Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku 24. juuli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu võimaldab rakendada digitaalset templit, asutati ka kaitseväe Klooga harjutusväljak. Riigi reservidest on kokku 24 miljardit krooni, sellest kahtekümmet miljardit saaks kasutada kohe. Peaministri ja rahandusministri sõnul stabiliseerimisreservi kallale siiski vajadust minna ei ole, sest maksulaekumised on praegu väga head. Venemaa kaitseministriga Trio nimetas valeks kuuldusi, nagu sooviks Venemaa paigutada Kuubal oma sõjalennukeid. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustas Iraagi Pekingi olümpialt kõrvale jätta Euroopa Liidu uute ja vanade liikmesriikide tervisenäitajate vahel kasvavas vahemikus 1990 kuni 2002 tublisti. Nii selgub värskest raportist. 1002 oli eesti meestel oht töö ja surra kolm korda suurem kui nende eakaaslastel Euroopa liidu vanades liikmesriikides. Nii naiste kui meeste puhul on Eestis levinumad südame-veresoonkonna haigused ja vigastused. Tallinn väljastas vabadussõja võidusamba teise etapi ehitusloa, samba vundamendi ehitamise eeltööd on aga lõpetatud nii teatab kaitseministeerium. Ilm püsib kuiv ja enamasti päikesepaisteline. Sooja on öösel kaheksa kuni 16, homme päeval 22 kuni 27 kraadi. Valitsus kinnitas täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu, mis käivitab digitaalse templi. Digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise eelnõuga muutuks elektrooniline asjaajamine senisest turvalisemaks, võimaldades kontrollida dokumendi väljastaja volitusi ettevõtte asutuse esindamisel. Tehnoloogiliselt on digitaalne tempervjuu juriidilise isiku digitaalallkiri. Praegu kinnitab mõne ettevõtte esindaja dokumendid oma isikliku digitaalse allkirjaga digitaal. Allkiri selle isiku volitusi ei tõenda. Digitaalse templi lisamine dokumendile isiku poolt annab adressaadile võimaluse templi kontrollimisel veenduda, kas isikul on ettevõtte või asutuse esindamiseks volitus. Eelnõuga võib asutusele olla ka mitme erineva õigusega digitaalset templit. Eelnõu läheb nüüd edasi riigikokkulugemisele. Valitsus muutis Eesti maaelu arenguga, aga millised need muudatused on? Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder? Kus on uue meetme sisseviimine, mida me soovime siis järgmisest aastast nimelt toetada senisest tõhusamalt majanduslikku ühistegevust, selleks et arvestatavaid koguseid toota või arvestatavaid koguseid ka müüa, peab tegema koostööd ühistegevust ja selle elavdamiseks on see muidugi ääretult vajalik. Teine olulisem muudatus on maaelu mitmekesistamise meetme senisest suurem toetamine ehk toetada maal ka mitte põllumajanduslikku tegevust senisest rohkem ja fikseerida suur rektide toetamise võimalus, täpsemini see tähendab siis 100 kuni 300000 eurot ühe taotleja kohta on see võimalus ja me täpsustame neid kriteeriumid, mille alusel võiks seda siis rakendada tulevikus ja kolmas on meie kohustus, mida me peame tegema, me peame ise maaelu arengukava elluviimist jälgima. Seni on seda teinud valdavas osas Eesti maaülikool ja seda on mõistlik jätkata. Maaülikoolil oleks võimalik see potentsiaal sinna tekitada alaliselt, siis me tahame maaelu arengukavas fikseerida tema rolli, mis annab talle pikemaajalise kindluse, et tema saaks seda niisugust riigisisest seiret teha, mida Brüssel väga oluliseks peab. Aga valitsuste tegemisest veel. Valitsus asutas tänama korraldusega kaitseväe Klooga harjutusväljaku. Seda hakkavad kasutama peamiselt Rahuoperatsioonide keskus, Scoutspataljon ja kaitseliidu Harju malev 990 hektari suurusena harjutusväljakul plaanitakse kasutada 12,7 millimeetrise kaliibriga relvi, tankitõrje granaadiheitjaid ja 81 millimeetriseid miinipildujaid. Samuti võib seal läbi viia taktikalisi harjutusi nii jalgsi kui sõidukitele. Sel aastal peaks lõpule jõudma kõikide kaitseväe harjutusväljakute asutamine. Veebruaris osutati Nursipalu harjutusväljak juunis Sirgalaja kiker ja aasta lõpuks peaks neile lisanduma ka Männiku harjutusväli millest veel valitsuse pressikonverentsil kõneldi. Sellest ülevaade Marta Groubergilt. Rahandusminister Ivari Padar rääkis riigivara salvedest, kus kokku on vahendeid 24 miljardit krooni. Stabiliseerimisreservis on meil täna vahendeid 6,64 miljardit krooni kassareservis 2,84 miljardit krooni. Omandireformi reservfondi maht on 434 miljonit krooni. Pensionikindlustuse erakorralise reservi maht on 4,78 miljardit krooni, Möötunud aastast üle tulevaid vahendeid neli miljardit krooni ja peale selle veel riigikassa haldab ka erinevate teiste organisatsioonide vahendeid suuruselt 3,72 miljardit krooni. See on siis haigekassa, töötukassa ja KredExi vahendeid, need kokku on neid reserve meil siis 24 miljardit krooni, millest on siis likviidsed ehk siis kiiresti reguleeritavad kasutavad veel 20 miljardit krooni. Stabiliseerimisreservi tootlikkus oli esimeses kvartalis üle seitsme protsendi, nüüd on see oluliselt langenud. Kas ta tuli sellest, et stabiliseerimisreservi vahendid pandud hästi sest turvalistesse ja väga likviidsetesse riikide võlakirjades ja nende riikide ja siis on küll siis Austria, Prantsusmaa, Saksamaa lihtsalt teises kvartalis nende riikide võlakirjade väärtus, seda vara vähene, seda siis millisele keskmise poolaasta kasvud ei samuti siis madalamal tasemel 1,35 protsendi peale. Selgelt meie roosid on siiski aasta lõpuks stabiliseerimisreservi kasv ületab neljaprotsent. Padari sõnul tuleb tänasel juhul teha kõik võimalik selleks, et Eesti riik saaks järgmiseks aastaks pikemas perspektiivis tasakaalus ja riigi arengut mitte kahjustava eelarvereservide kasutamine on selles kontekstis viimane asi. Seda kinnitas ka peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul välistab teise negatiivse lisaeelarve või reservide kallale minemise hea maksulaekumine. Juulikuus laekus alkoholiaktsiisi isegi senisest rekordist, mis oli doonoriaktsiisi laekumine 160 miljonit krooni rohkem ehk 457 miljonit krooni. Samuti on tubakaaktsiisi täiesti seletamatul põhjusel aeg, kui nad üle 140 miljoni krooni. Seda, et inimesed oleks hakanud vähem autodega sõitma, seda ei kinnita kütuseaktsiisi laekumised. Juuliku kütuseaktsiisi laekumine on selle aasta kõige suurem sots maksan juba üle 2,7 miljardi krooni tulnud need kurtmiseks väga palju põhjust ei ole. Nüüd välisuudiseid ja Tõnu Karjatse Venemaa kaitseministeerium nimetas Alex kuuldusi, nagu sooviks Venemaa paigutada Kuubale oma sõjaväe lennukeid kaitseministeeriumi pressiteenistuse teatel kuulduste levitamise taga pigem need riigid, kes ise soovivad rajada oma sõjaväebaas ja Venemaa piiridele. Vene kaitseministeeriumi teatel ei luba juba Venemaa rahuarmastav poliitika rajada sõjaväebaase teiste riikide aladele. Täna reageerisid puudustele vene lennukite saatmise kohta Kuubale ka Kuuba endine liider Fidel Castro, kelle sõnul ei pea Kuuba ühelegi välisriigile oma tegevusest plaanidest aru andma. Pommitajate baasi rajamisest Kuubale avaldas anonüümsetele allikatele toetudes artikli esmaspäevane Izvestija. Sellele reageeris ka USA õhujõudude kindral, kes hoiatas Moskvat selliste plaanide eest. Separatistlik Abhaasiasse saadetud 400 Vene sõdurit on oma tööd sealsel raudtee ehitusel lõpetamas, teatab Venemaa kaitseministeerium. Vene raudteeväelased taastasid ministeeriumi väitel 50 kilomeetri pikkust raudtee lõiku. Lõik antakse üle juuli lõpus. Vene sõdurit toodi Abhaasiasse mais, Gruusia avaldas siis Venemaale selle vastu jõulist protesti. Serbia uus valitsus otsustas taastada diplomaatilised suhted Euroopa Liidu liikmesriikidega. See on juba teine hea tahte avaldus euroliidu vastu pärast teateid Bosnia sõjakuritegudes kahtlustatud Radovan raatsitsid avamist seoses Kosovo iseseisvumise ja selle tunnustamisega moodsas Serbia tagasi diplomaadid 40-st riigist, sealhulgas USA'st, jaga mõnedest Aasia ning Lähis-Ida riikidest. Brüssel tunnustamast Karadžić tabamist kui Serbia tõsist soovi liituda euroliiduga. Seitse USA osariiki ja neli Kanada provintsi kavatsevad käiku lasta ühise kasvuhoonegaaside vähendamiskava. Käiku peaks minema aastaks 2012. Kliimakava näeb esmalt ette tööstuslike kasvuhoonegaaside vähendamise aastast 2015 hõlmab tegevuskavaga liiklusest elektritarbimisest tulevaid ohte. Kliimale leppega ühineb ja need osariigid peaksid kava kohaselt vähendama kasvuhoonegaaside väljalaset aastaks 2020 15 protsendi võrra. Kava algatas California kuberner Arnold Schwarzenegger, kes ütles, et on tüdinenud Washingtoni saamatusest keskkonnakaitses midagi ära teha. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustasid Jaagi koondise Pekingi olümpiamängudelt välja jätta. Iraagi väljajätmise põhjuseks oli Iraagi valitsuse maikuine otsus saata kohaliku olümpiakomitee erimeelsuste tõttu laiali Hiinas. Kaheksandal augustil algavatel suvemängudel lootis võistelda seitse Iraagi sportlast. Iraak soovis olümpial osaleda väiksema koosseisuga, sest alates USA inversioonist 2003. aastal on riigis puhkenud vägivallas hukkunud üle 100. Tippsportlase. Tallinna linnavalitsus väljastas vabadussõja võidusamba teise etapi ehitusloa. Linnavalitsuse teatel võimaldas loa väljastada sambamaapealse osa planeeringu parandatud ja täiendatud variant, mis esitati täna linnaplaneerimise ametile. Loa alusel saab alustada samba platoo rajamist. Abilinnapea Taavi aasa sõnul on projektis arvesse võetud varem tehtud märkusi. Kaitseministeerium teatab aga jõudsid lõpule võidusamba vundamendi ehitamiseks vajalikud eeltööd. Lähipäevil alustatakse olemasoleva ehitusloa piires samba vundamendiplaadi betoontöödega ja kui täiendavaid bürokraatlikku ootamatusi enam ette ei tule, siis on kaitseministeeriumi valmis lähiajal vabadussõja võidusamba nurgakivi panekuks. Aga täna tutvustati ka projekti terviselõhe ületamine tulemusi. Marta Grauberg, rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmidirektori Ain Aaviksooga. Kui Euroopa liidus on eeldatav keskmine eluiga naistel 80,9 ja meestel 74,3 aastat, siis Eesti vastavad näitajad on 78,6 ja 67,4. Täna avaldatud uuringu keskmes olid Euroopa Liidu 10 uue liikmesriigi tervisenäitajaid 90.-st aastast 2002.-ni. Ain Aaviksoo. Vaatamata sellele, et toimusid kiired majandusarenguid majanduslikus mõttes enamus nendest uutest liikmesriikidest on siis vanadele liikmesriikidele järele jõudmas või vähemasti lähenenud neile tervisenäitajate poolest esimene 12 aastat. Tegelikult see lõhe siis nii-öelda vanade ja uute liikmesriikide vahel suurenes Eesti puhul ealise elanikkonna hulgas meeste puhul erines suremusrisk 2,2 korda aastal 1990 ja see oli kasvanud kolmekordseks aastal 2002, see tähendab, et tõenäosus surra tööealises vanuses oli eesti meestel kolm korda suurem, kui siis nende eakaaslastel arenenud Euroopa Liidu riikidest ja naiste puhul kooli muutus täpselt sama Moody halvemuse poole, ehk et ühe koma kuuekordsest erinevusest oli aastaks 2020 ühe koma üheksakordne erinevus. Uuringu kohaselt olid Eesti enneaegse suremuse näitajad aastatel 90 kuni 2002 Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas. Kui üldiselt on teada, mis on meie suurimad riskitegurid, siis sellisel kujul kokku arvutatud neid varem ei ole. Meeste puhul näiteks võib öelda, et siis 41 protsenti sellest erinevusest on tingitud südamed veresoonkonna haigustest ja vigastuste arvele langeb 37 protsenti. Needsamad on ka kõige suuremad elu ja röövlid ka naistel, naistel, muuseas südame-veresoonkonna haigused on 78 protsenti selle uuringu järgi põhjuseks. Ja põhiliselt on see muidugi vanemas elueas. Alates 2002.-st aastast on Eesti tervisenäitajad tunduvalt paranenud, seda ühelt poolt tänu ennetustööle ning ravile, kuid on veel üks mõõde. Kui me täna räägime paranemisest, siis me oleme omale seadnud 90.-te keskpaigas tohutu suured raskused ehk et me oleme oma elu ja keskmise eeldatava eluea väga madalaks kulutanud ja nüüd siis ületame ennast. Möödunud nädalal valitsuses heakskiidu saanud rahvatervise arengukavas on seatud ambitsioonikas eesmärk aastaks 2020, tõsta meeste eeldatavat eluiga 75 ja naistel 85 aastani. Ain Aaviksoo sõnul ei ole see ilmvõimatu, kuid siin on oluline osa ka majanduse seisul. Kõigil majanduslanguse perioodidel on Eesti elanike tervisenäitajad halvenenud, aga arvestades seda, et teised riigid arenevad omas tempos ja väga kiiresti ka tervisenäitajate poolest on, on meie jaoks hästi oluline säilitada see positiivne areng. Mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka tervise mõttes, et meil ei ole väga palju sellist sellist varuressurss järel. Jätkame kultuuriteemadel Viljandis algas pärimusmuusika festival ja Pireti risti kaasta, sealt. Laulu sisse tänavuse pärimusmuusika festivali põhitegijad, näppepillid festival on juba 16. ja Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves arvab, et me arvestame juba oma isikliku aegagi festivali järgi. Palk on saabunud, ütleme, jooni saasta möödunud, nii nagu vabariigi aastapäeva jõulude puhul samamoodi Viljandi folk on üksi, institutsioon. Festivali programmijuht Tarmo Noormaa räägib festivalist arvude keeles kosmoli Eesti esinenud 15 välisesinejad 74 põhiprogrammi kontserti, lisaks neli maakonna kontserti, aga kõiki neid väiksemaid tegevusi nagu käsitöö, muinasjututoad, ülikoolid, õpitoad, neid tegevusi ei ole kokku lugenud eraldi, lisage veel muudest tegevustest regilaulu pesa, pärimusmuusika filmiprogramm, käsitöö, puhub ja pillilaat, kuid mida programmi juht kindlasti vaatama minna, soovitab kindlasti luuki. Hoirupit kaablit kindlasti major Struve, nüüd Norrast esmakordselt salvestab rahvusringhääling festivali ajal saadet Ööülikool. Oli salvestustele on oodatud ka festivalipublik, et pärimusmuusika teemadel kaasa rääkida. Ja kohal on ka rahvusringhäälingu televõttegrupp. Aga vahetult peale festivali avamist kirjutasid haridusminister Tõnis Lukas ja August pursti õppis juht Sophia Johns alla koostööleppele, millega tagatakse rahvamuusika õppimise võimalused kooliõpilastele. Nüüd me kavatseme alustada täiendõppeprogrammiga, mis on suunatud just muusikaõpetajatele ja samuti on meil kavas koolidele pakkuda kontserdikava, mis siis seletab lastele väga lihtsal ja kaasatõmbavad viisil ära, mis see pärimusmuusika tänapäeva Eestist üldse on, kuid mida rahvas folgist arvab. Muusika on alati hea ja teretulnud ja ükskõik kellele. Seda juba muusika pärimas laule ja tantse ja kõik sellega kaasnev sinna seltskonda ja see ilm ja tuju mu vanaema, Mulgimaalt pärit helme helmest. Aga ise olen Tartus. Viljandi pärimusmuusika festival lõpeb 27. juulil. Piret rist Viljandi. Jääst eilsest suursündmusest Pärnus esietendus MTÜ suveteater lavastust džinni mäng. Publik võttis etenduse hästi vastu jätkabdianalorjonova. Toidud liig nii tragikomöödia, džinnimäng, mida mängitakse endises vanadekodus. Pärnu Tammsaare puiestee 11 asuva villa suvelaval on lugu vanadekodus elavatest Veller Martinist ja Fonzia torsist, keda mängivad luule Komissarovi ja Feliks Kark etendusest, räägib luule Komissarov. Etendus on kaheinimesetükk, seal on kaks vanainimest, mees ja naine, kes elavad vanadekodus. Nad on elus jäänud nagu halvasti läinud ja Jon sattunud vanadekodusse ja siis nad leiavad seal kaardimängule. Näidendis õpetab kaardimängu huvilinovelle Refonziale, kuidas mängida džinni mängu. Kõik mängud võidab aga üllatuslikult algaja fonsija. Kaardimängu ajal räägivad nad pikalt oma elust ja maailmast väljaspool vanadekodu. Järk-järgult omandavad nende teravad vestlused kahevõitluse mõõtmed. Komissarovi sõnul oli tegemist tõeliselt keerulise tükiga. Tükk on kirjutatud ikka nii keeruliselt, nii nagu meie halvas aasta jälgijad ütles, et et huvitav, et see on kirjutatud vanadele näitlejatele, eks ole, noh selged vanad peavad seda mängima. Et kuidas ei ole arvestanud, et vanadel näitlejatel on raskusi, sellega on mingi loogika sees, aga loogika tuleb välja ka kaks lehte edasi ja sa pead meeles pidama, millest teema oli kaks lehte edasi, vahepeal on kõik botaja, ta pöördub uuesti selle juurde tagasi. Vot see on see keerulisus ja siis võib minna tõesti sassi, sa võid vabalt hüpata ja on täiesti võimalik hüpata üle teisi vaatusesse. Naksti noh, see on keeruline ja teiseks on keeruline veel see kaardi mängiv aga ikkagi natuke natuke mängiva ja, ja ka õigel kohal džinn ütlema ja vot teadlane proftšini mängija ka nüüd lisaks kõigele. Ei, ei, me päris täpselt vist ei tea, me lihtsalt selle, seal on remargis kirjutatud tšetšeeni mäng, noh enam-vähem, kus, mismoodi peab olema. Täpselt mitte keegi ei tea, kuidas see käis. Esietendus, kuidas läks? Tundub, et hästi läks jah, kohad olid täis ilusasti ja ja võttis väga hästi vastu käidi taga tänamas isegi. Tüki lavastas Enn keerdkunstnik Silver Vahtre. Džinnimäng on Eestis mitu korda lavastatud, näitlejate paaridena on üles astunud Lindau ja Kaljo Kiisk, aga ka Ago-Endrik Kerge ja Ülle Ulla ning Ines Aru ja Volli. Käru. Etendust mängitakse 14 korda, kuni 10. augustini Dianalarjonova Pärnu stuudiost. Öösel on meil vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus, saartel kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja mandril kaheksa kuni 13, saartel kuni 16 kraadi. Päev tuleb kuiv ja enamasti päikesepaisteline, puhub põhjakaare tuul kaheksa kuni kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 22 kuni 27 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.