Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tervist kell on viis minutit üle ühe raadio kahes algab tõepoolest esimene saade, mis kannab nime puust ja punaseks, Arko Oleski, Madis Aesma on kohal ja tegemist on siis sellise saatega, mille eesmärgiks on nagu juba sissejuhatuses mõeldud igasugustele küsimustele vastuseid leida. Nii lihtne see põhimõte ongi. Katsume siis rääkida sellest, kuidas töötavad ja toimivad mingid protsessid, mingisugused seadmed võisid mingisugused nähtused ja kas me leiame oma saates vastuseid või siis tekitame hoopis tekitame hoopis uusi küsimuse juurde, eks seda siis näitab aeg. Ja lähema kahe tunni jooksul teeme puust ja punaseks selle, kuidas töötleb raadio, kuidas ennustatakse ilma, kuidas inimesed muutuvad äärmuslikeks ning kuidas käib kontserdi korraldamine ning vastuse leiavad ka igipõlised küsimused. Miks tekib õlle peale vaht ja kas maakera on ümmargune? Ja selliste lühemate küsimuste puhul, kui on mingisugune, kas, miks või kuidas küsimus sulle, hea kuulaja, siis tasub see teele saata ja mine tea, võib-olla mõnes saates siis spetsialisti abiga otsime ka sellele vastase välja ja praegusel hetkel ma arvan, selline toimiv meiliaadress, kuhu võiks selle küsimuse edastada, on siis Madis Aesma, et RÜE võib vist olla ka, saad tarbeks loomulikult, ja see, ja see meiliaadress on Arko ät KILP poee saartel ja oleme ootel ja saatel on foorum olemas. Esimene teema saab meil olema selline üsna sümboolne. Hakkame kohe kohe rääkima, siis sellest kuidasmoodi, täpselt. See, mida me siin üldse räägime, sinuni, hea kuulaja jõuab sinu kõrvadesse, hakkame rääkima sellest, kuidas toimib raadio. Kiur ning poestonkraise kuulad raadio, kahte saate nimi on puust ja punaseks stuudios Arko Olesk ning Madis Aesma ja me alustame siis tõepoolest sellise sümboolse teemaga kuidasmoodi töötab raadio, no praegusel hetkel on siis olukord ikkagi selline, et see, mida meie siin saatejuhtidena näeme, eks ole, Arco on siis ikkagi see mees, mikrofonid, mikrofonist tuleb välja juhes, juhe läheb kusagile ja siis kusagil seal kaugel teises otsas on inimesed, kes kes kuulevad seda, mida me räägime, mis vahepeal toimub, aga sellest on meil nüüd kohal. Kõnelemas külaline, kelleks on Vytautas Martin joonis ja Vytautas on rahvusringhäälingu raadiotehnika ning salvestuse osakonnajuhatajad. Tervist. Kus teile ja meeldiv kohtuda? Teiega siin stuudios esimese külalisena just nagu välja tuleb ja täpselt niimoodi see on. Kuhu see, kuhu see juhe üritusele meie hääles. Viib kõige esimese asjana esimesena asjana, kui rääkida konkreetselt sellest mikrofoni juhtmest sisse ja kõigepealt see juhe läheb, nagu sa näed, on su ees üks suur helipult läheb sinna helipulti ja siis need mikrofonid, mida sa tahad sisse lülitada, need helipuldi heeblid, sa lükkad siis üles, et see heli jõuaks siis puldi väljundisse kuhu kogutakse kõik signaalid kokku, kui sa mängid plaadi pealt midagi, kui sa mängid arvutist, mängid vinüülplaadi pealt veel mingisuguseid helikandjat, tihtipeale organiseeriti siin ka live üritusi, on ju siis kõik see koondatakse selle ühe puldi külge ja üks pultsis oma nii-öelda põhiväljundist või master väljundist saadab signaali mehe tehnilisse keskusesse, üks stereosignaal läheb tehnilisse keskusesse ja seda siis nii-öelda pritsitakse üle Eesti laiali, sealt edasi. Et ja, ja noh, põhimõtteliselt kui sina räägid, siis, mis siis, mis siis toimub siis sina oma nii-öelda kõri ja häälepaeltega kõigega paned heli võnkuma ja see mikrofon muudab selle helivõnkumise elektriliseks signaaliks ja edasi tegelikult toimub selle elektrilise signaali transport ja kuulaja kodus siis nii-öelda tema raadiovastuvõtja muundab selle kogu selle pikas ahelas elektrilise signaali tagasi heli võnkumiseks, mida ta oma kõrvadega siis kuuleb. Ühtepidi tõlkimine ja nagu teistpidi tõlk. Jah, ma ise natuke nagu ma ütlesin, et kui sa mulle eile helistasid, et rääkida sellel, siis, siis ma olen varem ka mõelnud, et, et see on tegelikult üks tänapäeval kogu see tehnoloogia on kõik üks suur tõlkimine nagu ühest keelest teise tõlkimine, et, et keegi millestki aru saaks, et tehnika peab aru saama sinu kõnest ja, ja vastupidi, pärast tuleb see uuesti tehnikas toimuv asi tuleb kuula juures uuesti inimesele vastuvõetavaks tagasi tõlkida. No sa rääkisid, et see saadakse sealt tehnilisest keskusest, trip pritsitakse üle Eesti laiali, aga ei ole ju niimoodi, et et see signaal tuleb nüüd siit Tallinnast ühest kohast raadiolainetena üle kogu Eesti, teil on ju neid maste terve Eesti täis. Maste on ikka ikka päris mitmeid, et suuremad mastid Tallinnas, Koerus, Valgjärve, Tartus abisaatjaid ja, ja siin Haapsalus, Pärnus noh, üle kogu Eesti saared ja Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa kõik. Ja, ja iga programm siis nende jaoks on oma raadiosaatja, ehk siis kui nüüd rääkida õhulevist effemlemist, mida siis tänapäeval levitatakse siis sagedustel 88 kuni 108 megahertsi siis siis nendel sagedustel. Meie nii-öelda tehnilisest keskusest läheb signaal välja saatjatesse ja igal programmil on oma saatja, raadio kahel on igas selles mastis oma saatja. Eesti raadiol on neli põhiprogrammi, vikerraadio on oma saata selles mastis, siis on klassikaraadio Raadio neli ühes mastis on neli saatjat ja iga saata siis pritsib nii-öelda õhku oma programmi oma sagedusel oma oma sagedusel, nii-öelda need saated on välja häälestatud sellele konkreetsele sagedusele ja siis selles piirkonnas, kus sa parajasti seal viibid seal masti lähedal, siis saab raadiovastuvõtja peab sellele sagedusele olema häälestatud. Et siis see nii-öelda elektrini signaal, mis õhus või saatja poolt muudetakse vahepeal siis laineks õhus levivaks, laineks, elektriliseks laineks ja siis nii-öelda kodus vastuvõtja antenn võtab, püüab selle kinni ja muundab siis tagasi sinnamaani välja, et, et sa kuuled seda, seda heli, heli võnkumisena. Üks väike lüli mulle tundub või võib-olla see polegi nii väike lüli jäi just nagu vahele, ühesõnaga sellest me nüüd juba saame aru, kuidasmoodi, see pult meil siin, mis me siin ees on, muundab kõik need CD-mängijad, mikrofonid ja kõik muu, eks ole selliseks ühtseks elektriliseks stereosignaaliks ja sealt läheb see tehnilisse keskusesse. Aga kuidas mõelda tehnilisest keskusest? Diisisse saab tehnilisest keskusest lähevad veel sidekanalid eraldi mastidest ikeses juhtmega juhtmega ja ja, ja tegelikult ega ta päris nii-öelda üks-ühele juhtmega ka ei lähe, on võimalik ka transport üle õhu, ehk siis teistel sagedustel, mis ei ole selles tavalises 88 kuni 108 megahertsi alas transporditakse seda signaaliga edasi raadiolinkide kaudu. Aga, aga, ja, või siis tehakse seda niimoodi, et võetakse nii-öelda kõige kõrgem lähemal olev mast on ju. Kui mast on nii-öelda kõrge ja see vastuvõtt, mast on ka kõrge, siis nende vahe ulatus võib-olla hästi kauge, mida maapinnal tavainimene tegelikult autos kuulates või kodus köögiraadiost kuulates sinna levipiirkond enam ei satu, aga selleks, et seda suurendada, siis seda levipiirkonda sinna kaugemale, siis see kaugem kõrgemast suudab kõrgelt vastu võtta selle teise kõrge masti signaali. Ja, ja siis pritsib nii-öelda oma selles piirkonnas välja juba uuel sagedusel seda signaali, et ja miks uue sageli seal see sellepärast et need sagedused ei hakkaks teineteist häirima. Et kui sa oled kuskil seal vahepeal, et kuuled nii-öelda või kuulata nii-öelda ühte masti ja teist masti, kui nad oleks sama sagedusel siis tekiksid seal häired ja sa ei saaks korralikult raadioprogrammi kuulata ja sellepärast on erinevad sagedused. Aga kui nad on piisavalt kaugel üksteisest, need mastid, siis võib, loomulikult kasutatakse samu sagedusi ja need sagedused, kus piirkonnas, missugused programmid, kui kõrgel ja kui võimsalt võivad need saated töötada. Need lepitakse rahvusvaheliselt kokku, neid tuleb meil kokku leppida nii Rootsi, Soome, Venemaa, Lätiga, et keegi ei segaks 11. Siis seda raadiosignaali levikut FM lainealas. Kui kaua selle signaali raadiosse jõudmine tegelikult aega võtab? Ma kujutan ette, et kui me paneksime siinsamas, nüüd omal raadio mängima laua peal, siis me kuuleksime seda, mida me ütlesime mingi mõni hetk tagasi, et kui palju sa vahetad. Tegelikult on praegu niimoodi, et meie, selle ütleme nii, et saatetrakt on hetkel üles ehitatud selline ja vanasti, kui ta täis analoog oli, siis ta sisuliselt jõudis samal hetkel, kui sina siin sõna ütlesid, jõudis inimesele koju need kaasaegsel kaasajal digitaalajastul, kus väga palju asju, helitöötlust ja heli muundatakse nendes süsteemides digitaalsele kujule, mis tähendab seda, et selle heli töötlemine võib natukene aega võtta, tulevad väiksed viivised sisse, noh, seda on väga lihtne kuulda või tõdeda seda nii-öelda fakti netiraadiot kuulates või siis digitelevisiooni või analik analoog televisiooni vaadates, et üks vahe, kui meil oli digitelevisiooni analoog televisioon kõrvuti, siis oli võimalik kahe teleri pealt vaadata, et see, mis tuli analoogisse, tuli nii-öelda varem kohale kui see, mis digital istuli. Ja, ja nüüd praegusel hetkel see viivis muidugi on üsna üsna väike ja see on ka kvaliteedi arvelt natukene, mida vähem kvaliteeti, seda väiksem hulk informatsiooni ja seda vähem on seda töötlust, nii et see jääb kuskile kolme millisekundi piiridesse. Noh, see on praktiliselt kõrvale kuuldamatu, kui sa paned kaks asja kõrvuti mängima ja ja nende kaks eliia, nende vahe on sul kolm millisekundit, siis tavainimene praktiliselt ei taju seda erinevust ja, ja miks on nagu see ka vajalik on see, et kus autos sõidad ühest masti levipiirkonnast teise, siis need mastid peavad olema selles mõttes sünkroonis, et kui raadio RTS autoraadio RTS loobib sind ühest sagedusest teise, ta saab aru, et nüüd see sagedus tuleb siin antud momendil paremini, siis ta viskab sinna ühe masti peale ja, ja kui teine mast mingil hetkel hakkab paremini levima, siis ta viskab jale teise sageduse peale ja kui nüüd see heli jõuaks nendesse massidesse eri aegadel, see tähendab seda, et, et siis hakkaks mingisugune imelik tekst nagu pihta, et pool sõna läheb kaduma, siis jälle tuleb või siis kordub midagi. Et see levitamine peab olema üle Eesti igal pool sünkroonis, kui sa sõidad, et sai, saaksid aru, tõenäoliselt enamik inimene ei mõtle enam inimesi, ei mõtlegi selle peale, aga reaalne situatsioon on see, et Tallinnast Tartusse sõites Su loobitakse tegelikult mitu korda või ütleme Lõuna-Eestisse päris mitu korda ühe masti pealt teise peale seda signaali. Sinu jaoks on väga mugav sinu jaoks olla mingisuguseid katkestusi ümberhäälestamise, mitte midagi. Aga, aga tehnilises plaanis on see selline asi, millega tuleb arvestada. Kui te nüüd synnilevi juurde jõudsime selle mastide levi juurde, siis millistes kohtades Eestis praegusel hetkel on kõige selline täbarasse olukorda kõige keerulisem olukord just nimelt levi osas, kas seal on? No ma kujutan ette, et kusagil kuplite vahel, eks ole, seal võib juhtuda see, et maastilist ei ulata üle mingisuguste pinnavormide. Kas sa mingid asjad veel, mis, mis seda levinud? Istuvad no on teatud piirkonda, see küll Lõuna-Eestis on piiriäärne alase Valga poolt Pärnumaa suunas nii-öelda liikudes kuskil seal vahepeal on kuskil selliseid natuke kehvemaid alasi ja, ja Sõrve säär on Saaremaal praegu katmata. Nii et, aga noh, üldjoontes on see pilt aja jooksul ikkagi väga-väga palju arenenud ja, ja peaks tegelikult olema noh, ei saa öelda, et 99 protsenti kaetud, aga, aga, aga suhteliselt palju Kõikide noh, raadio neli venekeelne programm on natukene vähem kaetud, sest see elanikkond nii-öelda domineerib teatud piirkondades, et, et vastavalt sellele siis vaadatakse kuhu, nagu seda levi viia ja teine muidugi oluline komponent selle levi juures on ka see, et, et peab vaatama ka seda, et, et mis on selle levitamise mõistlik nii-öelda võimsus. Et ühest küljest, kui kurdetakse, et tulnud ette, et inimesed kurdavad, et levi on nagu nõrk, noh me tegeleme siin praegu aktiivselt konkreetselt levi mõõtmisega. Nii-öelda selle levikogemusega ehk siis 1,5 meetrit umbes maapinnast, mis inimene siis kannab siis raadiovastuvõtjate või auto sõidab, autoantenn on, et mõõdame sellist praktilist praktilist levi, Euroopa standardid näevad ette tegelikult levi mõõtmist, levikvaliteedi mõõtmist 10 meetri kõrgusel maapinnast, noh, seal näitajad hoopis teised on ju nüüd ja, ja, ja vot siin ongi see, see moment, kus tuleb leida selline komp, aga mis siis selle kuulajaga ained, kuulaja peab ka arvestama, et iseenesest ei ole mõtet. Me oleme, saame riigi käest nii-öelda raha ei ole mõtet pritsida nii-öelda lihtsalt mastidest võimsuse mõttes raha välja. Et pigem võiks võrrelda, et pigem peaks siis vaatama, et vastuvõtjad oma antennid oleksid korralikud ja, ja töötaksid hästi, et siis on see kuulamiskogemus ka normaalne, et seda noh, siin võib leili tuua majade soojustamise ka, et ei ole mõtet kütta kütmata või soojustamata maja on ju, et et kuhu sa siis investeerida, et kas sa investeerid, maja soojustus ja siis kütad nii-öelda vähem noh, siin sisuliselt tekib samasugune analoog, et noh, et ma võin, me võime ju meeletult võimsusega välja seda signaali pritsida siis nii-öelda piltlikult öeldes juuksefööniga seda raadiosignaali siis kuulata. See ei ole päris eesmärk, on ju tükk aega kummitanud üks küsimus, et ma ei tea, kas oskas lasta, miks on niimoodi, et kui sul on tõesti siin mingi veidi vanem raadio mingisuguse kipak antenniga üritas raadiot kuulata, ragiseb, katkestab, no mitte midagi ei kuule. Ja siis sa võtad ise sellest antennist kinni ja, ja kohe on sul väga hea hell, lausa muutut kisanteniks. Ma ise muutun antennid endale suuremat peale. Et sa ikkagi juhid elektrit, et inimene ikkagi juhib elektrit ja see kehapintsel võtab seda vastu, noh talvel on muidugi kõik kogenud seda ja mida me ka siin teame, stuudios on ju, et on, tekivad tehnilised probleemid, kui õhuniiskus läheb madalaks ja, ja kui on see madal, siis noh, inimese jaoks normaalne õhuniiskus ruumides on seal 40 kuni 60 või kuskil sealkandis on see ruumi ruumi niiskus ehk kui seda niiskust ei oleks, sinu, sa oled ka ikkagi natukene juhid, elektrid ja niiske ja kui sa võtad-pistad näpud Steplisse, siis saad ka elektrid just täpselt sellepärast ja just sellepärast sa muutud ka nii-öelda anteniks selle vana raadio jaoks. Nii et see sõltub kõik sellest, missugune on see ümbritsev keskkond, ka raadiolevi sõltub kõikidest nendest ilmastikutingimustest ja, ja näitlejatest, millise ilmaga on kõige parem levi. Tavalise keskpärase ilmaga on kõige-kõige, kui ei ole paksu lumesadu, kui on selline noh, normaalne õhuniiskus. Ja ei ole selline väga meeletult ilus kogu aeg, päiksepaistel tekivad ülelevid, kuskil võivad tekkida, mis hakkavad signaali häirima, eks atmosfäärist peegeldub raadiosignaal tagasi noh, nagu tavalise peegliga. Kui sa vaatad ühelt poolt toast teiste inimeste selline tavaline peegelefekt Meil on siin raadio kahes külas Vytautas Martin joonis vitt autos on rahvusringhäälingule raadiotehnika ja salvestada osakonna juhataja ja me rääkisime siis sellest kuidasmoodi jõuab raadiosignaal iseenesest sinna mastidesse mastidest ka inimeseni, aga kuidasmoodi selle netist kuulamisega nad on, ega seal tuleb see vahe siis järelikult sisse sealtsamast sellest tehnilisest keskusest, eks ole, kui, kui muidu läheb sealt see signaal antennidesse, siis netis kuulamise puhul läheb tehnilisest keskusest lihtsalt optiline kaabel kusagile võrguteenuse pakku. Kui oleme just täpselt niimoodi, see on, sa jagad. Et just niimoodi ta tegelikult töötabki etet, nii-öelda sellest lõpp, väljundist jagatakse signaal siis ühes suunas ja teises suunas, üks läheb siis sinna mastide poole, teine suund siis võrguteenusepakkujatele ja, ja kuidas nemad sealt edasi juba seda toimetavad või, või kelle klient parajasti kuulaja on, ju siis vastavalt sealt ahelat kaudu ta selle signaali kätte saab, et kas ta istub kodus omal arvuti taga, mingisugune DSL ühendus või ADSL ühendust arvutiga üles või kuulab ta mobiiltelefoniga üle kolme kee, näiteks seda striimi mobiiltelefoniga saab ka FM ei kuulata, et, et seal on isegi mõlemad variandid, oleneb nüüd sellest telefonist, et kas tal on FM tüüner sisse ehitatud või mitte. Ja siis põhimõtteliselt signaali edastamine on ikkagi see, et, et need võnked, mis siin toimuvad, kas siis õhulaine võnked, mida sina tekitad oma oma suu suuga või siis masinatest tulevad elektrilised signaalid, muudetakse siis kõik vanasti nii-öelda analoogtehnika oli see, et ta läkski nii-öelda elektriline signaal kuni lõppastmeline siis välja, aga, aga vahepeal digitaalajastul mõõdetakse elektriline signaal ka nullideks ühtedeks ja siis pärast hiljem tagurpidi tagasi, nii et kuulaja jaoks kõige suurem vahe on see, et et see signaal tänult digiprotsenseeringule jõuab temani nendes internetiahelates natukene hiljem kohale. Ja teine on nüüd see, et, et see helikvaliteet sõltub nüüd sellest, et kui suur ühenduskiirus on nagu on ja, ja, ja missuguse kvaliteediga siis siis see raadiojaam, kes seda stream'i saadab, et mis kvaliteediga ta seda välja saadab, üldjuhul on see neti stream'i kvaliteet ikkagi palju palju kehvem kui see, mis üle õhu välja saadetakse, aga aga kui need ühendused ja kogu infrastruktuur nii-öelda maailmas kogu aeg läheb kiiremaks ja paremaks, siis tõenäoliselt hakkavad need kvaliteedid järele jõudma. Kas sa mingil hetkel võib sellest etega põrutada, sellest ütleme, antenni kvaliteedist? Teoreetiliselt võib sellepärast, et sagedusriba FM jalas on piiratud ülevalt poolt 15000 kilohertsiga 15000 hertsiga, siis 15 kilohertsiga. Et et kui inimese jaoks loetakse seda keskmiseks kuulamissageduseks 20 hertsi kuni 20000 hertsi, siis ülemine 5000 hertsi jääb nagu sealt puudu. Et kui nüüd minna sellise juhtme kaudu edastamise peale, siis tõenäoliselt, kui need kiirused peaks nii kaua nii kõrgeks nagu tõusma, nii kiireks minema, siis, siis on võimalik, et saadakse ka sealt see laiem heliriba kätte ja kvaliteetsem õli teeb aga sinna muidugi pikksammu astuda. Etapid raadiostuudio ja koduse raadiovastuvõtja vahel on nüüd loodetavasti palju selgemad taotlus suur aitäh sulle, et meilt siit saatest puust ja punaseks esimese külalisena siis läbi tulid ja asja selgitasid. Suur tänu kutsumast jääd kuulumist. Volkov ja samm oli teda Justi näokell on 13 32 ja see on raadio kahes saadet puust ja punaseks. Stuudios on Arko Oleski, Madis Aesma ja nüüd on käes sellise lühikese vahesutsaka aeg, ehk siis kuulajaküsimus aeg. Kuna meil on esimene saade, siis meile veel ükski kuulaja muidugi ühtegi küsimust saated ei ole, nii et selle esimese kuulaja küsimusele oleme genereerinud ise ja see on, no iga selline igavikuline. See küsimus on siis järgmine, kas maa on ümmargune ja kohe leiamegi sellele siis ühe spetsialisti abiga siinsamas raadio kahes vastaselt. Nüüd on kord kuulaja küsimuse käes, küsimus vana, hea klassikaline, kas maakera on ümmargune ja sellele kutsusime vastama Artuelmanni Tallinna tehnikaülikoolist, kes juhatab seal geodeesia õppetooli siis kas maakera on ümmargune? Jah, kuid mõningate mööndustega. Missuguse kujuga maakera tegelikult on, seda said teada juba vanad kreeklased, Kreeka mõtlejad, Pythagoras, Aristoteles mitmesuguste tõendite abil nad leidsid, et see maakera on ümmargune, see meie oma koduplaneet, mille peal me kõnnime. See vahetasid välja levinud eksiarvamus, et maakera on pannkoogikujuline. Aga see Aristotelese ja, ja Pythagorase arvamus jäi valdavaks järgmiseks kaheks 1000-ks aastaks. Kuni njuuton oma kuulsas teoses avaldas sellise mõtte, et maakera on siiski pooluste koha pealt kokku surutud. See muidugi tekitas vastukaja ja, ja vastuvaidlemist aastakümneid, enne kui see asi ära lahendati, aga kuna meil on tegemist ühe küsimusega, siis ütlen ära, et, et Newtonil oli õigus. Maakera ei ole päris ümmargune. Ta on pigem ellips hoidi kujuline. Ja kui me nüüd võtame maakera raadiuse ütleme maakera keskpunktist kuni pooluseni vahemaa ja võrdleme siis maakera punktist kuni ekvaatorini, siis me näeme, et see raadiost erinevus on, on 23 kilomeetrit. Ehk siis ta on natukene kokku surutud pooluste koha pealt. Kerast erinevus on 0,3 protsenti. Aga see ei ole ka veel lõplik tõde. Maakera tegelik kuju on, on oluliselt keerukam. Ta on tõepoolest ellips hoidi kujuline, aga tema parim füüsikaline lahendus on, on geoid. Mis on maailmamere häirimatu pind, häirimatult pind, seda Me kuigi naljalt ei kohta, aga kui me näiteks keskmistame veepinnatõusud ja mõõnad, siis me saame mingisuguse keskmise pinna ja sellesse pind lainetab sedasama ellips hoidi kuju suhtes, pluss-miinus 100 meetrit. See on tingitud just raskusjõu erinevast jaotusest maapõues, kui me võtame veepinnal, et seal, kus on, ütleme, väiksema tihedusega ained, nendel on ka väiksem selline külgetõmbejõud nad ei jõua hoida enda kohalt veekihti. Ehk siis tugevama raskusjõuga alad kisuvad selle v neilt ära, et näiteks noh, ookeaniavarustes võivad olla sellised sajameetrised lohud mõne 1000 kilomeetri peale, me ei märka neid. Aga see näitab seda, kuivõrd oluline on raskusjõud, et me saaksime maa kuju kirjeldada. Gioidi kasutamine on üsna loomulik, arvestades seda, et maakera pinnast kuskil 70 protsenti moodustab maailmameri, ehk siis veed noh, veel on omadus võtta selline tasakaal, ütleme see ekvipotentsiaalne tasakaalus häirimatus olekus, siis vesi ei liigu sellel pinnal. Aga probleem tekib muidugi mandrite kohal, kuidas seda geoidi määratleda ja seda tehakse kindlaks siis raskusi mõõtmistega. Et geoid on maa kõige parem lahendus ja ta ei erine kuigi palju ellips hoidist. Ta erineb võib-olla? Jah, nagu öeldud, maakera piires pluss-miinus 100 meetrit Eesti aladel on näiteks ta Sõrves 21 meetrit ja kahaneb enam-vähem ühtlaselt kuni Narva jõeni 16 meetrini. See nagu väljendab kõige paremini maakera natukene mühklik nagu kartul, ta on kartulikujuline ja tegelikult selle kuju teadmine on üsna oluline mitmesugustes praktilistes rakendustes. Kui me võtame näiteks globaalselt navigatsioonisüsteemid, tähendab, me saame oma asukoha, mis on siis reeglina pikkuskraad ja laiuskraad. No ütleme siin Eesti pealinnas olles. On Playus kraadiks on 60 kraadi pikkuskraadi, kes on 25 kraadi. Aga kõrgus on meil, ütleme olles siin mere ääres võiks olla null, aga samas GPS seade näitab meile, et kõrguseks on 20 meetrit. Kuna GPS seadmel on kõrguse lähtepinnaks, on seesama ellips said, millest me varem rääkisime ja et me saaksime nii-öelda normaalkõrguseid, selliseid meile, harjumuspäraseid, kõrguseid, merepinnast, siis me peaksimegi lahutama sellest nii-öelda GPS kõrgusest peaksime lahutama siiski hoidi kõrguse ja siis me saame kõrgus merepinnast. Et maakuju teadmine on oluline mitte ainult insenerirakendustes, aga ka lihtsalt väga paljudes koha määrangulevad põhinevatest rakendust. Ei. Tule. Ja hästi härraga. Raadio kaks saade puust ja punaseks stuudios Madis Aesma, Arko Olesk ja meiega on liitunud ka Helve Meitern, kelle nimi kindlasti paljudele kuulale kuulajatele ütleb väga palju, sellepärast et tema töötab Eesti meteoroloogia-hüdroloogiainstituudis sinoptikuna ja räägime ilmast ilma on alati eestlaste meelel, räägime sellest, kuidas tekivad ilmaennustused, kes neid kui paneb ja mille alusel. No eks see on selline raske, ütleme keeruline teema niimoodi, ühesõnaga öelda, kuidas see tekib. Aga kõige aluseks on ikkagi ilmavaatlused, kuskil on algandmed ja siis tuleb numbriline prognoos, selleks on siis ilmamudelit, kuhu siis kõik need algandmed sisse lähevad ja nüüd sõltub juba mudelist, milliseid andmeid ta võtab. Kõigepealt muidugi maapinnalähedased, õhutemperatuurid ja tuul ja sademed ja niiskus ja nii edasi, aga lisaks muidugi ilm ei teki ju siin ainult kahe meetri kõrgusel, kus meie elame või natuke kõrgemal, vaid see on ikkagi läbi atmosfääri kõrgemate kihtide, nii et siis tuleb arvestada ka kõrgemates õhukihtides olevaid temperatuure, liikumisi, niiskust. Ja muidugi mudelid võtavad juurde ka veel mere, ookeanide temperatuuride pinnad, ühesõnaga et see on väga keeruline ja sellest numbrist, siis saamegi nagu ühe all. No kui me räägime mudelitest, siis see kõlab niimoodi, et inimene ei teegi mitte midagi, et see ongi, et paned kõiksugu numbrid arvutisse ja tema siis prindib sulle välja, et milline ilm meil täna õhtul või homme hommikul on, aga mis inimese roll seal siduvad. No see olekski lihtne, aga ega siis see arvuti ja see mudeleid ehk iseenesest inimesed peavad need mudelid koostama, seal on taga kõva füüsika dünaamiline meteoroloogia, ühesõnaga kõige alus on siis ikkagi. Gaaside ja vedelike füüsika, millest siis saab alguse ja nüüd ongi, et kui hästi need mudelid on tehtud, sellest me saame siis selle numbrilise prognoosi, aga ega siis tema ei arvestada kõigi kohtade kohta. Kõigepealt meie, siis vaatame neid oma kliima jaame, mida kliimajaamu, mida meil on siin Eestis 14, aga ega siis ilm tuleb kusagilt mujalt, ilm ei küsi riigi piiridest. Lendasin siia vahele. Ja ma tahtsin seda küsida, et, et kui on siis sellised mudelid, eks ole, mille põhjal saavad inimesed sünoptikud siis öelda seda missuguseks ilm tõenäoliselt oleneb siis siis, kes need mudelid siin üleüldse paika pannud on ja ütleme, kui suur see protsent on need kui ütleme, mingisuguse ilma mudel, see näitab meile seda, et ilm kujuneb tõenäoliselt selgeks, milline see protsent on, et see ilm siis tõepoolest selliseks kujuneb. See oleneb nüüd, kui pikka mudelit võtame, tähendab ühesõnaga ilmaprognoosi ma siin juba enne rääkisime nii eravestluses, et tegelikult me räägime, millisest ilmaprognoosist me räägime, kas me räägime lühiajaliseks või väga lühiajalisest, kas siis ütleme väga lühiajaline on siin võib-olla vähemalt kolm tundi siis lühiajaline prognoos 12 tundi, siis on ööpäeva prognoos, siis tuleb nädalaprognoos Kuu prognoos, et seal on kõik natuke erinevad ja võib-olla ma ütlen veel selleks, et siis sünoptik roll on, sest noh, see mudel annab nagu sihukse üldise fooni meile ikkagi, sest iga koht on omapärane, erinev. Siin oli ka juttu, et maakera pind on väga erinevaid, kas ühes orus või siis kõrgustikul veekogu kohal rannikul sisemaal, no nagu te olete ka märganud ilma ühtlane ilmaprognoosidest ja nendest ilmavaatlusandmetest siis ühel pool meil on seitse kraadi külma, teisel pool on 27, kusjuures Eesti on ju tegelikult territoriaalsed küllalt väike, aga klimaatiliselt on ta hirmus suur ja siis mudel nii täpne, kui see on, siis ta püüab seda arutada, aga tihtipeale ta ei saa sellega hakkama. Nii et siin tuleb siis käiku juba sünoptik roll, kes siis peab arvestama sellega, et neid erinevusi arvestada. Ja teiseks on see, et vahel mudelisse näiteks kui mõni vaatluspunkt oi, see on tulnud valed andmed, siis siis kohe tekib selline anomaalia, noh näiteks meil oli selline juhus, et kuskil mingi saarejaam vist oli see Ruhnu või Kihnu andis seal läks termomeeter rikki, andis miinus 20 kraadi kogu aeg ja mudelites jooksis, et seal on kogu aeg Läänemere ümbruses, Lääne-Eestis tulevad hirmus külmad. Selles mõttes selleks ohtlikuks teadis, et noh, see on vales nii kaua, kui see on ära parandatud, et siis siiski anda sinna ka õigeid, õigeid numbreid. Kuidasmoodi nende täppi minekute tõenäosustega on, ütleme siis sellisel juhul, kui me võtame tõesti sellise ööpäevase prognoosi, see on see, millega inimesed vast kõige rohkem kokku puutuvad, milline ilm ütleme siis, homme on, kui suur see täppimineku protsent selle puhul on? No see seal jälle sõltub sellest, mis aastaaiast me oleme ja meie, mis milliste, ütleme, millist ilma komponenti me vaatame, kõige raskem on ennustada pilvisus mõnikord aga enamasti tänu nendele mudelit telejärjest paremaks ja siis ka tehnikale, mida, mis on muutunud järjest paremaks, tähendab see 24 tunni prognoos ikkagi päris hästi siin 80 90 protsendiga läheb ta täppi ja nüüd ongi, et mida kaugemale tulevikku, seda väiksem see tõenäosus on ja nagu ka on öeldud, et kui me räägime juba siin kuu prognoosist, siis seda noh, vahel läheb ta veel päris hästi, aga seal kasutamine juba natuke teisi meetodeid. Aga on öeldud ka, et seda ei suudeta kunagi absoluutselt täpselt hakata ennustama, et see ei ole, sest nii palju tuleb erinevaid muutujaid sisse. Tahtsin küsida, et, et kuidas, millest see kõik sõltub, et kas ilm on üldse ennustatav, et meie oleme kuulnud seda kuulsat liblika tiivalöök tekitab orkaani juttu, et tõesti sul toimub kusagil mingi väike sündmusi ja kogu ilm võib, võib sellest sellest muutuda, et kui ennustamatu silmis on, siis. Teatud piirides on ta muidugi ennustamatu ja teatud piirides ta ennustatav, see ongi nii et ka see liblika tiivalöök seal Brasiilias ei mõju meile kohe 24 tunni jooksul, et see võtab aega. Nii et selles mõttes, et mida lähema lühiajalist prognoosi me teeme, seda rohkem ta siiski on ennustatav, aga ka siin võib, eriti suvisel ajal, kui on tegemist hoogsajupilvedega, siis nende täpset asukohta, et kust nad nüüd oma vihma maha kallavad, on küllaltki raske. Kas sünoptik, kuid juhul, kui nad tõlgendavad, eks ole neid ilmamudeleid, mis siis peaksid neile andma aimu sellest missuguseks ilm kujuneb, kas sünoptikud, inimestena sellise mehhaanilise robotliku mudeli tõlgendamise juures mõnikord intuitsiooniga kasutavad või seda, noh, ma arvan, et sa pead ikkagi nüüd ikkagi niimoodi. No ikka päris palju kogemust, kas need intuitsiooni, aga just kogemustest, mida kauem on sünoptik ja töötanud, siis tal on olnud ikkagi aeg-ajalt situatsioonid korduvad mõnes mõttes. Ja seda läheb kasu külla tuleb kasuks ära ja siis on tehtud siin, mitte meil, aga siis tuli, ma ei julge öelda, nüüd aga välismaalt suurimate silmakeskustes tehti siis selline hindamine, mudeli arvutused ja sünoptik arvutused ja siis ikkagi leiti, et need, kes olid väga pikaajaliselt olnud sünoptik, kuna nende prognoosid osutusid siiski mudel arvutustest paremaks. Et te vaatate ka tegelikult pärast seda, ilma, et mis siis, nagu tegelikult juhtus, ja kui see erineb sellest, mida te prognoosite, siis ta nagu üritad aru saada, et mis läks nagu teisiti ja siis järgmine kord selle põhjal paremini ennast. Jah, no see on, tähendab oluline ja igapäevane asi, et seda me teeme kogu aeg, seda teeb iga sünoptik iseenda prognoosiga, samas tehakse seda ka mudelite puhul. Ja samas ühesõnaga tehakse seda ka, ütleme nii, eraldi osakonnad vaatavad seda, et kogu aeg toimub siis selline hindamine ja analüüs. No kui sellisest, ütleme, rahvalikuste ennustustest rääkida, siis tema tööprotsess on ju ikkagi see, et noh, ta võtab mingisuguse looma maksa, surub sinna sõrmed sisse ja sedasi algab tema ennustamisprotsess, eks ole, ta vaatame, mis seal toimub, aga ütleme, kui nüüd sünoptik tuleb tööle, siis mida tema esimesena vaatab, milline tema see tööpäev on, ütleme, et noh, tegemist on selliseid päevase vahetuse sünoptik, aga ma ei teagi, kui palju teid seal avaringis evo ringis tööl on, kes võib-olla kõige kogu, aga ütleme, millega tema tööpäev algab. No nagu aeg liigub kogu aeg ja päike ja maakera pöörlevad, nii see ilm ka on pidevalt olemas ja samamoodi peab sünoptik, sünoptik kogu aeg olemas olema, et esimene asi, kui ma tulen hommikul tööle, siis ma kõigepealt eelmine inimene ühesõnaga, seal vahet ei ole, meil räägib ära meili situatsiooni, mis oli ja milline on tehtud selleks päevaks prognoos ja mis alusel siis ma võtan selle ilmakaardi, kus on siis kõik info peale, ühesõnaga kõige alus on siiski ikkagi madalrõhkkondade kõrgrõhkkondade jaotus, mis siis näitab ISO ISO paaride asetus ja siis mis oli see temperatuurid ja nii edasi, ühesõnaga kõigepealt tutvume siis ilma kaardiga, siis vaatame radariandmeid. Ja, ja siis läheb juba asi edasi. Kust need andmed nagu algselt tulevad, et kas nad tulevad satelliitide peatatud maised nagu radareid, on need kohalikud jaamad, et mis on nagu need kõige olulisemad kohad, kus need kõige tähtsamad andmed tulevad, needsamad kõrgrõhkkonnad, madalrõhkkonnad. No kõik tähendab üle maailma on väga palju ilmavaatlusjaamu ühesõnaga meil nimetatakse neid kliimajaamades Eestis vist, kui ma ei eksi, on 14, aga siis on veel lisaks punkte ja kõike muud. Kõigepealt need siis saadetakse automaatselt ilmatöötluskeskusesse ja tõenäoliselt on see rist Tredinguse ühe sõna ja neid võib ka mujal olla ja sealt siis kogutakse kokku, pannakse need kõik kaardile ja siis nad tulevad juba arvutite kaudu meile tagasi ja kus ta siis juba kaardi kujul on joonistatud ja edasi siis joonistatakse sinna see väli ja siis õhurõhu langusest, sünoptik teeb siis õhurõhu langus, et kus on sademeid ja hakkab siis töötlema seda kaarti. Ühesõnaga kõigepealt me ise anname, igalt poolt lähevad ja siis tulevad nagu suurema piirkonna ala kohta meile tagasi. Helve Meitern, mis siis saab, kui te puhkusel olete, ütleme igapäevaselt siin optiliste seadmete ja nende mudelitega kokku ei puutu, ütleme, te olete maa Alexile oma aiamaal tõusete hommikul üles lähete välja, vaatate, ahah, täna on meil praegusel hetkel ilm selline noh rünkpilved hakkavad vaikselt moodustuma, päike paistab, kas te oskate oma kogemuse pealt juba siis seda ka öelda missuguseks ilm näiteks kujuneb lähema ööpäeva jooksul No ikka seda enam, et ma olen eelmisel päeval kuulanud ilmateadet Ja kuna olen kuulanud ilmateadet, siis kuna ma olen ise ka vaatlejana töötanud ja paljud on alustanud selle, siis ikkagi on teada, et kuidas, millised pilved kõige enne ilmuvad, kui on sadu oodata ja kus tuul puhub ja kuidas muutus toimub, et ikka oskab natuke lähilähima aja kohta öelda, aga, aga kindlasti ilmateade on väga oluline, sest me võime küll vaadata, et doi praegu vahel meile helistatakse toi praegu teil paistab päike, mitte homseks, lubate vihma, aga vahel on need protsessid väga kiired ja neid juba taevast kohe ei näe. Kus üldse tehakse Eesti ilma, et, et see on ju niimoodi, et kõik, kust need kõrgrõhkkondade madalrõhkkonnad meieni tulevad, nad ju ei teki tegelikult valdavalt siin. Enamasti jah, meil nad ei teki, kuigi vahel arenevad mingis lohus Läänemere kohal ka. Aga meil üldine ilma liikumine on ikka protsess vastavalt maakera liikumisele ja on siis lääne poolt itta, nii et le põhilised tsüklonid tulevad atlandilt siis üle Skandinaavia või Läänemere lõunaosa. Nüüd järgmine loppis meil tuleb, tuleb küll Skandinaavia põhjaosast aga siis praegu meil ilmaga Venemaa kõrgrõhkkond, nii et see suvine kuum ja talvine külm, hästi külm ilm tuleb, on siis tihti seotud Venemaa kõrgrõhuala lääneservaga. Meil. Kas see vana legendaarne ütles, et idast pole kunagi meile midagi head tulnud, kas see peab paika? No ma ei oska öelda, kas see suvine kuumus oli hea või halb Ja suusailmselt selline mõnus krudisen, suusailm, külm suusailm oli siis ka samamoodi sealt pärit. Jah, praegusel juhul küll, kuigi vahel võib tulla ka Skandinaaviast kõrgrõhkkond, aga siis ta tavaliselt ei ole nii külm. Kui nüüd sellest ennustuse pikkusest rääkida, ehk siis noh, selle sellest perioodist, et kui kaugele ette ennustatakse praegusel hetkel ma saan aru küll, et ametlikke selliseid prognoose tee Emmchis välja käia ei taha, sellepärast et need võivad ebatäpsemaks osutuda. Kas te olete praegusel hetkel ikkagi midagi sellist juba kasvõi isekeskis seal välja rehkendanud, et kui kaua meil see talv siin praegu? Või noh, me võime seda muidugi kõik teha, aga ilm teeb oma korrektuuri, nagu öeldakse, ja teine asi on see, et millalgi kevad tuleb, sellest möll ka pääsu ei ole, nüüd on ainult küsimus, et millal see täpselt on, aga meil on jah, kõige pikem prognoos, mis me anname välja, on kuuprognoos ja vahel, kui on näha tõesti, et väga palju erineva muutusi toimub, siis me teeme kuu keskel korrekt tuuri. Praegusele andmetel paistab, et veebruaris ilm püsib, aga väga hullu küll ma enam ei tule, aga, aga noh, ikkagi talvine veebruar on meil kõige talvisem külmem kuu nagunii läbi aja ja paistab, et nii ta ka jääb sellele. Vanarahvas ja kõik need praegused ennustajad tegelikult ju lähtuvalt sellest, et nad otsivad mingisuguseid mustreid. Eks need ütlused, et kui sul Jaagutut jagubki laval on kuum või külm, et siis mingi nädal pärast seda on kindlasti vihmane, et, et kuivõrd sellised kogemuste põhjal väljatöötatud mustrid nagu tegelikult paika peavad No mitte ainult vanarahvas, vaid ka fenoptikud, Jablimotoloogid otsivad neid mustreid ja on täitsa olemas sellised ilma mustrid olemas. Aga see sõltub jälle situatsioonist, mõnel puhul nad isegi peavad paika nii 60 70 protsendi ulatuses, aga tihti või enamasti jäävad nad nii 50 peale, nii et fifty-fifty, et võib nii olla ja võib ka mitte olla, on mõningad üksikud, mis tõesti on suurema tõenäosusega nii, ta on. Aga mis peab paika, on see, et kui on ikkagi, et ilmaprotsess kestab keskmiselt viis päeva, viis kuni seitse ja siis toimub mingi muutus ja sellega tuleb siis niiviisi arvestada. Ja kui nüüd ainult meelse konna mõju vist tavaliselt kõrgrõhkkonna mõju just talvel ja suvel võib-olla et osutub siis kauemaks, sest nagu seesama protsess kestab ja kestab veel teise ja võib-olla ka kolmanda perioodi, nii et tuleb see aeg natuke paar nädalat natuke rohkem võib tulla. Kas selline paljudesse peadesse kinnistunud kujutelm, et kujun ilus, külm, selline pakaseline talv, siis tuleb sinna otsa kuum, palav suvi, kas see peab paika? No 50 protsenti jah, aga ma võin siia kohe lisada, et sellele on see põhjendus, et siis on ilme kontinentaalset see just tähendabki, et Venemaa kõrgrõhkkond on tugevam ja suvel tähendab see soojemat ja talvel külmemad, et kui selline, no selline ütleme, situatsioon püsib, siis tihti on ka pandud nagu tähele, et selline võib kesta niimoodi pikemat aega, kuus seitse, võib-olla 10 aastat on mingi periood, sest meil siin üheksakümnendatel olid ju hästi soojad ja väga atlantiline kliima talvisel ajal, aga praegu paistab jälle ta nagu natuke kontinentaalset, sel juhul on selles mingi tõetera olemas, aga, aga jah, seda ei saa öelda ei, 90 ja sajaprotsendiliselt, et see on lihtsalt mingi võimalus. No neid asutusi või organisatsioone, kes vajavad tegelikult väga täpset ilmateadet, on ju märksa rohkemgi, et see, mida meie siit raadiost kuuleme, see on nagu meilegi huvitav, natukene kasulik, aga on ka on ka neid asutusi, kellel nagu sõltub väga konkreetselt ilmast väga palju, näiteks lennujuhtijad, laevaliiklused, et kas nemad saavad kuidagi teistsuguseid või täpsemaid prognoose kui neid, mida me raadiost kuuleme. Ja nemad saavad hoopis teistsuguseid prognoose. Noh, meie anname merealadele kõigepealt, seal on põhiline tuul siis lainetus, kui on tormiga tegemist, siis jäätumised ja muidugi on lennumeteoroloogia täiesti eraldi osakond, kes siis tegeleb selle, kes lennukis Nende maandumisele annab siis prognoose ja seal on siis oluline muidugi rohkem juba see vertikaalne läbi atmosfääri läbilõige, milline ilm siis seal ongi? Et kui need tavalised prognoosid räägivad tegelikult sellest paarist paarist kihist paarist meetrist maapinnast, siis nemad saavad, nagu ma ei tea paar kilomeetrit. Nojah, võib-olla isegi rohkem, sest et lennukid lendavad ja 10 kilomeetri kõrgusel, et seal tuleb nagu ja seal on väga olulised need turbulents, need õhuaugud nagu nimetatakse siis jäätumised. Muidugi kui tugemist tegemist on, äikesepilvedega lennuk sinna ei satuks, et seal on jah, need protsessid selles maalähedases kihis väga olulised. Praegusel hetkel igatahes on meil siin väljas päris ilus ilm, tundub, et selline kõrgrõhkkond jääb nüüd püsima vähemalt järgmise nädala keskpaigani vist jah. No ma ei tea, kust teil selline tunne on, aga mina lubaksin pühapäevaks lund. Ahah, selge. Meil oli külas Helve Meitern Eesti Meteoroloogia Hüdroloogia instituudist suur aitäh. Päeval. Ei maga ais. Kui muresu sammul mis me tegime SL nii higine Veel saab aidata ära soola ja ajasin, ma vajasin, ma olen eile plaati. Ja edasi röönime hääle selgeks köhile. Kui elame siin ja see kann Luuba talu meieni kuulata Saharamaalasi. Raadio ka. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Jamaical. Intrigant kiisut Aerayst. Koidula villastele hauast. Ootus ei ole. Kell on üheksa minutit üle kahe raadi, kohe otse-eetris on saade nimega puust ja punaseks. Täna siis peitleja kirvega möllab Madis Aesma. Pintslit hoiab käes Arko Olesk ja teise saatetunni esimeseks külaliseks oleme kutsunud sotsiaalpsühholoogi Avo-Rein Terepingi. Hakkame rääkima sellest, kuidas inimesed muutuvad äärmuslikuks. No me ju omaenda Tallinna kurvast kogemusest mäletame suurt pronksimäsu ja me oleme sarnaseid mäsusid nüüd viimastel aastatel näinud kõikjal üle Euroopa, Londonis, Kreekas. Kuidas ikkagi juhtub niimoodi, et ühest täiesti mõistlikust inimesest ühel hetkel võib saada, laamendab mässaja? Tere siis ka selle tähendab laamendavaks mässajaks, kummaline küll, võib saada. Noh, kui ma ütleksin 100 protsenti kõik meis, siis see võib-olla ei ole päris täpne, aga, aga kindlasti suurem osa neist on võimelised sellises kambas ülierutatud olekus toime panema siukseid tegusid, mida ta hiljem võib-olla kibedalt kahetseb ja siis mõtleb, et oot, mis, issand jumal, et mis nüüd siis minuga juhtus, kuidas ma selliste asjadega hakkama sain. Aga, aga see on täiesti võimalik ka kõigi kõige kõige rahumeelsemad. Inimestega paraku ja selleks on tegelikult siis vaja kampa. Ja selleks on vaja kampa ja selleks on vaja ja veel mõningaid eeltingimusi. No ega siis Jumalal tuntud sotsioloog-le poon kirjeldas üleüldse selliseid suuri rahvakogunemisi kui väga ohtlikuna plahvatus, plahvatuseks valmis olevat segu ja tema hinnangul siis igasugune rahvahulk on potentsiaalselt ohtlik, ta on irratsionaalne. Ta lähtub madalatest instinktidest. Hiljem küll uuringud näitasid, et, et see ei ole päris sealt nõnda, aga, aga üldiselt jah, kambas sellised asjad võivad juhtuda küll. Ja üks eeltingimusi on muidugi see, et seal, kus läheb mäsuks, jätame nüüd kõrvale sellised kontserdid, kus seal pisemad intsidendid juhtuvad, pudeleid puruks pekstakse ja mõni kogemata komistab, see on hoopis teine asi, seal on inimesed lihtsalt erutatud, nad hingavad ühes taktis. Aga siis vot seal, kus läheb mäsuks, nii nagu Tallinnaski siin omal ajal pronksi masu oli ja noh, see on nüüd pisike asi veel võrreldes sellega, mis maailmas toimub, siis tavaliselt on üks eeltingimus see, et see seltskond, kes on kinni, kes on sinna kokku kogunenud. Nad tunnevad mingisugust üle kohut neile, just nagu oleks tehtud ülekohut ja see ülekohtu tunnetamine, see on see, mis tekitab pinget. See on see, mis paneb selle ülekohtu vastu võitlema ja ei ole nüüd oluline, kas see ülekohus on tõeliselt toimunud või sellest on räägitud. No näiteks kui pidevalt sulle räägitakse, et sa oled viletsam, sa oled teise sordi, sa oled tõrjutud, sa oled okei, seesama teine Eesti, sina oled seal teine Eesti siis tekib kohtutunne, miks siis mina olen sellest ülejäänud hüvedest ilma jäetud ja vot selline ühtviisi mõtlev seltskond, kui nad koos on, siis võib juhtuda tõesti, et mingil hetkel toimub plahvatus. Kas neil on selleks, et see plahvatus toimuks, et selle seltskonnaga toimuks selline täiesti raevukas plahvatus, vaja ka mingisugust konkreetset liidrit. Ei pruugi olla, tähendab seda on uuritud, kui on liider, sisse toimub kindlasti ja kui liider Assis, liider juhibki sele plahvatuseni, sest liider eesmärk võib-olla oligi see, et tekitada mingisugune suurem segadus ja klaasi klerin ja muu selline asi. Aga kui seda liidrit ei ole, siis mida suurem on kamp, seda suurem on tõenäosus näosused sinna hulka satub, noh, nõndanimetatud jäälõhkuja, see, kes viskab esimese kivi, esimese pudeli, see, kes karjub, et anname nüüd neile ja, ja umbes nii ja, ja siis, kui tema järel teeb sedasama ja ka kolmas ja kui siis ülejäänud vaatavad, et ohoo, et selline tavaline tavalistes tingimustes sotsiaalne tegevus, millegi lõhkumine, et keegi ei hakkagi sellele vastu. Siis hakkab terve see kamp tegema täpselt sedasama. Kas selleks peavad olema mingisugused, ütleme sellised vaimsed või füüsilised eeldused ka, et ekstremistid? Muuta ei pea selleks ei pea olema mitte mingisuguseid vaimseid eeldusi. Sa võid olla laps, sa võid olla pensionär, sa võid olla mees, sa võid olla naine. Aga sul peab olema selle selle kambaga või selle rahvahulgaga, kuhu sa oled tulnud, mingi vaimne ühtsus, nõndanimetatud ja vot selle vaimse ühtsuse või siis selle ühtmoodi kasule kohtutunnetuse tõttu kõik tunnevadki, et nüüd on see hetk, kus me oleme. No vot, kui see Inglismaal need viimased täiesti noh, ütleme väga jõhkralt mäsud olid seal ju selles seltskond, samas oli väga palju ka keskklassi inimesi, kes ei olnudki justkui solvatud ja alandatud ja nemad tegid täpselt sedasama. Ja, ja see kambas tekib selline tunne, et ma nüüd suudan, ma olen nüüd võimas, minu vastu ei saa mitte keegi, seda ju rääkisid ka hilisemates intervjuudes needsamad Inglismaa mäsu. Tegijad kui kaua see tunnetus kestab, kas tõesti on niimoodi, et, et kambas ma tunnen ennast tugevana, aga samal ajal kui ma nüüd lähen õhtul või öösel pärast seda suurt mäsu koju, siis ma haaran kahe käega peast kinni, et oh, mida ma ometi tegin või, või see mis, mis see tunnetus nagu püsib ka veel edasi. See tunnetus püsib ikka päris kaua ja tegelikult pärast selliseid sündmusi. Nüüd on jällegi uuritud, et mida siis inimesed tunnevad, et esimene asi, nad tunnevad enda jõudu eriti need, kes tõepoolest on olnud noh, tõrjutud või veidikese nagu madalama madalama staatusega inimesed ühiskonnas ja teine on see, miks selles masus või miks selles kambas tekkinud sedasama selline mäsu ja lõhkumine ja nii edasi. Et inimesed oma elus kogevad väga erinevaid rolle, nad on õpilase rollis, nad on trammisõitja rollis, mõned on isa rollis, mõned ema rollis neid rolle ju me elame kõik selliseid igapäevaseid roll, aga on selliseid asju, mida päeval nagu läbi elada ei suuda ja üks nendest rollidest on näiteks leia roll, näiteks seesama märatseja roll, suulise inimese otsustava inimese roll ja vot nüüd selles kambas, kui nüüd läheb omaks siis on võimalus seda rolli läbi elada, on võimalus vabaneda nendest igapäevastest piirangutest ja, ja see on nüüd üks põhjus, miks miks inimesed siis ka järgivad vot sedasama kamba üldist agressiivset tegevusmustrit. See on võimalus kogeda midagi seda, mida sa mitte kunagi varem ei ole kogenud. Kas rahvusel või kultuurilise taustal on niisugune tähtsust, siin ikka räägitakse seda, et meie, eestlased, oleme hästi sellised rahulikud põhjamaised, meie kusagile laamendama ei lähe. Samas me näeme, et võib-olla lõuna pool näiteks Prantsusmaal seal toimub selliseid väljaastumisi autode ümberlükkamise palju rohkem. Et tundub küll. Et siin ei ole põhjus niivõrd rahvuses, kuivõrd selles skulptuuris, no me võime kultuuri samastada Ausega tinglikult. Kuid otsesel selline nagu etniline kuuluvus, et, et kas sa oled nüüd etniliselt eestlane või sa oled etniliselt prantslane? See üldiselt ei mõjuta, mõjutab aga see, missuguses skulptuuris inimesed on, kuidas ollakse harjutud ja ega siis ilmaasjata siis Brüsselis seal kui seal nad kujutati erinevaid riike, siis prantslaste selle riigi kujutisele kirjutati peale streik, kuna prantslased on, eks ole, Euroopas tuntud streik ja et see on, see on nagu selline kultuuritraditsioon avaldada oma arvamust avalikult. Et selles mõttes nagu küll erinevalt tähendab suurt erinevust ei ole täpselt samuti. Kui asi ikka kuumaks läheb, siis eestlased võiksid teha peaaegu sedasama, aga lihtsalt ei ole ju eeskuju ja oleme vaadanud teisi märatsema ja me mõistame neid praegu veel. Aga kas see eeskuju Võib-olla kergemini kohale jõutav läbi nende uute moodsate massiteabevahendid, et tõesti, et kui kui näiteks meie siin näeksime, et soomlased märatsevad või lätlased märatsevad televisiooni vahendusel raadio kaudu kuuleme, kas see võib kuidagi ka meid lükata üle selle piiri. Miks ta ei või, tähendab, seda on ju uuritud, no näiteks üks selline huvitav asi, on ju vaieldud, et kas televisioonis näidatava süžeed ja sellised nagu vägivaldsed filmid, et kas need mõjutavad kuidagi inimeste agressiivsust, selle kohta on tehtud erinevaid uuringuid ja üks selline huvitav fakt. Kui televisioon hakkas levima, see oli aastatel aastatel, siis 1900 tähendab viiekümnendatel aastatel möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel pärast seda, kui USA-s 34. linnas televisioon laialt kättesaadavaks kohe tõusis seal järsult varguste arv, varastati selvekauplustest, varastati jalgrattaid, võiks arvata, et juhus teises linnas sai see sai televis, tähendab, administratsioon oli piiranud telerite vabamüüki ja kui see vabamüük algas, siis kohe pärast seda toimusid täpselt samasugused sündmused, need vargustele on mõju suur, aga noh, see interneti vahendusel siis kokkuleppimine seal kokku teeme nüüd seda, see on ju üsna laialt levinud ja inimene üldiselt ju oma suuremas osas käitumisest, kui ta on näiteks võõras kohas ei tea, kuidas käituda, siis ta vaatab, kuidas seda teised teevad, aga sees, kui tulebki internetist televisioonist igalt poolt mujalt. Meil on saatust puust ja punaseks külas Avo-Rein, Tereping, suhtlemispsühholoog, Avo-Rein kuidasmoodi, nüüd ütleme see laamendaja või siis lõhkuja baas mis on ju tagantjärele, kui me seda lahkame, eks ole, negatiivne, kuna ta on hävitav. Mil moel see ekstaas, erineb sellest, mida inimesed kogevad näiteks mingisugusel religioossel riitus näiteks näiteks mingisugusel massipalvusel No ega ta nüüd füsioloogiliselt väga suurt vahet ei olegi, sõidab mõlemal puhul ja katus sõidab tõesti rokk-kontserdil, eks ole, sama asi, mida seal jätame religioosse veidi kõrvale see veidikese veidikese nagu vaiksem, seal on ka tõesti, inimesed on ekstaasis, kuid päris ekstaasis, kus nad ähvardavad põrandal ja nii edasi. Mõnedes ususektide ehk on, aga, aga sisuliselt on, on seesama nähtus ainult ta väljendub mõnevõrra teisel moel ja noh, kui nüüd vaadata neid videosid siin Tallinnas toimunust, siis tõepoolest Hermes oli tõelises ekstaasis tagudes ühed prügikastiga, siis ühte ühte bussipeatust ja Tauli tõelisuseks, no siis üksi tal ei olnud isegi päris lähedal seal teisi tegi seda just ta tegi seda suurima naudinguga, mille nimel, ei tea. Aga ta sai sellest mõnu. No nüüd seitse spontaanset mässude kõrval on ju olemas ka meil väga teadlikult planeeritud teod, mille paneb siis toime mõni selline väiksem rühmitus, me kogu aeg kuuleme rahvuslikest poliitilistest usulistest rühmitusest lausa terrorirühmitusest. Kuidas sellised rühmad sünnivad? Sellised rühmad tavaliselt kujunevad ka mõttekaaslastest või, või nendest, kes tunnevad midagi, midagi sarnast, sedasama ülekohut näiteks tavaliselt ju tavaliselt ju need mitmesugused terroriteod, need on ju millegagi põhjendatud, ega siis nõnda ei ole, et ma lähen nüüd tänaval ja tule, lähme, lähme paneme seal selle poe põlema või lööme selle maha, ei tule inimene, eks ole, aga peab olema sellel selles kambas midagi ühist. Ja kui nüüd võtta need selliselt pikalt ettevalmistatud terroristid, islamiterroristid on nagu rohkem tuntud, siis teada ju on, et et on spetsiaalselt ettevalmistuslaagrit, kus juba noori lapsi või teismelisi harjutatakse alguses mingite kujudega, neile siis ta keresse lükkama või seal bussiga või mis iganes ja siis pärast tuuakse juba langenud vastased, keda, kelle kallal siis tehakse igasuguseid vägitegusid, et see asi käib niimoodi aste-astmelt ja astmelt võib inimest harjutada mis tahes julmustega ajupesu ühesõnaga täpselt nõnda, et inimesele on omane selline nähtus nagu järjekindlus, et kui sa oled midagi hakanud tegema, kui sa oled esimese sammu teinud, siis märksa lihtsam on teha teine samm, sest muidu sa pead hakkama mõtlema, mida nüüd edasi. Aga sul on esimene samm tehtud ja sa lihtsalt lähed edasi. Kas mingisugune selline asi on ka olemas, nagu ütleme ekstremismi geen me siin rääkisime sellest, et see, mis neid ekstremistide paljuski liidab, siis, kui toimub toimub mingisugune massirahutus, kui minnakse linna peale laamendama, on see, et nad kõik tajuvad ühiselt ülekohust, aga kas on ka mingisugused inimesed ikkagi, kellel on mingi selline sisemine soodoma? Kus oleks jah, tõepoolest on, on olemas psühhopaadid. On olemas psühhopaadid, keda ka ütleme siis psühholoog kirjas või meditsiiniliselt neid tunnistatakse psühhopaatideks, tähendab siis inimesteks, kes vajavad ravi. Kuid psühhopaatilisi jooni on ju inimestel paratamatult ka ja seal psühhopaatilised jooned väljenduvadki siis selles, et inimesel ei ole teiste suhtes kaastunnet, et tal on täiesti ükskõik, ta võib külmalt, kui ta on esimese tapmise teinud, need on juba sellised äärmuslikud juhtumid siis ta võib sellest isegi naudingut tunda, tõdeb järgmise ja tal on ükskõik, mida tunneb see, kelle suhtes ta vägivaldne on ja mis on kummaline, on tehtud mõningad statistikat ja ja selgub, et psühhopaatilist joonte see osa on mõnevõrra suurem ülemuste juures, no näiteks keskmiselt on psühhopaatilisi inimesi kaks kuni shopaatiliste joontega inimesi kaks kuni kolm protsenti elanikkonnast siis juhtide hulgas on neid lausa 10 protsenti. Asub siis karta, sorry. Segasin korraks vaadata, tasub siis karta? Tähendab ülemust ikkagi natuke. No see sõltub loomulikult, kui ma ütlesin, et 10 protsenti, siis sinu ülemus ei pruugi olla selle 10-ga. Mul ei ole veel 10 10 tulemust olnud elu jooksul ka. Jah, ja võib-olla siis ei tulegi, kuna see on statistiliselt nii, aga, aga üldiselt jah, et et noh, tõepoolest, kui sa tahad jõuliselt juhtida, siis sa pead ka nagu veidikese suutma teise inimese noh, ütleme tunnetest. Tähendab, sa ei pea neid suutma nii hästi tajuda teise inimese solvumist ja valu ja kõike seda. Ja noh, muidugi kui see muutub äärmuslikuks, siis sellised juhid kõrbevad läbi sellepärast, et nad ei saa oma alluvatega hakkama, alluvad kompetentsed, lähevad minema olema ja nii edasi, aga, aga, aga see ei ole nüüd küll. Kuivõrd see geneetiliselt on, aga tegelikult tõepoolest osa inimesi on need niisuguse eelsoodumusega Aga kas selliseid ülemused võivadki oma alluvaid pöörata samasugused samasugusele teile, no ma ei tea, kui me vaatame ajalukku, siis paljudel need kuulsad kohtuprotsessid natsismi, kommunismi kuritegude üles inimeste inimesed ütlevad, aga ma ainult täitsin käsku kõigi nende hukkamisotsustele alla kirjutada. Kuule, vajutades seda küsimust Boston uurinud üsna tuntud psühholoog Stanley Milgram. Ja ja just pärast teist maailmasõda, kuna juudid olid ju kõige rohkem rahvuste rahvuse mõttes kannatajad siis oli üsna palju juudi soost sotsiaalpsühholooge, kes hakkasid uurima, et kas need inimesed, kes täitsid Hitleri korraldusi, et kas neil olid mingid erilised omadused ja selgus, et nad olid täiesti tavalised perekonnainimesed, no näiteks Adolf Iceman, kes ju hiljem mõisteti surma. Ma juba pärast seda, kui teine maailmasõda oli ammu läbi Adolf monile ei olnud mitte mingisugust isiklikku viha juutide vastu, isegi. On ta ju mõnda oma tuttavat juuti isegi kaitses nende represseerimiste eest. Nii et ei pruugi olla nõnda, et et on mingisugune eriline valmisolek. Aga kuidas ennast kaitsta selle vastu, et, et ma lähen, lähen massiga kaasa või, või ma hakkan tõesti mingisuguseid moraalselt mittekõlblikke käske täitma. Sageli on kogemus see, mis aitab, kui sa oled kogenud seda, et sa oled mingi jama teinud just massis ja oleks allunud sellele massihüsteeria-le siis ja sa hiljem mõtled selle peale ja sa kahetsed seda siis teinekord sa tead, et sa püüad seda vältida. Loomulikult, teine asi, miks puust ja punaseks, mida rohkem inimesed saavad maailma asjadest, seda kaitstumat nad on igasuguste ootamatuste vastu. Ja nüüd kui selle Milgrom juurde korraks veel tagasi pöörduda, siis Milgrom näitas, et ligi 85 protsenti tema katsealustest on valmis psühholoogilises katses andma inimestele eluohtlik elektrilööke. Kusjuures enne seda ta tegi küsitluse, et kui paljud teist on, kas teie oleksite valmis siis arvamus oli, et kusagil kolm protsenti jah on nagu selleks valmis, nii et selleks ei pea olema mingi eriline inimene ja käsutäitmine. Ühest küljest, see on ju halb, eks ole, et see käsk võib olla ebamoraalne. Aga teisest küljest, kui inimesed ei täidaks üldse käsku, iga käsu puhul hakkaksid mõtlema, siis ei oleks jällegi koos tegevus võimalik, nii et kõik need nähtused on kahe poolega. Meil oli saates puust ja punaseks külas Avo-Rein Tereping, suur aitäh külla tulemast. Neli vurtodoja aim, laike vööd see, mida sa kuulad, on raadio kaks ja saate nimi on puust ja punaseks stuudios Arko Olesk ning Madis Aesma. Ja aeg on nüüd edasi minna meie järgmise kuulaja küsimusega. Nagu eelmise kuulaja küsimusele, oleme ka selle siis genereerinud momendil ise, aga sellest ei ole hullu midagi. Sina ja kuulaja võid enda peas tekkivaid küsimusi meile postitada nii meiliaadressidel Arco et kilp kui ka siis Madis Aesma TRUE võib neid panna kirja ka meie saate foorumisse, mis on raadio kahe koduleheküljel R2. Sinna on esimene küsimus ka juba saabunud, aga see, mille juurde me nüüd siis läheb, homme on üsna nädalavahetus selline ja eluline asi, nimelt hakkame kohe rääkima sellest, kuidas tekib õlle peale vaht ja miks see vaht seal õlle peal üleüldse hea on. Järgmiseks küsimuseks, mis luubi all on, on see, miks ja kuidas tekib õllele vaht ja miks see vaht hea on ning vastab Saku Õlletehase tehnoloogia ning kvaliteedijuht. Tarmo Tappo. Kõigepealt tuleb ütelda, et tegu on märksa laiema teemaga, et ühest vastust kohe anda on väga raske, aga ma püüan anda endast parima. Ja kõigepealt ütlen, et õllevaht on kahtlemata tarbijate jaoks üks olulisemaid õlle kvaliteedinäitajaid. Samasse õllevahtu ei tohiks olla tegelikult tootel pea on liiga palju ega liiga vähe. Üldiselt võiks olla see lubatud piir kaks kuni kolm sentimeetrit, et kõige lihtsam on seda ehk siis võrrelda isegi kahe näpulaiusega, nii et kui siis ise valate klaasi või saate pubis selle toote, siis ideaalis võiks õllevahuosa olla kahe-kolme sentimeetri paksune. Samas nüüd teie küsimusele vastates see õllevaht on hea, siis kõigepealt peaks ikkagi välja tooma selle, et õlle vaatan ennekõike väga oluline kvaliteediosa ja inimeste jaoks on see harjumuspärane ja nad ootavad õlle peal vahtu, et see on selline psühholoogiline ja just ennekõike siis silmailujaoks väga oluline kvaliteedinäitaja. Kuid nüüd lühemalt veel edasi rääkides siis seesama rikkalik vaht tegelikult toob välja ka õlles olevaid aroome paremini ja kui nüüd meil on saadud ja õllevahtklaasi peale, siis tegelikult toimub ka süsihappegaasi eraldumine mõnevõrra aeglasemalt ja nautides siis õlut kauem jääb meeletootesse ikkagi oluliselt rohkem süsihappegaasi ja rohkem värskendav toode pikemat aega. Et see oleks vastus siis sellele teie esimesele küsimusele, et miks õllevaht on hea. Aga kuidasmoodi seda tekki, mis see, mis see mehhanism on, kas see sõltub kõik sellest kuidasmoodi õlut sinna klaasi valada ja sõltub õlletemperatuurist vä? Jah, te juba rääkisite siinpool vastust ära, aga ma võib-olla hakkaksin kõigepealt rääkima nii-öelda siis tehnoloogilise poole pealt mõned sammud ettepoole, et rääkida siis õllevahu moodustamisest, siis siinkohal on oluline nimetada ära, millised tegurid õllevahu tekkimise potentsiaal üldse mõjutavad. Näiteks õllevahu tekkimise hulk sõltub paljuski kasutatud toorainest, et juba ennekõike, et õllevahukoostise siis ühed põhikomponendid on toorainest pärinevad valgulised kompaniide polüpeptiidid, et kes täpsemalt tahab uurida, saab kindlasti interneti sisse lüüa, mis need on. Aga sisuliselt on tegu siis nii-öelda palgu eelsemaatilise lagundamisel tekkinud madalamate ühenditega, mis siis moodustavad ja toon osa tekkiva õllevahu juures. Lisaks toorainele on kindlasti väga oluline, kuidas toimub õlle meskimine ja siis millist meskimis režiimi kasutatud. Samamoodi üsna oluline on õllekibedus, kas õlu on kibe või vähemgi vä? Kibeained osalevad õllevahu moodustamisel tagasi tulles nüüd teie küsimuse juurde, et kuidas vaht täpselt moodustub siis vahu tekke tegelikult saab alguse tootem alamisel klaasi. Nüüd vanades on juba näha, et siis tegelikult hakkab eralduma tootes süsihappegaas ja nüüd needsamad süsihappegaasimullid, mis hakkavad pinna peale liikuma, võtavad endaga kaasa Needsamad algulised komponendid, millest ma siin ennem rääkisin, Polubjektiidsed ühendid koos siis humala Gide ainetega ja need pinna peale jõudes moodustavadki sellise vahu või pitsilise moodustise. Ja kui veel sammuke edasi rääkida, et kui nüüd seesama vaht on tekkinud, juba on kindlasti järgmisest oluline see, et kui kaua see vaht meil klaasi peal püsib ja selleks, et vaht püsiks võimalikult hästi klaasi peal on tegelikult kõige olulisem üldse klaasipesu ja näiteks võime tuua, et kui on klaasid ebapiisavalt pestud, loputatud ja seal on näiteks kas siis pesuaine ehk siis needsamad pesuaine jäägid, pindaktiivsed ühendid suruvad selle õllevahu alla, nii et äärmiselt oluline on just seesama, kuidas pestakse klaase ja lihtsalt võib veel näiteks tuua, et kui need kodustes tingimustes või kuskil pubides toimub serveerimine, siis äärmiselt oluline on, et neid õlleklaase pestakse eraldi pesumasinates, et ei pandaks meid kokku teiste toiduainetaldrikutel ja nii edasi, et kuna ka seal võib toimuda Krist saastumine Toiduainetaldrikute pealt, näiteks õlleklaasidele, kas siis rasvaaineid või rasvajääke, mis siis samamoodi käituvad nagu pesuained. Ja antiseptika üldse on õlleteo juures, ma olen aru saanud, hästi-hästi oluline, aga kas, kas see on siis niimoodi, et võib-olla korraks tulen tagasi selle humalateema juurde, et mida kibedam ehk siis mida humalase mõlu, seda, seda kergem on talle vaht tekkima, et ühesõnaga näiteks Saku Õlle tõsta siis tõenäoline, Saku heledal tekib vahtige kergemini. See on üks argument, et kindlasti see ei ole nüüd üks-ühele võrreldav, kuna seal, nii nagu varasemalt rääkisin, on tegelikult neid komponente märksa rohkem. Kindlasti kibedus on üks osa sellest, et ta mõjutab vahu tekkimist ja parandab selle nii-öelda püsimist, aga nagu eelnevalt öeldud, oli, oli palju, sõltub toorainest ja miskis režiimist, et näiteks kui sind tuua veel erinevaid võrdlusi näiteks nisuõllevaht, püsib oluliselt kauem ja no põhjus, miks see nii on, on ka see, et nisulinnastest pärineb rohkem valku, mis siis satub lõpptootesse. Et noh, siin on ka erinevusi laagriõllede ja nisuõllede puhul, et ühel on tihedam vaht, teisele jällegi mõnevõrra väiksem, mis ei tähenda muidugi, et nad ühtemoodi Puust ja punaseks. Kell on 14 39 saga, kuulad raadiosaadetes puust ja punaseks, see on siis esimene puust ja punaseks saade ja meie saatejuhtide Arko Oleski ning Madis Aesma eesmärk on siis sellel saatel võtta mõningad sellised nähtused, protsessid või siis miks mitte andmed luubi alla ja üritada neid raadiokuulajale ja miks mitte ka meile endile natukene selgemaks teha. Aga samas pole muidugi välistatud see, et teemadega käsitlus ja külaliste spetsialistide ring ja see kõik, mis siit raadiosaates kostub, tekitab hoopis rohkem küsimuse juurde, mis ei ole iseenesest ju ka paha, sellepärast et Arco nagu on mõeldud targemate tegelaste poolt, kui sedasi meie oleme. Ega tark inimene ei ole see, kellel on kõik peas, vaid tark inimene diapustes vaadata ja seda võiks parafraseerida, võib-olla siis ka nii, et et tark inimene on ka see, kes suudab edasi küsida. Eks ole, just öeldakse küll, et üks loll suudab rohkem küsida kui 100 tarka vastata, aga õigete küsimuste küsimine on tarkuse tunnus, ütleksin. Meie tänane neljas teema on selline teema, mis võib-olla mõnevõrra isegi haakub natukene selle eelmise lühiküsimuse vastuse selle õlleküsimusega, sellepärast et ka see on ikkagi suuremalt jaolt nädalavahetusega sellisega seotud. Meil on külas kontserdikorraldaja Helen Sildna ja me räägimegi Heleniga, nüüd siis sellest protsessist, mille tulemusest paljud inimesed osa saavad mille käigus paljudel ma kujutan ette, aimu oleme, räägime sellest kuidasmoodi, kontserte korraldatakse, tere, Helen. Mulle endale tundub, et siin on sinuga kontserdikorraldaja jaoks kaks sellist erinevat. Aga nad ei paku. Üks on siis see variant, et esineja tuleb ja pakub ennast ise ja teine variant on see, et sinuga korraldajal tekib tunne, et nüüd peaks ise kellegi kutsuma. Ja nii see umbes on. No ütleme niimoodi, et see kui me räägime välismaa bändidest, eks ju siis tihtilugu kõik hakkab sellest pihta, et noh, minul võib tulla ideed, ma tahaksin selle bändi kontserdi korraldada. Aga tihtilugu see sõltub hoopis sellest, et mis plaan bändil on, need nagu minu see ei ole mitte nagu kirjutada agendile kirja too, et mul tuli just parajasti täna selline idee, et ma tahaksin kahe kuu pärast korraldada, ma ei tea madonna kontserti, vaid, et, et kogu võti on selles, et olla ise kursis nagu kogu selle tsükliga, mis bändiga siis toimub haala loogikal nagu seda kanti, et kui et järgmisel aastal ilmub artistil uus plaat näiteks, siis on tõenäolisem, et ta läheb tuurile ja siis, kui need kõik need protsessid hakkavad nagu varem pihta, siis on mõtet nagu võtta ühendust agendiga, hoida samas ennast kursis nagu ka lähivälisriikide kontserdikorraldajatega. Et noh, loogika on see, et kui nad nagu Tallinnasse tulevad, et siis nad ei tule mitte ainult Tallinnasse, vaid nagu tulevad ilmselt ka nagu Rootsi ja Soome ja siis võib-olla Venemaale ja noh, nii-öelda et kui geograafilisse reaalinad nagu saabumise tõenäosus on olemas. Et siis nagu tõenäosused on tugevamad, et seda ideed siis nagu neile välja pakkuda ja äkki nad Piega saada. Kuidas see kõik meid, kas need kontserdipaigad ise pakuvad neid ideid välja või selle suure tähtsa artisti agente, siis saab kusagile leheküljele üles mingi siselisti, et vaadake, meil on siuksed plaanid, et pakkuge nüüd midagi. Jah, nagu ilm enamasti on see ikkagi sedapidi see nagu avalikul kuubilistile või, või nagu veel vähem kuhugi avalikku veebi üles jõuab. Aga see, see loomulikult on erinev, et mida suurem artist, seda suurem huvi erinevate korraldajate poolt ja selle kitsapäeva lõpuks ringi nendest inimestest, kes seda infot saavad, et no et eks need nagu suured agendid saadavad nagu oma suurtele olulistele korraldajatele suurtes olulistes linnades ka neid kirjakesi, et noh, nii vot nüüd nagu et aastal 2015 olge valmis, nagu on meil nagu sellised vaimustavad uudised tulekul. Aga noh, üldiselt ütleme nii, et nagu et ega see Tallinn nagu suurte staaride nagu esimene stardipunkt ei ole, kus sadamatuuri alustavad või lõpetavad või, või keskpaigas on. Et siis tuleb nagu ise olla väga vale ja sellele infole ligi saada. Ma just mõtlesingi, et kui palju siin hakkab nüüd konkreetselt mingisugune selline noh minutite põhine aeg lugema, et kui tuleb mingi uudis, et see tegelane läheb nüüd tuurile, sa saad sellest teada, kui kiiresti igatses reageerima. No kas sa peadki sõna otseses mõttes jooksma telefonini helistama tema agendile, sest et muidu on mingisugused, ma ei tea, Peterburi või Vilniuse haukad juba ees ja on ta ära kutsunud siiakanti. Ei no ütleme nii, et ega see nagu otseselt persse ei ole kellelgi telefonile kõige kiiremini lähedale saab, aga ei noh, see on ikka protsess, et nad ekstruktuure nagu suuri suuri maailmatuure pannakse kokku ka päris pika aja peale siis tihtilugu hakkab jooksma, nagu see loogika ka, et kui on nagu kuum nimi, siis tõenäosus on see ka, et ühele artistile tehaksegi Ühest riigist ühest regioonist nagu mitu konkureerivat pakkumist, et siis nagu sai konkureeri, noh kõigepealt see konkureerida oma riigisiseste teiste korraldajatega, siis konkureerib kõigi nagu naabruses asuvate nagu linnade riikidega ja seal tegelikult konkureerib kogu nagu universumi kõigi linnadega. Näed, kui ühe ühe bändi aastas on mitu päeva naastud 365 see aasta 366. Et või siis on nagu see arv päevi aastas ja ta tahab nagu mõned päevad aastas nagu teha ka midagi muud, kui anda kontserte, et siis nagu konkureerid kõikidega üle kogu maailma nende kuupäevade peale. Kui põhjalik see pakkumine peab olema, kas sa tõesti sinna detailselt kirja, et ma teen selles ruumis ja viin bändile taharuumi seitse kasti õlut või, või sa lihtsalt annad nagu sellise hinnangulise koha ja aja etta? Ja see on nagu üsna sihuke põhiline standartne fakto loogiline pakkumine on nagu alati kasutada, et mõtet on saata esimest meili, mis on nii, et nagu hellõu, et siin Helen ma oleks huvitatud nagu kutsuma seda artisti Eestisse, siis noh, nagu, et säästa vaata seda üleliigset kirjavahetust, et siis nagu agent peab seal vastu mäe ahaa, et nagu, et aitäh teile huvi eest ja aga et noh, täpsemalt, kuhu kontserdisaali ja suurele publikule ja millal ja nii edasi, et et noh, et mida rohkem infot sa sellesse emaili kohe algusest peale paned ja standartne info on ikkagi nagu see, et et noh, mis perioodil, millisesse saali, milliste piletihindadega, ehk siis nagu seal tegelikult loogika, nagu koorub sellest nagu mitu inimest korda piletimüügihind, nagu sellestki genereerub, sest see loogikat, mis läheb lihtsalt nagu raha saab, eks ju. Et nagu mida rohkem nagu selle infopaketi on paigas, seda vähem infomüra ja tüli, et nagu selles mõttes, et kuna nad kõik on hõivatud inimesed kui sa nende aega säästad kompaktse info presenteerimisel läbi, siis see on juba suur asi. Sa mainisid, Helen siin seda ka, et tuleb konkureerida põhimõtteliselt kõikide teiste kontserdikorraldajatega üldse ja üks fakt Sa oled, mis muidugi noh, päris palju seda meie kohalikku pakkumist mõjutab, ongi siis tõepoolest see, et kontserdikohaks on paljuski siis sinu puhul Tallinn, Eesti. Kui mitu korda sa oled pidanud või kui suur protsent kordi on siis see, mille puhul sa oled pidanud hakkama agendile seletama, kust see Tallinn on? No tegelikult enamasti nagu me räägime suurtest artistidest, siis neil on, enamasti on neil on nii-öelda siis näiteks Ameerika mandriagent, kes tegeleb nagu selle regiooniga ja siis on eraldi Euroopa agent ja ütleme, need Euroopa agendid on, on neid juhtumeid, kus on USA artist ja parajasti näiteks Euroopa agentuur ei ole. Kui näiteks Ma ei tea, agentell, Leist võtab ühendust, siis võib-olla juhtunud näiteks ta nuus agente tematistidele Euroopas varem väga tuuritanud, et noh, siis tuleb küll üllatuslikke, küsivad, ei tule, aga Euroopa agendid ikkagi enam-vähem teavad. Aga noh, selles mõttes nagu noh, sellel ajal, kui mina olen tegutsenud, nagunii suuri probleeme ei ole, aga aga noh, neid ajaloost nagu selliseid nagu põnevaid kurioosum, juhtumeid nagu, kuidas ikka vaata, inimesed võtavad näiteks, kui bänd tuuritab kilometraaži alusel, et noh, et kui sa võtad nagu saksatuur, et mida tähendab 300 kilomeetrit päevas sõita näiteks Saksamaa kiirteedel ja ta nagu üritab selle kohandada, siis näiteks nagu tuur Venemaa erinevate linnade vahel või poolasen ja et siis nagu kilometraaž võrdu ei võrdu nagu tundide arvuga. Et selles mõttes, et need on asjad, mida nad ei oska, nagu siis võib arvestada. 300 kilomeetrit Saksamaa kiirteel on umbes sama, mis ütleme 3000 kilomeetrit mööda Venemaa maanteed. Ikka on paigas jah, et selles mõttes, et on asjaolusid, mida ei oska arvestada, noh näiteks nagu see, et kui sa planeerid, et Peterburi ja Tallinna kontserdi vahel ei ole mitte ühtegi puhkusepäeva, siis võib juhtuda see, et kui nagu 350 kilomeetrit oleks justkui nagu väga lihtne sõita Peterburist Tallinnasse. Aga kui sa ei oska arvestada sellega, et nagu tihtilugu piiril võib minna näiteks seitse tundi aega juhuslikult, kui sul on nagu suured tehnikarekord, et noh, et siis see on jama. No oletame, et nüüd see on see suur tähtsi, artist, andnudki oma selle jah-sõna Eestisse tulekuks, kuidas siis üks kontserdikorraldaja edasi toimib? Siis ühesõnaga nagu me räägime suurtest artistidest, noh siis nagu on see protsess hästi detailne, sa kinnitad nendega ka eelarve, kriited endaga turundust, Nonii, kirjutad nendega selle kuupäeva, millal sa selle kontserdi välja kuulutada, et see ei ole nagu päris siuke oma suva järgi. Sama asi, et nagu suurte distid on enamasti ka kokkulepitud tuuri kujundus, näiteks, et see ei ole nii, et noh, ma ise siin hakkan midagi nagu kujundama ja tegema ja kuld on see päev välja vaid, et see kõik on nagu sihuke detailne protsess, mis on mingis mõttes lepingu osakese lepitakse kokku, et et ikkagi nagu see lõppkontroll oma tuurile nagu see, see jäme ots seal nagu artisti käes, et tema on näiteks ta tahab, et tema maailmatuur on nagu promotud vaat just täpselt selle pildiga, mis talle endale meeldib, siis vot see on selle pilliga, et ükskõik, et kas me seletame neile nagu, et eestlastele see pilt ei meeldi. Et noh, et ja et siis käib see protsess nagu see kinnitamise protsess ja noh, siis hakkab nagu kõik see, see kõik hakkab pihta nagu kontserdi puhul päeva lõpuks nagu eelarvest, et et noh, see peab olema nagu algusest peale paigas, et kuidas sa seda nagu siis planeerid, et kus kohas ja ja mis need kulud on ja et noh, et nagu mida suuremad testimine, suurem saal, seda suuremad on ka need rahalised riskid ja siis näitab nagu hästi täpselt nagu ette planeerima. Et me räägime siin nagu praegu nagu suurtest artistidest, mille puhul, nagu see lähteülesanne on mingis mõttes see, et ütleme nii, et kui tuleb Red Hot Chilli Pepress, mida siin BDG kontserdiagentuur sel suvel näiteks toob Tallinnasse, et, et siis seda teavitustööd ei pea tegema, et hakkame seletama näiteks eestlastele, kes on Red Hot Chilli prepressidest, et näed, see nimi nagu piletit sa paned lahedad nagu disainid müüki ja ja inimene teab nagu, mis on kuut vaatama peaks tulema, aga tegelikult see, mis mind on nagu aastate jooksul võib-olla isegi nagu rohkem viimasel ajal huvitavad on just nimelt see kuidas tutvustada täitsa uut muusikat, et noh, näiteks oletame, et kui on mingi, ma ei tea, lahe, Kanada bänd, lahe Euroopa, USA, mis iganes artist ja sinu lähteülesandeks on see, et noh näiteks, et on, et see kontsert nagu rahaliselt toimima saada, et ma pean sinna müüma 500 piletit, aga sul on umbes nii, et nad okei, et Eestist teab seda bändi umbes 70 inimest, siis tegelikult su lähteülesanne on hoopis see, et kuidas, nagu selle ütleme nii, et sellest hetkest, kui sa kuulutad kontserdi välja. On kaks kuud näiteks kontserdi kuupäevani, sa pead jõudma selleni, et 75-ni inimese asemel teab sellest bändist ikkagi nagu 500 inimest siin riigis. Isegi vist rohkem, et kõik, kes teavad, ei, ei pruugi ju tulla neil päevadel palgapäeval. Just just just et tegelikult need protsessid on selles mõttes nagu päris erinevad, et, et suure staari korraldamisel nagu rahaliselt veskid, meeletud ja sa aga samas nagu su suu trumbiks on see ta nimi, keda teatakse, aga noh, et nagu mida tundmatu artist seda põhjalikum peab olema nagu see eeltöö, et kuidas sa seletad, et kes ta on. Okei, ma kujutan ette, et selle Peppersiga need niimoodi, et mingisugusel hetkel te saite selle nõusoleku, kas seda on üldse raske saada või kuidaspidi, see käis. Ma täpsustan igaks juhuks, et selle kontserdi korraldamisega mina seotud, et seda, et korraldab firma BDG, kus mina nüüd ei ole mõni aasta juba töötanud. Okei, aga võtame nüüd sellesarnase olukorra, siis ütleme, et tuleb mingisugune umbes sama mastaabiartist, eks ole, ja ta saadakse nõusse mingisugusele, ükskõik kuidaspidi, siis siis ütleme, see on selline Tallinna lauluväljakul kontsert ja on teada esineja juba talvel on teadete tuleb millalgi suvel millal reaalselt hakkab, nagu siin kohapeal selline ehitamine, askeldamine peale ja kui kaua selle kontserdi ümber olev selline ettevalmistusi ja järel järel mahavõtmise aeg kokku aega võtab? Okei, et noh, see on siis nagu konkreetselt see, et mis on see produktsioon, neli valgus lava veel see, et noh, selle etteplaneerimine kõigepealt kõik hakkab sellest pihta, et nad, kui sa ühel hetkel nagu ennem, kui sa teda artistile kinnitad, siis nagu nii-öelda selle pakkumise peab sul olema mingis mõttes detailselt see eelarve, see nagu ees, eks sa pead juba mõnes mõttes oskama prognoosida, et nagu milline lava milline nagu helipark, milline turvapersonal, mis mahus ja nagu kõik, see info peab sul olema nagu noh, loomulikult täpsustavad numbrid sel hetkel see peab olema selge, aga noh, et kui, siis nagu see füüsiline töö hakkab pihta, et noh, siis kõigepealt igal bändil on asi Raider, mille ta saadab, mis tehnilised nõudmised, mõni bänd võtab oma tehnika kaasa, ehk siis tuleb siia nagu seitsme kuni 20 rekkaga toob kogu nagu mõnikord riskilava kohale mõne puhul, siis sa pead selle kõik nagu vastavalt nende nõudmistele siis organiseerima on juhuseid, kus nad näiteks Eestis ei ole olemas vastavat tehnikat on nagu palju tellitud näiteks lavasid Lätist või mingeid spetsiifilisi tehnikaosasid Soomest, et nad mingist hetkest sa pead nagu lähiregioonist nüüd nagu kokkuost rentima need tarvikud, aga jah, et kui me räägime nagu väga suurtest mastaapsete kontserdite skaala lauluväljakule, siis see hulk inimesi, kes hakkab töötama nagu reaalselt nende kontserdipäevade jooksul seal platsil, et noh, see on ikkagi paarsada inimest päeva lõpuks, et noh, eelkõigepealt hakkab see lava, ehitustehnika paikapanek, siis kuidas see nagu ala piiratakse ja noh, seal on nagu hästi-hästi palju detaile, aga kuidagi alati emotsionaalselt, kui sa vaatad, et noh, ütleme siis näiteks päeva ehitatakse, kõigepealt ehitatakse lava, siis pannakse sinna heli, valgus, rekkad tulevad nagu hull sagimine, sadu inimesi jookseb platsile edasi-tagasi. Et see kaks päeva võtab aega, siis üllataval kombel nagu sa vaatad, kuidas välist bändid on nagunii prohvikudesse pärast saarlast nagu kokku pakivad, nagu põntsu mingi tunni ajaga või noh, et kahe tunniga sellega niisugune nagu viimased inimesed lähevad nagu välja, et noh, kõigepealt on see hetk, kus bänd on, laval on nagu ma ei tea, siin 50000 inimest nagu kuulab, kõik on nagu töös valgus, rahvas, inimesed karjuvad, laksutavad ja siis on nagu viimane lisaloo lugu, kui juba sa näed, et tehniline personal on juba nagu praktiliselt lava taga, et ecu nagu bänd astub lavale. Neil on juba nii, et nad juba korjavad ära, sest enne kui nende tööpäev ja nad on nagunii treenitud, mitte ühtegi minutit ei kaotata, et viimased inimesed veel ostavad viimaseid. No ma ei tea, õlusiden ja kui juba tegelikult lava võetakse maha ja sisse, see on täiesti nagu vahel nagu absurdne moment, kus sa näed nagu tund aega tagasi oli siin nagu mingisugune massiivne produktsioon ja, ja praegu on nagu lage plats ja paar mingi prügi rühilikke. See vahel tundub isegi nagu niisugune nagu kahju, et nagunii palju vaeva nähtud ja nüüd plaks nagu kõikjale. Helen, mis seal kontserdikorraldaja jaoks selle protsessi jooksul see kõige pingelisem hetk, et kui sa nagu kõige rohkem tööd ja kõige rohkem organiseerimist, kas ongi see viimane kontserdipäev või, või ta on järsku paar päeva varem ja pärast seda juba kõik voolab nagu omasoodu või, või on ta isegi veel varem või isegi isegi päev hiljem. Noh, ütleme niimoodi, et nagu, kui kõik läheb ootuspäraselt, siis sa oskad seda nagu ette planeerida ja noh, loomulikult alati see kõige pingelisem hetk on nagu umbes nii nagu tund, kui artist maandub lennukiga või midagi, noh, et vaata nagu kuidagi nagu see hetk, et kus nüüd kohe hakkab, aga sellest hetkest, kui nad on juba kohal, siis hakkab alati nagu mingi teine töörühm nagu, hästi. Noh, ikkagi nagu pingeline, palju on teha, aga siis hakkab nendega nagu koostöö selles mõttes kõik see, mis on ennem ennem hetke, kui need pole kohal, on niisugune nagu närviline ootusärevus nagu natukene, et sa ei tea kunagi oodata, et millised nad nagu meeskonnad on. Kas, nagu production ma olen, see oli ka nagu väga raske suhelda noh, ja nii edasi. Aga sellest hetkest alati, kui nad on saabunud, siis nad on nagu need tuurid olevad inimesed, nad on nii profid, inimestega suhtled ja mõtlen mingisuguse tuurimänedžeri, kes on aastakümneid üle maailma milliste inimestega pidanud, millistes olukordades nagu töid tegema, nad on minu meelest nad on siuksed nagu inimese psühhoanalüüsi spetsialistid, Nad oskavad igas olukorras sinuga suhelda, nad nagu oskavad lahendusi leida. Noh, selles mõttes nagu see on täiesti nagu klass omaette, mille pealt õppida, kuidas nagu asju ajada. Meie saade hakkab tasapisi otsa saama. Helen, suur aitäh, et küllaldased, ma küsin veel sellise küsimuse. Noh, hästi palju legende liigubki just nimelt nende igasuguste bändide artistide Raiderite kohta, mida kõike tegelikult siis lisaks tehnilistele nõudmistele esineja ise endale sinna lavatagusesse ruumi soojus. Mõnikord on neid ka avaldatud, ütleme siis elu 24-st, mida tahavad need tegelased, kes tulevad meile siia, Eestisse kus kõik need asjad võetakse, seal on ikkagi sellist träni, mida Eestis müüa ei ole mingisugused imelised nägematut, shampanjat, niisuguseid täiesti uudsete nimedega õlled, jumal teab mis. Aja no ja mulle on tohutult põnev alati sellest rääkida, aga mina mõtlen nagu noh, alati selle peale, et need alad, kus sa oled Elton John ja siis Meil on nüüd kodus nagu noh, neid asju tarbima neid lilli laua peal siis laupäeva lõpuks, mida sulle pakutakse, on see, et inimene saaks lihtsalt oma igapäevast elu jätkata, noh, see on nagu üks asi, et nad ei maksa seda nagunii hüsteeriliselt üle müstifitseerida. Ma ei mõtlegi, et sellist ülekohust, midagi sellist, ma lihtsalt mõtlen, et kuskohast need asjad reaalselt tulevad? Ei, no tänapäeval tegelikult noh, meil on ju kõik olemas ja, ja eks meie isegi nagu ma ei tea, Stockmannis ei müüda siis nagu mingi alkoholifirma, kes ikka sulle selle spets šampanja, aastakäigu vahuveini kuskilt välja toob, et et meil on need, noh seda ma ütlen küll, et tegelikult ma arvan, et Eestis nagu neid asju korraldada 100 korda lihtsam kui näiteks ma ei tea, Londonis oleks puhtalt selle pärast, et me oleme ju nii väike, tore riik, et meil on alati mingi firmajuhi mobiiltelefoni number, kus, kes sulle selle asja nagu ära korraldada kuidagi nagu pigem nagu välisbändid on üllatunud, kui kiirelt operatiivselt me suudame nagu reageerida ja need asjad kõik ära organiseerida. Päeva lõpuks, kui sul on nagu, ma ei tea, selle ühe veini asemel mingi asendusvein noh siis läheb ta läbida. Meil oli külas Helen Sildna, selline oli esimene saade nimega puust ja punaseks, stuudios olid saatejuhtidena Arko Oleski Madis Aesma, saatke meile siis ka selliseid küsimusi asjade toimimise ja toimumise ja protsesside olemuse kohta aadressidele Madis Aesma, et RÜE või siis Arko. Kilp või siis postitage need ka raadio kahe foorumisse puust ja punaseks saate kodulehele. Jah, täname kuulamast ja kohtume järgmisel reedel.