid inimesi, kes lähevad, lasevad endal kõik hambad suust välja kakkuda ja asendada korraliku titaani hammastega on ikkagi vähe algamas tendentsidega. On täiesti olemas ja ma olen aru saanud, et Hollywoodis on, on see pidi täitsa olema õõvastav ringi liikuda, kuna kõikidel inimestel tänaval on fantastilised hambad, mis tundub nagu sellele tähelepanu hakata pöörama tõeliselt õudust tekitav mõnesini. Piirid kõnnivad ringi ja aga mitu protsenti elanikkonnast on Hollywoodi näitlejad ja. Nad annavad seal piisavalt palju tooni, et see, et see on, on hakanud muutma nagu tänavapildis. Ja teine on see, et mida nagu ei räägita, on see, et mis on näitleja eluiga. Et selline kunstiinimene ei pruugi eriti kaua elada, aga kas see on üks nendest ohtudest, et ütleme, kui me räägime 20 aasta kontekstis, et kui inimesed lähevad liiga karmilt ennast tehislikustama, et siis võib mõjuda just vastupidiselt elu viga, siis lühendavalt? No ütleme nii, et ma olen täiesti kindel, et paar 1000 inimest suudab sellega endale väga suurt kahju teha. Et inimesed, eksperimenteerivaid, ega see nii ongi, et osad teevad kahju, osa teevad kasu ja siis inimesed nagu matkivad seda, mis on see kasulik tegevus. Aga kas selle kogu selle katsetamise käigus õnnestub ka siis kuidagi laiemate masside jaoks tekitada pikemat eluiga või õppida, kui me oskame organeid, vigaseid katkiseid, mittetoimivaid organeid vahetada, siis see peaks tähendama ikkagi elu ja drastilist kasvu. Aga eluiga ongi juba drastiliselt kasvanud. Jah, tähendab kindlasti tähendab noh, neid haiguseid saab ju öelda ravida, mis on põhjustatud mingisugusest veast, mis inimese arengus tekib. Aga eks seal ole ka mingisugune selline selline koht, kus nagu kõik hakkab korraga ära kuluma. Et see piirdub iki lõpuks ette. Ja teie, kolleeg sealtsamast Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist Heira altim, kes on siis robootika doktorant, tema arvamuse kuulame nüüd ka ära, mida tema arvab aastast 2031 ja just nimelt siis tervise seisukohalt. Minu esimene ennustus on, et aastast 2031 on mobiiltelefonist saanud nagu inimesed tõelise jälgija. Kui mobiil on alati taskus, siis mobiil tunnetada sõdalased nagu inimesi süda lööb, kuidas hingamine on, ja vajadusel siis näiteks helistab ise juba arstile, kui selgub, et inimesed ise ka midagi juhtunud. Ning minu teine ennustus on see, et kindlasti on robootikatõusud sinnamaale, et et inimest ravitakse tegelikult juba väikest robot Avidest mööda inimesed persooni võib-olla riigi kõrval ja saadavad siis analüüsi tulemusi juhtmevabalt. Nii, võib-olla teostas lihtsamaid operatsioone ilma inimese otsese sekkumiseta. Mida arvate kolleegi arvamusest, kas väiksed robotid liiguvad mööda inimese keha 20 aasta pärast? Tehniliselt on see võimalik, aga meditsiini koha pealt tekib palju neid otsuste otsustamise vastutamise probleeme, et kui inimesed suudavad oma juriidikas revolutsiooni korraldada, siis on see tehniliselt võimalik. Juriidikas. See on omaette teema, millised seadused. Ja ei, see on, see on tõsine probleem, et noh, mingisuguses saates kunagi rääkisin, et automaatautod, et need on täitsa olemas Eliisa teedel aastasele pärastiku pauk käib, kes on süüdi. Ja samamoodi on automaatarsti ravimine, et kõik iga asi eksib ja läheb katki, et mis, kes on siis süüdi, kui kui masin tapab inimese ära kogemata. Aga see, et mobiiltelefon hakkab nii-öelda tervist mõõtma või mingi selline seadeldise, mis saadab siis seda arstile infot edasi või, või ütleb sulle endale, et mina aspiriini, see tundub ju isegi? Sellised süsteemid on juba olemas, mitte lihtsalt väga laiali. Jah, see ongi see, et tegelikult see, mis toimub 20 aasta pärast, on täna olemas, lihtsalt me peame seda nii-öelda mõttetuks kallis, vidinaks hetki. Selge, kuulame Jarek Kasari, tema laulab meile laulu klaaskuulis ning seejärel jätkame aastal 2031. Kui tuba On ja radikas. Siis on mu väike Antarktika. Kuid laud ei ole. Hoitud kor. Siis ammu väike. Et. Siis on mugav kõik. Venemaa kui ma ei saa nagu närv puhata sai siis. Kui telekas tule. Lemmiks ja siis väike. Ameerika. Ja kui köögis, kas. On täis meeldiva? Niimoodi nagu Tõnis Mägi ütles juba 10 aastat tagasi või vähemalt viis aastat tagasi, Jarek Kasar on mees, kelle nimi tuleb meelde jätta ja ma arvan, et aastal 2031 Kasar loomulikult ebajumal Eestis kuulasime tema siis nooruspõlves tehtud esimesest ooperist pärit laulu klaaskuulis ooperis, nime katuselt, nii et on, mida ajalooannaalidest otsida 20 aasta pärast aastal 2031 ja meil on Tallinna stuudios külas Mart Kalvet, kes on ulme fanaatik ja tõlkija ning Tartu stuudios on meil Alvo Aabloo, kes on Tartu Ülikooli professor. Jah, ja me läheme edasi sealt, kus me enne oma jutuga natukene jäime. Me rääkisime väikestest robotitest, kes võivad sooritada siis arstide arstid operatsioone laias laastus inimkeha sees. Ja mul tuleb meelde umbes 90.-te varasel üheksakümnendatel aastatel, kui ma olin veel koolipoiss. Siis ma sattusin kuulma ühte loengut, kus räägiti sellest, et kohe varsti tuleb nanotehnoloogia. Mis on selline pisikesed siukseid, mikropisikesed osakesed, nähtamatud, ise ehitavad kõiki asju ja meil ei olegi vaja mingisuguseid suuri meedia, suuri tehaseid ja nii edasi, asjad ehitavad ennast ise ja väga kihvt justkui. Ja nüüd siis tänapäeval on see asi on kõvasti edasi liikunud, aga küsikski siis Alvo Aabloo käest ennekõike, et me üldse aru saaks, kas ja kuidas ja mismoodi, nagu mingisugused sellised uued moodsad materjalid, nii-öelda arukad materjalid ja nii edasi suudavad teha, et äkki saaks mõningaid näiteid selle kohta. Täna juba sellised bee, nanotehnoloogilised materjalid teevad ja mida nad siis mille kallal praegu töö käib? See on väga lai küsimus, tähendab et imega võtame inimese aluseks umbes nagu selles inimese inimese terviseeluslooduse valdkonna lähedal olevad asjad mitte päris nagu mida kõike nad ehitavad. No ütleme niimoodi, et noh, mis, mis nagu nanomaterjalide põhierisus tavalistest, on see, et kui aineosakesed lähevad väga pisikeseks, siis tekivad neil sellised omadused, mida tavaliselt me pole harjunud, et neil on. Ja kui meditsiinist rääkida, siis igasugune lokaalne diagnostikaiga kuun, ravimit, disain, ravimite tegemine, see on kõik põhimõtteliselt sinna nanotehnoloogiasse. Siis selle nanomaterjalidega on üldse see häda, et nendest aru saada ja neid disainida. Neid osatakse väga palju huvitavaid asju, aga neid nagu teha suures koguses, see on natukene teine teema. Et see ongi see probleem, et teadlane võib laboris teha ühe väga-väga hea asja, mis võib isegi sobida mingiks väga heaks, noh ütleme inimese tervise parandamiseks. Aga selle rakendamine päris elus ei lähe üldse neid asju, mis on tekitatud ja ära unustatud, sest nad ei ole rakendatavad, on ikkagi päris palju. Aga mida te usute konkreetselt, ise ta, et 20 aasta pärast ütleme, nanotehnoloogia on saavutanud transhumanismi valdkonnas. No ütleme nii, näiteks et ma loodan, et me ei pea enam tablette sööma ja süstima ennast. Et ravimite doseerimine näiteks on viidud tasemele, kus Clevime endale midagi külge ta tänapäeval on see ka võimalik, aga see toimub ainult väga, väga spetsiifiliste asjadega on lihtsalt kõvasti huvitud. Aga põhimõtteliselt me sööme sisse endale asja, mis on meie ravimidoos kogu kogu haiguse jaoks. See tasapisi ennast levitab siis sinna kuu ajal. Mina olen kuulnud mõnedest sellisest tehnoloogiast, mida tähendab, mis on tekitanud huvitava uue nähtuse sõltuvustüübi ehk siis ajus viidud elektroodid, mille, mille tegevust patsient saab ise kontrollida ja, ja selle kerge elektrivooluga hoida ära mingisuguseid haigushooge. Aga kuna see tekitab mõnutunde, siis on siis, sest tal tekib nagu vajadus muudkui seda nuppu litsuda. See on väga ohtlik selliseid katseid hiirtega, ma arvan, tehtud siin. Nüüd on see juba inimesteni jõudnud, selles mõttes, et juba on olemas diagnoos. Elektroodi sõltuvusele ma ei mäleta täpselt nimega koodi, aga. Eilset iivet aparaadist ennast ära lõpuks lihtsalt liiga palju kasutada tarbivad mõnu jah, nagu ikka kõiki nende asjadega, mis sõltuvust tekitavad. Aga veel, et see tablettide teema ja ütleme, ravimite manustamise teema on kindlasti väga inimlähedane ja väga-väga-väga põnev ennustus, mis, mis te veel arvate, mis 20 aasta pärast on teistsugune? Noh, see on. Vaata lakke ei mõtle. Mis seal veel, võib-olla see, mis Heilo näiteks ütles, siis see jälgimine, noh kasvõi siis jälgimiseks saab nimetada, aga mobiiltelefon jälgib tervislikku olukorda. Mamma mobiil manasse, midagi naha all. Et keha kuidagi ise automaatselt edastab terviseinfot välja nendele kohtadele, kuhu vaja. Mitte ainult tervisega julgeolekuinfot. Et inimene muutub jälgi tavamaks ja kindlasti igas mõttes praegugi inimene suhteliselt jälgitav ja ma arvan, et siis on see asi 100 protsenti ennast peita on üliraske. Läheme selliseks sotsiaalfilosoofilises, kas me siis jõuame sellise Orwerliku maailma? Kui pingid, sugust, revolutsiooni, tule siis tendentsi ja sinnapoole, praegu on kogu aeg küll, jah. Kas kuidagi on näha ka, et, et areneks areneks siis inimeste meeled? Me hakkame kuidagi haistma senisest paremini, umbes nagu hundid ja me hakkame nägema nagu kotkad ja nii edasi. Siis peaks vajadus olema. No aga on ju vajadust, tahaks ju, inimene tahab parem olla, tahaksid tunda paremini lõhnu ja kõike või, või ei taha, ma ei tea. Aga pigem tõstaks käe üles, tahan. Me ei tea ise ka, mis me tahame, selle kohta on väga hea näide, on see video, videotelefonide, videofonide nii-öelda läbikukkumine, et me arvasime, jube šeff on seitsmekümnendatel, eks ole, jube šeff inimesega suhelda kauge maa taha silmast silma ja siis ilmnes, et sellega igasuguseid ebameeldivusi ja inimesed eelistavad pigem kasutada ainult seda kuulmiskaudselt sidet, sest nad ei taha alati olla need sassis peaga. Päris ükskõik kellega, täitsa õige sellest veel edasiarendus on SMSi saatmine veel eriti rasketel juhtudel sa ütled, et lahutame, sa oled selle lahutamine palju mugavam. Aga kui Alvo Aabloo jätkab oma mõtet selle koha pealt, et et kus me praegu teid takistasid? Sellises meelte arendamise koha see oli, mida me tahame see jutuga õudselt hea mõte, mis mulle pähe tuli, et kui praegu on see videotelefon, siis ühest küljest on inimese muidugi vajaduseta tahab privaatsust. Aga teisest küljest on me kõigi selgelt see videotelefonist jääb midagi puudu. Kuman inimesega ühes toas ja ma olen sind vaatan teises keeles Skype'i siis midagi vahet. Et ütleme, sensoovikad kajastav telefon või on täiesti asi, mis, mille järgi inimestel on vajadus. Mis see tähendab siis natuke seletate lahti? Ma võin katsuda, ma võin tunda lõhnu üle telefoni. No see on tegelikult ju Smello vision jah. Täitsa kinnitada, näiteks kui oled abikaasast lahus pika maa tagant, siis oleks ju väga tore tal teha üle pikkama by. Just nimelt see on väga hea mõte ja praegu on see tehniline vahend nagu niimoodi laboriserva peal juba olemas. Et see võib koleviks. Üks asi, mis ma ütlesin, tõik mõttetus, aga võib-olla tuleb paarikümne aasta pärast on täitsa tavaline. Mart, mida sina ennustad, mis 20 aasta pärast on transhumanismi valdkonnas uut? No ma üldse ei imestaks, kui putkas on müügimüügil inimliha. Burger, mis on valmistatud kloonitud lihast näiteks või noh, need esimese sealihakotletti, mis on valmistatud mitte mitte elavast seastavaid laboris valmistatud tüvirakkude baasil valmistatud lihasrakkudest, on, peaks meil ja järgmine aasta valmis saama. Ütle igaks juhuks burgeriketi nimi ka, ma tean, kuhu mitte minna. Nojah, selle esimese burgeritüki maksumuseks hinnati ka vist veerand veerand miljardit. Aga miks sa eurot 100 miljonit eurot, aga tõenäoliselt hing, lang, hind langeb. Miks me inimesi sööma hakkama? Ma ei saa aru? Tähendab, see on lihtsalt, see on võimalus. Ma usun, et ta on maitsvam kui näiteks panda. Mida Me ka samamoodi. Kes arvab, et see on 20 aasta küsimus, et muutub nii palju selline kuidagi mõtlemine, et liigikaaslast süüa, okei. See on väga vana mõtlemine, aga aga liigikaaslast, keda pole hukatud, kellele pole valmistatud emotsionaalselt ega füüsilist valu siis ma ei näe siin eetilist nagu mingit takistust. Kas professor Aabloo julges kommenteerida inimeste söömise teemat? See on jälle vajadus, et miks peaks inimesse ma pigem võib-olla üks eesmärk, et ilmselt disainida geneetiliselt inimselle kõige sobivam liha ja muidugi söömiseks, et see oli midagi, see me toit oluliselt muutub. Aga kas on see ikkagi reaalne, et, et kasvõi kõige jõukamad hakkavad kasvatama laboris endale liha ja mitte enam siis pidama karja, miks kõige jõukamad? Pigem on see, mis on, pigem ütleme niimoodi, et seda hakkavad sööma kõige vaesem siin järeleaitamiseks, nendele, kellele liha praegu lauale ei jätku ja ei jõua ja ja kindlasti on see liha kiiremini toodetav, selle tõttu kodavam. Mart tulistab ressursi ressursiressurss läheb vähem, selle massiivselt vähem ei pea kvaliteetset heina pakkuma just Mart ennusta veel midagi aastaks 2031. Milliseks võivad olla inimesed muutunud, no ma usun, et näiteks inimesed, kes on sunnitud elama orbiidil anna oma, anna oma füsiagnoomiat sellisel määral Augmenteerinud, et meil on, oleks planeedi pinnal juba keeruline hakkama saada, Nad peaksid ennast nii-öelda tagasi provotseerima nende pöördprovotseerima, aga taand arendama selleks, et, et, et et saada hakkama planeedi pinnal, eks ole, et me just nimelt me teeme seda, mida, mida meil on vaja, mille järele on nõudlust, vajadust, eks ole, ja, ja sellise keha järele nagu meil praegu on see ja kaaluta oleku tingimustes elamiseks noh, ta on ebapiisav ja hakkavad tervisehäired igasugused, et ma usun, et need tervisehäired lahendatakse mingi piirini tehnoloogiliselt ja, ja, ja ka keha modifikatsiooniga. Et siis tehislihastega, siis on palju palju lähem ülesanne, mis inimese keha võiks muutuda, võrreldes selle pildiga, on see, et võiks tekkida spetsiaalne inimlinnainimese keha. Ja, ja see on evolutsiooniliselt, see vist on juba natuke niimoodi minema tekkima. Sea jah, et me ju enam ei ole talupojad, vaid me olemegi sellised arvutega klõbistajad, jahetasin, Need neli, algan tagumiku all ilusti istumiseks sobivad. Aga mis see Alvo Aabloo arvate, kas inimese selline konkreetne disainimine või tuunimine, kas see on reaalsus 20 aasta pärast, et inimesed tegelevadki enda füüsilise keha siis nagu disainimisega? Mina nimetaks seda pigem parandamiseks, et ilmselt see võimalus kasvab plahvatuslikult, et sul on võimalik niisugune nii-öelda vigane organud välja vahetada juhtumil, kui sa seda soovid. Kas see kaldub ka sellistesse kergetesse igapäevastesse, tarbija vajadustest seal ma ei tea, nagu näiteks kosmeetika, et ma teen, püsivad mõtlen ma nüüd ma keeran oma silmad nagu ilma mingite läätsede ja muude segavate asjadeta lihtsalt teist värvi näiteks. Ja see on, see on juba olemas, selle analoog Ja aga just nimelt, et see on olemas, aga seda keegi ei kasuta, et miks mitte. Mis tähendus on olemas, et juba olemas, aga lihtsalt keegi kasuta. Et ta on lihtsalt liiga uus on olemas, on ja keegi ei tea selle ohtusid just nimelt tähendab pruunid silmad saab teha siniseks laseri abil, liftides maha põhimõtteliselt selle melatoniini kihi, jah, midagi sellist ja, ja, ja muutes bändist läbipaistvamaks võrkkesta nimede pruuni silma asemel on sinine. Neid selline tehnoloogia on täiesti olemas. Samuti on olemas tehnoloogia elektroonilise kuva siirdamiseks otse läätse pinnale, mis on otse silma peal. Ehk siis see on nüüd see, saad brausida nagu internetti läätšess või augementeeride kogu oma keskkonda paigutada sinna kujuteldavaid. Kasvõi näiteks jah, täita toa liblikatega või panna seinale, teine tab, arvate ainult enda peas rofessorablaga. Selline Heli Lääts on reaalsus 20 aasta pärast. Reaalsus on ta juba praegu, kas ta laialt levinud. See on just nimelt, et kas ta on laialt levinud, et kui meditsiin meditsiinis tekib probleem, et keemiaga nii-öelda julge ka ei saa, sisaldub reaalsus. Ahah, et GM keemial et kirurgiaga või keemiaga mõlemaga ka need on nagu kaks lihtsamat varianti alati praegusel hetkel, et kui need kaks nagu enam ei tööta, siis tulevad järgmised tehnoloogiad appi Belgia siis küsiks seda sellise põhimõttelise asja, mis meil eelmisest tunnistasin, tekkis kuulajatega rääkides. Et mis te arvate, kas inimloomust saab ka disainida ja tuunida. 20 jällegi teeme seda ju kogu aeg, omandades uusi teadmisi. Aga siin pigem oli, küsimus on lihtsalt nii-nii. Transhumanismi see sisuline selgitus ongi inimloomuse inimloomuse piirangute ületamine ehk jumala kondationi, mitte inimolemuse inimeseks olemise. Aga hästi konkreetne küsimus, kas inimene näiteks saab muuta ennast paremaks inimeseks, ma mõtlen meie kuulaja, mõtlesite, et olla lihtsalt hea? No kas hea on hea, tähendab, mis on, mis on hea algselt inimloomuse muutmine, siis see on tõesti kogu aeg ja kui me mõtleme põhjustele, miks teist tekkis teine maailmasõda ja millised olid tegelikult siis kõikide, ütleme, ühiskondade vaata et inimestele ja inimeste tapmisele kõigele muule siis võrreldes praegusega söjapäev, eks ole. Jaa, see tekkis tegelikult mina majanduslikel põhjustel abitud inimene läks hindadele teda mõtet tappa. Et eks see haritud inimene läheb järjest rohkem hinda, eks selles mõttes läheb inimese säilitama peamine või nii-öelda paremaks muutmine, nagu sa ütled järjest suuremaks. Nii et. Nii et kuidagi, aga kas oma kindlasti me juba praegu saame mingil määral, ütleme patoloogilisi selliseid ilminguid või patoloogiliselt peetavaid vaimseid häireid. Ravimite ja muu tehnoloogia nimetagem ravimeid, kõvenaloog. Näiteks kui sa oled kergesti ärrituv inimene, sa saad tegelikult juba praegu ju maha võtta mõnes mõttes ausaltöelda paremaks. Teine osa sellest tehnoloogiast ei pruugi üldse olla peem tehnoloogiline, vaid vaid kas või psühholoogiliselt harjutused, eks ole, et, et ka see on osa tehnoloogiast ja, ja ka see on osa, mis muudab inimese inimolemust. Alvo Aabloo, kas te kardate tulevikku või mitte, ei karda. Aga miks ometi, kui inimene muutub selliseks, ma ei tea tehismonstrumiks aga see on põnev. Iga muutus on põnev. Kas te olete kuidagi, kas, kas täna, täna, mis te näete enda ümber, sisendab teile usku, et inimesed suudavad teha neid nagu üldkokkuvõttes inimkonnale kasulikke valikuid või tundub, et see pigem uned, uued tehnoloogiad viivad asja absurdi ja inimkonnale inimesele endale olemuse vastu? Ütleme nii, et igal organismil on nagu ajaloos algus ja millalgi lõpp. See lõpp tuleb millalgi niikuinii, küsimus on lihtsalt selles, et ma arvan, et praegu me ei ole veel nii kaugele, et nad peaks kartma siin paarisaja aasta jooksul inimkond suudab ennast endale otsa peale teha. Just paar päeva tagasi see hoking tuntud füüsik hoiatas jälle, et me peame hakkama planeedilt ära kolima, sest lähema 100 aasta jooksul on globaalse katastroofi risk juba nii suur, et, et see on peaaegu reaalsus ja et nii-öelda kõiki mune ühes korvis hoiame või nagu sealkovski ütles, et maaninimkonna häll, aga keegi ei ela igavesti. Hällis, et maailma lõppu kulutajaid on pidevalt, iga 10 aasta tagant räägitakse, 10 aasta pärast saab nafta. Hokingele on lihtsalt vist veidi rohkem kaalu kui suvalisel õnnetusega. Just seda küll, aga ta on ikkagi ulme esindaja, mitte füüsika? Ei no seda küll, aga lootus, et ütleme niimoodi, et ütelda. Ta esita, esitab ikkagi ulmelist nägemust, mis ei ole mitte paarikümne aasta küsimus, vaid see on pikema arengu ennustamine, mis võib olla üks võimalikest. Vähemalt ta paneb mõtlema inimesi ja ma loodan, et seda tegi ka meie tänane saade. Ja enne, kui me päriselt ära lõpetame, siis me küsiksime teie käest, heade eksperdid, meie traditsioonilised viis lõpuküsimust, mis tulevad erinevatest valt, mis on täiesti erinevatest valdkondadest, mõni neist võiks vähemalt, on ka otseselt tänase saatega seotud valdkondadest, aga esimene küsimus on muust valdkonnast ja me küsime lühivastused, et aastal 2031 esimesel jaanuaril. Milline raha on teie ennustusel Eestis käibel? Elektrooniline Alvo Aabloo. Virtuaalne virtuaalne, kas, kas te tahate öelda, kui ühikut? On ta Euroopa globaalne, Soome Vene-Hiina ei ole piisavalt pädev seda ütlema, aga, aga see võib vabalt olla, et see on lihtsalt kasuliku infoühik. Et kasulik infovahetusvahend või, või töötlemiseks kiirus, ütleme nii, et ta on pigem ida poolt kui lääne poolt, ütleks mina. Väga huvitav. Nii. Järgmine küsimus, kui palju elab Eestis Eesti territooriumil aastal 2031 inimesi? Ma arvan, et 2031 elab inimesi veel rohkem, kui neid inimesega sarnanevad olendeid, keda meie enam inimestena ära ei tunneks. Aga praegu on umbes 1,3 miljonit, kas meid on rohkem või vähem? Siin Eesti Eestimaa pinnal võib-olla veidi rohkem või mitte. Ma ei usu, et katastroofilise 1,4. 1,4 all vaablemis tervete ma arvan, vähem vähem, kuhu me jääme 1,3 peale 1,2 peale põhjendama, miks, aga ma ei oska isegi 1,2 peale 1,2 peale koguni väga huvitav. Nii väga oluline küsimus, kas kamašokolaad ametliku nimega kamatahvel on alles nostalgiatoode täna aga uuele põlvkonnale ju ei tea. Ma olen kindel, et on olemas tehnoloogia, mis võimaldab kogeda ütleme, sensoorse salvestust sellest, mismoodi maitseb, näeb välja ja tundub käes kamatahvel. Aga seda, kas meil füüsilisi kama, tapjaid enam ei oska ennustada? See sõltub ilmselt Kalevi aktsiad. Albumist Te olete, kas kamašokolaadi müüakse poes? Hea toit püsib sajandeid, iseküsimus on, kas meilt poed selleks ajaks Teine küsimus otseselt tänase saate teemaga seotud. Milline on kõige selle tehnoloogia uuenduste kontekstis 100 meetri maailmarekord. Me oleme rääkinud nii palju inimeste tuunimisest arendamisest, et see on see koht, kus see kohe välja peaks paistma. Üheksa 58, on see täna? Ütleme nii, et võimekus on kindlasti suurem, iseasi kas need võimekuse tõstmise vahendid selle rekordi püstitamisel lubatud on. Ütleme, et on siis. Mina arvan, et, et on, et tekib selleks ajaks on kaks, sporti, on, on piiratud sport ainult inimestele ja, ja siis nagu kõik vahendid vabad. Kristjan Port modi arvas täpselt sama ühes saates ja ennustas ka kahte erinevat maailmarekordit. Jah, jah, aga ma ei hakka numbreid nimetama. Ma olen võhik. Mis te arvate, Alvo Aabloo, kui, kui palju 100 meetri jooksus ütleme näiteks inimene kui me räägime inimestest, suudab parandada seda üheksa viitekümmend, kaheksat. Jah, see on nagu ulme numbreid, ma pean autoseleks võtma. Aga ma arvan, et näiteks 10 protsenti suudab alla ikka võtta selgjärve protsendiks praktiliselt terve sekundi päris palju. Ja viimane küsimus, kas aastaks 2031 on maaväliste tsivilisatsioonidega saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Alvo Aabloo, mis te arvate? Kas teadlased, kas te ise 20 aasta pärast juba usute, et ufod on olemas? Maa jalgratta saavutatud. Mina arvan, et see on saavutatud kontakt maaväliste elanikega, kes on lihtsalt meie lapselapsed või tähendab mitte lapselapsed, aga leetrite maalt lähtunud esimesed kolooniad on Kuul Marsil tõenäoliselt kindlasti maa orbiidil. Selge, selge, aga mingite muude tsivilisatsioonidega. No meil ei, mille alusel peaks seda ennustama, minu meelest see ei ole nagu küsimus. Selge suur-suur, aitäh tänastele ekspertidele ja kohtume siis kindlasti varem kui aastal 2031, aga noh, siis kohe kindlasti ka selline, oli tänane saade tagasi tulevikku.