Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte kolmapäevast, teisest aprillist minale. Mall Mälberg ristis algab täna NATO tippkohtumine, kus peateemad on Afganistani missioon ja NATO laienemine. Seekordne kohtumine on eriline selle poolest, et eelnevalt ei ole paljudes küsimustes üksmeelele jõutud ja kokkulepped peavad sündima alles Bukarestis. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas täna taas NATOle olemise eest, lisades, et Moskva vastusele saab olema tugev ja pragmaatiline. USA president, kus ütles, et Gruusiale ja Ukrainale tuleks anda NATO liikmelisuse tegevuskava kuna tegemist on demokraatlike revolutsioonide toetamisega. Haridus ja teadusministeerium on saatnud kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille eesmärk on tagada kõrghariduse kvaliteedi ühtlane tase. Tudengit kõikide kavandatavate muudatustega rahul ei ole, samuti ootavad nad korraliku õppetoetuste süsteemi rakendamist. Eesti näitustele avati mess, Eesti ehitab 2008. Kokkuvõtvalt peegeldab Eesti tänast majandusolukorda ja selle kaudu seda, et Eesti ehitusturg on rahunemas. Tellija paneb rohkem rõhku kvaliteedile ja keskkonnasäästlikkusele ning stabiliseerunud on ka hinnad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimus täna vabariigi liikluskomisjoni esimene nõupidamine. Muuhulgas arutati liiklusohutusprogrammi olulisemaid ülesandeid selleks aastaks. Komisjon tõdes, et olukord meie liikluses on äärmiselt tõsine. Viljandis igas muusikatriaad, sel aastal keskendutakse kõige enam pärimusmuusikale. Homme on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Sooja tuleb kuus kuni 13 kraadi. Alustame Bukarastiga, kus just praegu algab NATO tippkohtumine. Selle peateemad on Afganistani missiooni ja NATO laienemine. Vaidlused kujunevad ilmselt keeruliseks, sest enamikus küsimustes ei ole eelkokkuleppeid õnnestunud sõlmida. Vaidlused algavad juba tänasel pidulikul õhtusöögil uudistamas puhulgi jälgib tippkohtumist Bukarestis Kai Vare. Mitme kõrge NATO sõjaväelase hinnangul on alliansi väekontingendi suurendamine Afganistanis vältimatu. Mitte kõik liitlased ei ole selleks aga valmis. Probleeme tekitab ka see, et osa riike oma vägede kasutamisele piirangud näiteks Saksamaa ja Itaalia ei ole nõus saatma oma üksusi tulisematesse lahingupiirkondadesse. NATO peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer on korduvalt avaldanud vastuseisu piirangutele kuid tunnistab, et tuleb olla realist. Kui mul tuleb valida, kas piirangutega üksused või üldse mitte üksusi, siis oma valik selge, ütles sahver. Bukarestis loodetakse välja tulla uue afganistani tegevuskavaga. Senisest enam on kavas keskenduda afganistani armee ülesehitamise kõrval politseijõudude loomisele ja tugevdamisele. Tõenäoliselt tekitab vaidlusi tee kaasata rahvusvaheliste julgeolekujõudude staapi üks afganistani ohvitser. Prae konstaabli julgeoleku kaalutlustel afgaanidele täielikult suletud. Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik ütles, et üks olulisemaid küsimusi tsiviilorganisatsioonide nagu ÜRO ja Euroopa liit koostöö NATOga. On selge, et Afganistani probleemi sõjaliste vahenditega üksi ei lahenda. Afganistani probleem on paljuski küsimus arenguabist ülesehitustööst poliitiliste organite ja riigiorganite toimimisest ja nende küsimuste lahendus ei peitu NATO-s, neid peavad lahendama teised organisatsioonid. Aga kuidas seda koostööd täpselt korraldada, see saab kindlasti olema üks Bukaresti tippkohtumise tähtsaid teemasid. NATO laienemise üle on enne tippkohtumist samuti tuliselt vaieldud Albaania, Horvaatia ja endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia liitumiskutse oleks nagu otsustatud. Ikka on vastu Makedoonia nimele, kuna Kreekas on samanimeline maakond ja sellest kardetakse tõusvat territooriumi tüli. Missugune lahendus siin leitakse, selgub tippkohtumise käigus. Vaidlus on oodata ka Ukrainale ja Gruusiale liikmelisuse tegevuskava andmisel. Kesk-Ida-Euroopa riigid hooldavad seda, mõned vanad suured liikmesriigid, teiste hulgas Saksamaa, on aga kindlalt selle vastu. Gruusia suhtes on üks vastuargumente niinimetatud külmutatud konfliktid Abhaasias ja Lõuna-Osseetias Ukraina puhul aga see, et riigi ja isegi täpselt kas tahab NATOsse astuda või mitte. Ukraina ja Gruusia puhul on teravat vastuseisu väljendanud ka Venemaa ning kuigi NATO peasekretär rõhutas, et kolmandatel riikidel ei ole alliansis vetoõigust, on vaatlejad seda meelt, et ka siin tuleb olla realist ning pigem liikmelisuse tegevuskava andmine Gruusiale ja Ukrainale edasi lükata. Samas aga anda neile kahele riigile kindel signaal, et nende tee NATO suunas jätkub. Seekordsel tippkohtumiseni veel üks raskesti etteaimatav tegur, nimelt Venemaa presidendi Vladimir Putini kohalolek. Mõned analüütikud loodavad, et Putini saabumine annab märku Venemaa huvist saavutada kokkulepe vähemalt raketikilbi osas mis on viimastel aastatel Vene-NATO suhteid rikkunud. Missuguseid otsuseid ja kokkulepped sünnivad, selgub tippkohtumise lõpuks. Edasi sellest, mida välisagentuurid on NATO tippkohtumisega seoses täna rõhutanud. Indrek Kiisler annab ülevaate. Minister Sergei Lavrov kasutas täna Riigiduuma kõnepulti viimase võimalusena saata Bukaresti tippkohtumisel osalejatele hoiatus NATO laienemise osas. Ta ütles, et ma kinnitan, et laienemine ei jää vastuseta, kuid reageeritakse massiliselt, mitte nagu väikesed koolipoisid koolis, kes solvuvad ning paugutavad ukse, jooksevad klassist välja ja hakkavad nurgas nutma. Rovus sai täna toetust ka oma Saksamaa kolleegilt Frank-Walter Steinmeier-ilt, kes ütles, et Lääs peaks hoiduma suurendamast vastuseisu Venemaaga pärast pingeid seoses Kosovo iseseisvumisega, on selge. Me oleme jõudnud välispoliitilistes suhetes Venemaaga teatud piirini, ütles Steinmeier. Tema sõnul ei ole sel aastal mõjuvaid põhjusi tekitada lisapingeid Venemaaga. Samas tippkohtumise eel tegi tugeva Ukrainat ja Gruusiat toetava avalduse USA president George Bush, kes ütles, et neid riike tuleb tunnustada demokraatlike reformide eest pakkuda neile liikmelisuse tegevuskava. Ta pakkus ka Venemaale enda sõnul enneolematut koostööd. Bush ütles Pete Venemaa ja NATO koostööd endise nõukogude liidu sõjaväerajatiste integreerumisele. Euroopa raketitõrjesüsteemi Busch kinnitas ta. Euroopasse rajatavad USA raketikilbi elemendid, nagu ka NATO laienemine ei ole suunatud Venemaa vastu. Ta rõhutas, et külm sõda on lõppenud ning Venemaa ei ole enam USA vaenlane. Bush pöördus oma kõnes ka Kreeka liidritele. Pooled Kreeka pehmendaks oma suhtumist Makedoonia NATOsse vastuvõtmisesse. Teatavasti takistab seda Makedoonia ja Kreeka nimetüli. Kreeka teatas aga, et mingeid järeleandmisi ei maksa tippkohtumisele oodata. Haridus ja teadusministeerium on saatnud kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille eesmärk on tagada kõrghariduse kvaliteedi ühtlane tase. Täna tutvustati kavandatavaid muudatusi ajakirjanikele. Kohal käis Vallo kelmsaar. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on valminud seadusemuudatuste peamine eesmärk tagada tudengitele kõrghariduse kvaliteedi osas kindlus. Vabariigi valitsusel antakse juhul, kui riigikogu sellega nõus on, õigus nii anda luba õpet läbi viia kõrgkoolidele, kui sedagi. Ära võta olulisem kui ekspertiis koolitusloa taotlemise ajal selle andmise ajal olnud akrediteering mis on toimunud ja kaks-kolm aastat pärast õppeasutuse tegevuse algust. Nüüd tehakse väga tõsine ekspertiis ja valik ära juba koolitusloa andmisel. Akrediteerimise protsess muutub täiesti sõltumatuks. Eesmärk on, et Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur saaks ühineda Euroopa kvaliteediagentuuride võrgustikuga. Selle eeltingimuseks on, et otsuseid tehakse seal täiesti sõltumatult ja formaalselt kinnitust ei anta enam. Ministeerium. Tallinna tehnikakõrgkooli rektor Arvi Altmäe peab eriti oluliseks seda, et kavandatud muudatuste jõustumisel saavad õppejõuna töötada ka tippspetsialistid. Selles osas oli senises seaduses kvalifikatsiooninõuded õppejõududele natukene ülepaisutatud nadolid isegi rangemad kui ülikoolidele, sest teaduskraadi nõude tulid nii professori, dotsendi, lektori ja nii edasi tasemetele. Aga samal ajal olin veel lisanõue, töökogemuse nõue niisuguste nõudmiste komplekti täita. Rakenduskõrgkoolide oli suhteliselt raske. Altmäega nõus ka Tallinna tehnikaülikooli õppeosakonna juhataja Maiki Udam, kuid tema sõnavõtust tuli ilmsiks vähemalt ühes küsimuses on kõrgkoolide ja tudengite esindajad eri meelt. Tänu üliõpilastele saime nüüd täpsustada sisse, et kellele on võimalik õppemaksu tõsta kahe õppeaasta vahel, et muidu oli see selline segane lugu, edasid arusaadav, et uutele üliõpilastele või ülikool äratasid vastavad minema. Selles on meil vaidlusi, nii vaid aga vähemalt eelnõus on sisse kirjutatud, et tõesti õppivatel üliõpilastel on võimalik tõsta kuni 10 protsenti, aga uutel üliõpilastel võinud see summa pisut teistsugune olla. Et üliõpilased valminud seaduseelnõus päris kõigega nõus ei ole, tõstis esile üliõpilaskondade liidu juht Heinar Veldre. Loomulikult ootavad tudengid ka korraliku õppetoetuste süsteemi ja veel üht nimelt praeguste Potjonkindluse ilmingute asendamist tõelise kvaliteedikultuuriga. Kui ta täna on selline, et kardetakse, et väljaspool keegi tuleb, et siis me oleme maja puhtaks selleks päevaks või selleks nädalaks simuleerime seal kvaliteeti näitama, kõik hästi, valitakse ka välja parimad üliõpilased, kes alati räägivad ülikoolist headmi, kõrgkoolist see on, kõik on pilt, on ilus ja klemmid jäävad, tudengid jäävad ikka muretsema, edasi õppejõud samamoodi. Kõrgkoolijuht saab nagu kergendatult hingata, et läks mööda. Seda mõtteviisi on ka vaja muuta kõrghariduse. Kvaliteediagentuur peaks kindlasti olema ka see pool, kes seda kultuuri ja mõtteviisi hakkaks juurutama. Ja väga palju oleneb siin siiski kõrgkoolijuhtidest. Täna esmakordselt kogunenud vabariigi liikluskomisjon kinnitas esimeheks majandus- ja kommunikatsiooni ministri Juhan Partsi, aseesimeheks valiti siseminister Jüri Pihl ning sekretäriks liiklusspetsialist Villu Vane. Minister Partsi sõnul on komisjoni suunata erinevaid valitsusasutusi, kaasata koostööle omavalitsusi, avalikkust ning tegeleda küsimustega, et olukord liikluses paraneks. Komisjon tõdes, et olukord meie liikluses on äärmiselt tõsine. Margitta otsmaa jätkab. Täna istus koos esimest, vaata siis liikluskomisjon, millega liikluskomisjon täpselt tegeleb. Võib-olla kõige konkreetsem, aga me vaatasime üle, mis on hetkeseis sellel projektil, et rakendada nii-öelda kiirguse kontrolliks elektroonilist järelevalvet, mis on kindlasti peaks, peaks parandama oluliselt just niisugust järelevalve kvaliteedi liikluses. Millised on need teised olulisemad või üldse olulisemad programmid, millega on vaja tegeleda sel aastal edaspidi? Neid teemasid on tegelikult väga mitmekesiseid, et ma ei räägi ju sellest, mida võib-olla iga inimene näeb, et olgu see teede korrashoid ja teedeehitus oleks selline, et ta soodustaks ohutut liiklemist ja leppisime kokku, et järgmine liikluskomisjon, mis on siis kolme kuu pärast, saaksime me ikkagi mingisuguse analüütilise pildi liiklusharidusest ja kasvatusest seal siis alates lasteaedadest, koolidest see nii-öelda hariduse ja kasvatuse küsimus, see on kindlasti väga põhimõtteline asi, et kas on võimalik siin nii-öelda teha lühikesi samme, kiireid samme, pikemaajalisi samme, aga see on siis nagu üks kindlasti oluline teema väga oluline küsimus on kindlasti, mis puudutab ka ka nii-öelda koost nüüd kohalike omavalitsustega, kuulasime täna väga põhimõtteliselt, kuidas me näeksime seda ja tahame selle juurde tulla tagasi, istuda maha linnade liidu maaomavalitsusliitude suuremate omavalitsustega, pakkuda välja omapoolse nägemuse, kuidas tehakse nii-öelda maakondade ja omavalitsuste tasemel nii-öelda liiklusohutust, tööd korraldama. Maakondadest peaks olema liiklusega tegelevad komisjonid, sõltuvalt omavalitsusest peaks olema samuti teatud liiklusohutusprogramm liiklust puudutab igat inimest, järelikult see ei ole ainult kitsas ametkonna kitsas politsei või kitsas maanteeameti töö ja ma arvan, et see on see liikluskomisjoni suur väljakutse, et seda nii-öelda tööd hakata vaikselt tegema samm-sammult, ilma väga suuri ootusi andmata välja kutsunud on tegelikult ikka väga suur, et meie, meie liiklusnäitajad, me teame, on ju suhteliselt kesised võrreldes meie ütleme riikidega, mida, mida me võib-olla võiks rohkem endale eeskujuks võtta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avas täna ka ehitusmessi. Ta ütles avakõnes, et viimase viie-kuue aasta tormilisele elamuehitusele järgneb nüüd settimise periood. Tema sõnul on Eesti elamufond kaugel sellest, mida meie inimene väärib. Messil käis Margitta Otsmaa Eesti ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Viktor valgi. Ainen ütles, et ehitusturg ja ehitamise kvaliteet paraneb ja hinnad on stabiliseerunud. Euroopa Liidu fondid planeeritud investeeringud, kui need jätkuvad, siis ehituses ei tohiks hullu asi olla, saabki puhtaks selle asja sees, tegelikult ehitajaid oli liiga palju vahepeal, siin ei olnud kvaliteedi neid meie turuga ikka põhiliselt elamuehitus ja see aastase tagasilöök on tunda kõige rohkem just, aga selliseid mahtusid 7000 korterit aastast me võime oodata 2012 2013 võib olla, kas lilli on muutunud teadlikumaks, loeb raha ju lehti ja praegu on parim aeg ehitada, ehitajad on odavamad, kvaliteetsemad materjalid on odavamad saadaval kohe täna eelmine aasta oli järjekord kaks-kolm kuud ja neli kuud ja eks see tekitas ka sellise võimaluse tulla turgudele nendele, kes ei olnudki tõsiselt selle alal tegevad, olid lihtsalt spekuleerisid korterid, mis valmis on ehitatud, tähendab nad lihtsalt vananevad ja isagi inimesed, õieti siis, eks see on kallis ahju, aga seal on kõigile meile, Eestile kahjuks. Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane lisas veel, et ehitusturg rahuneb. Me näeme nüüd rohkem kerkimas inimsõbralik ehitisi. Just sellised omadused nagu energia, säästvus, mürapidavus, soojus, pidavus, millest aastasi küll on, aga palju rohkem räägitakse, et need ka tõsiselt au sisse tõusevad, et me neist esiteks rohkem aru saame ja teiseks, et me oskame neid ka rohkem hinnata ja austada. Põllu peale rajatud sõnade ostubuum on ilmselt lõppemas ja nüüd pannakse rõhku ilmselt kindlamana ja kvaliteetsemalt elamule. Ta oskab küsida ja teiselt poolt kodumaja ehitis on suur ja kompleksne asi ja, ja kuigi me kõik tast midagi teame, siis võib-olla see teadmistega kompleks vajaks veel tugevat arendamist, selle tõttu on ehitamisega seoses ehitistega seoses on alati kasulik nõuannet küsida nende inimeste käest, kes seda põhjalikult tunnevad tõepoolest terviklikult piisavalt hinnata tehnilist taset, oma vajadusi, kõik, mis selle ehitisega seostega. E-Betoonelemendi turundusjuht Mart Arro arvab aga, et elamuehitus on tagasi tõmbuma siia, nüüd ehitatakse juba rohkem mitteeluhooneid. Üha sagedamini tellivad, oskavad ise öelda, mida nad tahavad ja, ja meie oleme need nõustajad, kes aitavad tellijatel leida parima lahenduse. Aga mida tellija tahab, tellija soovib ikkagi aeg on näidanud üha rohkem lõpplahendust ja üha rohkem väärtustab kvaliteeti keskkonnas sõbraliku ehituslahendus ajas kestvat ehituslahendus. Viljandis algas täna muusikatriaad, mida selle raames pakutakse, uuris lähemalt Piret rist. 16 aastat tagasi oli muusikatriaadi eesmärgiks tutvustada kultuuriakadeemia muusika erialasid, kuid noorte muusikute kokkusaamine on teinud läbi sisulisi muutusi ja tänavu muusikat, jaadil hoopis uued eesmärgid, rääkis muusikatriaad. 2008 projektijuht Kadri roht ei ole enam pühendunud nii väga kolmele muusikaliigile, see on siis kirikumuusika, pärimusmuusika ja džässmuusika vaid pigem keskendunud pärimusmuusikale ja muusikatriaadi nimi tähendab sel aastal meie jaoks siis kolmel päeval pärimusmuusikat selle erinevates võitmetes. Muusikatriaad algas täna hommikul esimese kontserdiga Kolga-Jaani põhikoolis ja triaadi raames antakse kuus koolikontserti. Kooli kontserdite programmis osalevad kultuuriakadeemia tudengid vabatahtlikult. Tegelikult on hooli kontserdite põhieesmärk anda põhikooli õpilastele muusika kuulamise võimalus lisaks sellele, mida nad igapäevaselt raadiost kuulavad. Homne päev on pühendatud tudengite enesetäiendamisele, sest toimuvad töötoad ja jututuba. Esimest töötuba teeme Rait Pihlap, kes on Eestis tuntud kandlemeister ja tema püüab oma tunni aja jooksul rääkida sellest, kuidas üks pill endale hinge sisse saab. Ja teine töötuba on Priit Juurmanni poolt, kes on tuntud bee julma nime all ja tema räägib sellest, millele juhtide tähelepanu lukku salvestades ja arutletakse popmuusika üle. Tõnis kahu ja Berk Vaher on sel korral vastakuti seatud ja nemad püüavad siis arutleda teemal oma ja võõras Eesti popmuusikas, eks siis ole koha peal näha, mis tuuled juttudes puhuma hakkavad. Kõige tähtsam osa muusika triaadis. No ja ka on tänavu neljandal aprillil toimuv noorte muusikute konkurss. Konkursil osalevad muusikaerialade tudengid ka teistest kõrgkoolidest. Sel aastal tuli tudengitel esitada oma sead Eesti pärimusmuusikast, omalooming ning soolalugu ja 28-st väga tugevast eelvooru demost valiti välja 14. Reaalselt konkureerima tulevad konkursi peapreemia on traditsiooniliselt 1000 eurot ja teise preemia parima oma loomingu eest paneb välja Pärnus asuv Vello Kuura muusikapood. Tänavu kuuleb noorte muusikute loomingut žürii koosseisus Maian Kärmas, Tuulikki partoshik, Vello Lembit Saarsalu, Veljo Tormis, Jari Percanegi, Jari Percamägi endamusitseerimis. Raskust saab aga kuulata neljapäeva õhtul Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis piletist Viljandi. Tallinnas ja ka mitmel pool mujal on õhukvaliteet viimastel päevadel halvenenud. Selle põhjuseks on avatelt üles keerutatud tolm kui ka kulupõletamise ja Venemaa metsapõlengute suits. Kella 11-ni võetud proovide kohaselt on peentolmuosakeste keskmine kontsentratsioon Tallinnas umbes 170 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Peentolmu osakeste piir ööpäeva kohta on 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Tänane keskmine selgub homme hommikuks, kuid kuna peenosakeste kontsentratsioon Tallinnas pidevalt tõuseb, võib eeldada, et ka see ületab ööpäeva piirnormi. Ja ilmast. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemp ratuur on null kuni pluss neli, kohati miinus kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17139. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.