Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, teisest märtsist, stuudios on Vallo kelmsaar. Lasen novelliauhinna said tänavu Mihkel Mutt novelli sisemigrant ja Andrei Hvostov novelli sinised mäed eest. Täna, Friedebert Tuglase sünniaastapäeval, anti auhind kätte. Liibanonis sai meeleavaldajate ja politseinike ühistes kokkupõrgetes surma kaheksa ja vigastada üle 120 inimese. Linnas kehtestati erakorraline seisukord. Tänapäeval pole Armeenia pealinnas teateid uutest kokkupõrgetes tulnud tema presidendivalimistel oma hääle andnud üle 50 protsendi valijatest. Moskvas on valimispäev olnud rahulik. Palestiina kindlasti. President Mahmud Abbas otsustas protestiks Gaza sektori ründamise vastu katkestada kõik kontaktid Iisraeliga. Iisrael avaldas lootust, et rahukõnelused mõne aja pärast siiski jätkuvad. Taanist naasnud Suurbritannia prints Harry kandis oma vormile kotkaembleemi, mille talle olid kinkinud Eesti kaitseväelased. Eesti ornitoloogiaühing valis aasta linnuks tedre ning kutsus huvilisi tedremängusid loendama ja depreid arvukuse kohta andmeid esitama. Töö seal on kuni kuus kraadi külma, mitmel pool sajab lund. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur miinus kahe kuni pluss kahe kraadini. Sajab lund ja lörtsi, saartel võib tulla ka vihma. Alustame sellest, mis välismaal toimunud. Jerevanis toimunud meeleavaldajate ja politseinike kokkupõrgetes on viimastel andmetel vigastada saanud 123 inimest. Varem oli teatatud kaheksa inimese surmast kokkupõrgete käigus. Vigastatute hulgas on nii sõjaväelasi, politseinikke kui ka tsiviilelanikke. Paljudel kannatanutele on tulirelva saavad. Kokkupõrgete tõttu on Jerevanis 20-ks päevaks kehtestatud erakorraline seisukord. Linna tänavatele toodi tankid, soomukid ja sõdurid, opositsiooni toetajate protestimeeleavaldused hulgaliselt Armeenias. Kümmekond päeva tagasi vägivaldseks muutus olukord eile hommikul, kui märulipolitsei tuli likvideerima Jerevani keskväljakul meelt avaldanud opositsiooni poolehoidjate laagrit. Meeleavaldajate väitel võltsisid võimud 19. veebruaril toimunud presidendivalimiste tulemusi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE eesistuja Soome välisminister Ilkka Kanerva saatis täna organisatsiooni eriesindajana jerevani suursaadik Heiki talvide, et aidata lõpetada Armeenias puhkenud vägivalda ja poliitilist kriisi. Ühtlasi mõistis Kanerva hukka Armeenia võimude jõuaktsioonid. Rahulike meeleavaldajate vastu on olukord Jerevanis. Praegu presin Armeenia pealinnas elavalt Marika Parzananjaanilt. Meil on praegu see erakorraline olukord ja televisioonis kaadrid, mis on tehtud praegu linnas ja see on täitsa niisugune situatsioon, mida mina näiteks ei oodanudki. Ma olen lihtsalt šokis, aga praegu linnas on täitsa kõik rahulikult, et inimesed istuvad kodus. Võimud on teatanud, et surma on saanud kaheksa inimest. Kas praeguseks on ka teada, kes need hukkunud olid, olid nad? Meeleavaldajad ja politseinikud ja need Levontherbetrosani toetajad praegu oli nimetatud viis nimed, aga veel kolm inimest, noh, nagu ei ole selge, kes nad on televisioonist näitavad, mida president eile ütles, uus räägistena peastaabi ülem, et meil on praegu see erakorraline olukord ja kui keegi hakkab midagi tegema, siis kohe armee ja politsei teevad kõik, mida nad peavad tegema. Selles olukorras. Mida on teada opositsioonijuhi Levander Petrossioni asukohast või tegevusest eile teatati ühelt poolt, et ta on koduarestis, pärast lükati see teate ümber, kas teda on kuidagi märgata või näha või kuulda olnud. Mis sa arvad, kuidas olukord seal nüüd laheneb, kas, kui täna õhtul pimedaks läheb, võib hakata jälle midagi tänavatel toimuma või on siiski rahulikum, kui oli eile. No ma loodan, et midagi ei juhtu 10 aastat isegi rohkem 12 aastat tagasi, kus nimelisele Wonder Petrotsiaal oli president, Jerevanis juba oli tampisid ja armee ja miilits ja keegi midagi juba ei hakanud tegema ja ma loodan, ma loodan, et Eiline juhtum siis on viimane. Ma ei ole kindel Venemaa presidendivalimistel on viimastel andmetel hääletamas käinud üle 50 protsendi valijatest, mitmes Venemaa regioonis, valimisjaoskonnad juba suletud. Valimiste eel läbi viidud küsitlused on näidanud, et 70 kuni 80 protsenti valijatest hääletab Dmitri Medvedjevi poolt, kes on ka praeguse presidendi Vladimir Putini soosik kommunistliku partei juhi Gennadi Zjuganov saamist riigipeaks on toetanud 10 kuni 16 protsenti küsitletuist. Lisaks nimetatud kahele mehele kandideerivad Venemaa presidendiks veel liberaaldemokraatliku partei esimees Vladimir Žirinovski ja demokraatliku partei kandidaat Andrei Bogdanov. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon oma esindajaid Venemaa presidendivalimisi jälgima ei saatnud, põhjendades seda vene võimude poolt seatud vastuvõetamatut piirangutega Moskvas. Teleajakirjanik Astrid Kannel, kellelt pärisin, millised on tema muljed tänasest valimispäevast. Need valimised on rahulikud, valimisjaoskondades hakkas silma siiski see, et inimesed käivad täiesti valimas, et vahel on, et hommikuti olnud väga tühi kõiki, siis tekib küsimus, et kuskohast tuleb see valimisosalus hiljem, aga noh, eks me ju kaine ainult mõnes üksikus valimisjaoskonnas ja sellepärast, aga me ei saa ka teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Oled sa kokku puutunud ka vaatlejatega, sest Venemaale on ju ikkagi mõned vaatlejad tulnud ka lääneriikides, ma pean silmas näiteks Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee esindajaid. Vot ei ole sellepärast, et nendes valimisjaoskondades, kus meie käisime, me nägime küll vaatleja, aga need olid venelased ise ja nutikas, naljakas välja, et kaugel kaugel valimiskastidest, tuss, punt inimesi ja, ja ei tundunud minu meelest mitte millegi vastu huvi ja kui ma küsisin, miks te nii kaugele istute valimiskastides siis öeldi, et tegelikult seadus on selline, et on kindel hulk meetreid, kui kaugel peab siis sellest kastist olema, aga mina ütleks, et siis juba enam ei näe ega mitte midagi. No sul on päris pikaajalised kogemused Venemaal valimiste jälgimisega ajakirjanikuna, kas seekordsed valimised millegi poolest erinevad? Võib-olla see, et tunda on, et need inimesed, kes peaks nagu pakkuma konkurentsi, et nad on ikkagi täiesti noh, ma ei saa öelda, et mõttetud inimesed, sest see on ebaviisakas, aga, aga sisuliselt liis on ja varem oli ikkagi nagu üritatud välja mõelda mingisugust konkurentsi noh, vähemalt eemalt vaadates tunduks veenvana, aga nüüd on küll nii, et tundub, et ainult üks mees konkureerida. Siit eemalt vaadates tundub ka seda, et Vene meedia ehk televisioon pöörab valimistele seekord palju vähem tähelepanu. Nojah, tegelikult minu meelest siin pole mingisugust valimispropagandat olnudki, aga rõhutatud on seda, et tegelikult Vene eliit on siiski mures ja et nendes kihtides, mis tavalise inimeseni ei jõuagi, on käinud tegelikult enne neid valimisi väga ägedad vaidlused ja sellepärast ikkagi tõenäoliselt see läheb pool aastat Venemaal olema hakkab, saab olema väga huvitav, sellepärast et ikkagi, millised klannid on täpselt Medvedjevi taga, kuivõrd ikkagi Putin jääb nii-öelda midagi siin üleüldse juhtima ja ses mõttes noh, mitte keegi ei julgeksin nagu teha mingeid väga kaugeleulatuvaid järeldusi, aga fakt on, see. Siiski ei ole Medvedjev tõenäoliselt Putini puudel. Protestiks Iisraeli rünnakute vastu Gaza sektoris katkestas Palestiinlaste president Mahmoud Abbas kontaktid juudiriigiga, teatas Abbasi esindaja. Tema sõnul on peatatud nii rahuläbirääkimisi Iisraeliga kui ka kõik kontaktid kõigil tasanditel, sest Iisraeli agressiooni valguses ei ole niisugusel suhtlemisel mõtet. Iisraeli valitsus on otsustanud pidada ebaõiglast sõda ja korraldada palestiinlaste avalikud tapatalgud ning kannab ainuvastutust rahuprotsessi takistamise, mõjude ja tagajärgede eest, ütles palestiinlaste presidendi esindaja, Iisraeli pealäbirääkija, välisministri siini liin. Tzipi Livni pressiesindaja ütles. Rääkimiste katkestamine on viga ja avaldust jutust, et need jätkuvad lähitulevikus. Viimastel päevadel on Iisraeli vägede ja Gaza sektori elanikega kokkupõrgetes surma saanud ligi 70 palestiinlast. Peasekretär Ban Ki-moon mõistis hukka Iisraeli pealetungi Gaza sektorile ja samuti Palestiina mässuliste raketirünnakud. Iisraeli ja USA väljendas Gaza sektoris tsiviilelanike hukkumise pärast kahetsust ja kutsus üles lõpetama vägivalda Lähis-Idas. Kirjutas teatavaks, et Suurbritannia prints Harry on briti üksuste koosseisus missioonil Afganistanis. Mullu tuli ilmsiks äri soov minna teenistusse Iraaki, kuid ohutuskaalutlustel tookord Iraaki sõit ära nüüdki. Pärast Afganistanis viibimise avalikuks saamist otsustati prints tagasi kodumaale tuua. Ajakirjanduses on see kiire tagasitoomine suurt tähelepanu pälvinud, teatas Tiina Tammann. Alles hiljaaegu kirjeldasid ajalehed seda 23 aastast noormeest, kes on järjekorras kolmas Briti troonile kui rumalavõitu kehkenpüksi, kes armastab ööklubisid. Tänased lehed aga kasutavad sõna kangelane, mida Harry ise tõrjub. Ta tuli tagasi eile koos rohkem kui 100 sõduriga kelledest, mitmed olid tõsiselt haavatud. Neid haavatuid pidas Harri ise kangelasteks. Britis sõjaväele on nüüd Harryga tehtud intervjuud heaks propagandaks. Sõjaväekohustust siin riigis ei ole ja viimaste aastatega on vähenenud vabatahtlike arv, kes on sõjaväkke. Kirja tahavad panna, on arvata praegune meedia huvi ja kavas on teil mitmeid telesaateid Harry tegevusest Afganistanis toob vabatahtlikke juurde. On ju imetlusväärne, et nii noormees, kellel on rikkust ja sidemeid, eelistab tolmust sõdurielu ja tahaks praegugi Afganistani tagasi. Meedial on ka mitmeid küsimusi. Afganistanis on tuhandeid briti sõdurid, kel on kehv varustus ja kes on seeläbi haavata või lausa surma saanud. Küsitakse, miks on nad üldse Afganistanis. Kahtlusi on tekitanud sõjad ja meedia kokkulepe, et Harry viibimisest Afganistanis läkita enne ta tagasitulekut, aga saladus tuli siiski välja Harritooti planeeritust varem tagasi. Mida võidakse veel rahva eest varjata, küsib nii mõnigi ajakirjanik. Eestlasele võib huvi pakkuda, et Harry rinnal oli eile kodumaale tagasi saabudes kotkaembleem, mille kohta talle esitati ka küsimus. Sain selle kingiks Eesti sõduritele Afganistanis, ütles ta. Tiina Tammann Londoni lähistel. Täna, Friedebert Tuglase sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses kätte Tuglase novelliauhinnad. Auhind antakse välja alates 1971.-st aastast. Nõmmel käis Riina Eentalu. Tuglase novelliauhind on Eesti kirjanduspildis unikaalne ja kindlasti väärtuslikumaid auhindu, ütles žürii esimees Teet Kallas. Ja tänavused auhinnatööd on väärt lisa juba neile 76-le väga heale novellile, mida nende aastate jooksul on auhinnatud. Üks on väga klassikaline, teine, teine oli väga ei ole ja teine on sellest väga tugeva sisemise kungiga ütleme selle mahuline proosateos. See klassikaline novell oli Mihkel Muti siseimmigrant ja nii hea, et žüriil ei tekkinud küsimustki. Andrei Hvostovi sinistes mägedes aga hinnati jõulist impulssi. Novell on kirjandus ja samamoodi gurmaanlus ja novell on gurmaanidele. Ta ei leia laia publiku hulgas nii suurt vastukaja kui romaan. Näiteks arvab Mihkel Mutt, kes sai novelliauhinna teist korda. Novellil isepära, et kui sa hakkad seda lugema, võtab aega enne kuni sa ennast sellest läbi närid ja kui see hakkab sinu jaoks tööle, see maailm selles mõttes romaane palju lihtsam. Seal on veel lihtsam selle Brassariaar armastataksegi, et see kõik on sulle tuntud, sa oled seal sees, aga novelliraamatus 12 korda hakka otsast peale ja vastu kohal on ka tore ujuda ja ja mis seal salata, romaani maailmas ma ei tea, kas Eestis on nii prestiižikas auhinda siiski, kui on Tuglase auhind, kuidas novell elab Eestis praegu eesti kirjanduspildis tervikuna, novell ei ole see kõige esile küündivam ja kõige jõulisem žanriga samal põhjusel, mis ma ütlesin, sest mis seal salata, lugeja silmis lihtlugeja ikka vaatab. Ahaa, ta tuli välja romaaniga, ta on juba justkui tegija, aga kirjutab mingit pisikest asja, ükskõik kui hästi ikka vaadatakse, et alles õpipoiss enne teeb novelle ja ükskord, kui jõudud kogub tarkust ja võimeid, tuleb, et siis tuleb välja romaaniga. Andrei Hvostov ütles, et novelli kirjutama õhutas teda just Mihkel Mutt. Ta väitis, et see kirjutav inimene, kes suudab ennast väljendada novelližanris sotsiaalist, tõeline meister, kobra ütles romaani suudab igaüks kirjutada. Seda ütleb ta praegu ka, aga kas see on tõsi, et kaldute ajakirjandusest üha rohkem ja rohkem siiski päriselt ilukirjanduse poole? Ma ei oska nüüd lubada, et ma muutungi sajaprotsendiliselt kirjanikuks ja enam ajakirjanik üldse ei ole. Ma arvan, et ma otsin mingisugust tasakaalu ja ma arvan, et ma leian selle. ÜRO Euroopa majanduskomisjoni rahvastikuüksuses töötav Andres Vikat on veendunud, et võrreldes paljude Euroopa riikidega pööratakse vanemate inimeste heaolule Eestis väga palju tähelepanu. Samuti kinnitas ta, et maailma rahvastiku-uurijate seas on äratanud tähelepanu Eesti vanemapalga süsteem. Katrin Vaga. Genfis asuva ÜRO Euroopa peakorteris ei tehta suuri poliitilisi otsuseid vaid tegeletakse näiteks vähem silmatorkavad, kuid sama oluliste arenguid kui abi ja majandusstrateegiatega. Euroopa majanduskomisjonis töötav eestlane Andres Vikat analüüsib rahvaste tulevikku pikas perspektiivis. Tema sõnul on Euroopa riikide suur probleem vananenud sotsiaalsüsteem. Ajal kui määrati praegune pensioniiga, elasid vaid vähesed nii varaks. Nüüd on 65 aastaselt pensionile jäänul veel Lääne-Euroopas keskmiselt 20 eluaastat ees. Milline näeb maailm? Hüppa välja rahvastiku-uurija pilgu läbi saja-paarisaja aasta pärast. Eluiga pikeneb, see on üks väheseid selliseid universaalseid ennustusi misse kõikide teadlaste poolt kõlab võib-olla et erisused on ainult selles, et kui palju ta võiks pikeneda, ütleme seal kõige optimistlikumad ennustused on sellised, et näiteks Saksamaal praegu sündivad tütarlapsed nendest pool elab 100 aastani. Teadlase arvates ollakse Eestis liiga enesekriitilised, tegelikult on põhjust uhkust tunda, et vanemate inimeste elu on võrreldes paljude lääneriikidega küllaltki kindlustatud. Paljud Eesti ettevõtmised on pälvinud suurt huvi, need uued sündimuse alased meetmed, samuti need viimased konverentsil, kui ma õieti mäletan, siis oli juttu sellest, kuidas alanemise temaatikat püütakse läbi viia kõikides poliitikavaldkondades, mitte ainult siis konkreetselt sotsiaalkindlustussüsteem. Rahva ning koos sellega kultuuri ja keele püsimajäämiseks on vaja, et sündivus kasvaks stabiilselt aastakümnete vältel. Andres vikati sõnul on vara öelda, kas ja kui palju võivad riigi erinevad jõupingutused seda Eesti puhul kindlustada. Ta ütleb. Praeguste näitajate järgi on meid kui rahvast veel 400. kuni 500-ks aastaks. Katrin maga, ken. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, paiguti võib tekkida udu. Põhjakaarte tuul nõrgeneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Päeval püsib samuti pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, saartel võib tulla ka vihma, paiguti on udu ja jäidet. Puhub läänekaartetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja päeval on õhutemperatuur miinus kahest pluss kahe kraadini. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17108 kuulmiseni.