Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 25.-st novembrist. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Vene eriüksuslased läksid laiali opositsioonilise Teise Venemaa loata korraldatud marsi Peterburis. OMON vahistas Ligiga 200 inimest, nende seas Parempoolse liikumise liidreid Boriss Nemtsovi ja Nikita Belõh. Pakistani endine peaminister Navas Sharif saabus pärast seitset eksiilis oldud aastat kodumaale, et juhtida oma parteid jaanuaris toimuvate üldvalimisteni. Wabariigi sünnist möödub järgmise nädala kolmapäeval 90 aastat. Juubeliaasta puhul Valmis sünnihetk Eesti ühe selle loojatest Jüri Filmsist dokumentaal telelavastus pealkirjaga oma maapäev. Tartus toimus Baltikumi esimene ökomess. Tartu näituste projektijuhi Aare looduse sõnul loobub üha enam inimesi keemilistest toodetest ning otsib puhtast loodusest pärit tooteid. Eestis sajab lund, lörtsi ja vihma, õhutemperatuur jääb miinus kolme ja pluss kahe kraadi vahele. Vene miilitsa eriüksus vahistas 200 inimest opositsioonilise Teise Venemaa korraldatud marsil Peterburis. Vahistatute seas on paremjõudude liidu liidrid Boriss Nemtsov, Nikita Belõh ja Leonid koosman. Boriss Nemtsov on praeguseks vabastatud. Vene Paremjõudude Liit nimetas vahistamist Parempoolsete valimiskampaania halvamiseks. Laadsena. Lõhkusmann ja soov on Riigiduuma saadikukandidaadid ning omavad seega puutumatust. Hommikul korraldas OMON haarangu marsiks valmistajate seas Jabloko partei esinduse juures ning vahistas 50 inimest. Ekspeaminister, opositsioonilise rahvademokraatliku liidu juht Mihhail Kasjanov avaldas kahetsust demokraatlike liidrite aktivistide kinnipidamise üle. Peterburis oli loata korraldatud meeleavaldusel mõni sadam ja eile oli Moskvas Putini-vastasel demonstratsioonil ligi 3000 inimest. Laupäeval peeti kinniga ürituse korraldaja, ühinenud kodanikerinde liider Garri Kasparov, kellele kohus määras haldusõiguserikkumise eest viis päeva aresti. Pakistani endine peaminister Navas Sharif saabus eksiilis tagasi hoonesse 1999. aastal. Pervez Musharrafi poolt kukutatud Sharif veetis aastaid Saudi Araabia Araabias. Ekspeaminister üritas koju naasta juba septembris, kuid saadeti riigist välja vaid mõne tunni jooksul. Charist Saimuscherraphilt Pakistani naasta pärast saudi Araabia tugevat survet Pakistani liidrile. Politsei vahistas hommikul rahutuste kartuses sadu sherifi poolehoidjaid. Partei ametniku sõnul võis vahistatud olla kuni 3000. Gruusia president Saakašvili lahkus ametist ette registreerida end viiendal jaanuaril toimuvateks valimisteks. Vastava seaduse kinnitas ka parlament oma tänasel erakorralisel istungil. Vastavalt põhiseadusele täidab riigipea kohuseid need parlamendi spiiker Nino. Otse rahvaesindajad kinnitasid veel presidendivalimiste kuupäevaks. Viienda jaanuari. Lisaks andsid nad parlamendijuhtimise volitused asespiiker ile. Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse endine juht ning 1991. aasta augustiputši üks juhtfiguure, armeekindral Vladimir Putškov suri täna 83 aasta vanusena Moskvas. 29. veebruaril 1924. aastal. Volgogradis sündinud Krjutškova õppis õigusinstituudis ja Moskva diplomaatide koolis. KGB juhiks sai ta 1988. aastal. Pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset vabastati ta kõikidelt riiklikel ametikohtadel. 1994. aastal vabanes ta vanglast tänu riigiduuma meestele. Austraalias on pärast valimisi toimunud kursimuutus, üldvalimistel sai kaotuse 11 aastat valitsust juhtinud John Howe. Seni opositsioonis olnud Tööpartei on kogunud esialgseil, mitte lõplikele andmeil 53 protsenti häältest. Austraalia tulevase valitsusjuhi Kevin raadi esimestest sammudest räägib Ott Uussaar. Austraalia uus peaminister, kemineraad asus kohe tööle. Oma tänukõnes ütles ta, et esmase tähtsusega on tema jaoks kaks probleemi. Kliimamuutus ja tööjõusuhted. Kliimamuutuse probleemide leevendamise esimese sammuna kavatseb peaminister vaata kiiremas korras ratifitseerida Kyoto protokolli. Ja ta kavatseb kaanluleerida John Howardi valitsuse poolt ellu rakendatud ebapopulaarse tööjõupoliitika. Viimane oligi hävitava valimiskaotuse üks peamistest põhjustest. Kiiremas korras lubas Kevin ka, et lahendus on leida probleemidele tervishoiu ja hariduse süsteemides. Peaminister rada ongi juba ühenduses olnud Austraalia jaoks tähtsamate välisliidritega, valitsuse vahetus tõi kaasa muutusega nüüdses opositsioonis. Vaatlejatele räägivad uuest põlvkonnast Austraalia poliitikas. Mitmed haudi tähtsamatest pooldajatest kaotasid oma koha parlamendis ja liberaalide liidrikohale. Kandideerib nüüd, Malcolm Turnbull lubas parlamendis tõstatada uusi teemasid ja tutvustada uusi ideid Sydneyst Austraaliast täiesti raadiole ott usa. Sloveenia on järgmisest aastast Euroopa Liidu eesistuja prioriteediks prioriteetideks teatud Euroopa Liidu tulevik ja reformileping ning laienemisküsimused. Eesti nägemust meid huvitavates küsimustes on kasulik juba praegu tutvustada. Seetõttu sõidab Andrus Ansip homme Sloveeniasse, kus kohtub riigi juhtkonnaga peaminister Andrus Ansip. Sloveenial on eesistumise prioriteetideks taotletud Euroopa tulevik, Euroopa Liidu tulevik ja reformileping. Me loodame mõlemad, et reformilepingu ratifitseerime läheb küllalt kergelt. Sloveenia prioriteediks on ka Euroopa Liidu laienemine ja Lääne-Balkan ja teatavasti laienemise osas on mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides teatavat väsimust praegu tunda. Lääne-Balkani olukord on suhteliselt ebastabiilne, Kosovo küsimuse lähenemine peaks toimuma lähemal ajal. Kuid kas kõik kulgeb nii, nagu Ahtisaari plaan ette näeb või tekkib tõrkeid seda praegu küllalt raske ette ennustada? Paljudes riikides, kus alles unistatakse Euroopa Liiduga liitumisest ei külvata kodutööde piisavat tähelepanu energiaküsimustes. Ühel väikesel riigil on võimalik Eesti probleeme hulga paremini mõista kui mõnel suurel Euroopa Liidu liikmesriigil. Ja jälle kord tuleb öelda, et meie vaated on kaunis sarnased. Tähtis on jõuda kokkuleppele Euroopa Komisjoni poolt pakutavad energiapaketiküsimustes. Muuhulgas tähendab see meie jaoks ka seda, et, et me peaksime eristama jaotusvõrgu tootmisüksustest, elektroonikatootjate tootmisüksustest. Põhimõtteliselt see on meile tülikas, kuid me oleme sellega nõus. Me näeme, et, et see võib osutuda väga oluliseks vabale turule hoogu andvaks tingimuseks. Kuid me oleme samal ajal mures kolmandatest riikidest Euroopa Liitu dumpinghindadega saabuda võib elektrienergia pärast. Aga rääkides Venemaast, et kuidas Sloveenid Venemaasse suhtuvad? Teatavasti on Euroopa liidus toimunud selline kainenemine just just Venemaa poliitika pärast, kas on võimalik selline ühtne Venemaa poliitika saavutada järgmise poole aasta jooksul? Mida aeg edasi, seda järjest enam kõneleb ka Venemaaga ühel häälel. Energiaküsimustes üksmeelt on praegu rohkem kui aastaid tagasi Sloveenia ja Venemaa kahepoolsed suhted, et on küllalt pilvitud, neil puudub ühine negatiivne kogemus minevikust ja need suhted on küllalt pragmaatiliselt, nad ei ole väga tihedad, kuid nad on täiesti pragmaatilised suhted. Kui tihedalt Eesti ja Sloveenia omavahel üldse suhtlevad? Me meie suhted on rahvusvahelisel tasemel väga head ja, ja minu suhted Sloveenia, peaminister, Jänes Jass, aga on ka väga head, kuid Nad ei ole väga tihedad. Me asume teineteisest geograafiliselt küllalt kaugel ja ja seetõttu vastastikuseid investeeringuid ja, ja ka vastastikust kaubavahetust pole mitte ülearu palju. Kuid rahvusvahelistes organisatsioonides oleme me väga head partnerid ja me toetame teineteist. Eesti naisteühenduste ümarlaua poolt neljandat korda välja antava valge lindi auhinna pälvib sel aastal valla sotsiaalnõunik Ene Haugasmägiauhinna saab ene haugasmägi panuse eest Maal asuva lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste varjupaiga avamise aga teema laiema teadvustamise eest kogu maakonnas. Naiste varjupaik tapal pakub vägivalu ohvritele lisaks turvalisele pelgupaigale psühholoogilist ja juriidilist abi ning ööpäevaringset telefoninõustamist. Valge lindi auhind kuulutatakse välja rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval ning antakse pidulikult üle teisel detsembril Tallinnas. Eesti Televisioonis on valminud uus dokumentaal telelavastus oma maapäev seal lugu Eesti vabariigi sünnist Jüri Vilmsi osas on Tiit Sukk. Kolmapäeval ETV ekraanile jõudva filmilavastajaga Hardi Volmeriga rääkis Uku Toom. Kui küsisin, kas dokumentaal ses telelavastuses, mida lavastaja ise filmiks nimetab rohkem lavastust või dokument reaalsust ütles Hardi Volmer, et autentset informatsiooni on seal palju ja seda aitab täiendada ajaloolase Ott Sandraku kommentaariumis võtab filmist küllalt olulise osa. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta novembripäevi on kajastatud meie filminduses ja telelavastustes küllalt palju. Üks peaosalisi oli vanasti tihti Viktor Kingissepp, nüüd siis Jüri Vilms. Nõukogude ajal ei tohtinud ju rääkida nendest asjadest, mis tegelikult olid nagu Eestimaa jaoks eestlaste jaoks tähtsad. Kingissepa ilmselt olid küllaltki sarnase elusaatusega inimesed tegelikult ja see tuleb ka filmis välja. See on tõesti kummaline, mina ei teadnud, et neis nii palju ühistan, tegelikult Nemad olid tegelikult vasakpoolsed, ilus, kui ta alustas oma poliitilist tegevust, oli ka vasakpoolne, lõpuks ta lõi nii-öelda Tööpartei Eestis. See oli tema partei. Eesti vabariik sai sündida suuresti tänu Filmsile ja tänu sellele, et Vilms suutis, eks ole, toonased eesti soost töölised endale taha saada ja nendele nagunii Eesti vabariigi demokraatliku riigi ideed seletada. Sest muidu ei oleks tarvitsenud seltsi niimoodi minna, nagu ta läks. Films on paratamatult meie filmi fookuses ja täiesti õigustatult, nii et et ilmselt oli ka, mis oli mullegi üllatuseks, oli see taju juba sügaval tsaariajal olles ise ju hästi, noormees tuli välja eesti autonoomia ideega, noh, nagu tegelikult see maapäev oligi. Nõukogu oligi tegelikult ju autonoomse mari riigi küljes oleva autonoomse Eesti kubermangu eesti Liivi kubermangu demokraatlikult valitud parlament. Milline on oma maapäeva põhisõnum? Ma julgeks nagu täiel rinnal välja öelda, et selle filmi nii-öelda põhiline sõnum on see, et tuletagem meelde, ärgem unustagem seda, mis oli, sest see on ülimalt tähtis, tähendab ajalooteadvus, selline meie ühine ajalooteadvus, et sellised asjad sündisid, tänu millele on meil praegu Eesti riik, tegelikult ei midagi muud, tähendab, ja inimesed, kes peavad omariiklust ja iseseisvust väärtuseks, et, et need inimesed vähemalt need ei tohiks unustada, kuidas see, kuidas see kõik oli, kuidas see saavutati tegelikult, et see on ülimalt oluline sõnum minu arust. Lisaks sellele, et seal koht ajaloolises mõttes küllaltki informatiivne, huvitav periood. Tartus toimus täna Baltikumi esimene ökomess, kohal käis Vambola Paavo. Ökomeist Tartu näitustekeskuses oli Eestis esmakordne ettevõtmine ka terves Baltikumis. Järjest enam levib mõttelaad, kus keemiliselt töödeldud toiduainetele eelistatakse ökoloogiliselt puhtamaid. Tartu näituste projektijuht Aare loodus- ja ökomessiga rahule ja kinnitas, et on võimalik toota ja pakkuda tooteid lisaaineteta, kui tahetakse. See ei ole veel väga kerge teema, see mõttelaad on ka Eestis järjest muutumas, loodan, et iga aastaga, nii et see jää esimeseks ja viimaseks korraks, kõik, mida meil pakutakse, ei olegi nii sünteetiline ja ei olegi nii pikas perspektiivis mürgine, et on võimalik täiesti toota normaalseid tooteid, mis ei sisalda kõikvõimalikke lisaaineid, mis ei ole sünteesitud, vaid mis on meie puhtast loodusest. Aare loodus on ka seda meelt, et ökomessist ei saa kunagi konkurenti maamessile, ehkki mõlemad propageerivad ja tutvustavad põllumajanduslikku tootmist. Teemad ja valdkonnad on erinevad. Pärnumaalt pärit tiiviliiberte kinnitas, et tema oma talu kitsepiimatoodete kohta ei taha kasutada sõna öko vaid eelistab sõnapaari looduslähedane. Kui on kuskil maantee ääres või ikkagi väga ligidal niisugustele teedele, kus on tihe autoliiklus. Kindlasti on saastunud see maapind ja rohi juba nendest heitgaasidest. Teine probleem on see, kas heinamaid mäletatakse või mitte, meie ei väeta siis, kui kits sealt sööb, siis see on ju puhas, seda ei saa võtta üheselt, et see on need öko, kõik peab olema ikkagi paika pandud. Kui see on töödeldud, see toodang ilma keemiata, ilma säilitus aineteta, siis ta on naturaalne. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja saate lõpetuseks ilmast. Öösel on meil enamasti pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, saartel võib tulla ka vihma, paiguti on jäidet, võimalik on ka uduvine. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss üks kraad. Homme pilves ilm püsib, sajab lund ja lörtsi, saartel ja kohati rannikul ka vihma. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub tuul Lääne-Eestis loodesse, tugevneb saartel ja rannikul kaheksa kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Järgmise nädalapäevade ilmast räägib aga sünoptik Sirje Vilms. Teisipäeval peaks ilm olema päris hull, sest tsükloni kese jõuab Venemaale ja selle tagalas siis meie kohal tuge läheneb loode ja põhjatuul, mille puhangud võivad ulatuda ka üle 20 meetri sekundis. Ilm läheb külmemaks ja sajab põhiliselt lund ja paiguti ka tuiskab ja kui õhutemperatuur nüüd iseenesest võib-olla ehiti madalal ei lange, siis 20 meetrine tuul annab siin juba juba tunde, et oma kümmekond kraadi külmem, nii et noh, tunne võiks olla üsna kehva, teeolud muutuvad halvaks ja kolmapäeval hakkab siis tsüklon tasapisi Xi meist eemalduma, tuul hakkab aegamööda lühemaks jääma, lund peaks veidikese veel juurde tulema. Ja kuskil siis kas kolmapäeva õhtupoolikul või neljapäeval peaks tulema selline veidikene niisukene vaiksem moment, enne kui hakkab läänest juba lähenema uus tsüklon, mis siis neljapäevapäevaks seedeks meile jälle uue saju toob, seekord siis juba lõuna ja edelatuulega, nii et ilm läheb veidi soojemaks. Lõpp võiks olla jällegi nagu kulisem veidi, seekord on tuul rohkem lõunakaarest ja noh, ega see talvine lõunatuul nüüd kasu sooja meile ei too, aga mingit erilist pakas praegu nädala lõpuks ei paista. Aitäh, et kuulasite Päevakaja ilusat õhtut ja kuulmiseni.