Kell sai kaheksa Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo Kelmsaar. Eesti on Euroopa Liidu reformilepinguga rahul, sest leping sisaldab kõiki olulisi põhiseaduslikku selles kokkulepitud uuendusi, kinnitas peaminister Andrus Ansip. Üle poole eestlastest tab aprillisündmuste kordumist, nii näitavad küsitlustulemused. Kodurahu foorum kogunes täna kolmandat korda. Euroopa kultuuripealinna projekti juhtiva sihtasutuse Tallinn 2011 juhiks valiti Mikko Fritze. Tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadid on USA endine asepresident Al koor ja ÜRO kliimapaneel. Mõlemad saavad preemia kliimamuutustega kaasnevate ohtude laiema avalikkuse ette toomise eest. USA ning Venemaa kaitse- ja välisministritega kohtumine ei toonud Euroopasse kavandatava raketikilbi osas lahendust. Väätsal anti Indrek Saar mänguline üle Helmi Tohvelmani nimeline preemia. Tormituul on põhjustanud üle Eesti voolukatkestusi kuni 1500-l Eesti Energia kliendil. Homme hommikuks peaks tuul vaibuma, öösel sajab kohati lörtsi ja vihma, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on ilm valdavalt sademeteta ja sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Rahvaliidu reformileping sisaldab kõiki Eesti jaoks olulisi põhiseaduse lepingus kokkulepitud uuendusi, kinnitas peaminister Andrus Ansip Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ansipi sõnul on Eesti valitsustevahelise konverentsi senise käiguga rahul ning õiguseksperdid on teinud head tööd, jõudes enamikus küsimustes üksmeelele. Peaminister avaldas lootust, et Euroopa ülemkogul leiavad riigikohut riigijuhid üksmeelega nendes küsimustes, mis on veel avatud ning kiidavad reformilepingu heaks, nii et detsembris toimuvalt kohtumisel oleks võimalik sellele pidulikult alla kirjutada. Reformilepe on 18. ja 19. oktoobril Lissabonis toimuval Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel keskne teema. Ülemkogu teine oluline teema on ühenduse konkurentsivõime üleilmastumise kontekstis. Eesti läheb üleilmastumisele positiivseid mõjusid, sest see edendab konkurentsi, mis aitab kaasa majanduskasvu suurenemisele ja töökohtade loomisele, ütles peaminister Ansip. Ta lisas, et positiivsete mõjude kindlustamiseks tuleb saavutada turgude senisest suurem avatus. Tallinnas peeti täna kolmandat korda kodurahufoorumite, seekord tutvustati ka ühe küsitluse tulemusi. Eesmärk on koostada kodurahuprogramm, et ületada uuringu tulemustes kajastavaid riske ja ohte. Marta Grauberg. Uuringu tulemustest selgus, et iga kolmanda Tallinna eestlase arvates on eesti ja venekeelse elanikkonna suhted pärast aprillisündmusi halvenenud. Samal arvamusel on ka 59 protsenti Tallinna venelastest. Samuti on üsna suur hirm selle ees, et aprillisündmused võivad korduda. Uuringu tulemustest rääkis abilinnapea Kaia Jäppinen. Tervelt 65 protsenti Tallinna eestlastest on sellel hirmul, et need sündmused võiksid korduda. Samas kui mitte-eestlastest on sellelaadne hirmu 36-l protsendil. Murettekitav on ka see lausa 84 protsenti Tallinna venekeelsest elanikkonnast ei ole rahul riigi juhtimisega ning ka 61 protsendi arvates ei ole Eestis piisavalt poliitilist tahet, et eestivenelasi aidata. Uuringu ühe läbiviija, sotsioloog Iris Pettai hinnangul võib rahulolematust uuesti esile kutsuda praegune gümnaasiumireform. Eestlasega. Suhtuvad sellesse uuringu järgi väga positiivselt ja peavad seda väga mõistlikuks ja eestivenelastel on selline vastandlik arusaamine, et neil ühelt poolt tundub, et, et seda gümnaasiumireformi on vaja, et lapsed saaksid eesti keele selgeks, et nad saaksid paremini edaspidi Eestis hakkama. Aga samas on neil ka ebakindlus, et kas gümnaasiumireform näiteks ikkagi võimaldab, kuis eesti keele oskus ei ole väga hea tagada kvaliteetse hariduse ja kas ta aitab kaasa sellele, et rahvusidentiteet säilub. Pettai hinnangul jagati inimestele enne pronkssõduri teisaldamist liiga vähe infot. See aga tekitab inimestes hirme. Seega tuleks praegu eestivenelaste hirme ja ohte võtta tõsisemalt ning vastuvõetud otsuseid lahti seletada. Välissõnumitega jätkab Tarmo Maiberg. Venemaa hoiatas, et võib taganeda 1987. aasta keskmaaraketti leppest, kui see ei saa globaalset iseloomu. President Vladimir Putini sõnul peavad ka teised rahvusvahelised partnerid võtma endale samad kohustused, mis USA ja Venemaa. Vastasel korral oleks Venemaajäämine lepingu juurde raske. Samuti soovitas Putin Moskvas visiidil viibiv USA välisministril ja kaitseministril mitte kiirustada Ühendriikide raketitõrjekilbi osiste paigaldamisega Ida-Euroopasse. Venemaa arvates võiks kava külmutada seest rajatavat klaasid, oleksid julgeoleku ohuks Venemaale. Tänavune Nobeli rahupreemia läks jagamisele kunagise USA asepresidendi Al koori ning ÜRO kliimapaneeli vahel. Preemia antakse panuse eest kliimamuutustega võitlemisel ja probleemi teadvustamisel. Tegemist on teise Nobeli rahupreemiaga, mis läheb USA demokraadile vabariiklasest presidendi George Bushi ametiajal. Nobeli rahupreemia antakse üle 10. detsembril Oslos. Ukraina on lähedal koalitsiooni moodustamisele, sest endine peaminister Julia Tõmošenko teatas, et saadab nädalavahetusel presidendile heakskiitmiseks valitsuskabineti koosseisu. President Viktor Juštšenko ütles, et järgmise nädala jooksul õpetatakse mõningad põhiteemad, nagu ametlike valimistulemuste avaldamine, valitsuse moodustamine ja peaministrikandidaadi esitamine. Tõmošenko on lubanud peaministrikoha eest presidendi võimu kärpiva seaduse tühistamist ning kontrolli kõikide julgeolekujõudude üle. Opositsioonile lubas arvatav peaminister asepeaministri ning asespiikri kohale Tõmošenko bloki president Viktor Juštšenko. Toetatud meie Ukraina said eelmise kuu valimistel 228 koht 450 liikmelises parlamendis. Euroopa kultuuripealinna projekti sihtasutuse Tallinn 2011 juhiks valiti Mikko Fritze, kes on varem juhtinud Tallinnas Göte instituuti ning praegu teeb sama tööturu guays. Täna tutvustas sihtasutus Kultuurikatlas kultuuripealinna plaane. Kultuurikatlasse tuleb ka sihtasutuse peakorter, jätkab Mall Mälberg. Sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et Mikko Fritze on hea kandidaat juhtima suurt rahvusvahelise haardega projekti, mis linnapea sõnul ei ole üksnes Tallinna, vaid kogu Eesti projekt. Teiseks on see ka linna elukeskkonna kvaliteediprojekt, rõhutas Savisaar. Meie keskseks sündmuseks skulptuure pealinna projektide teostamisel tuleb Tallinna avamine merele. Me hakkame rääkima promenaadi ehitusest, mis on juba alanud tegelikult ja mida kannab selline värvikas nimetus nagu kultuurikilomeeter. Me hakkame rääkima uue linna valitsushoone ehitamisest, linnahalli rekonstrueerimisest, raepargis alleed tähendab kõik, see mahub ära nendesse aastatesse 2007 kuni 2011. See ei tähenda projekti lõpetamist. Tegelikult me oleme ühe protsessi alguse juures. See on Tallinna ja Eesti Euroopa kultuuri kaardile kandmise protsess. Mikko Fritze osutas muuhulgas loovusele ja loomingulisuse, mida inimestelt oodatakse. Minu meelest on see ositi olemas, ma tahtsin lihtsalt öelda, et meie protsess on avatud, mina ei tule Siie mingi kindla rambi ka, nii peab tegema. Ma tulen siia, et asju siit nagu üles võtta, et meie tiimiga lihtsalt aru saada koos kõikidega, kõikidega, et mis, mis võib teha ja mis nagu on need asjad, mis teevad selle kultuuripealinna huvitavaks. Kultuuripealinna investeeringutesse ja infrastruktuuriobjektide arendamisse tahab linn kaasata võimalikult suurel määral erainitsiatiivi ja kapitali. Näiteks linnahallile nähakse eelarves ette 45 miljonit eurot raekojale koos rannapromenaadiga üle 57 miljoni, Rocca al maare metropoli 95 ja pool miljonit eurot ja see on väike osa eelarvest. Mõte on selles, et tõestada iseendale ja tervele maailmale, et tugevale kultuurilisele alusele. Väike ühiskond võib ja suudab olla võrdväärne partner kuitahes suhtele. Helmi Tohvelmani 107. sünniaastapäeva eel meenutati täna Järvamaal Väätsa põhikoolis legendaarset tantsuõpetajad, kelle nime kannab ka seitse aastat tagasi Eesti teatriliidu asutatud preemia loominguliselt silmapaistvale, näitlejale või liikumisjuhile. Tänavu sai selle autasu Indrek Sammul, jätkab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Preemia saanutest on Helmi Tohvelmani käe all õppinud vaid Rein Oja ja Laine Mägi. Tänane auhinna saaja 15 aastat Tallinna linnateatris näitlejana töötanud ja äsja Ugala trupiga liitunud Indrek Sammul on omakorda juba Tohvelmani õpilaste. Mait Agu ja Laine Mägi õpilane. Laine Mägi ütleb, et Helmi Tohvelmani on Eesti teatri nii suur sümbol, et kaudselt võivad kõik lavakunstikooli lõpetanud ennast Tohvi õpilasteks pidada. Helmi oli selline õpetaja, kes nagu ei õpetanudki midagi ja kõik see, mida ta meile edasi andis, elab kogu aeg meis edasi. Minul on selline tunne siis, kui topi alustas, siis algaski kõik kõik siin eesti diaatrid algas sealt sellepärast, et Tohvi oli omal ajahetkel suunaandja, ta andis selle suuna kätte ja see puu, mille ta pani kasvama, see läks kasvama ja see kasvab väga suureks, laia võraga edasi. Helmi Tohvelmani auhinna žüriisse kuuluvad kõik selle preemia laureaadid. Laine Mägi sõnul on Indrek sammulile preemia määramine olnud kõne all juba kolmel viimasel aastal. Indrekule kirjutatud ausale südamlikule põhimõttekindlale võitlejale. Aitäh, Indrek. Kuid mida vastne Tohvelmani preemia laureaat Indrek Sammul teab või arvab Helmi Tohvelmani-ist? Helmi Tohvelmani minuni kandunud ainult teiste inimeste kaudu teiste inimeste juttude kaudu selle kaudu, mis temast on kirjutatud ja põhiline, mis temast minuni on jõudnud, ongi see, et ta suhtus oma õpilastesse ülisoojalt tüli lugupidavalt austavalt. Tallinna linnateatrist Ugalasse minekut põhjendab näitleja nii. Ma olen nüüd linnateatris olnud juba 15 aastat, nii et ühel hetkel on ikkagi alati elus hetk, kus tuleb midagi natukene muuta ja te loodate Viljandis saab veel olemas sama palju tööd kui Tallinnas. Vastupidi, ma loodan, et mul saab olema palju vähem tööd. Aga ma loodan, et see saab olema heade. Pärnu politsei palub abi täna hommikupoolikul juhtunud liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks. Õnnetus juhtus kella 11 35 ajal Pärnumaal Are vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 110. kilomeetril veoautoga Volvo tegi seal vasak pööret kui talle sõitis tagant otsa George karavan. Teadaolevalt oli sündmuspaigal ka hele sõiduauto, mis vahetult enne õnnetust veokist mööda sõitis. Pärnu politsei palub kõneluse heleda sõiduautojuhil ühendust võtta telefonil neli neli neli 65 37 või politsei lühinumbril üks üks null. Samuti ootab politsei teavet kõigilt teistelt õnnetust pealt näinud inimestelt. Täna on üle Eesti tugeva tuule tõttu registreeritud ligikaudu 1500 elektrikatkestust. Voolukatkestusi on olnud Hiiumaal, Harjumaal, Raplamaal. Tomaal. Töökatkestuste likvideerimisel käib ja võib öelda, et olukord on kontrolli all nii ütles jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg. Ja tugev tuul on häirinud ka parvlaevade liiklust nii Lääne-Eesti saartega kui ka vabandust, kui ka Tallinna ja Helsingi vahel. Aga Eestis muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab lörtsi ja vihma, puhub kirde ja põhjatuul seitse kuni 13, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 10, homme hommikupoolikul rannikul puhanguti veel 15 meetrit sekundis. Ja sooja tuleb homme kolm kuni kaheksa kraadi. Te, kuulsite Eesti raadio uudiseid.