Tere päevast, algab nädalat kokkuvõttev saade ja stuudios on toimetaja, on nõus vett, mis mahub aasta 23.-sse nädalasse. Jaanikuu esimest nädalat ilmestas Riigikogus toimunud arutelu Euroopa Liiduga ühinemise teemal. Põhiseadus. Ekspertkomisjon andis oma töö üle riigikogu põhiseaduskomisjonile. Peaminister ja valitsus teatasid erinevatel pressikonverentsidel riigi majanduse suurtest edusammudest. Kinnituse eelmisele Aitele annab ehk seegi tõsiasi, et lõppeval nädalal avati kaks uut tööstusettevõtet. Majapidamispaberitsehh Kehras ja Imavere saeveski teine järk Järvamaal. Uusi töökohti ja elu maapiirkondades ja väikelinnades saab uue hoopanganduses jätkuvalt saladused. Maapanga juhatuse esimees Arvo Sarapuu ja veel kaks juhatuse liiget teatasid reedel tagasiastumisest. Panga uus juhtkond on kaudselt Nordica kindlustusega seotud ja juhtohjad said enda kätte Tiit Arge ning Peeter seedin. Laupäeval pidas oma üheksandat foorumit Eestimaa Rahvuste Ühendus ja seal on samuti uued juhid eesotsas presidendina Jaak Prozes, tema asetäitjad Istvan Vanja, Erika Weber. Ja laupäeval kuulutasid paari Tallinna raekoja katuselt avatuks seekordsed vanalinna päevad. Aga nüüd siis kõigest pikemalt ajategurit eiramata. Asume seegi kord nädalat kokku võtma teisipäevasest valitsuse istungist. Nii sellel kui ka kolmapäeval toimunud peaministri pressikonverentsil tõdeti, et Eesti majanduse tulemused on olnud väga head. Läinud nädalal avaldatud Eesti majanduskasvuprotsendid rõõmustasid majandusminister Jaak Leimann eeskätt seetõttu, et kasvanud on materiaalne tootmine. Siin me oleme tõesti ikkagi läbimurde saavutanud, see kasv jätkub ka tänavu aastal, veel kord rõhutan, möödunud aasta majanduskasv ei olnud mingisugune. Aktsiatega mängimine võib pangandussektori edu ja seejärel teatud määral ebaedu. Edu tuliga tervemana majanduse küllalt harmoonilisest kasvust. Valitsusele aga teeb heade näitajate kõrval loomulikult muret jooksevkonto defitsiit, traagiliseks kujunenud olukorda siiski ei peeta. Jaak Leimann. Me ei arva, et olukord on hea, kuid ei arva ka, et olukord on väga halb. Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest on palju riike, kus jooksevkonto defitsiit on olematu või väga väike, kuid samal ajal majanduslik olukord on väga halb. Ja valitsuse sõnum on selline, et esiteks muidugi püüame iga hinnaga kasvatada eksporti. Me avame veel uusi turgusid. Me tegeleme tõsiselt toodete väärtustamisega, toodete ja tehnoloogiate arendamisega. Konkreetse näitena tõi majandusminister peatselt sõlmitava enamsoodustusrežiimi Valgevenega, kust Eesti võidab 10 miljoni suuruse elanikkonnaga turu. Sõlmitav vabakaubandusleping Poolaga toob aga kaasa 40 miljonilise uue turu. Rahandusminister Mart Opmann peatus tänasel valitsuse istungil arutatud alkoholi ja tubakaaktsiisimaksumäära tõstmisel kaasa toob sega mõningase tubaka ja alkoholitoodete kallinemise. Mart Opmann. Valitsus otsustas täna, esiteks tubakaaktsiisi seaduse eelnõu kiita heaks ja esitada riigikogule väga lihtsalt lühidalt seletatuna see tähendaks ühte krooni aktsiisimäära tõusu ühe paki sigarettide kohta, millele lisandub veel käibemaks. Ja teiseks alkoholiaktsiisi seaduse eelnõu lihtsalt äraseletatuna tähendaks pooleliitrise pudeli Riinale nelja krooni 50 sendi aktsiisimaksu lisandumist. Ehkki peaminister Mart Siimann on jõudnud juba mitu korda tutvustada tuleva aasta riigieelarve prioriteete, tegi ta seda veel kord oma tavapärasel kesknädalasel pressikonverentsil. Tänasel kohtumisel ajakirjanikega kordas peaminister Mart Siimann põhiliselt varem välja öeldud seisukohti ja arve, seda nii Eesti majanduse arengu hetkeseisu ja arengutempo koalitsiooni suhete üle. Arengupartei ja rahvaerakonnaga suhtumisest keskkonnaminister Reiljani sammudesse kui järgmise eelarveaasta riiklike prioriteetide kohta. Pikemalt tasub peatuda ehk sellel viimasel, sest nädalavahetusel olid koalitsiooni esindajad lohusalus koos ja kooskõlastasid homi seisukohti. Niisiis, 1999. aasta riigieelarve Mart Siimann. Kui sel aastal on riigieelarve maht 14,96 miljardit krooni siis meie prognooside järgi järgmise aasta riigieelarve maht oleks 17,7 miljardit krooni. Seega ja justkui kas 18,3 protsenti. Tegelikult on aga riigikogu, võttes vastu selliseid seadusi, millega kaasnevad ka rahalised siis seadusejärgsed kulutused 1,141 miljardit juba ette jaganud, mis tähendab, et riigieelarvet meie prognooside särgi koostades me peame lähtuma arvust 16,56 miljardit krooni mis teeb eelarvekasvuks 10,7 protsenti. Ning prioriteedid põhinimekiri on sama, mis käesoleval aastal haridus ja kultuur kusjuures vastav alatöötajate palgafond peaks suurenema 14,8 protsenti. Edasi sisekaitse, kui juba palkadest rääkima hakkasime, siis politseinike palgafond peaks suurenema peaministri sõnul 43 protsenti. Ka lubati siseministeeriumile Ta 300 miljonit krooni laenu. See raha läheb investeeringuteks politseile, päästeteenistustele ja lõunapiirile. Maaelu ja põllumajanduse toetamine jätkub samadel printsiipidel, rõhk pannakse otsetoetustele. Jätkub regionaalpoliitika arengu toetamine, suureneb riiklike investeeringute maht. Uus prioriteet on elamumajandus ja veel plaanitakse tõsta toimetulekutoetust ja sotsiaaltoetuse ühe liigina koolitoetust mõne sõnaga ka eilsest valitsuse pärastlõunast kabineti istungist. Lisaks majanduse hetkeseisule oli seal arutusel ka nende eraõiguslike äriühingute juhatuste liikmete palgad, kus riigi osalus on 100 protsenti. Vastavalt kehtivatele seadustele nende suurust avalikustada ei tohi. Peaminister ütles vaid, et enamus palku on piirkonnas 30000 krooni. Valitsus võttis eile ka kabinetiistungil põhimõttelise otsuse, et need palgad tuleks avalikustada ning tehti sotsiaalministrile ning siseministrile ülesandeks töötada välja vastav seaduseelnõu muudatus, õigemini mitme seaduse muudatus nii palgaseaduse kui ka isikuandmete kaitse seaduses, et me saaksime avalikustada nende eraõiguslike äriühingute juhatuste liikmete palkasid, kus riigi osalus on 100 protsenti. Ja neljapäev kujunes riigikogu saalis tõsiseks aruteluks Euroopa Liidu temaatika üle. Pakun teile siinjuures kuulata ühte osa peaminister Mart Siimanni ettekandest. Ehti osalemine Euroopa integratsiooni on loomulik protsess mis tuleneb meie sajanditepikkusest kuulumisest Lääne-Euroopa liku kultuurisfääri. Sellel taustal tähendab liitumine Euroopa struktuuridega ajalooliste, majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste sidemete taastamist. Uut kinnitust saab eestlaste Euroopa identiteet. Mul on hea meel võimaluse üle tutvustada teile eurointegratsiooni vallas tehtud ja kavandatavad. Alustan põgusa meeldetuletusega, mis käsitleb Eesti ja Euroopa Liidu suhete arengut. 11. mail 1992. aastal sõlmiti Eesti vabariigi ja Euroopa ühenduste kaubandus- ja majanduskoostööleping mis sai esimeseks sammuks kahepoolsete suhete kinnitamisel. See avas Eestile ka juurdepääsu Phare abiprogrammile, milles tänaseks olemas saanud 141,7 miljonit eküüd ehk tsirka 2,2 miljardit krooni. 18. juulil 1994. aastal kirjutati alla Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping mis jõustus esimesel jaanuaril 1995. aastal. Tuletan meile meelde, et sõlmitud leping ei näinud ette ülemineku perioodil. Järgmine oluline samm Eesti ja Euroopa Liidu suhetes oli Eesti vabariigi ja Euroopa ühenduste vahelise assotsiatsioonilepingu ehk Euroopa lepingu sõlmimine 12. juunil 1995. aastal ja leping ratifitseeriti riigikogus ühehäälselt esimesel augustil 1995. aastal. See kinnitas kõigi riigikogus esindatud poliitiliste jõudude toetust Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste suhete arendamisele. Euroopa leping on kandidaatriigi tulevase liitumise üks eeltingimus. Lepingu keskne eesmärk on tugevdada poliitilist dialoogi ja arendada majandussuhteid. Eesti assotsiatsioonileping on ainus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega sõlmitud assotseerumis leping, mis ei näe ette ülemineku perioodil. Pooltevahelise koostöö peamised suunad on kaupade liikumise liberaliseerimine, teenuste ja kapitali vaba liikumine, konkurentsipoliitika, keskkonnaalane, koostöö ja koostöö kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Euroopa leping jõustus käesoleva aasta esimesel veebruaril ja 23. veebruaril toimus assotsiatsiooninõukogu esimene istung. Eesti eurointegratsiooniprotsessile andis uue aluse eelmise aasta juulikuine Euroopa Komisjoni soovitus alustada Eesti ja veel viie kandidaatriigiga liitumisläbirääkimisi. See oli kõrge hinnang nii Eesti reformidele kui ka eurointegratsioonialasele tegevusele. Detsembris 1997 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu alustada liitumisläbirääkimisi uue riigiga, sealhulgas Eestiga. Luksemburgi ajaloolist otsust meie jaoks üheks kõige olulisemaks sündmuseks pärast Eesti taasiseseisvumist. Nimetatud otsus tähendab esmajoones seda, et Euroopa Liit arvestab Eesti kui tulevase liikmesriigiga ega sea meie valmisolekut liitumiseks enam kahtluse alla. Järgmine oluline etapp algas 31. märtsil, kui Brüsselis avati Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti vahel valitsustevaheline konverents. See tähendas liitumisläbirääkimiste algust. 1996. aasta jaanuarist on eurointegratsiooni koordineerimiseks loodud vastavad struktuurid. Neist kesksed on peaministri poolt juhitav Ministrite komisjon regulaarselt koos käiv kõrgemate ametnike nõukogu ja riigikantselei struktuuriüksusena toimiv eurointegratsiooni büroole. Nimetatud üksuste kaudu jaotatakse eurointegratsiooniga seotud ülesandeid, jälgitakse nende täitmist. Siseriiklik eurointegratsioonistruktuure on kasutatud kõigi olulised oluliste eurointegratsiooniga seotud dokumentide koostamisel. Erinevate töökohtumiste ettevalmistamisel ja valitsuse tegevuskava koostamisel pean praegust struktuuri Eesti jaoks optimaalseks. Ma arvan, et me kasutame oma piiratud ressursse enim Rus ressursse ratsionaalselt teiste kandidaatriikidega võrreldes oleme ära teinud sama mahuka töö kuid hoopis väiksema arvu inimestega. Eurointegratsiooni korralduslikku külge iseloomustab asjaolu, et ministeeriumid on kõigis kesksetes eurointegratsioonistruktuurides võrdselt esindatud. See peegeldub ka meie läbirääkimiste delegatsiooni koosseisus. Kõiki ministeeriumide valitsemisalasse kuuluvaid valdkondi juhivad reeglina vastavad ministeeriumid, mitte välisministeerium või eurointegratsioonibüroo. Hoiame sellega kokku tööjõudu ning tagame järjepidevuse ja kompetentsuse küsimustega tegelemisel. Nüüd läbirääkimiste hetkeseisust. Liitumisläbirääkimisi koordineerib välisministeerium ja delegatsiooni juhib välisminister. Kuid nagu ma ütlesin, on läbirääkimiste põhidelegatsiooni kaasatud kõigi eurointegratsiooniga seotud ministeeriumide esindajad. Lisaks põhidelagatsiooni 15-le liikmele osalevad läbirääkimiste protsessis veel 32 töögruppi ja personaalselt 32 erineva töögrupijuhid, kes tegelevad kee kommentaari ehk Euroopa Liidu seaduste ja põhimõtete kogu ning Eesti õigusaktide võrdlemisega. Euroopa Liidu algatusel on läbirääkimised jagatud 30 ühte erinevasse peatükki millest kahtekümmend 20 üheksad käsitletakse niinimetatud sõelumise protsessis. Läbirääkimiste delegatsiooni juht teavitab regulaarselt valitsust läbirääkimiste kulgemisest. Infovahetus toimub ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga. Ettevalmistusprotsessis töötavat läbirääkimiste töögrupid läbi vastava peatüki alla kuuluvad Euroopa Liidu õigusaktid ja valmistavad neist igaühe kohta ette niinimetatud analüüsi dokumendi milles selgub meie valmisolek konkreetsed õigusakti üle võtta ja rakendada. See töö on praegu lõpule jõudmas. Järgneva analüüsi aluseks Eesti edasise läbirääkimispositsiooni kujunemisel on just nimelt see tegevus, millest ma hetk tagasi rääkisin. Liitumisläbirääkimiste esimene etapp, niinimetatud sõelumine, algas aprilli lõpus, see kujutab endast Euroopa Liidu ja Eesti seadusandluse peatükkide kaupa läbivaatamist ning kestab kuni 1999. aasta suveni. Praeguseks on läbi vaadatud kuus esimest peatükki nii mitmepoolselt kui ka kahepoolselt ja lisaks veel kaks peatükki. Mitmepoolsel esimesed läbi vaadatud peatükid puudutavad teadust ja teadusuuringuid, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiat, kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat, haridust, kutseõpet ja noorsootööd, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tööstuspoliitikat. Need kohtumised on kulgenud töises õhkkonnas ja esialgu ei ole nimetatud valdkondades märkimisväärseid probleeme esile kerkinud. Sisulised läbirääkimised saavad alata nendes peatükkides, mis on juba käsitlemist leidnud mis on läbinud sõelumis protseduurid sõelumis. Kohtumiste tulemused näitavad, kas Eestil on antud peatükis sisaldub sisalduvate Euroopa Liidu seaduste ülevõtmisega raskusi või mitte. Eesti esitab Euroopa komisjonile positsioonipaberi, mis kajastab meie valmidust üle võtta Euroopa Liidu seadusandlus ja vajaduse korral ka soovi võimalike üleminekuperioodide või erandite järele. Samas on oluline mõista, et ükski kandidaatriik ei suuda 15 Euroopa liidu liikmesriigi poolt kokku lepitud seadusi muuta. Seetõttu on läbi tekkimised suuresti tehnilist laadi ja poolte liikumisruum äärmiselt piiratud. Järelikult on otstarbekas keskenduda neile aladele ja küsimustele mis on Eesti jaoks tõepoolest tähtsad. Liitumisläbirääkimiste avamisel 31. märtsil esitas Eesti pool oma seisukohad neist valdkondadest, kus Eesti ja Euroopa Liidu poolt rakendavas poliitikas on olulisi erinevusi. Energiapoliitikas tuleb leida põlevkivile ja põlevkivi tootmisele Euroopa liidus. Õiglane ja vääriline koht. Põlevkivistaatus peaks meie seisukohalt olema sarnane kivise seisundiga Euroopa liidus. Teisisõnu põlevkivi tootvad regioonid peaksid saama samalaadset toetust nagu Euroopa Liidu liikmesriikide sütt kaevandavad piirkonnad. Praegu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid põlevkiviga seotud valdkonda. Põllumajanduses on erinevused seotud Nende ühtse põllumajanduspoliitika põhimõtete rakendamisega. Probleemiks on see, et meie siseturul on toodete hind Euroopa Liidu keskmisest madalam ja ühinemine Euroopa Liiduga tooks endaga kaasa märgatava hinnatõusu, mis omakorda avaldaks negatiivset mõju kogu riigi arengule. On keskkonnakaitse valdkonnas, eeldab kõigi Euroopa Liidu keskkonnastandardite ja normide rakendamine miljarditesse ulatuvaid investeeringuid. Seda raha Eestil ei ole ja me ei suuda kõiki reovee puhastuse õhusaastenormide täitmise ja muuga seotud normatiive mõne aasta jooksul täita. Pealegi mõjutakse meie tööstusettevõtete konkurentsivõimet. Teisalt seab meie sõltuvuspinnaveest kui joogivees meile nõude täita märksa rangemaid reostust reguleerivaid standardeid, kui hetkel Euroopa liidus eksisteerivad. Ka regionaalpoliitikas on Eesti ja Euroopa Liidu arusaamad mõneti erinevalt. Nimelt käsitleb Euroopa Liit Eestit ühtse regioonina ja sedagi küsimust peame läbirääkimiste käigus täpsustama. Kõige keerulisemateks kujunevad eeldatavasti jaga küsimused, mis on seotud rahaliste kohustuste ja saadavate toetustega. Seetõttu käsitletakse neid alles kõneluse lõppfaasis. Liitumisläbirääkimised ei toimu vaakumis. Eesti ja Euroopa Liidu suhtlus on tihe ka väljaspoolläbirääkimiste protsessi. Euroopa lepingu raames tegutsevad välisministrite tasemel assotsiatsiooninõukogu assotsiatsioonikomitee üheksa erinevaid valdkondi katvad alamkomiteed ja ühisparlamentaarne komitee mis kogunes selle aasta aprillis Brüsselis. Uni liitumiseni Euroopa Liiduga jäävad need institutsioonid meile tähtsaimaks dialoogi foorumiks, kuhu on kaasatud valitsus, ministeeriumid ja riigikogul. Euroopa leping annab meile võimaluse osaleda Euroopa Liidu erinevates programmides täieõigusliku liikmena ja samadel alustel kui Euroopa Liidu liikmesriigid. Eesti siseriikliku ettevalmistustöö kõige tähtsam dokument on vabariigi valitsuse tegevuskava integreerumisega Euroopa liitu. Selle alusel on eurointegratsioonialast tegevust planeeritud juba 1996.-st aastast alates ning käesoleva aasta 10. märtsil. Valitsuses heaks kiidetud tegevuskava on juba kolmas samalaadne. Kui varasemad tegevuskavad käsitlesid põhiliselt meie plaan siseturualaste meetmete rakendamisel siis viimane tegevus. Ta juhindub kogu Euroopa Liidu seadusandlusest ehk Akist. Valitsuse tegevuskava on on ka osa Euroopa Liidu liitumispartnerluse programmist, mille eesmärgiks on abistada kandidaatriike Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Programmi prioriteedid on meie tegevuskavasse sisse kirjutatud ja seega valitsuse poolt heaks kiidetud. Käesoleva aasta lõpul esitab Euroopa Liit kõikide kandidaatriikide kohta ülevaate sellest, kuidas prioriteete on ellu viidud ja hindab eurointegratsiooni valdkonnas tehtud tegevust. Eesti puhul on prioriteetideks institutsioonilise administratiivse suutlikkuse tugevdamine, majandusreform sealhulgas pensionireform, keskmise tähtajaga majandusstrateegia väljatöötamine, maareformi kiirendamine, siseturuvaldkond ja justiitsküsimused, võitlus organiseeritud kuritegevusega, keskkond, keskkonnavaldkonna detailse kärpimisplaani koostamine ning mittekodanike integreerumise protsessi kiirendamine, keeleõpe ja kodakondsuseta laste integreerimine. Need eesmärgid on Euroopa komisjoni poolt välja pakutud ja selle aasta märtsis Euroopa nõukogu poolt heaks kiidetud. Otsustega tulemust sellel arutelul parlamendis ei tehtud ja ega kaasettekandja Tunne Kelam jõudnudki veel kõnelda. Tema saab sõnajärje alles esmaspäeval. Justiitsminister Paul Varuli juhitav põhiseaduse ekspertkomisjon sai valmis mahuka töö ja andis selle neljapäeval üle riigikogu põhiseaduskomisjonile. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon alustas tööd 1996. aasta kevadel. Tegevuse käigus analüüsiti läbi kõik põhiseadused peatükid. Üks eesmärk oli töötada välja ettepanekud kõrvaldamaks. Põhiseaduse tekstis esinevat riikluse arengut takistavad juriidilised lüngad. Vastuolud ja ebatäpsused. Komisjoni esimees justiitsminister Paul Varul. Komisjonitöö tulemusena järeldus on see, et põhiseadus on hästi toiminud ja veel kord on põhjust avaldunud põhiseaduse koostajatele. Siiski, kus nägime ikkagi põhjust muudatusettepaneku tegemiseks, seal ka Me tegime, oleme klassifitseerinud, need muudatusettepanekud kahte ossa, sead Illimate esimesena kirja muudatusettepanekute, siis teise nimekirja muudatusettepanek, see piiri tõmbamine ei ole alati nii väga jõualleelselt mõõdeta, aga noh, põhimõte on selles esimeses nimekirjas olevaid muudatusettepanekuid. Me lihtsalt loeme tähtsamateks. Kuigi justiitsminister ei tahtnud muudatusettepanekutest lähemalt rääkida, sest see olevat rohkem riigikogu põhiseaduskomisjoni pädevuses, oli ta siiski nõus mõned näited tooma. Ei ole muudatusettepanekuid, mis siiski seondub riikluse korralduse muutmise, seda ei olnud. Siiski on näiteks küllaltki põhimõtteline ettepanek, mis puudutab kohtusüsteemi iseseisva kohtuna, põhiseaduse kohtu asutamine anda võimalus inimestel pöörduda Individuaalsete konstitutsioonilise kaebustega põhiseaduse kohtusse näiteks niisugustel juhtudel, kui tavaline kohtus süsteem on ammendanud, riigikohtu lõplik otsus on olemas, aga inimene leiab, et tema põhiõigusi on rikutud. On mõelda ka ju see, kui põhiseaduse kohus näiteks on moodustatud, et üks tüüpiline näiteks vaidluste viis on see, et Parlamendi vähe jäämus saaks apelleerida põhiseaduse kohtus. Seal nüüd meie jaoks põhilisest uus põhimõte väga diskuteeritav oleme pakkunud välja mõtlemiseks, mitte nii, et talle meeldivad seal pärast. Presidendi puhul on nüüd muuta riigikaitse rahandussiiski niimoodi, et president ei ole riigikaitse kõrgeim juht, kuna me leiame, et see ei ole praegu sisuga täidetud Ojal väga ebamääraseks jäänud, lähtus sellestki see, mis et riigikaitsekorraldus on täitevvõimu valdkonnas vahet. Mis presidenti veel puudutab. Nüüd niisugustes nimetamistes nagu on, ütleme, riigikontroll, klaver või ka näiteks õiguskantsler, siin on meil ettepanek nii et esitab kandidaadi riigikogu presidendile nimetamiseks. Praegu on vastupidi. Mis puudutab panga nõukogu esimees, siis ettepaneku kohaselt küll panga nõukogu liikmed nimetab parlament kui mitte panga nõukogu esimees. Ta lähtub sellest, et pädevus on panga nõukogul. Panga nõukogu esimees ei olegi eraldi pädevust. Ei ole mõtet teda panna niisugusse eraldi põhiseadusse institutsiooniks, nagu me praegu on. Presidendi valimise puhul meil on theratiivsed ettepanekud, kas siis jätkata sellel viisil nagu praegu või siis otsevalimine või siis valimiskogu kaudu, aga mitte niisuguse valimiskogu kaudu, nagu praad. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin oli kindel, et ekspertide ettepanekute aruteluks kulub riigikogus päris palju aega. Ma eeldan, et põhiseaduse alati põhjalikult läbivaatamine komisjonis ei võta aega aastat kaks. Kui me lisame sinna juurde veel aja, mis kulub riigikogus endas arese seda teist kõgemis kindlasti mõnigi kord katkestatakse siis noh, üks koosseis on nähtavasti see aeg millal algusest alustades siis mingil ajal enne koosseisu lõppu jõutakse otsuseni, mida muuta ja millisel moel seda teha. Vaieldamatult, kuna see töö on nüüd valmis ta meie komisjonis, me peame ise sellega pihta hakkama, teades muidugi, et me ei jõua seda lõpuni viia. Olulisemate muudatusettepanekute sisseviimiseks põhiseadusesse tuleb korraldada rahvahääletus, selles olid Paul Varul ja Tiit Käbin üksmeelel. Esimese peatüki puhul näiteks muudatused saavad läbido olla ainult rahvahääletusel, nüüd on, nagu me tänagi rääkisime Riigikogus Euroopa Liiduga ühinemise problemaatikas, siis ilmselt peab esimeseks peatükis, kus räägitakse riigi suveräänsusest, olema puudutab Euroopa Liidu küsimus, kasvõi niimoodi, et Euroopa Liiduga ühinemine ei tähenda meie suveräänsuse piirangust midagi taolist. Ja sinna sisse viia peab tegema rahvahääletusega. Kui rahvahääletusele panna kõik, siis on mõeldav nii, et esimese peatüki muutmine panna eraldi küsimusena, sest selle muutmine väljendubki suhtumist Euroopa liitu kas ühineda või mitte. Ja kui olete ühinemise vastu kogu ülejäänud muudatustega meeli avama, hääldanud sellise terviku. Nii et vähemalt see oleks õige. Kui kõik panna rahvahääletusele esimese peatüki osas elab rannake seksikaks abise muutmine toime parlamendi poolt, siis. Ma olen sealt ainult rahva arvates esimesel vahendite osas muudetakse, mõtlevad. Aga see on muidugi probleem, mis arutelu läks? Nädalalõpul olid peaminister ja kultuuriminister Hiiumaad väisamas. Lisaks tavapärasele paraad poolele võeti jutuks hiidlaste põhimure kalli praamiühenduse üle. Peaminister tutvustas kohalolijale tuleva aasta riigieelarve koostamise põhimõtteid ja neid elualasid, mille arendamiseks valitsus tahab eelistuse anda edasi kõnelda haldusreformi võimalustest maakonnas. Hiiumaa omavalitsuste liidu esimees Jüri Lauter esitas omavalitsusjuhtide seisukoha. Kas neli vald edasi nagu praegu, kuna vallad on siiski üksteisest küllalt eraldatud või siis ainult üks vald. Maanteede eri taga valla teede korrasolekut vaagides, mille jaoks omavalitsustel ei jätku raha esitas härra Siimann valitsuse kava luua Eestis teekapital mis hoolitseks siis nii riigi kui vallateede eest. Järgnevalt oli kõne all hiidlaste kõige valusam probleem ühendus muu maailmaga. Praami üleveo hinnad tõusevad järjekindlalt, mis teeb elu saarel kallimaks kui mujal Eestis. Korduvalt on ettepanekuid tehtud muuta praamisõit maantee pikenduseks, milleks läheks vaja 50 miljonit krooni. Seda ka ei õnnestu ühelgi aastal leida. Pühalepa vallavanem Anton Kaljula regi tänasele arupidamisele ettepaneku viia 2005.-ks aastaks sisse maanteede pikenduse mõiste parvlaevade üleveol, minnes sellele üle järk-järgult aastate viisi. Peaminister nimetas asjalikuks ettepanekuks, mida ta on nõus toetama. Jutuks oli veel aastaringse lennuühendus sisseseadmine Kärdla ja Tallinna vahel, mis vajab kolm miljonit krooni dotatsiooni. Kust seda raha võtta, jäi kahjustanagi vastuseta. Pärastlõunal toimus Kärdlas kunagise kalevivabriku sakste peahoones mida koha peal kutsutakse pikaks majaks Hiiumaa muuseume. Uute ruumide avamine selle maja renoveerimist on toetanud kultuuriministeerium ja Jaak Allik võis täna öelda, et nii päästajate kokku vajumises, nihukest ajalooline hoone Ja taasmajandusest, aga sedapuhku tööstuse poole pealt. Elu ei tule maakohtadesse ja väikelinnadesse tagasi muidu kui sinna ei rajata uusi ettevõtteid. Lõppev nädal oli sellegipoolest eriline. Esmalt käisid president Lennart Meri ja majandusminister Jaak Leimann avamas Kehras majapidamispaberi uut tsehhi. Kehra jaoks on see erakordne ja väga rõõmus uus algus. Esmalt tervitas kohaletulnuid tselluloosi ja paberi aktsiaseltsi tegevdirektor Avinasta neid ja ta ütles, et tänane päev kirjutatakse suurte tähtedega nii Kehra kui ka Raiseni ajalukku. Dollaram Grupp omandas Kehra ettevõtte 1995. aasta juunis ja siis oli pilt väga kurb. Esimest tutvust teinud Singapuri ärimehi võttis küünlavalgel vastu tehase patrioot Sanna Bodwinkina. Oli pime, oli külm ja valitses täielik tühjus. Ent proua Potrinkina suutis tolerants esindajatele tõestada ettevõtte avamise ainuvõimalikkust ja nii see projekt alguse saigi. Sanna Bodwinkina meenutas, kuidas kolm aastat tagasi käputäis entusiaste suisa nuttis. Kui esimesest remonditud paberimasinast tuli esimene toodang. Tilluke paberit. Kolme aasta pärast, mis ise, mis siin ja vaatame neid seinad. Pärast vaatame uueks ja meil on kritestrueeritud korperi maitsen number üks, meil on käivitatud turbakihi randa nagu Trooja automatiseeritud sees ja praegu lähevad juba teised suured projektid, meil hakkame registreeruma paberimasina number kaks hakkasime Peenema kaatiale, põlled tähendab koorijat saaja foorum idatuulega. Ja see on ainult esimene etapp sellest suurest projektist pehme paberiprojekt siis järgmine tulevad söögi täitlikud pärast tuleb suur, suur uus moodne aberimas. President Lennart Meri kinnitusel oli Eesti sõnum maailmale enne sõda just kvaliteet ja nii on seganüüdsest tulevikus. Teis kõigis meis kõigis on midagi, mis lubab oodata Eestil suurt uhket tööstuslikku tulevikku. Ja olgu täna siin avatav tehas lihtsalt esimene pääsukene, millele Eesti moodne tselluloositööstusminister Leimann teab juba hoonema. Jutu kallutamine. Kokkuvõttes tahaksin ma öelda, et ma olen väga tänulik nende näiliselt protokolaarsete sõnadega, mida te ütlesite, härra esimees, kui te selle kauni Moodsa esialgu väikese tehase pühendust Kehra rahvale segatud sfääriks. Ja reedel avas majandusminister Leimann Järvamaal Imaveres saeveski teise järgu. Imaveresse rajati uus saeliin, märja ja kuiva saematerjali sorteerimisliinid, samuti katlamaja, kuivatid ja laohooned. Teise järgu ehitamisse investeeriti kokku 280 miljonit krooni. Kompleksi planeeritav tootmisvõimsus on 200000 tihumeetrit saematerjali aastas, kuivatusvõimsus kuni 180 kuupmeetrit aastas. Teise järgu valmimisega loodi 30 täiendavat töökohta. Saeveskis on nüüd ametis 110 inimest. Tegevjuht Margus Kohava ütles, et tegelikult on vallas kaudselt tekkinud töökohti veelgi. Tänu saeveskile saavad tööd mitmed puiduveofirmad, bensiinijaam, toitlustusettevõtted, saeveski toodangust 80 protsenti läheb ekspordiks. Eestisse jääv toodang müüakse mööblitööstusele ning ehitusmaterjalideks. Edaspidi on kavas hakata töötlema ka kuiva saematerjali, milleks järgmises etapis ostetakse hööveldamise liin. Eesti suurima saetööstuse, aktsiaseltsi Imavere saeveski tänavuse aasta planeeritav käive on 270 miljonit krooni mis on 75 miljonit enam kui eelmisel aastal. Avamisel viibinud majandusminister Jaak Leimann ütles, et täna pole pidupäev mitte ainult Imavere rahvale, vaid ka Järvamaale ja kogu Eestimaapiirkondadele. Imavere vallavanem Jüri Eldram rõhutas, et nii suur ja kiire investeering tõestab, et maapiirkonnad hakkavad investoritele üha enam usaldust avaldama ja ka maal võivad suurettevõtted edukalt tegutseda. Vallavanem Eldram on seda meelt, et tänu saeveski tekkele on valla elu märgata vastavalt muutunud. Eelmisel aastal tunnistati Imavere vald edukuselt 13.-ks omavalitsuseks Eestis. Panganduses nii hästi ei läinud. Nädalalõpp tõi teate, et Maapanga juhatuse esimees ja kaks liiget on esitanud avalduse tagasiastumise kohta, selgitab juhatuse esimees Arvo Sarapuu. Esitasime avalduse talle seda kui nõukogu eilne toimub olnud nõukogu nõudis ühisistungit koos juhatusega, kus siis juhatuse aseesimees Tiit Arge tegi ettepaneku kuulutada tühiseks aktsionäride üldkoosolekul, mis toimus 14. aprillil välja kuulutatud aktsiamisjoni tulemused tühistada ja tagasi maksta, siis Nordika kindlustusele aktsiate eest tasutud 35 miljonit krooni mina ja 2000 soliiged olime selle ettepaneku vastu ja olime sellepärast vastavalt 29. mai oleksime kaheksa aasta otsusega pikendas juhatuse emissiooni 30. juunini käesoleval aastal. See oleks nüüd ikka tõsiselt riivanud teiste aktsionäride huve. Loomulikult ka sellelt tulenevalt hoiustate uue ja siit oleks need tekkinud väga ebaseaduslikud tagajärjed, millega Ma küll ei tahaks olla kuidagi seotud. Ja meie juhatus oli sellele vastu, siis valis nõukogu kohe täiendavalt kaks juhatuse liiget, kes on Nordika kindlustuses panka toodud inimesed. Kui ma nägin, et olukord muutub selliseks, kus üks investor surub oma soovi väga rängalt olen ja ma teiste aktsionäride huve ei saa nagu tagada, seetõttu ma ei näinud muud võimalust, kui koos teiste juhatuse liikmetega. Esitasime Maapanga nõukogule avalduse. Seejärel nõukogu ütles, nõukogu koosolek on lõppenud, nad seda asja arutada ja ja me nägime hulka vaeva, et avalduse saaksime nõukogu liikmetele anda. Siis nõukogu esimees Pjotr seedin, siis viseeris need avaldused ja niisuguse kirjaga nagu kätte saanud. Ja kuupäev null neli null kuus, 98 vormeerisin eile sellest olukorrast veel ka Eesti panga presidenti, kes sai teada sellest, et soovin tagasi astuda ja ütles, et kohtuksime veel täna hommikul, täna hommiku andsin ettekande üle siis Eesti Panga presidendile sellest kujunenud olukorrast pangas. Mul on väga hea meel, et tänane nõukogu toimus, see tähendab seda, et nüüd on panga edasise olukorra eest vastutuse võtnud endale üks suuraktsionär suuri Nestor ta nüüd saab kujundada seda panka selliseks, nagu ta soovib. Missugust ohtu väikeaktsionäride ja hoiustajate huvidele, te näete? Ma tahan lihtsalt kõikidele uudistajatele ütelda, et pole, pole hullu, tähendab nende probleemid lahendatakse ära ja siin ei ole üldse midagi karta. Küll aga kindlasti tekivad teatud probleemid, väikeaktsionäridel on mitmesuguseid ohte, aga noh, kuna nüüd ikkagi tervikuna on vastutuse võtnud enda peale Nordica, ehkki siin on nüüd need nõukogu esimees, on Nordica juhatuse esimees Nordica'st töötajad seal. Et noh, et see nüüd paneb väga suure vastutuse ja riski muidugi kindlustuskompaniile kes on ka panga üle võtnud, et nad peavad nüüd hoolega vaatama, et saaksid kõikide huvid kaitstud. Nii et keegi ei kannataks. Samas on kurjad keeled väitnud, et Mardikal endale on majandusraskusi ja see panga ülevõtmine on just selleks, et nüüd selle kaudu oma rasket olukorda kuidagi leevendada. Aga Maapanga rahaline olukord ei ole ka ilmselt mitte nüüd nende parimate killast olnud. No ütleme siis nii, et kui 97. aasta oktoobris mind valiti panga juhatuse esimeheks ja novembri algusest tööle panka asusin siis ma võiks öelda, nelja panga liitmise tulemusel oli see bankiga viidud eelnevalt olukorda, kus börsikrahhist lisandunud tegurite juures tuli tegelikult põhiliselt tegeleda likviidsuse hoidmisega. Ja kuna me siin nüüd ka aasta alguses esitasime nii Eesti pangale kui ka esitasime Majanduspolitseile oma nõukogule ja mitmed korrad arutasime teatavaid probleeme, millest ajakirjanduses on valgustatud, mis millest on algatatud ja palusime algatada neli kriminaalasja, siis ma ütleksin, et et noh, see oleks juba liig olnud, mis, mis oleks eile toimunud ja kommenteerida ütleme, Nordica majanduslikku olukorda. Ma arvan, et et kui nad niisuguse riski võtsid, siis noh, see peaks ikka olema hea ja, ja ma loodan väga, et nendel läheb hästi võimekad juhid ja ei ole probleeme. Õigemini noh, ma tahaks väga, nii, et see nii oleks selles mõttes, et ega bänd pank ei ole mänguasi ja Silva ja vaadata, et et kõik oleks väga korras. Nii et ma siiski arvan, et et Eesti pank, kes andis Nordicale olulise osaluse loa Küll ta siis ikkagi vastavat tausta uuris. Maapanga juhatuse uus esimees Tiit Arge on öelnud, et pank kaalub kriminaalasja algatamist. Arvo Sarapuu, see tähendab teie vastu. Kas ta on teile selgitanud seda, milles seda kriminaalasja nähakse meile ta ei soostunud seda ütlema. Ei, loomulikult ei ole ja ma ütleksin nii, et kuna me oleme nüüd aasta alguses teatud probleemidega tegelenud, siis ma ütleks, et see üldse nii ei käi. Et, et noh, meie Kaju, meie juhatus praegu lahkunud juhatused on avaavalduse teinud nelja kriminaal olles algatamise kohta pangas ja need on asjade kohta ja isikutest ei ole meil üldse juttu olnud. Nii et, et noh, see on nüüd need kummaline väide, kusjuures noh, siis oleks pidanud olema ju niisugune eelnev selgitus, küsimus või, või mingeid asju oleks nagu uuritud esitatud juhatuses oleks pidanud seda vaatama ka meie juhatus ei ole küll arutanud midagi, pigem ütleksin, et et jäägu see tema südametunnistusele. Ma tegin omal vabal tahtel eile selle avalduse koos teiste juhatuse liikmetega. Ma tegin õigesti, ma ei saanud teistmoodi talitada, sellepärast et ma ei saanud antud olukorras enam panka juhtida. Minu meelest on tegemist sellega, et lihtsalt üks ettevõte on jõuliselt panka juhtima sulud. Ja see on väga tore ja ma loodan, et kui kõigil läheb hästi ja kõikide uue arvestatakse, siis on asi suhteliselt normaalne. Siit sellest kõikidest vaja erilisi probleeme teha. Kindlasti. Maapanga uue juhatuse esimees Tiit Arge naebaga asju nõndamoodi. Vabaga nõukogu on olnud koos eile ja täna. Eilsele nõukogu koosolekule esitasid kolm juhatuse liiget Arvo Sarapuu, Margo Tomingas, Erki Veismann lahkumisavalduse, mis rahuldati täna nõukogu istungil. Meile nimetati ka uued Maapanga juhatuse liikmed Andrei Habanen ja Jörgen Lester. Mis tingis niisuguse lahkumisavalduse esitamise teie nägemust mööda? Arvo Sarapuud, me kahjuks ei ole küsitleda saanud. Loen nõukogu otsust kutsuda tagasi alates null viis null kuus 98 juhatas, lõikab Margo Tomingas, Sergei Veisman, Arvo Sarapuu uuel juhatuse esimehel lõpetada Marko Tamming Helge Veismanni, Arvo Sarapuulepingut seoses usalduse kaotusega. Otsuse poolt hääletas neli nõukogu liiget. Milles see usalduse kaotus seisnes? See on olnud, ütleme niimoodi, siis teatud sündmuste loogiline lõpp. Täna oli nõukogul olemas need materjalid, et mitte ainult aktsepteerida juhatuse kolme liikme tagasiastumine vaid ka teha ülesandeks nendega suhe lõpetada usalduse kaotusega. Härra, ärge te olete kinnitanud. Pank kavatseb algatada Arvo Sarapuu vastu kriminaalasja, mis on selle aluseks. Otsus on formuleeritud niimoodi, et vajadusel anda juhatusele volitused vajadusel algatada kriminaalasi. Kas võib olla tegemist panga nii-öelda ülevõtmisega? Noh, mida te ülevõtmiseks peate, nõrgakindlustusel on nõukogus üks liige ta seedeHelenat nõukogu liikmed ei kuulu Einar ka grupi ega ka Nordica tütarettevõtete nimestikke, nagu nagu Ever v Baltic Wanda Ericsson Eesti. Kui te mõtlete seda, et paar juhatuse liiget uut juhatuse liiget on varem töötanud Nordica'st, siis tegelikult noortekas on töötanud Tiit Arge. Kas äkki on ettevalmistamisel ühinemine hoopiski ühispangaga? Hetkel ühispangaga ühinemist ettevalmistamisel ei ole. Hetkel ei ole ka mingi teise pangaga ühinemist ettevalmistumisel. Maapank jätkab iseseisva pangana. Te lähete välja nüüd uus juhatuse koosseis ja, ja nõukogu uus esimees ka mõne päris uue ideega või mida teie tahate selles maapangas teisiti tegema? Kõigepealt me paneme süsteemi efektiivselt tööle ja lõpetame need tegevused, mida on kirjeldanud avaliku meediaväljaanded. Me täna kinnitasime Eesti pangas vabaga uue tegevuskava. Me läheme väga jõuliselt selle peale, et teha maapangast hüpoteek, pank seal sõduranis, mida pank tahab hõlmata. Esimene ülesanne on tagada panga täielik efektiivne juhtimine. Panga olukord paraneb. Peale seda tundub. Pank täidab kõiki likviidsusadekvaatsust arvatiive, klientide maksed, laekuvad mingiks paanikaks, ma kardan, et seekord ei ole mingit põhjust ja panka ei liideta, ei panda moratoorium alla, ei likvideerida. Tegevust kuna nii-öelda paika pandud täna Eesti pangas toimunud nõupidamisel Laupäeval pidas oma üheksandat foorumit Eestimaa Rahvuste Ühendus paarikümmet kultuuri ja rahvusliku seltsi pühendav rahvuste ühendus on koosseisult teadagi kirju. Sama keri arvamuste vahetamise poolest ka iga foorum. Tuleval sügisel tähistab Rahvuste Ühendus kümnendat aastat. On olnud kirev aeg, veel 13 kuud tagasi oli ühendus kokkuvarisemise äärel, nüüdseks on siiski jalad alla saadud oma büroo jaoks ruumi olemas. Kisklemist jätkub veel Hend kultuuriliikumisena nimetama lüüraga kuid tugevama organisatsiooni loomisega oleks seegi probleem lahendatav. Kriitikast hoolimata olid kõik sõna võtnud ja sõna saanud ühes küll üksmeeles rahvuste ühendust kui assotsiatsioone tarvis, ainult et kultuurilise tegevuse prioriteet peaks asendama poliitilise aspektiga olles neidki arvamusi, et tuleks luua suisa oma partei, kellel oleks väljund parlamenti valimiseks tantsida järgmise tulemuse. Eestimaa rahvuste ühenduse presidendiks valiti Jaak Prozes asepresidentideks Istvan Ban ja Erika Weber. Senine president Timorsi Fullen valiti jaga ühenduse aupresidendiks. Jaak Prozes, kuidas selgitate ideed ja võib-olla ka vajadust luua rahvust ühenduse alusel oma parteis? Aga tõsi ta on, et valimised ju tulevad ja inimesed, kes võib-olla aasta tagasi veel selle peale mõelnud, on hakanud üha rohkem selle peale mõtlema, ilmselt muidugi niisuguseid radikaale seda ideed, mida kogunisti võis kohtadelt Est eesti rahvust ühendus peaks omaette nagu poliitilise jõuna minema parlament, et noh, et olgem ausad, see reaalne küll, aga võib-olla peaks mõne poliitilise jõuga võib-olla rohkem koostööd tegema, kelle programmilised eesmärgid oleksid meile südamelähedaseks, kui mina, olen küll apoliitiline inimene ja ei kuulu ühessegi erakonda. Mis on nüüd siis teie kui uue juhi esimene ülesanne ja kõige suurem programm, kuidas seda rahvuse tähendust hakata uuele tasandile tõstma või siin saalis kostus küll üsna mitmet sorti kriitikat vähese tegutsemise ja vähese nii-öelda läbilöögivõime eest eelmisele juhatusele ja presidendile, asepresidendile. Ütleme ausalt, see foorumi aega ei olnud praegu kõige parem aeg selle korraldamiseks, väga raske on hakata nüüd kohe Pägevad seda vankrit vedama. Suur suvi on ees ja sa ei saa neid ametnike kätte, kellega ta siis oleks vaja läbi rääkida. Üks olulisemaid asju on muidugi põhikiri asi. Kui sa seda põhikirja asja korda ja rahvustähendust registreeritud, siis ei organisatsioonil tõesti mitte mingit tulevikku. Teine asi on ikkagi ikkagi see, et Saksamaa esinduskogu korralikult käima. See on siis niimoodi, et igast siis seltsist või ühendusest on üks, üks liige saksad toimkonnad funktsioneerima minu ülesanne. Et saavutada niukene, pidev pidev töökord. Kui tehakse pidevalt tööd, siis on ka need seltsid tugevamad ja kui need seltsid on lugevad, siis on ka see rahvuste ühendus tugev. Siin oli juttu ka sellest, et paljud seltsid on hädas oma suure hulga mittekodanike ja hallide passide probleemi ja kõige muuga. Kas te näete sellele mingisugust lahendust ja kuidas te saate sellele kaasa aidata? Ma tean, et see on kõik, see on kõikide seltside seltside, seltside probleem muidugi eelkõige nende seltside, kus on nagu rohkem siis vene keelsemaid, siis inimesi, et see võib-olla ei ole niivõrd suur probleem näiteks Ungari seltsis, kus noh, rahvusintelligentsi osa on väga kõrge, paraku esialgu ilmselt ei saa siin meie seadusandluses niivõrd kiiresti mingeid muudatusi teha, küll, aga vastavalt põhikirjale oleme kohustatud kaitsma oma liikmes-organisatsioonide huve, sellest johtuvalt me ka tegutseme ja, ja püüame nõnda siis parima. Püüan lähtuda sellest põhikirjast, mille me täna vastu võtsime. Aga juunikuu esimene nädal on Tallinna jaoks ikka tähendanud ka vanalinna päevi, nii ka seekord lauldi ja fanfaaritati need avatuks iidsel raekoja platsil kust keskpäeva paiku suundus rongkäik papagoilaskmisele ja valima maikrahvi ning krahvinnat. Vanalinnas jätkub üritusi loomulikult kauemaks kui ainult selleks nädalavahetuseks. Just niisugune saigi seekordne nädala vaade, millesse tegid kaastööd Vallo Kelmsaar, Uku toom, Marko saaret, Endel Saar ja Olev Kenk. Saate toimetas, anne Osvet, operaatoritöö tegi Anne Kleinberg ja meie ütleme kuulmiseni.