Tere õhtust, kell sai kaheksa, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kõik ministeeriumid on esitanud rahandusministeeriumile eelarve kärpeettepanekuid, kuid osa ministeeriume soovib külmutada oma kulutusi vähem kui nõuti. Minister Andrus Ansip ütles pärast kohtumist Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni ka, et naftatankerite liiklust Soome lahel peaks reguleerima nii, nagu seda tehakse Bosporuse väinas. Taani peaminister ütles, et laevaliikluse küsimused tulevad arutlusele läänemeremaade tippkohtumisel juunikuus Riias. Tallinnas räägiti laste vaesusest. Uuringud on kinnitanud, et vaesuse edasikandumine vanematelt lastele eeldused vaesus kultuuri ehk alistava kohanemise tekkimiseks. Rohkem kui 200000 Läti kodanikku andis oma allkirja põhiseadusemuudatuse toetuseks, et rahvas saaks õiguse algatada seimi laialisaatmisel. Ja ilmast. Täna on Eestis sajune ilm, puhub ida- ja kirdetuul. Sooja on neli kuni kaheksa, Lõuna-Eestis kuni 11 kraadi. Rahandusministeeriumi ootas juba eile teistelt ministeeriumidele ettepanekuid oma eelarve kärbete kohta. Indrek Kiisler küsis, kuidas kokkuhoiukavade esitamine läks ja mis edasi saab. Valitsusliidu eestseisus otsustas, et kõik ministeeriumid peavad hoidma kokku seitse kuni üheksa protsenti oma selle aasta eelarvetest. Õigeks ajaks esitas oma kokkuhoiukava kaheksa valitsusasutust, milline on olukord enne Päevakaja algust. Uurisin seda rahandusministeeriumi riigieelarve ja halduspoliitika asekantslerilt. Ivar Sibul. Põhimõtteliselt on kõik ministeeriumid oma kärped esitanud ja praegu selles suhtes me nüüd analüüsime ja vaatame seda pilti, et misse koondpilt siis saaks olema. Kas need kärped üldse, mille arvelt on võimalik teha, ehk ütleme, kui meil on teada see, et kui palju on see summa, mis riigi peale kokku on vaja korjata need, siis me peaksime vaatama, et kas need on tegevuskuludest, kas need on investeeringutest, kas need on pooleli, olete investeeringuid või algavad investeeringud, et põhimõtteliselt me analüüsime ettepanekute sisu? Mis saab aga nendest ministeeriumidest, mis kärpisid oma kulutusi vähem, kui nõuti? No eks me selles suhtes teeme ka omapoolsed ettepanekud kabineti jaoks, et on ju erinevad variandid, et nii-öelda ministeeriumid teevad veel oma kodutööd või teine variant on ka see, et vaadata üle mingid muud võimalused. Rahandusministeeriumi asekantsleri kinnitusel kokkuhoiukava enne järgmise nädala neljapäeva ei avalikustada. Siis arutab seda valitsuskabinet. Nelja valitsusasutuse, justiitsministeeriumi, riigikantselei, rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi ettepanekud vastasid kokku lepitud ulatusele sisu. Analüüsi käigus selgitatakse, kas kokkuhoiukohad on leitud valitsussektori tasakaaluarvestust mõjutavatest kuludest. Nii teatab rahandusministeerium ja eelarve kärbete küsimustest pääsenud Virumaal. Ka rahandusminister Ivari Padar küsis. Ago Gaškov. Rahandusminister Ivari Padar, Virumaa ida ja Lääne-Virumaa koos on Harjumaa järel suuruselt teine regioon ja majanduslikult oluline regioon. Kas võimalikud eelarve kärped puudutavad ta siinse infrastruktuuri arengut, ma mõtlen näiteks Jõhvi Kukruse lõiku ja Viitna ümbersõit. Teedeehitus on Eesti vabariigis paika pandud seadusega. 25 protsenti kütuseaktsiisist laekuvate vahendite teedeehitusse. Jah, me võime arvata, et mingil määral võib ka kütuseaktsiisi laekumine väheneda, aga siiski ma usun, et 10 12 miljardit kroon järgnevaks kolmeks aastaks on ju see maht, mida me teedeehituses suunata. Millised objektid konkreetselt ehitatakse Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumi ja maanteeameti otsustada, kas sellised infrastruktuurimoodulite kärped võivad meile mingil moel kätte maksta. Hiljem, kui majandus kasvab ja infrastruktuur jääb jalgu, sama küsimus käiku hariduse kohta. Mina ei ole valitsus mingeid otsuseid teinud, mis puud kärpinud. Alles eile õhtul kella viieks me saime kokku. Esialgsed ministrite arvamused on täna rahandusministeeriumi analüüsi pea, eks ma nädalavahetusel saame ise endale pilgu peale, vaata tite, mingeid otsuseid pole tunne. Samas on selge, et võiks ju teistpidi küsida, et kas keegi oskab ütelda Eestis, milline on, ei ole tähtis kõikvõimalikke kulutusi, mis puudutab riigihaldust, vähendatakse ja kui sellest vähendamisest jääb puudu, siis ei saa välistada ka võetakse lisa juurde investeeringute pealt. Aga kui me võtame investeeringute plaane vähematel aastal investeeringute plaani lähiaastatel on kõik 10 12 miljardit krooni aastas. Selge, et kui me räägime kärpimise puhul ühest kuni kolmest miljardist kroonist aastas, siis see ei tähenda seda, et Eestisse investeeritakse, investeeritakse lähiaastatel tugevasti. Investeeringud ei ole ohus, kas halduskulude kärpimine võib puudutada mingil moel Jõhvi ja Narva Rakvere uut politseimaja Lukama? Kindlasti on üks osa investeeringuid, mille puhul me saame ütelda, et jah, et nende valmimine ei saa olema nii kiire, kui on loodetud, et me saame nende puhul rääkida. Valmine ja nendega ehitamise alustamine on lükatud edasi. Eestis on visiidil Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, kes andis koos peaminister Andrus Ansipiga pressikonverentsi ja Indrek Kiisler käis kohal. Taani ja Eesti seisukohad mitmetes rahvusvahelise elu küsimustes on väga kokku langevad. Näiteks osalevad mõlemad riigid Iraagi Afganistani operatsioonides ning toetavad NATO ittalaienemist. Kahte riiki teeb murelikuks aga Läänemere keskkonna seisund ning tiheneb laevaliiklus. Peaminister Andrus Ansip. Soome lahel on meil olemas koostöö kolme riigiga Soome, Venemaa ja Eestiga praegu kohvrep süsteem laevadega jälgimiseks, kuid meil ei ole taolist head süsteemi. Kogu Läänemere jaoks. On selge, et tankerite liiklus Soome lahel Läänemerel ei saa kasvada lõpmatuseni. Minu meelest me võiksime vaadata seda, kuidas on tankerite liikluse üldse laevaliiklus reguleeritud Bosporuse väinale vaatama seda, kuidas me saaksime seda liiklust osata hoita teda normaalsetes ohutustes piirides. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ütles, et neid küsimusi tuleb lahendada rahvusvahelises merendusorganisatsioonis presidendiks. Kas poolsiks, siis täitsa hästi hakkama saanud. Rasmussen ütles, et kindlasti laevaliiklusega seonduv kõne alla ka Riias. Juunis toimuval Läänemeremaade nõukogu tippkohtumisel uurisin Taani peaministrilt, kuidas Taani valitsus suhtub plaanitavas Vene-Saksa gaasijuhtmesse. Peaminister vastased kogu projekti tuleb hinnata turumajanduse põhimõtetest lähtuvalt kuid ka keskkonda ei tohi unustada. Rasmussen ütles, et praegu osaleb Taani valitsus gaasitrassi keskkonnamõjude hindamises ning selle põhjal tehakse ka oma otsus. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. 213000 Läti kodanikku andis oma allkirja põhiseaduse muudatuste toetuseks, mis annavad rahvale õiguse algatada seimi laialisaatmine. Kogutud allkirjadele lisatakse veel välismaal kogutud toetusallkirjad ja need ligi 12000 allkirja, mis olid varem kogunud ametiühingud. Lõplikud tulemused avaldatakse kolme nädala pärast, kui keskvalimiskomisjon on kõik allkirjad üle vaadanud ja neid kontrollinud. Põhiseaduse muuda. Otsuse tegemise protsessi algatamiseks on Lätis tarvis koguda vähemalt 149064 allkirja kümnendik viimasel seini valimisel osalenute arvust. Komisjon kinnitab, et allkirju on piisavalt, esitatakse muudatuste eelnõu presidendile, kes peab selle hääletamiseks seimile saatma. Kui seim ettepanekud tagasi lükkab, korraldatakse nende üle rahvahääletus. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kannustas täna Türgi välisministri korraldatud lõunasöögil Türgit leevendama sisepoliitilisi pingeid, et tugevdada riigi püüdlusi pääsemaks Euroopa Liidu liikmeks. Türgis on viimasel ajal kogunenud pinged valitsuse suhtes. Peaminister Tayyip Erdogani õigluse ja arenguparteid süüdistatakse katses õõnestada põhiseaduses sätestatud ilmalikku korda. Rusud saatev laienemisvolinik Olli Rehn vihjas vaat siis, et partei keelustamise korral võivad edasised liitumisläbi äkilised hoopiski seiskuda. Läbirääkimised on niigi visalt edenenud, sest takistuseks on lahkhelid Küprose asjus ja Prantsusmaa ning mõne teise liikmesriigi vastuseis Türgi liikmelisusele. Suurbritannia arst, India päritolu Sabel Ahmet tunnistas kohtus, et teadis eelmisel aastal Glasgow lennujaamas toimunud terrorirünnakust, kuid ei teatanud sellest politseile. Eelmise aasta 30. juunil rammis terroristi bensiinikanistreid täis maasturiga Glasgow lennujaama terminali, üritades seda süüdata. Õnneks jäi suurem plahvatus toimumata ning terroristid vahistati kokku sealses Glasgow intsidendiga. Vahistatud kaheksa isikut, kellest enamik osutus arstideks. Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis sai Eesti jalaväekompanii Est-Kai viis operatsiooni käigus lõhkekeha plahvatuses kergelt haavata Eesti kaitseväelane. Eesti meedikud andsid haavatule esmaabi, praegu on kaitseväelane kompanii juures. Haavatu helistas Eestisse ja teavitas ise oma lähedasi juhtunust. Tallinnas arutleti rahvusvahelisel tasemel laste vaesuse üle, vahendab Mall Mälberg. Eestis on laste vaesus suurem kui üldine vaesus. Katre Pall sotsiaalministeeriumist ütleb, et vastupidi on ainult mõnes üksikus Euroopa Liidu riigis. Eesti on seadnud endale eesmärgiks just nimelt, et, et laste vaesuse elanikkonna vaesuse vahedaks vähenema. Laste vaesus on täiskasvanute vaesusest mõnevõrra erinev. Tartu Ülikooli sotsiaalteadlane Avo Tamm kinnitab, et kahtlemata tähendab vaesus lapsele probleeme ennekõike väiksemaid võimalusi, kuid olulisem on see, mis saab edasi. Paljud uuringud on näidanud seda, et vaeses kasvukeskkonnas kasvanud inimestel on, on hiljem elus raskem ja küsimus ongi selles, et mida peaks tegema, et seda vaesuse pärimist või vaesus edasikandumist vältida. Eesti on laste heaolu uuringu järgi 24. kohal Euroopa liidus, enne meid on Läti ja peale meid leedud laste vaesuse ja heaolu raporti kohaselt, ütleb Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee esindaja Isabel. Ent mõjutab laste vaesust otseselt vanemate olukord tööturul. Tänuitsiided oskan freisida. Trelli otsiv loba. Šveits Moldovas Franz raportis tehakse järeldused. Need riigid tulevad laste vaesusega suhteliselt paremini toime, kus aidatakse vanematel leida tööturul oma koht, kus pakutakse piisavalt teenuseid lastele ja kus ka riik toetab lapsi. Eestis on peredele suunatud rahalised toetused tähendanud laste vaesust ligi kolmandiku võrra, kinnitab Praxise analüütik Andres Võrk. Kõige sihipärasemad on olnud paljulapselistele peredele suunatud universaalsed toetused ja ka üksikvanema toetused. Samas on Andres Võrgu hinnangul kõige ebaefektiivsemad meetmed laste vaesuse vastu tegutsemisel. Maksuvaba tulu tõstmine laste arvu järgi ja kodutoetus mõlemad tegelikult on olemas ka siis järelikult peab, rahaliselt ei jõua vastane. Selles mõttes me ütlemegi, et need meetmed on tegelikult väga ebaefektiivsed vaesuse leevendamiseks. Ja ilmast. Eelolev öö on Eestis sajuta, puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, hommikuks tugevneb Liivi lahel kaheksa kuni 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Päeval tõmbub taevas kõikjal pilve, lõuna poolt algav sadu levib üle Eesti, sajab vihma, aga sekka võib ka lörtsi tulla. Ja puhub ja kirdetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss neli kuni pluss kaheksa, õhtul võib Lõuna-Eestis tõusta pluss 11 kraadini. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.