Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu arutas täna vabariigi valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Mitmete edusammude ja peatse Schengeni lepinguga liitumise kõrval tunnistati, et Eesti suutmatus euroga liituda on kahtlemata ebaõnnestumine. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi hinnangul tuleb omavalitsuste veeprojekte toetada vastavalt samas suurusjärgus kui seekord eraldatav 600 miljonit siis saavad suuremad omavalitsused oma veemajanduse korda 2013.-ks aastaks. Virumaa omavalitsuste Liit kiitis üksmeelselt heaks Riho Breiveli kandidatuuri maavanema kohale. Liikumine alkoholivaba Eesti eest peab vajalikuks lastele eluterve keskkonna kujundamist. Laual leiti, et alkoholireklaami ärakeelamine ärakeelamise üle arutledes ei saa lähtuda majandushuvidest. Samas lihtne ärakeelamine ei aita. Ajalooline Ahja mõis põles, hävinud on katus, vahelaed ja ka hoone sisemus. Muinsuskaitseinspektori hinnangul peaks Ahja vald saama abi, et väärtuslikku mõisat esialgselt ilmastiku eest kaitsta. Esitleti kogumikku Pärnu Eesti kunstis ja avati samanimeline näitus. Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid prantslane Rephart ja sakslane Peter Grünberg. Lavastus on võimaldanud oluliselt suurendada arvutitega haagette mahtub. Iraak nõuab, et USA võimud lõpetaksid kuue kuu jooksul koostöö eraturvafirmaga plekkvooder. Väidetavalt täpselt selle firma töötajad sihilikult Iraagi tsiviilelanikke. Ja ilmast. Homme hakkab alates Loode-Eestist vihma sadama. Puhub edela ja läänetuul, hiljem loodetuul. Sooja on seitse kuni 10 kraadi. Riigikogu arutas valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel lähemalt räägib Uku Toom. Arutelu oli üsna elav ja sisukas, peaminister Andrus Ansip pidas seekord otstarbekaks lisaks pikale ettekandele anda küsimustele päris pikki ja üksikasjalikke vastuseid. Alati see nii ei ole. Käsitleti nii Euroopa Liidu tulevikureformilepingute eelarvet, energiapoliitikat, keskkonnakaitset kui Eesti osa selles. Peaminister Ansip nentis, et positiivsed muutused Euroopa Liiduga ühinemisest üha lisanduvad. Eesti elanike jaoks on järgmisena käega katsutav Euroopa Liiduga seotud muudatus piirikontrollide kadumine maismaa piiridel ja sadamates alates detsembri lõpust ning lennujaama jaamades alates järgmise aasta märtsi lõpust. Liitumine Schengeniga lepinguga võimaldab meil säästa minuteid piirikontrollis, ent veelgi enam sümboliseerib see meie kasvavat lõimumisülejäänud Euroopa Liiduga. Põhiliseks valdkonnaks, kus me oleme täielikult integratsioonist veel kahetsusväärselt kaugel on ühisraha euro. Ma kinnitan teile, et eurotsooniga liitumine esimesele seal on valitsuse ja tegelikult kogu Eesti majanduse jaoks väga oluline. Euroga mitte liitumine kui senine, põhiline, kui mitte ainus ebaõnnestumine tuli jutuks mitmel korral. Keskerakondlane Enn Eesmaa. Tee, mis tahad, kuid eurotsooni sisenemine lükkub meie jaoks üha kaugemale tuletab juba vägisi meelde üht aastakümnete tagust lugu helgest homsest horisondist, mis teatavasti lähenemisel kaugeneb. Eesti esindajaid pole õnnestunud oma partnerile selgeks teha, et Maastrichti inflatsiooni kriteeriumid on ajale jalgu jäänud ning erandeid on Kreeka ja Iirimaa puhul ennegi tehtud. Ja Marko Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidust Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et üleminek eurole ei lükkuks määramatusse kaugusesse. Tunnistagem, et see, et me esimesel jaanuaril ei suutnud euroga ühineda oli esimene tõsine põrumine meie jaoks Euroopa liidus. Ning veel kord, Andrus Ansip. Me oleme teinud eurotsooniga liitumiseks selle, mis on valitsuse kätes, mis on võimalik, kuid nagu me näeme, sellest ei piisa. Maastrichti inflatsioonikriteeriumi tõlgendanud naine on kummaline, sellest me oleme korduvalt rääkinud, kuid nii see on, nagu praegu on. Ma olen täiesti veendunud selles, et nii Euroopa komisjon kui ka Euroopa keskpank on probleemi endale teadvustanud ja, ja ilmselt mingi lahendus ka leitakse. Meie muidugi peame püüdlema selle poole, et inflatsiooni vähendada. Me teeme seda nende vahenditega, mis meie käes on. Keskkonnaministeerium tutvustas täna kohalikele omavalitsustele ja vee-ettevõtetele vee projektide rahastamise võimalusi, jätkab Kai Vare. Mitmed omavalitsused alustasid kuus aastat tagasi suuri veeprojekte, mis nüüdseks aga paar-kolm korda kallinenud ja rahanappuse tõttu takerdunud. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi pakkus välja lahendusi tööde jätkamiseks. Meil on siis järgmisel aastal umbes 600 miljonit krooni, et täiendavaid kallinemisi katta ja millised oleksid need suured asulad ja projektid, kes siis saaksid oma rahastamise täiel määral ja millised võib-olla peavad ootama järgmisi perioode. Mõte on see, et, et eelkõige ikkagi suured asulad teha korda ja sealt liikuda, siis edasi väiksematele Tartu veevärgi tegevdirektor Toomas Kapp leiab, et keskkonnaministeeriumi ettepanekud on päris mõistlikud. Ma arvan, et see meie turupakkumine oli viimane, mis läks odaval perioodil läbi, see oli 2002 aastat, oli tõsine ehitustööd, me oleme nii-öelda omad direktiivi järgsete kavad seadnud selliselt, et me jõuame kõikide asjadega ilusti mäele, aga me vaatame neid lähivaldasid, kes meil on, et mismoodi neid saaks protsessis toetada, sest mis siin salata, et veemajanduses olevaid spetsialiste suhteliselt vähe vähem või rohkem küsitakse ikkagi, ka meilt saab abi. Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo on eelkõige mures, et omavalitsusel jääb raha puudu. Loodetakse riigi või keskkonnainvesteeringute keskuse tuge. Reoveeprojektis me oleme sees ja praegu need tööd käivad, aga meil on seal kusagil 600 miljonit, see projekt natuke jääb puudu, aga no meil on ka kohe järgmine projekt joogiveeprojekt, kus on juba üle miljardi, selles miljardi projektis on kohaliku omavalitsuse osa 154 miljonit ja lihtsalt noh, praegu seda lihtsalt raha ei näe. Sisuliselt on joogiveega, meil on pistmist eriti järve linnaosas, kui need veepuhastusjaama ja, ja uued trassid loomulikult. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on veendunud, et kui eelarvest rahastamine jätkub, siis Euroopa Liidu trahve Eestil karta ei tule. Ainuüksi järgmiseks aastaks eraldatud rahast aga ei piisa. Ma arvan, et neid täiendavaid rahastamisi tuleb üritada igal aastal kuskil samas suurusjärgus, tegelikult kui nüüd pidada silmas asulaid 2000 inimest ja rohkem, ühesõnaga ütleme siis suured asulad, siis need oleksid korras aastaks 2013 väiksematega, kindlasti käiks töö veel edasi kuskil mingi viis aastat sealt veel edasi. Ja edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Vallo kelmsaar. Tänavuse Nobeli füüsikapreemia said nanotehnoloogiaalast muutuste eest prantslane Alberfeer ja sakslane Peeter Grünberg. Mõlemad avastasid iseseisvalt arvuti kõvaketta. Ta mahtu märgatavalt suurendava magnetefekti. Auhinnaga kaasneb 10 miljoni Rootsi krooni ehk seitsmeteistkümne miljoni Eesti krooni suurune preemiaraha. Nobeli preemiaid antakse traditsiooniliselt kätte Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril. Türgi on valmis saanud oma väed Iraagi põhjaossa, et ohjeldada seal paiknevaid kurdi Tööpartei võitlejaid, teatas Türgi peaminister Tayyip Erdogan. Üleeile tapsid kurdi võitlejad Iraagi piiri lähistel 13 türgi sõdurit. Iraagi valitsus teatas, et peab olukorra parimaks lahenduseks hiljuti Türgiga sõlmitud julgeolekualast kokkulepet. USA kutsus Türgi võime vaoshoitusele ning märkis, et ta on valmis tegema kurdi äärmuslaste ohjeldamiseks koostööd nii Türgi kui ka Iraagiga. Iraak nõudis, et USA lõpetaks koostöö eraturvafirmaga Black kvoote kuue kuu jooksul ning firma maksaks oma turvatöötajate poolt tapetud inimeste peredele kaheksa miljonit dollarit valuraha. Iraagi võimude väitel lasid selle firma turvamehed möödunud kuul tahtlikult maha 17 Iraagi tsiviilelanikku ja haavasid rohkem kui kahtkümmet. Firma väitel avasid töötajad tule enesekaitseks. Te olete, hinnangul on niinimetatud black mootori konflikt oluliselt pingestunud USA ja Iraagi valitsuse suhteid. Täna tuli aga Iraagist uus teade erafirma turvatöötajate vägivallast. Iraagi võimude teatel tapsid autokolonni saatnud turvamehed kaks naist. Esialgu pole teada, millise turvafirma töötajatega oli tegemist. Iisraeli ajakirjandus ja teater ei kutsu Liibanoni sõda uurinud komisjon oma raportis peaminister Ehud Olmert tagasi astuma. Siiski kriitilisi keerib raport Iisraeli valitsust valitsuse poolt kokku kutsutud niinimetatud Vino kraadi. Komisjon süüdistas aprillis Olmertit sõtta minekuga kiirustamises, sest Iisrael ei suutnud Hizbollah rünnakuid peatada ning miljonid inimesed sattusid varjupaikadesse. Arvamusuuringute järgi on Ehud Olmert popule kaardus sellest ajast saadik oluliselt langenud. Valitsuse vastased on avaldanud lootust, et komisjoni raportis kutsutakse Olmertit peaministriametist tagasi astuma. Ajaleheteatele avaldab Vinogradi komisjon oma lõpliku aruande detsembris. Komisjon keeldus täna ajakirjanduse teadet kommenteerimast. Ja uuest eestist Kaitsepolitsei tunnistas kahtlustatavaks endise põllumajandusministri ester tuiksookaitsepolitseis ütlusi andmas käinud tuiksoo sai kahtlustuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb ametiisiku poolt altkäemaksu võtmist. Riigiprokurör Laura Feldmanis ja sõnul on kahtlustus seotud põllumajandusministeeriumi uute rendipindade otsimisega. Ta rõhutas, et kahtlustuse esitamine ei tähenda seda, et esitatakse kindlasti süüdistus. Ester tuiksoo kinnitas, et tema pole ühtki seadust rikkunud. Regionaalminister Vallo Reimaa tutvustas täna Ida-Virumaa omavalitsuste liidule maavanemakandidaati Rihabreivelit. Omavalitsuste liidu tegevdirektor Urve Erikson ütles intervjuus Kai Varele, et Breiveli kandidatuur kiideti ühehäälselt heaks. Kõige tugevamad jooned oli see, et ta tunneb maakonda. On siin töötanud. Et ta töötab praegu riigistruktuurides, et tunneb ka riigi seadusi ja ja on võimeline koostööks ja hea suhtleja. Kui selge ettekujutus oli tal maavanema rollist Tundus, et tal oli päris hea ettekujutus, ma usun, et ta eelnevate päevade või nädalate jooksul oli ennast kurssi viinud teda ees ootavate probleemidega. Mida omavalitsuste liit ootab uuelt maavanemalt? Ootame head koostööd, suhtlemist, et me ühiselt tegutseksime ühe eesmärgi nimel ühe Virumaa nimel, et ei saa niimoodi teha arendustööd, et riigistruktuur teeb eraldi oma arendustegevust ja omavalitsused eraldi oma arendustegevust, et ootame, ootame just ühiseid nõupidamisi, ühiseid arutlusi teemade ümber ja väga head suhtlemist ja koostööd. Missugused probleemid teie hinnangul vajaksid esimesena lahendamist, kui maavanem ametisse astub? Kindlasti kõige põletavam asi on ikkagi ikkagi jätkuvalt Narva piiri ületamine, piiripunkti ületamine. Täna varahommikul põles Põlvamaal Ahja mõis, hävisid katus, vahelaed jaga, sisustas. Mõisa vaatas üle ka muinsuskaitse Põlva maavaneminspektor Viktor Lõhmus. Ta hindas pildi nukraks. Kuidas ta muinsuskaitselisest aspektist need asja edasi näeb? Edaspidi on niimoodi, et see hoone siiski jääb edasi kaitsealal, praegu on vaja nagu leida lahendus konserveerimiseks ja on vaja leida mingisugune Ahja vallale toetust, et ta saaks selle hoone nagu ilmastiku eest ära kaitsta. Kohaliku omavalitsuse mure, kes on nagu seal omanik ja see on ka mõneski mõttes riigi mure selle mõisaga nüüd edasi tegeleda. Kui väärtuslikuks peetakse Ahja mõisa? Põlvamaal on üks väärtuslikumaid hooneid, et nii sellest perioodist hooneid Põlvamaal peahooned nagu ei olegi sellises mastaabis säilinud, nagu Ahjal oli. See on siis 18.-st sajandist pärit hoone barokielementidega ja. Mõis seisis tühjana. Ahja vallavanema Mart vardja sõnul oli vallal paar ideed mõisaga, millest üks nüüd ära kukkus. Mis edasi? Oleks vaja saada mingi tehniline ekspertarvamus järgi jäänud hoone kohta ja kui see arvamus on positiivne, et müüri peavad ja seinad on korras, siis sa midagi edasi ette võtta. Kas te ootate kuskilt abi ka, et seda asja nüüd edasi viia? See amet aitab paika panna tehnilise olukorra, midagi peaksid katuse asemele tulema avarii kohta ja ma homme hommikul hakkan seda asja ajama juba aga bürokraatia on pikk ja ma ei tea, kust see raha tuleb. Öeldakse niimoodi, et noh, see on omaniku asi, aga omanikul eelarves sihukeste raha olemas ei ole. Praegu, kui vallal ei ole äriideed ei ole, tähendab siis võib-olla muinsuskaitseamet oleks mingil ajahetkel võinud vastu tulla ikkagi selgeks tähendab moodustada mõisa jaoks eraldi kinnistu ja on ka võimalus siis mingil ajahetkel kohalikule omavalitsusele selle võõrandamisega tegeleda, selles mõttes, et tuleks mingi korralik äriprojekt sinna peale. Mõte ei ole selgelt, tähendab et me lihtsalt ta metsast lahti saada. Me oleme huvitatud, et seal saab midagi, toimuks. Põlengu suhtes on algatatud ka kriminaalasi. Lastekaitse liidu eestvedamisel toimus täna alkoholipoliitikateemaline ümarlaud, kus arutati, kes peavad valutama südant laste eluterve keskkonna kujundamise pärast. Osalesid kodanikeühenduste ja noorte esindajad ning kohal olid ka mõned parlamendiliikmed. Kokkuvõtte teeb Kai Vare ümarlaual. Osalejad tõdesid, et eesmärk peaks olema laste ja noorte arengut toetava keskkonna kujundamine. Uuring näitab, et 85 protsenti koolilastest on alkoholi tarvitanud. Tervise arengu Instituudi vanemteaduri Katrin Aasmäe sõnul on alkoholi tarbimise uuringus indikaatoreid kaks vähemalt nädalas korra joomine ehk regulaarne alkoholi tarbimine, milles Eesti näitajad ei ole nii väga hullud ning teiseks purjus olemine vähemalt korra või kaks elu jooksul ja siin on olukord Eestis väga halb. Samuti on märgata Ta kange alkoholi tarbimise suurenemist noorte seas, ütles Katri naasvee. Rahvusvahelises kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus püüti muuhulgas välja selgitada, mis alkoholi tarbimist soodustab. Kõigepealt peresuhted pere mõjutab ikka väga palju ja eriti suhe emaga, samuti sõpradega, aga see on vastupidine, halb suhe. Emaga on soodustav ja hea suhe peresõpradega suur sõpruskond, see on kindlasti kohe soodustav tegur, kui sul on vaja, näiteks on reklaamid, ma olen noorte enestega nõus selles osas, et reklaami määrat võib-olla midagi kaks, aga mitte seda kassi juuakse. Alkoholireklaami keelamise või piiramise üle on vaieldud aastaid. Tartu kunstiülikooli reklaamiõppejõud Merit Karise analüüsis valmivat reklaamiseadust ja nentisid terilist muudatust sealt praeguses seisus loota ei ole. On näha, et avalikkuse poolt on ikkagi praegu nagu väga suur surve ja soov ikkagi alkoholi nii alkoholimüügi kui ka alkoholireklaami piirangute suunas, aga ikkagi need vastuväiteid, mida me kuuleme poliitikutelt, ikkagi päädivad kontseptsioon toonidega, mis kõik on seotud vaba turuga. Minul tekib küsimus, mis siis on tähtsam, kas sõnavabadus või vabaturg. Lastekaitse liidu eestvõttel on koondunud kaks teist organisatsiooni seista alkoholivaba lapsepõlve eest. Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamme sõnul on vajalik riiklik alkoholistrateegia. Tamm lisas, et lastekaitse liit peab vajalikuks alkoholireklaami keelamist. Alkoholi maaletooja ja poliitik Jüri Tamm leiab pigem, et ärakeelamine oleks liiga lihtne lahendus. Tamme arvates on üks suur probleem ühise sõnavara leidmine. Kui me vaatame nüüd ütleme tänavareklaamide ära keelamise soovi või televisiooni reklaami sest see on muidugi siiras, aga mõeldes sellele, missuguses info proovis surfad tänapäeva noored, siis ma kahtlen väga selle meetme edukuses, kuna see globlaan, inforuum, see terminoloogia, mida nad kasutavad võib-olla absoluutselt teistsugune näide selle osas on ju see, et paljud lapsevanemad noored, tarbides laialdaselt Alkused alkohoolseid jooke, näiteks CDd ise, ei teagi, et see on, see sisaldab alkoholi, nii et noh, üks ettepanekutest, mis mis võiks toimet avaldada, on see, et ilmtingimata juhul, kui nüüd ütleme tõesti ei pääse ilma selleta, et reklaam võiks olla, kindlasti peaks olema sealjuures informatsioon, et tegu on alkoholiga ja alkoholi tarbimine kaasneb ohud. Pärnus esitleti kogumikku Pärnu Eesti kunstis ja avati samanimeline näitus, jätkab Ille Hallik. Nii täna avatud näitusel kui trükist ilmunud kogumikus võib näha näiteks Johannes Võerahansu, Aleksander Vardi, Konstantin Süvalo ja paljude teiste kunstnike jäädvustusi Pärnu linnapildist. Pärnu kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja hinnangul on säärase raamatu välja andmine väärt märk linna kunstimaastikul. Kui me räägime üleüldse kunsti, igasuguste raamatute kataloogide väljaandmisest siis eesti kunsti kohta neid ilmu mitte väga tihti ja neid ei ole üldse mitte palju. Aga see nüüd LVM, kinnisvara võttis sellise tõesti ambitsioonika asja teha, et anda välja Pärnu maalide või joonistustega album. See on tänuväärt tegevus ja ega ma ei oska ka praegu meenutada, et teiste teiste linnade kohta oleks midagi analoogset välja andnud. Pärnu kinnisvarafirma LVM on Pärnu linna kujutavat kunsti kokku ostnud juba mitu aastat. Oma 15. sünnipäeva puhul otsustatigi end ajalukku talletada kunstiraamatu väljaandmisega. LVM kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. Ent tundus, et et ka selline kingitus nagu linnarahvale linnale ta tegelikult täidab sedasama eesmärki, mida me kogu aeg vaatame, et me tahaks, et jääks mingi jälg, mis oleks hea. Jälgi, mis meie kodulinna kuidagi ilustab, parendab, kaunistab. Kogumiku koostamisel osalenud Pärnu muuseumi direktor Aldur Vungi hinnangul on maal ajaloo talletamise seisukohast palju kõnekam. Ta maalis on rohkem Juloojad kui foto fotograafil õnnestub panna oma fotosse ja maal annab edasi selle meeleolu, mis oli näiteks 42. aastal või 36. või siin on ka mõned maalid, mis on täiesti retro spektiivsed, kus inimene on maalinud näiteks aus kunst 1973. aastal maali, mis kujutab Pärnutatakse 60, aga fotoga sellist asja teha ei saa. Näitusel on väljas üle 50 erinevas stiilis ja laadis Pärnu linnavaate mis lisaks LVM kinnisvara enda kogule pärit Eesti kunstimuuseumi, Pärnu muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja mitme erakollektsioon Määri kogudest. Näitus Pärnu Eesti kunstis on Pärnu linnagaleriis avatud kuni 27. oktoobrini. Raamat jõuab poelettidele lähiajal. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni kuus, saartel rannikul kuni kaheksa kraadi. Homme hommikul pilguga kate tiheneb ja alates Loode-Eestist hakkab vihma sadama, puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Pärastlõunal hakkab tuul puhuma loodest, puhangud tugevnevad 15 meetrini sekundis. Sooja on homme seitse kuni 10, saartel kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.