Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Päeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Anvar Samostit täna asendamas Postimehe ajakirjanik Argo Ideon, minu nimi on Kalle Muuli. Alustame. Ja täna me räägime kõigepealt sellest, mis toimub Venemaal homme nimelt oskab ametisse järjekordselt president Vladimir Putin. Ja võtame kokku president Medvedjevi aja ja vaatame, et mis võiks nagu Eesti-Vene suhetes saada. Uuel Putini perioodil räägime lennusadamast, mis järgmisel nädalavahetusel saab kindlasti ühe väga vahva muuseumi asupaigaks siis avatakse, räägime riigiametite asutuste mööda Eestit laiali kolimisest, samuti Eesti Panga suurest mündi tehingust ja veidi veidi ka ilmselt ka maanteeametisuusataja meeskonnast. Aga kõigepealt meie tavapärane nädala sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime uue elektrijaama nurgakivi paneku auveres ja. Asutuse nimeks või ettevõtte nimeks tulebki siis auvere elektrijaam. Investeering on pealt 600 miljoni euro. Ajalehed ja ajakirjanikud väidavad, et see on taasiseseisvusaja suurim investeering Eesti majandusse. No ma ütlen, sel puhul siis ka selle numbri kroonides ehk vanas rahas on umbes 10 miljardit Eesti krooni. Tõesti ei meenu nii suurt investeeringut varasemast ajast. Elektrijaam peaks valmis saama aastal 2015 ja hakkab siis tarvitama põlevkivi hakkpuitu. Ja nädalas umbes number kaks. Meie hinnangul on Tartu Ülikooli rektorikandidaatide selgumine. Kandidaate on siis kolm. Mart Ustav, kes on biomeditsiinitehnoloogia HIV-uurija, akadeemik Enn haridusminister Toivo Maimets kes on rakubioloogiauurija ja rakendusgeoloogia professor Volli Kalm. Kolmandaks paigutasime maanteeameti suusavõistkonna või suusameeskonna seiklused, mis jätkuvad need ka suvisel ajal sel viisil, et osa koondislasi on lahkunud. Asedirektor Andrei Donstin lahkus siis omal soovil ametist seetõttu, et korraldas või osales riigi raha eest korraldatud suusareisidel. Talvisel ajal aga teised mehed peale siis peadirektori Ühe lahkunud asedirektori jätkavad kangelt kangelaslikult oma oma treeningtsüklit, siis maanteeametis asetäitja Margus Suik ja haldusosakonna juhataja Ilmar Maar on on siis keeldunud omal soovil lahkumast. Värske maanteeameti peadirektori kohusetäitja Erkki Raasuke, kunagine Eesti panganduskogusse peab siis neid probleeme ilmselt mingil muul moel kui kui vabatahtlikkuse alusel lahendama. Number neli sündmus peale eelmist saadet on meie hinnangul eesti filmi sajand, kus film kevade saiva sajandi filmiks Ja viiendaks sündmus, mis kipub juba rutiinseks muutuma ja kahtlesin, et kas see juba uudiskünnist üldse ületab. Kaia Kanepi sai hakkama järjekordse turniiri võiduga estorilis, siis võitis oma kolmanda, WTA turniiri teine, sel aastal. Olukorrast riigis. Aga alustame siis Venemaaga naaberriigiga, mis meil mõtetes ja meeltes peaaegu iga päev. Esmaspäeval astub ametisse vene uus või peaks ütlema vana president. Sellist asja väga sageli riikide ajaloost ei mäletagi, kus, kus kaks ametiaega ametis olnud president kandideerib uuesti ja tuleb uuesti võimule, niiet. Mingil kujul võiks vist isegi võrrelda Arnold Rüütli sellise Kambekeiga, mis oli ka suhteliselt ootama. Nojah, aga režiimid ja, ja, ja viisid, mil viisil nendesse ametitesse saadi, olid erinevad, ehkki põhimõtteliselt võib ütelda küll, et Arnold Rüütli viimane nii-öelda nõukogude okupatsiooniaegne ameti ülemnõukogu presiidiumi esimees tuli ka ikkagi suhteliselt demokraatlike ausate valimiste kaudu. Iseasi, et teda otse ei valitud sinna maid mingisuguste muude protseduuride kaudu, aga põhimõtteliselt eesti presidenti valitaksegi valitaksegi mitte otse, vaid vaid kaudu ja mitmesuguste koguda. Aga noh, erinevus on siiski see, et Arnold Rüütel ei olnud oma nii-öelda esimestel ametiaegadel või okupatsiooni aegsetel ametiaegadel ei olnud põhiseaduslikku riigi president ja, ja vabariigi president vabariik kahe sõnaga kirjutatult, et aga jah, et Putini ja Rüütli võrdlus on muidugi Jah, tõesti, homme on siis see päev, kus Eesti suursaadik Moskvas Simu tiik saates osaleda sellel olulisel sündmusel, et see toimuma Kremli suures palees. Noh, väga pidulik, lastakse kahuritest 30 augu auku uue presidendi auks ja Putin peab ka siis innov korruptsioonikõne mis ta kindlasti on. Huvitav jälgida, et, et mida ta seal ütleb. Aga võib-olla võtaks kokku ka selle president Medvedjevi aja, et mis see nagu meie jaoks kaasa tõi, seda oli neli aastat. 2008. aasta kevadel Medvedjev sai ametisse. Temast oodati, et ta saab selliseks uuendusmeelsemaks riigipeaks võrreldes Putiniga. Võiks isegi öelda, et reformimeelsemaks või läänemeelsemaks, no teada olijat, et tegemist on sellise lääne hevibändide fänniga, eks ole. Ja ütleme, tehnoloogia fänniga, noh ta on ka üritanud ennast sellist muljet kindlasti ise jätta. Aga mis tegelikult tuli, tuli kohe 2008. aasta augustis Gruusia sõda, tuli suur majanduskriis, mis lõi hoobi nendele kõigile plaanidele Venermaa majanduse moderniseerimisest. Ja noh, kui vaadata siin meie seisukohast, siis aeg-ajalt oli väikseid selliseid viltsatusi, mis justkui näitasid, et Venemaa võiks oma ajalugu mõtestada teie teistmoodi kui seni näiteks 2010, siis kui oli Poola presidendi ka suur katastroof Katõni lähistel Venemaa justkui justkui näitused seda sündmust oleks mõtestamas. Veidi teist teistmoodi oli ka üks vene presidendi juures töötava ajaloo komisjoni raport, mis pakkus, et stalinismiaega tuleks nagu ametlikult hakata ümber hindama. Aga tegelikult nendest asjadest ju midagi ikkagi lõpuks näha ei ole. Medvedjev ajast kätte jäänud ei ole. Noh, kui ma õigesti mäletan, siis tehti Eestile isegi ükskord ametlik ettepanek moodustada mingi komisjon, hakata midagi arutama, mille peale eestivastast suhteliselt külmalt, et see on ajaloolaste asi, mitte poliitikute. Ja siis, kui uus suursaadik, praegune Vene suursaadik astus ametisse, siis ta sellise mõttega tuli välja. Jah, et noh tegelikult võib-olla. Ehk liialt üle Medvedev või Putin, et põhimõtteliselt peaks nende nimede juures siiski rõhutama seda, et reziim või, või või oleks viisakas ütelda partei, ehkki noh, klassikaline partei, nüüd Ühtne Venemaa justkui ei ole aga, aga ütleme siis, et see partei või see, see võim iseenesest ei vahetu, et see on püsinud stabiilselt vähemalt Jeltsini lahkumisest ja Putini esimesest ametiajast peale. Ja. Ilmselt sellised väiksed poliitilised nihked toimuvad nii nagu nagu igas võimus ja, ja igas reziimis kord üht, kord teist asja rõhutatakse, tähtsustatakse ja püütakse saavutada siis põhimõtteliselt ikkagi võim on ühtedes kätes, olgu peale, et, et seal võib olla erinevad poliitikud on erinevatel ametipostidel, et kui me, kui me ette kujutame, et Reformierakond on Eestis võimul halb on võrrelda, sest see ei ole, see ei ole päris klassikaline demokraatia, mis, mis Venemaal toimub ja päris tavalised parteid ei ole aga aga ka selle võrdluse kaudu ikkagi inimesed selles parteis on ühed ja, ja olgu peale, et nad võib-olla istuvad ühest toolilt teisele. Ega, ega ka need juhtpoliitikud tegelikult ei ole lahkunud ühestki ametist, vaid nad on ikkagi mõjuvõimsatel positsioonidel edasi olnud, et kas Putin on need peaminister või president, president? Väike vahe selles on aga, aga ikkagi ikkagi see jõud, kes tegelikult riiki juhib, on enam-vähem üks ja, ja ma arvan, et nendele nimedele väga suurt kaalu ei maksa omistada. Nojah, kogu aeg ongi ju räägitud sellest Medvedjevi Putinit andamist ja nii palju, kui kui on teada, siis Putin kavatseb ka Medvedjevi järjekordselt peaministriks nimetada. Nii et selles mõttes see tandem jätkab, kas ta nüüd jätkab kogu selle Putini presidendiaja, noh, see on küsimus, kas ta, kas Putin saab kogu oma ametiaja olla president, kas ta saab kaks ametiaega võib-olla olla president, kui, kui ta veel ühed valimised läbi teeb? No see sõltub nüüd väga palju Venemaa sellistest poliitilistest arengutest, mis ütleme eelmisest sügisest on olnud päris päris põnevad. Aga need no ütleme, muutused on olnud nähtavad just sellises rääkimise ja arutelude tasandil, aga kui palju seal võiks jõuda Vene siis süsteemi tegelikult mõned sellised väiksed kosmeetilised muudatused on toimunud, et näiteks seadustati uuesti kuberneride valimine, et no kas see jääb kosmeetiliseks või naaseb selline reaalne poliitiline võitlus Venemaa oblastitesse? See on päris huvitav, siis on teine muudatus, et ei nõuta enam näiteks duumavalimiste puhul allkirjade kogumist parteidel. Ja üldse Medvedjev on kohtunud ju igasuguste poliitikutega registreerimata parteide esindajatega, isegi parteialgatuse initsiatiivgruppide esindajatega, noh, sellist ütleme nähtavat või, või näivat tegevust poliitiliste ümberkorralduste osas. On üritatud korraldada, aga kas see vene võimuvertikaal saab püsida samasugusena nüüd lähiaastatel, nagu ta siiamaani on püsinud? Noh, see on väga huvitav küsimus. No võib-olla et Putini kolmanda ameti alguse sisepoliitiline eripära on see, et ehk ehk kunagi varem vast tema ametisseastumise ajal ei ole nii suurt vastuseisu või avalik, nii suuri avalikke proteste selle vastu olnud, et Venemaa opositsioonijõud või vähemalt need jõud, kes tänaval meelt avaldavad, on, on palju aktiivsemad ja võib-olla ka raske hinnata, võib-olla ka suuremad ja, ja, ja, ja noh, ütleme. Meeleavaldus on plaanitud juba tänaseks, nii et õhtu jooksul, näe, näeme, et kuidas see on kulgenud, kas see on meelitanud inimesi protestima Putini ametisseastumise vastu või on taas tabanud inimesi, selline loiduse tatart? Et kuidas, kuidas vene võim reageerib sellele olukorrale, et kuidas ta püüab seda lahendada, kas ta keerab kruvisid jõuliselt kinni poole pärast seda, kui on ametisse astunud või vastupidi, püüab mingisuguseid demokraatlikke reforme hästi ettevaatlikult läbi viia. Et see on huvitav küsimus, minu sisetunne ütleb küll Venemaa kohta, et kui seal lasta mutreid vabamaks, mis oleks ju meie kõigi soov, tegelikult siis juhtub, et see halb asi, mis Venemaal ikka on juhtunud, et lõpuks läheb asi käest ära ja, ja hakatakse tankidega 11 tulistama, et, et ma kogu Putini ametiajale või selle ühtse Venemaa võimulolekule tagasi vaadates arvan küll, et neil see kogemus on Jeltsini ajast olemas ja, ja, ja mälus. Et nad pigem püüavad neid väljaastumisi maha suruda ja hoida, hoida jõuga ennast võimul, kui et hakata ühiskonda demokratiseerimine. Ma väga seda Venemaalt ei oota, et mingisuguseid suuri, selliseid uusi perestroika glasnost, teid ja, ja muid demokraatlikke avastusi hakatakse tegema. Jah, eriti kui nüüd homsest peale on president jälle Vladimir Vladimir Putinit. Aga see ei tähenda veel minu meelest, et, et see oleks Eestile Eestile hirmus halb. Minu meelest Eesti ei ole praegu Venemaa poliitikat keskmisega keskkohas kuidagi meist isegi ei räägita nimepidi. See, see võib ju kõlada ka solvanguna, aga tegelikult on see lihtsalt vene poliitika poliitiline mugavus või see tähistab pigem seda, et probleem ei ole tähtis, et kui meid nimetatakse lihtsalt Pribaltikaks siis siis pigem võib arvata, et, et asjad on sellised, noh jahedalt korras. Ei ole parajasti selliste kuuma sõda, vaid sõda natuke külmem, et see, see termin. Millega meid hetkel tähistatakse, on see, et vähem on estonski fašiste või, või Lätti fašistide jutud üldiselt ikkagi sõna ambri Baltika, nii palju kui ma olen tähele pannud seda retoorikat ja selles mõttes väga palju suuremat sealt tahta või, või, või oodata ongi, kui see, et saaks, saaks elada nii, et ei peaks väga palju selle Venemaaga tegemist teha, et ma ei usu ka, et me suudaksime väga suurt mingisugust selliste suhete parandamisel murrangut saada juba kasvõi iseenda sisepoliitilistel põhjustel, et kui hakata mõtlema Eesti poliitikute peale, kes peaksid Venemaaga suhtlema ja hakata mõtlema meie rahva hoiakutele pärast seda suurt okupatsiooni, et ma saan täitsa aru nendest poliitikutest, kes on nendes suhetes ettevaatlikud ja ja kui ei kujutaks ette, et Eesti poliitikud käituksid vene poliitikutega umbes nii, nagu Saksa poliitikud omal ajal või hiljaaegu käitusid. Et ütleme, et meie, president Ilves istuks president Medvedjeviga saunas ja, ja peaminister Ansip, ekspeaminister Putiniga kalal või, või suusatamas Sotšis. Et ma usun, et järgmisel päeval oleks ajalehtedes suured kahtlused, et riik on maha müüdud ja meid on reedetud ja, ja kõik on petetud, et kui meenutada noh, meie poliitikud vast üks, viie või kuue aasta taguseid käite Venemaale mitmesugustele ugrimugri üritustele, kus öeldi välja mingeid lauseid üksikutest sõna- kildudest puhkesid tohutud skandaalid, et need on väga tundlikud teemad eesti vene teemad ja ma arvan, et c kammitseb ka Eesti poliitikuid ja hoiab tagasi. Jah, nii see ilmselt on, üks areng võiks minu meelest toi toimuda, aga see ei ole, püüame eesti vene, vaid see on Euroopa Liidu vene-suhete küsimus, on see viisavabadus? Et kas, kas see tuleb nüüd ütleme, lähema viie aasta jooksul? Minule meeldiks isegi, kui see, kui see, kui see tuleks või kui see nagu saaks nagu sell selgeks, et et noh, küsimus ei ole ainult selles, kas venelased saavad siia tulla, vaid kas ka meie saame, saame siis sinnapoole reisida vabalt. Ma arvan, et põhimõtteliselt oleks viisavabadus ilmselt ka meile ja ja, ja kindlasti oleks tervitatav, seal on hulk selliseid tehnilisi või erialaseid nüansse, mis, mis vajaksid kindlasti korralikku lahendamist, aga aga ma arvan, et sellest oleks ka Eestil võita, mitte ainult Venemaal, sest ega me põhimõtteliselt Vene maffia roosades või vene, ärimeeste või, või vähegi tegusate inimeste tulekut Eestisse või Euroopa Liitu ei suuda takistada ka siis, kui nende tuleks siia, meile ei meeldi mingil põhjusel. Nad saavad sellega hakkama kas siis Eesti parlamendiliikmetest moodustatud äriettevõtete vahendusel või mingil muul moel, samamoodi käib Tallinnas aga vilgas rahvusvaheline luuretegevus. Ja kindlasti Tallinn jääb ka edaspidi selliseks Euroopa üheks luurepealinnaks, kuna siin kohtuvad NATO ja, ja, ja mitte NATO riikide huvid, et see kindlasti kõik jääb ja, ja ma arvan, et, et see, et meil see viisavabadus tekib, ei, ei mõjuta seda küll karvavõrdki, et pigem need suhted ja, ja meie majanduslik olukord samuti sellest ainult paraneb. Aga on võtnud ette piki linnamatku ja käinud lennusadamat vaatamas, et ma ei tea, kui palju tallinlased on, on sinna üldse sattunud sinnakanti, mis tegelikult on Tallinnas väga lähedal vanalinnale, võiks isegi ütelda peaaegu südalinnas. Ma arvan, et et ta vist linna jaotuslikult ei jää päris kesklinna alla. Põhja-Tallinna ja Põhja-Tallinnaga, aga iseenesest ma usun, et kui ma nüüd mälu ei peta, siis vastaks, kui Paksu Margareeta juurest astuma hakata, siis alla kilomeetri ehk ehk ehk isegi on maad kui linnulennult võtta. No ma tõesti käisin läbi sellesama kuulsa kultuurikilomeeter, mis siis eelmisel aastal Tallinna kultuuripealinna aasta puhul avati ja selle raja pealt siis saab hõlpsalt ka sinna lennusadama juurde. Ja lennusadam õigemini see muuseum, mis nendes vanades vesilennukite angaarides on püsti pandud. Avab siis uksed meil järgmisel nädalavahetusel ja see kindlasti on selline üks põnev sündmus, noh, mina loodan, et sellest saab väga äge muuseum. Seal on meie tehnikaajalugu palju, seal on vee allveelaev Lembit ja noh, see on nagu selline asi, mida tehnikafännid võiksid tulla vaatama ja ta, ütleme niisuguse sõja sõjatehnikafännid ka väljastpoolt Eestit. Ja eks nad olegi ikka käinud, ja kui ta nüüd on nagu selliseks hästi toredasti nähtavaks tehtud, siis kindlasti huvilisi tuleb veel. Aga muidugi noh, kui vaadata seda laiemat nagu ümbrust, et kas see nagu turisti seal väga ligi meelitab, siis see ümbrus on ikkagi suhteliselt selline Tarkovski stalkeri moodi. Et kõikvõimalikud lagunenud ehitised, okastraat. Grafiti osa on selline, kunstilise maa on ka täiesti selliseid sõimusõnu seal seal leida. Et noh, ütleme ausalt kui nüüd seda kultuurikilomeetrit mööda minna sealt reisisadama poolt sinna lennusadama poole, siis kui mina oleksin keskmine turist, kes ma ka olen, eks ole, kui ma välismaale lähen ja ja juba veidi hämardub ja siis ma tunnen sees ümbruskonnas maa järsku ei julgeks käia. Nojah avamise puhul küll, muuseum on öösiti lahti, aga muidu ei pea sinna öösiti minema, tõid päevavalgele ka minna, aga, aga üks pentsik asi muidugi on see, et, et kui me hakkame mingitest kultuuriehitistest rääkima, siis viimasel ajal see ongi põhimõtteliselt muuseumit. Kuidagi. Kas me hakkame muutuma mingisuguseks muuseumide riigiks, mis põhiliselt ehitab seda, kus hoida vanu asju? Olgu siis need maalid, käpikud õllekannud või, või vanad allveelaevad aga aga, aga üsna sageli, kui rääkida mingitest avalikest ehitistest, siis tuleb sõna muuseum ette. Samas muidugi. Lennusadam on mingis mõttes või meremuuseum, siis õigemini meremuuseumi filiaal seal lennusadam, kui vist väga täpne olla on on muidugi palju suurem asi, kui temast tegelikult siiani on räägitud ja tema ambitsioon samuti. Ma vaatasin kodulehekülje pealt, seal on seatud eesmärgiks olla aastal 2016, vist, kui õigesti mäletan. Eesti kolme kõige külastatavam muuseum hulgas, ma arvan, et põhimõtteliselt oma eelduste poolest mereäärne asukoht Tallinna südalinna lähedal. Ja noh, oma oma territooriumilt ja sellelt olemiselt, mis seal on ja, ja sellelt pindalalt on, ei ole sugugi ebareaalne olla KUMU ja, ja võib-olla Eesti Rahva Muuseumi või mingi muu asja kõrval esimese kolme seas. Et tänapäeval ju põhimõtteliselt muuseumid ikkagi üha rohkem ja rohkem muutuvad, eks see kõlab nüüd halvasti, aga ma ei mõtle seda, halvad muutuvad sellisteks üldisteks õhumüügikeskusteks, kus kus korraldatakse palju seminare, palju vastuvõtte, palju loenguid. Hakkasin mõtlema siin saate eel, et millal ma viimati käisin KUMUs pilte vaatamas. Ma olen seal korduvalt ja korduvalt käinud, aga kogu aeg käib mingi seminar seal või, või seminar vastu võtta ja ja kõik need inimesed, kes seal seminaril käivad ja seal ühe kohvi ära joovad või, või vaatavad krahva projektidest pilte tunnikese, et kõik nad on muuseumikülastajad ja lähevad, et hingekirja, tegelikult teavad seda muuseumit ka üleval. Osavõtjate pealt ei makstakse mingisuguseid üürenerente. Et noh, ka lennusadamas on palju selle peale mõeldud ja, ja seal on päris suured ja avarad võimalused selles mõttes need uued muuseumid, mis ehitatakse või mis on renoveeritud, nüüd need nendele kindlasti on suuri eeliseid nende ees, kes peavad oma vanades kitsastes ja ja seminariturismiks mitte mõeldud ruumides hakkama, saavad üha vähem käiakse vaatamas. Neid kaarte ja, ja Tanusid. Ja üha rohkem on lihtsalt koosviibimisi lennusadam on ka väga palju panustanud just sellesse, et mingisuguseid õhtuse koosviibimise kontserte seal vist oli kirjas isegi see, et 1000 1000 inimese vastuvõtja saaks korraldada. Põhimõtteliselt ma mõtlesin 24. veebruari peale, et võiks allveelaeva Lembit lähistelt ära pidada küll. Kui president ilvesel jätkab, jätkub praegu tahtmist uuendusteks leiutada. Huvitav, huvitav mõte? Jah, vot mina muuseumisse endasse sisse ei saanud kindlasti paljud ajakirjanikud on sallu käinud neid töid vaatamas ja seda angaaride remontimise võttis tegelikult väga palju aega ja oli väga keeruline. Eks see teebki selle muuseumi kindlasti huvitavaks, et koht on huvitav, maja on huvitav ja, ja siis sisu on, on ka tõenäoliselt huvitav. Ja noh, miks mitte ollagi ambid ambitsioonikas, et tänapäeval muuseumis tahetakse ikkagi ka seda, et seal peab olema midagi teha, mitte ainult, et sa seisad ja vaatad, eks ole, niimoodi vaid sa pead saama kuskil interaktiivselt midagi, midagi keerata, midagi avada ja, ja toimet toimetada, siis on siis on huvitav. Aga kui ma mõtlen kogu selle piirkonna peale, siis on ikkagi. Seal on küll sellised, ütleme, ootused on õhus, et see piirkond hakkab muutuma ja, ja sinna kõrvale peaks tulema ju siis see nõndanimetatud justiitspalee ehk justiitsministeeriumi uus uus maja, seda plaanitud sammas kõrvas on kõrval on see patarei noh, mis praegu ei ole väga ligitõmbav sees turisti seisukohalt, aga, aga see on jällegi müügis. Võiks oodata, et et ka sellest ikkagi saaks pikemas perspektiivis midagi noh, rääkimata igasugustest arendusplaanidest, mis seal Põhja-Tallinna ja mereäärse ka üldse on, et et perspektiivi on seal kindlasti väga palju, aga, aga mind natuke teeb skeptiliselt üks just see hetkeolukord seal ümbruses ta ei ole nagu selline koht, kus sa tuled ja veedad terve päeva, et sa käid seal muuseumis näiteks ära mõne tunni oled. Et võib-olla oleks kõrval, eks ole, mingi mingi selline näiteks restoranide piirkond, kust siis sööks sööks sihukeseks lõunat, vaataks veel midagi, noh, selline piirkond ta ikkagi hetkel turisti jaoks ei ole ja ma mõtlen, et et, et kuidas seda turisti näiteks tuua sinna muuseumisse kui esimene selline. Hooge ja lõpeb, et noh, kus kõik kohalikud inimesed on juba ära näinud ja ära käinud ühe korra. Et siis minu meelest oleks hästi oluline, et saaks ka tuua inimesi üle mere. Ehk siis näiteks sellest samast reisisadamast või Piritalt siis siis paadiga, et ta ei peakski seal Põhja-Tallinnas ekslema seiklema ja võib-olla siis telefoni GPS-i, eks ole uurima, et kus see muuseum ikkagi täpselt asub. Võib-olla tuuakse neid muidugi bussidega traditsioonilisel viisil, aga aga see teeks nagu asjale Vellit lisaväärtust, kui nad saaksid sellise paadisõidu. Tegelikult on see nii hea piirkond, see mereäärne piirkond seal, et kui Tallinna linnavalitsusele siis oleks neid õnnetuid tasuta transpordiplaane ja vajadust linna öösel pimendada, et siis võiks selle ette võtta. Ma ei tea, kellele päris täpselt üks või teine hoone seal kuulub, aga selge see, et see on Tallinna linna territooriumil, see peaks kindlasti linna esmane mure olema. Eriti kui arvestada, et ütleme noh iga muuseumi juures tuleks mõelda ka lastele, et, et kujutad ette, et lasteaia lastega pere läheks sinna. Sellisesse piirkonda, mis mujal maailmas ilmselgelt väliste tunnuste järgi kuulub mingisugusele gängile või, või kus, kus peaksid põhiliselt elama mingit narkojõugud. Et seda on raske ette kujutada, et, et tahaks minna perega sinna jalutama ja sellist laupäeva või pühapäeva või oma oma vaba aega nautima. No sa saad seal jalutada, aga, aga ei tohi sellelt Ühelt rajalt nagu kõrvale nagu miiniväli, ja kui afessi lahe poole Selline piltlikult öeldes miiniväli, kuigi sa võid tulla sealt kalamaja poolt sealt mööda Tööstuse Tööstuse tänavat ja seal on ka seal on see kalamaja park, mis on päris kena on, on lähedal, aga jällegi kui sa hakkad sealt pargist minema selle lennusadama poole, siis teisel pool seda rada on selliseid suurt tehasehooned, okastraat. Noh, ei ole selline väga sõbralik pilt. Norras ma olen juhtunud käima gabaris meremuuseumis, mis koosneb põhiliselt sellest, et mõnele kuulsale laevale on selline hädapärane puust maja ümberehitatud ja ja näidatakse siis seda laeva, sinna laeva saab siis sisse minna ja vaadata, kuidas üks või teine kuulus polaaruurija omal ajal elas ja, ja kus nad koera hoidsid ja kus nad liha hoidsid ja ja selline minu meelest on, on isegi see lihtne asi, mis seal on tehtud, on, on äärmiselt huvitav ja äärmiselt vaatamisväärne, kui ma õigesti mäletan, siis see muuseum oli seal pidevalt, et rahvast täis, nii et lennusadam selle kõrvalt on ikka väga-väga suur asi ja noh, tema ainus nõrkus võrreldes Norra kuulsustega on see, et meil ei ole kuulsaid nimesid sinna panna, et meil on mõned laevad ja ja mõned asjad, et muuseum ise peab siis olema väga tubli ja, ja väga äge, kui ei ole mingit suurt meretegelast, kelle nime peale lihtsalt inimesed kohale tulevad, üle maailma. Jah, ma mõtlesin, et tegelikult Eestis on ka veel teine veidi seda tüüpi asi olemas, mis on see lennundusmuuseum, mis on Tartu lähedal et selles mõttes on kahju, et nad ei ole neis kõrvuti, et siis oleks eriti äge nagu vaadata nii laevu kui lennukeid, aga noh, kui nad on juba sellisesse oma kuumakohtadesse välja kujunenud, siis on selge, et see ilmselt ei ole reaalne, aga. Olukorrast riigis. Räägime nüüd tõesti olukorrast riigis selles mõttes, et mitte ainult olukorrast Tallinnas millega me siin oleme pikalt lennusadama näitel tegelenud, vaid ka vaid ka suisa peaministri tasemel propageeritud mõttest hakata riigiasutusi Tallinnast väljapoole paigutama, ümber kolima. Jutt käib siis vanglate ameti võimalikust justiitsministeeriumi vanglate ameti võimalikust kolimisest. Jõhvi varem on olnud pikalt jutuks ja vaidluseks siseakadeemia sisekaitseakadeemia kolimisest Narva umbes sinna, kus kunagi tuhanded Narva naised kangast valmistasid. Et sisekaitseakadeemia mõte on vähemalt kui mitte maha maetud, siis takerdunud suure vastuseisu tõttu, mis seal kõige tekki vist isekaitseakadeemia enda poolt. Aga, aga vanglate ameti mõte on asemele tulnud ja seda arutatakse päris vilkalt. Ega see ilmselt ei ole mingi uus mõte või minule tuleb meelde alati, kui nendest riigiasutuste kolimisest räägitakse, siis see, kuidas ma tegin aastal ilmselt oli aasta. Võis olla 99 või 2000, suhteliselt värskelt peaministriks saanud Mart Laariga intervjuu Postimehe jaoks, Laar esitas selles intervjuus mõte, et tuleks üldse kolida Eesti administratiivne pealinn Tartusse. Et aga minu meelest see idee jäigi noh, puhtalt sinna intervjuus, et see ei liikunud mitte kusagile eriti eriti edasi jäi selliseks uitmõtteks külla ka. Muidugi nagu me teame, siis sai lõpuks teoks haridusministeeriumi kolimine Tartusse. Ja noh, see ilmselt ongi ka ka üks selline noh raske raske öelda, kas, kas see õnnestunud võrreldes sellega, kui ta oleks Tallinnas olnud. Aga igal juhul on see ära tehtud ja ministeerium seal toiminud ja kuigi ministeeriumi esindus Tallinnas töötab ka ikkagi ikkagi täistuuri täistuuridel ja teine näide on ju siis PRIA, eks ole mis on nagu põllumajandusministeeriumis registrite tegelev tegelev allasutus. Et nende kahe näite varal võiks, võiks öelda, et Tartusse kolimine noh, ei ole ebareaalne mingi riigiasutuse puhul. Kas, kas hakata nüüd kolima igasuguseid väiksemaid osakondi ameteid erinevatesse paikadesse üle riigi laiali? No see on juba minu arust palju rohkem kahe otsaga asi. Et ilmselt saab kolida selliseid asutusi, kes ei pea nagu, ütleme teiste asutustega siin Tallinnas kogu aeg füüsilise suhtlema. Et. Kus see, kus ei tule joosta kogu aeg üle üle õue mingisugusesse mingisuguse teise mai, et noh, ma ei kujuta ette, et näiteks rahandusministeeriumit saaks kolida, eks ole. Ma ei tea paidesse sellepärast, et, et siis kõik kõik peavad kogu aeg ju rahandusministeeriumiga eelarveasjadesse suht suhtlema, see tekitaks kohutavalt palju liiklust ilmselt Mäo ristil teha. Aga see vanglate osakonna kolimine oleks Tundub võimalik, et see oleks mõeldav. Kõigepealt võiks ju küsida või arutleda või vaadata, miks üldse sellist kolimist vajan, vaevalt seda küll Tallinnale vaja, selles mõttes, et siin liiga palju oleks neid asutusi või ära enam ei mahutaks või et ei oleks siin tööjõudu, et et pigem on ikkagi Need omaaegsed regionaalpoliitilised vead, mis ulatuvad 20 15 või 10 aasta taha kus mille tagajärjel on ikkagi maa jäämas tühjaks. Ja Meil on tekkinud isegi maakonnakeskusi, mis ei ole enam tõmbekeskusteks, isegi mitte oma maakonnale. Et ma julgeks küll ütelda, et kui vaadata Jõgevad või näiteks Valgat, et kas need on piir või kas need linnad, räägi alevitestega ega mingisugustest väiksematest kohtadest, vaid maakonnakeskuse linnad, kas need suudavad oma maakonna jaoks olla mingid tõmbekeskused, kus siis inimesed käivad asju ajamas ja, ja mille ümber siis elu koondub ja, ja kus te püüate ära põgeneda? Mulle tundub juba, et see maa tühjenemine on jõudnud nii kaugele et mitte ainult külad ja vallad ja, ja, ja muud väiksemad asulad ei kannata inimeste ärajooksmise tõttu, vaid vaid suisa maakonnalinnad on hakanud, et vaikselt oma rolli või, või, või tähtsust kaotama suuremate linnade arvelt, eelkõige Tartu ja Tallinna arvelt ja, ja selles mõttes nüüd mulle tundub see kolimise idee, et riik püüab sellega selle kaudu siis ainsal viisil võimalikul viisil sinna veel töökohti kuskile tekitada, mingit tõmbekeskust mingit tähtsust sellele piirkonnale anda. Et kas nüüd regionaalpoliitiliselt kõige otstarbekam tegu on, võib-olla, võib-olla oleks ka muid võimalusi, et siin peaks kaaluma lihtsalt seda, et mis see kõik maksma läheb? Kahtlemata ei saa põhimõtteliselt sellele ideele vastu olla, ma arvan, et põhimõtteliselt paljud sellised mõtted on päris head mõtted ja kindlasti üht-teist annaks Tallinnast välja kolida ka nii, et see ei tekitaks meile asjatult suuri kulutusi. Noh, sel pinnal, et tegelikult tuleb moodustada siis kaks vanglate ametit, üks Tallinnasse, et selline jõhvi või midagi sellist, et. Nojah, nagu sellise sisekaitseakadeemia, kes on, et et ma saan aru, et põhiline vastuseis on ikkagi see, et need õppejõud ei taha taha kolida sinna Ida-Virumaale ja. Kes tahaks, kas sa tahaks vä? Paugust kindlasti ei koliks, kui, kui oleks mingisugune oluline asi seal teha ja mingi. No ma kujutan ette, mis, Need asjad sul seal Narvas teha. Noh, ütleme, ma oleks kindlasti nõus olema seal Postimehe korrespondent näiteks no aasta, eks ole, see võib selline selline. Aga äkki kolikski Postimehe toimetuse ära narva, kuidas sa selle peale vaataksid, sinna sinna saare peale? Seda, seda sa võid rääkida järgmisel pühapäeval Anvariga kindlasti siin lähemalt aga Postimehes ju üks ühe kooli, mis on läbi teinud. Aga see on täpselt vastupidine, et koliti siis toimetus ikkagi ära Tartust Tallinnasse. No ma saan aru, et Postimehes on äriettevõte ja siin on hoopis teine loogikaga. Aga. Peab peaks hindama, palju palju need asjad maksma lähevad, et võib-olla neid töökohti ja seda tähtsust on, on mõnel puhul võimalik tekitada ka odavama kui sellega, et hakata riigiasutus tingimata välja kolima ka ma arvan, et see mõte iseenesest ei ole üldse paha mõte kui seda, kui seda natukene kaaluda, arvutada, võib-olla leiaks isegi teisi riigiasutusi, mida natuke millega saaks natuke kaasa aidata sellele, et Eesti ei oleks ainult ainult Tallinn. Et võiks ju kasvõi ajakirjanduse kaudu vaadata, mis on saanud sellest haridusministeeriumi kolimisest, kui palju siiski kulutatakse raha Tallinna pindade ülalpidamise peale, siin on haridusministeeriumil päris suured esindused ja päris palju inimesi. Kaja Kallas, et haridusminister on meil hetkel ka kaitseminister, siis et et kindlasti ka teiste ametite puhul hakkab see olema nii, et kui ikkagi ameti juhtkonnal või ametitöötajatel on vaja Tallinnasse sõita mingite teiste asutustega asju ajama. Neil on vaja ka siin mingit tööpinda. Ei ole ju nii, et sa tuled Tallinnasse, sul on üks kohtumine hommikul, teine õhtul ja vahepealse aja siis veedad. Suvises kohvikus Solarises sopatas. Istud seal Solarise allkorrusel toidupoe juures, kus on paar paar tugitooli seal seal kohtuvad Eesti riigiametid. Koos keskkooli õpilastega hängides, et, et kindlasti neil tekivad siis omad filiaalid, omad esindused ja, ja mis iganes, et mis see meile maksma läheb. Ma arvan, et, et idee vääriks arutamist, et ei tasuks karjuma hakata, aga kindlasti tuleks ka raha lugeda, et see ei pruugi olla väga odav. Jätkame siis raha teemal, nii nagu äsja lõpetasime. Eesti pank on tellinud palju münte, 50 miljonit münti, need on kõik ühe ja kahesendiseid. Ma ei tea, kuidas see proportsioon seal 50 miljoni sees on. Ja nendega me peame siis varsti arveldama ja maksma hakkame. Head raha lugemist. No see on selles mõttes huvitav tehing, et noh, kindlasti Eesti pangal on vaja münte tellida ja, ja neid telliti ju ka enne enne euro kasutuselevõttu tehti isegi suured uhked komplektid, mida igaüks võis juba veidi aega enne endale hankida. Aga kas meil on tingimata vaja seda, et just ühe- ja kahesendiseid mündid? Nii-öelda ringluses domineeriksid või, või suurel määral, et minu meelest on see väga küsitav ja näiteks ma olen üsna nõus ka sellega, mida kirjutas Äripäev siin nädala nädalalõpp, lõpu lõpupoole, et võiks ühe ja kahe sendistest tegelikult loobuda. Et Eesti oleks sellest mingisugune jalgratta leiutaja, Soomes praktiliselt neid münte, münte vastuvõetav viiesendiseid on kõige väiksemad. Kui mõelda selle peale, et et see ühesendine, noh, ei ole see ühesendine vanas vanas mõttes, vaid ta on siis viis, 15 koma eks ole vana eesti senti. Et omal ajal noh, see tundus juba päris sinine. Keskmised toekas münt, eks ole, aga, aga nüüd, kui inflatsioon on meil kapanud kiiresti ja üldse tegelikult müntide osakaal on inimeste rahakotis ju ikkagi kohutavalt kasvanud, eks ole, alates seal kahe, kahe eurostes sajaeurostes ja kõige selle väiksema pudiga lisaks siis minu meelest oleks suhteliselt mõistlik see ühe ja kahesendist käibest väljaviimine üldse. Ma ei tea, kuidas see juriidiliselt on. Euro ei ole ju päris Eesti oma raha, et me saaksime siin iseseisvalt otsustada, mida me võtame vastu ja mida me ei võta vastu, nii, me võiksime otsustada, et järsku ei võta ka kümneeuroseid vastu. Aga kusjuures paljudes kohtades üle Euroopa ongi ongi nii, et näiteks 500 eurose ka on suhteliselt keeruline. Nojah, seda teistsugustel kaalutlustel, aga, aga põhimõtteliselt raha ju ikkagi kehtib ja, ja ja kui tegemist on käibel oleva ja ametlikult maksevahendina ette nähtud rahaga, siis peaks sellega saama kõikides kohtades arveldada. Kui ma oma igapäeva peale mõtlen, siis ma leidsin ainult ühe koha, kus ma ühe teenuse, mille eest ma maksan sularahas ja mille eest ma maksan sellist, sellist sularaha, et kui ma tahaksin täpselt summat anda siis peaksin kasutama ka ühe või kahesendist ja see on kuus senti, mis on rahvusraamatukogus paljundamis teenus, kui ma õigesti peast mäletan seda hinda, see on, see on A4 lehe paljundamine seal kohas. Mul on seda seda münti ühe ühesendist münti vaja, kui ma tahan paljud aja vastu viisakas, lahke olla ja täpse raha anda, aga aga muidu ma põhimõtteliselt on sinuga nõus, et võiks rahulikult meie rahasummad ümardada viie sendini või 10 sendini, olgu peale, et vanas rahas kaks senti oli ikkagi 30 senti, mis juba noh, kui oleks selline münt olnud nagu kolmekümnesendine ja see maha oleks kukkunud, ma arvan, et mass kummardanud üles võtnud selle momendi. Et, et päris päris tähtsusetuks rahaks seda nimetada ei saa, aga aga kui me nagunii selle ära ümmardaksime ja teeksime, et siis küsimus on ainult kokkuleppes, et keegi ei tõenäoliselt ei võida ega, ega kaota sellest midagi. Väga suurt, võib-olla, et pankadel, kus on väga palju ühe- ja kahesendiseid, mingeid tehinguid ja Kindlasti võidaks on jumala rahakäitumine, muutub. Jah, et et seal võib olla, kus peab väga palju münte lugema ja, ja väga palju münte tassima, et seal võib olla mingisugune mingisugune oluline võita, aga mitte selle pealt, et nüüd keegi maksab ühe sendi vähem või rohkem, et see on täiesti kõrvaline küsimus. Jah, ma ei tea küll täpselt, kuidas see Soomes on nagu reguleeritud aga minu arusaamise järgi seal lihtsalt on kaalutud nii-öelda seda äriettevõtte enda õigust müüa mille eest, milles ta tahab ja siis noh, seda tarbija õigust, eks ole, maksta kehtiva rahaga ja on leitud mingisugune selline Selline vormel, mis annab selle võimaluse Olukorrast riigis. Räägime nüüd saate lõpuni jäänud aja jooksul suusatamisest. Kui nii võib nimetada seda, mis maanteeametis toimub kus on siis? Maanteeameti peadirektor lahkunud tööajast tehtud suusareiside ja töökoha kulul tehtud suusareiside tõttu juba tükk aega tagasi ametist ametisse nimetatud siis peadirektori kohusetäitja Erkki Raasuke endine pangandustegelane, kes need siis peab klaarima suhteid nii-öelda teiste suusatajatega ehk siis teiste ameti juhtivate töötajatega, kes samuti nendel reisidel osalesid. Näitasid, et nad on justkui töölähetuses, ajavad mingeid tööasju, tegelikult kasutasid seda oma vabaks ajaks ja puhkuseks ja kasutasid tollel ameti vara ja raha vääralt ja nüüd leiavad, et neil on tuline õigus seal ametis edasi töötada. Jah, et. See ei ole kindlasti raasukese jaoks selline väga lihtne ja ja ütleme selline ülesanne, millega ta oma kogemuse põhjal varal nagu hõlpsasti peaks hakkama saama. Nii palju kui mina aru saan, siis Erkki Raasuke ikkagi tuli ju majandusministri nõunikuks selle mõttega, et ta aitaks nagu luua sellist täpsemat pilti põhjalikumalt pilti, kuidas üldse juhtida riigiettevõtteid. Et see oli selle eesmärk. Nad koostasid, kes koostas arengufondiga ühe vastava paberi mida? Noh, mida ma olen lugenud ja mis on sisaldab päris selliseid asja, asjalikke mõtteid, iseasi kas nad kõik ellu Nüüd siis järsku tekkis olukord maanteeametis, kus suusareiside tõttu tuli peadirektoril lahkuda ja raasuke siis pandi lihtsalt selliseks Brundiks au ette, nagu ma, nagu ma aru saan. Noh ei kadesta sellist Korda tegelikult pressikonverentsid Erkki Raasuke vist väljendas ennast umbes nii, et ma esimest korda elus kohtan kohtana inimesi, kes pärast usalduse kaotust keelduvad töölt lahkumas taga. Aga riigiamet ei ole päris see, mis pangandus, et kus, kus. Ma arvan, et ega siin ei, tegelikult ei ole probleem lahkumises või jäämises, küllap tublid suusatajad Margus Luik ja, ja Ilmar maag saavad isegi aru, et ega neil treeninguvõimalused on üsna piiratud edaspidi selles ametis ja, ja mäest alla lasta, nii sageli ei saa, kui, kui varem ja bussiga maanteeameti bussiga ka sinna mäe otsa ei veeta, et et pikka pidu neil ei ole. Ilmselt käib jutt sellest, et kui palju neile veel preemiat makstakse selle eest, et nad hästi suusatasid ja ja maanteeametit Šveitsis ja Rootsis või oli see Norra? Rootsi, Rootsis esindasid, et see muidugi oleks väga inetu, kui asi lõpeks sellega, et maanteeamet maksab neile peale selle eest, et nad töölt ära läheksid ja, ja, ja selle suusalõbu said, said nautida, et selles mõttes küll. Erkki Raasuke tõsise portsu otsa sattunud, seda enam, et ilmselt juriidiliselt on kõik korrektne nagu ikka, et et vaevalt saab Nendele juhtivatele töötajatele midagi muud ette heita kui seda, et nad täitsid peadirektori käsku, läksid komandeeringusse ja kui peadirektor käskis mäe otsa minnes Mäeotsa Askist sealt eluga riskides alla, et ma tõesti ei tea, kas see, kas see nende tööülesanne Täpselt selline või ei olnud, aga aga ma pigem usuksin, et nad on selle enda positsiooni nagu läbi mõelnud ja leidnud, et. Et tõenäoliselt me võtame veel Ma arvan, et ka advokaadid on selle kõik juba läbi mõelnud, nii et ma ei kadesta Erkki raasukest, aga aga ma oleksin väga tige, kui ta neile raha maksaks ja ma nimetaksin seda küll maksumaksja raha kuritarvitamiseks, nii et pigem seisku stopperiga seal liftiukse juures ja mõõtku, mis kell hommikul need inimesed tööle tulevad, mis kellad ära lähevad, tehku nende elu nii kibedaks, kui saab vähegi ja, ja, ja laskunud lahti nii nagu kord ja kohus. Et riigi raha neile peale makstakse. Aga sellega on meie tänane saade lõppenud järgmisel pühapäeval jälle.