Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 27.-st jaanuarist, stuudios on Vallo kelmsaar. Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia pälvis tänavu Ene Mihkelsoni romaan katkuhaud. Tallinnas tehti algust helilooja Eesti Peeter süda 125. sünniaastapäeva tähistamise üritustega. Süda muusika kuulub tänapäevani eesti orelimuusika. Tipprepertuaari. Kosovo visiidilt naasnud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Antsla ots kinnitasid, et kaitseliitlastest koostatud Eesti luurerühma tegevust hinnatakse Kosovos kõrgelt. OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari nute olla. Peki sõnul peaks Venemaa tunnustama vähemusrahvuste küsimuste lahendamisel toimunud positiivseid arenguid Eestis ja Lätis-Leedus. Silent Valdas Adamkus avaldas Davosi majandusfoorumil esinedes arvamust, et Euroopa liit ei peaks partnerlusleppe sõlmimisel Venemaaga kiirustama, sest Moskva pole täitnud varem võetud kohustusi. Keeniast naasnud ÜRO endine peasekretär Kofi Annan tõdes, et nägi seal tõsiseid inimõiguste rikkumisi ja ilmast. Öösel sajab kohati vähest lund ja õhutempel, tuur võib langeda kuni miinus kaheksa kraadini. Vähest lund ja lörtsi võib sadada ka homme päeval. Õhutemperatuur tõuseb päeval miinus kolme kuni pluss kahe kraadini. Järvamaal tehti täna teatavaks Anton Hansen Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia järjekordne laureaat Olev Kenk käis Tammsaare sünnimail Albus, kus vallavanem Kalju Kersmik täna keskpäeval preemia saaja välja kuulutas. Anda 31. Tammsaare kirjanduspreemia Ene Mihkelsonile romaani katku haruteest. Žürii liikme, kauaaegse raamatukoguhoidja ja kirjandushuvilise ageli Liivaku sõnul lugesid žüriiliikmed 2007. aastal ilmunud eesti autorite teoseid suvest saati, kuid tänane otsus oli üksmeelne. Ene Mihkelsoni raamat on metsavendlusest on selles, et kuidas me oleme elanud, see raamat on eestlase mälus. Eks me, eestlased, ole selline kinnine ja endasse sulgunud rahvas, et me paljust ei räägi. Räägime või tahaksime, et oleks räägitud, siis on sellest paraku juba liiga hilja. Neid autoreid ja teoseid on terve selle aasta jooksul olnud kaalumisel ikka päris mitmeid. Liivak lisab, et Ene Mihkelsoni teosele pakkusid tugevat konkurentsi Andrus Kivirähu mees, kes teadis ussisõnu ja Jaan Kaplinski, seesama jõgi. Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia suurus on tänavu peaaegu 22000 krooni. Suurema osa andsid preemiafondi, Albu vald ja Tammsaare osaühing. Me ise arvame küll, et see on tähtis, sest Tammsaare on ikkagi maailmakirjanik ja kirjanik number üksmeelele. Preemia antakse kirjanikule üle kohtumisel valla rahvaga. Albu valla lugejapreemia mõjukust näitab ehk seegi, et pärast preemia saamist autori raamatute loetavus kasvab tublisti ja seda kogu Eestis. Nende 30 aasta jooksul olen mina vähemalt märganud, et seda raamatut hakatakse lugema laiemalt ja kuna vahel juhtubki kokku teiste inimestega ikka ka mujalt palka vallas, siis lugemine selle kirjaniku suhtes muutub väga palju läheb populaarsemaks, aga me oleme ka märganud, et mõned, kellele me oleme antud preemia ja kes ei ole olnud tunnustatud kirjanik, aga tema teos on olnud siiski küllaltki meeldiv rahvale, et see kirjanik on tõusnud. Noh, kuidas öelda. Ta tõuseb tuhast vaid et teda märgatud, tan pildile, tõuseb. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots hindasid kaitseliitlastest koostatud Eesti luurerühma teenistust Kosovos. Kõrgelt taani pataljon, mille koosseisus Eesti luurel teenib, kasutab eesti sõdureid instruktoritena Taani, Itaalia ja prantsuse sõdurite treenimiseks. See on muljetavaldav ja annab tunnistust meie sõdurite kõrgest tasemest, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes, et olukord Kosovos on praegu rahulik ning avaldas lootust, et olukord jääb rahulikuks ka pärast presidendivalimisi Serbias tõenäolist Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist. Venemaa peaks tunnistama positiivseid arenguid vähemusrahvuseks teemale Eestis ja Lätis, ütles OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari nutva olla peak intervjuus Vene ajalehele kommersant. Nii Eesti kui ka Läti valitsus tegelevad vähemusrahvuste probleemidega ning Venemaa võimud ei peaks sel teemal õli tulle valama, vaid tunnistama positiivset arengut, ütles hoolebeck. Tema sõnul tuleks kõigile kasuks ja Baltimaad leiaksid oma ajaloomõtestamisel mõistmise poole, et ka Venemaa võimudel tuleks tunnistada iga riigi õigust õpetada oma territooriumil elavatele inimestele riigikeelt, kuid samas peab vähemustele jääma võimalus omandada haridust ka oma emakeeles. Leedu presidendi Valdas Adamkus arvates ei peaks Euroopa liit uue partnerlus ja koostööleppe sõlmimisel Venemaaga kiirustama, sest Moskva pole oma varasemaid lubadusi täitnud. Davosi majandusfoorumil esinenud Leedu president ütles, et Venemaa peaks vastavalt 1999. aasta Istanbuli lepet peale tooma ära oma väed Gruusiast ja Moldovast ning ratifitseerima energiaharta, mida ta on lubanud teha Euroopa nõukoguga liitudes. Adamkus rõhutas, et rahvusvaheline üldsus ootab Venemaalt oma naabritele väärtuste ja valikute austamist. Samuti kutsus Adamkus Euroopa liitu ja NATOt ühtsele Venemaa poliitikale. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas palub Iisraeli peaministri Ehud Olmert lõpetada Gaza sektori blokaad ja võtta vastu tema Pakkumine kontrollida Gaza piiripunkte. Nii teatasid Palestiina ametnikud, Iisraeli peaminister, tere. Palestiinlaste president kohtuvad homme. Kõne alla võetakse Iisraeli võimude poolt Gaza sektori suhtes kehtestatud blokaad, aga samuti see, kuidas jätkata rahukõnelusi. ÜRO eelmine peasekretär Kofi Annan kutsus üles suurimat Keenias toime pandud jämedaid süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi. Anane ütles pärast rahutustest räsitud Keenia piirkondade külastamist, et nägid tõsiseid inimõiguste rikkumisi ja süüdlased tuleks vastutusele võtta. Keenia valitsus peab tegema kõik selleks, et julgeolek kui olukorda parandada, ütles Kofi Annan. Keenia presidendivalimistele järgnenud vägivallalaines on hukkunud juba ligi 700 inimest. Viimase ööpäeva jooksul sai kokkupõrgetes ristuvali linnas surma 25 inimest. Nii palju välismaalt, nüüd aga tagasi Eestisse. Pärnumaal Kilingi-Nõmmel peaks uueks õppeaastaks valmima gümnaasiumi spordihoone, mida on kaua oodatud Toomas šalda vahendusel kuulete lähemalt. Riigi kinnisvara aktsiaselts Saarde vald sõlmisid lepingu Kilingi-Nõmme gümnaasiumile uue spordihoone ehitamiseks üle-eelmisel aastal ja ehkki müürid juba kerkivad, sai nüüd pidulikult paikaga nurgakivi ilma käibemaksuta 26 miljonit krooni maksva 1740-ga kaheksa ruutmeetri suuruse põrandapinnaga. Hoone on projekteerinud Osaühing EMT-i ning ehitab aktsiaselts YIT Ehitus. Spordimehena tuntud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Aarne Link on mõistagi rahul. Mul tuleb meelde, kui meie käsutuses on ainult kooli aula 12 korda 22 ja me läksime esindama tolleaegset Eesti NSV-s Nõukogude Liidu meistrivõistlustele ja Leningrad tahtis kõikide vanuste kassidega tütarlastega Kilingi-Nõmmega kohtuda saaks, ajalooline sündmus on, aga kui kuuldi meie saari suurus, siis küsiti ainult, et kuidas sellised võimalused on üldse võimalik Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vähesed rohkemgi juttu ei olnud, aga noh, tollal oli palju noori energias inimesi ja me tegime tõesti head tööd. Järgmine aste oli, võitsime sotsvõistluse VTK alal vabariigis ja saime ka ralli ja selle panime püssi 85., seal on ka terve rida anekdootlike juhtuma, et siin saab olema kõigepealt kaks korvpalliväljakut, tuleb ristilt harjutuseks ja seal on siis Garden vahend pikki väljakut, et ta on niimoodi, siis tuleb rahvusvahelise standarditele vastav korvpalliplats, majandus on ka tõepoolest vähemalt Eesti meistrivõistluste mänge. Siis tuleb jõusaal squashi mängimas, on võimalus siis muidugi saun, duširuumid, ametiruumid ja nii edasi. Aga kahju, et ta ei tulnud muidugi selline, aga mina nägin seda võimeteta, eks tänna ei ole rahas, vaid raha hulgas, nagu vabariigi väljendan. Käesoleval õppeaastal õpib Kilingi-Nõmme gümnaasiumis 510 õpilast. Kooli valmiva spordihoones leiab lisaks meile endale tegevust kogu Saarde valla spordirahvas. Kilingi-Nõmme sportlikust rõhutas ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit. Kilingi-Nõmme keskkool, praegune gümnaasium on ajast aega olnud väga tuntud spordikool spordikallakuga ja spordi vaimuga kool siin juhtkond on toetanud kooli juhtkond, sporti, mida iganes, et ma arvan seal hea kingitus koolile, kus on üle 500 õpilase, see fakt, et selline spordihoones ei ehitatud, see räägib sellest, et tegelikult elu ikkagi väljaspool Tallinnat ja Pärnut on ka võimalik. Ja tegelikult ikkagi tõdema, et kui ei oleks riigi kinnisvara aktsiaseltsi, siis vaevalt see hoonesime praegu juba kerkiks. Jah, vallad ei ole praegu nii rikkad, et nad võiksid kohe investeerida aasta jooksul seal mingi 26 miljonit krooni võtta, selles ulatus laenu, sellepärast riik tegi ilmselt õige saamata, investeeris riigi kinnisvarasse 600 miljonit krooni sel alusel riigi kinnisvara olles nende hoonet omanik võtab pangast laenu juurde ja me ei jäta võtte. Mõte ongi selles, et riigieelarvele, mis on piiratud täiendavat võimalusi leida ja kahtlemata on see selliseks oluliseks leevenduseks ja need 40 50 objekti, mis me selle programmi raames, mille nimeks on koorid, korda valmis saavad, on see ikkagi üsna oluline panus. Helilooja ja organisti Peeter süda sünnist möödub 30.-na veel 125 aastat. Täna algasid sellele tähtpäevale pühendatud üritused, millel tutvustatakse Peeter süda pärandit ja esitatakse tema muusikat. Ene Salumäe on üks, kes süda orelimuusikat esitab ning tema on ka süda. Elu ja loomingut uurinud. Riina Eentalu käis temaga vestlemas Tallinna Toomkirikus. Ene Salumäe, mis see oli, mida te praegu mängisite seal ei, Peeter süda, ehk kõige tuntum teos üldse tema prelüüd g-moll algus, see on teos, mida ta juba mõlgub, kuidas mõtteid 1009 14. aastal, aga siis vahetult enne oma surma 1920 suvel vormistas selle lõplikult, ei elanud kaua, 20. aastal ta juba suri 37 aastasena, kuidas hinnata Peeter süda orelimuusikat tänapäeval? Ma arvan, et see kuulub endiselt sinna edetabelite tippu. Ja küllap tema Ave Maria on niisugune teos, mida kogu mujal maailmas tuntakse kui eesti orelimuusika nihukest visiitkaarti. Sest selle viis maailma omal ajal juba Peeter süda enda oreliõpetaja Hanschin Peterburist. Tema looming on iseenesest ju väga napsi, mahub tunni, aja sisse ära. Ta oli väga täpne ja, ja, ja väga hoolas, et mida ta paberile paneb, see oli väga viimistletud materjal ja tänu sellele siis kuulub ka meie tipprepertuaaris Peeter süda ja orel. Noh, need on nii lahutamatult seotud, ta mitte ainult ei kirjutanud orelile talise ju organist Ta oli täielik virtuoos organism, nii et kui me räägime eesti kanistide põlvkonnast traditsioonist, siis kahtlemata Peeter süda on ka seal number üks. Ja tema oligi just selline kontsert torganist, aga ta oli samas ka niivõrd pühendunud oma loomingu kirjutamisel, et ega ta väga ei viitsinud neid kontserte ka mängida, ta pühendus enesetäiendamisele ja loomingule. Ja kui häda väga suureks läks, siis, siis mängis mõne kontserdi ka ja õpetas, andis tunda. Igal juhul mulle tundub, et tänu Peeter süda-le on meil olemas ka praegu teatri- ja muusikamuuseum. Täpselt nii on, sest tema 20. sajandi alguse ilmselt üldse kõige rikkalikum noodi Raamatukogu terves Eestis oli siis, mis temast järgi jäi ja sõbrad otsustasid siis asutada muusikamuuseumi, millele siis hiljem lisati juurde ka teater ja seal säilitatakse tänapäevani Peter seda koduorelit. Ja siis tema rikkaliku noodi ja, ja raamatukokku ja ka neid rahvaviise pidada koguse korjas ja needki on kõik seal näha. Esmaspäeval ja teisipäeval saab Peeter süda muusikat kuulata pühavaimu kirikus ja Tallinna vanalinna muusikamajas. 30. jaanuaril süüdatakse küünlad dema kalmul siselinna kalmistul. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub valdavalt loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis ja kohati kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on samuti vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest lund või lörtsi. Puhub loodetuul, mille kiirus viis kuni teist saartel puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis ja päeval on õhutemperatuur miinus kolmest pluss kahe kraadini. Niisugune Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17072 kuulmiseni.