Tere hommikust. Taevane peegeldub maises. Jeesus võrdles jumala riiki oma mõistujuttudes erinevate igapäevaste asjade ja sündmustega mis olid ta kuulajatele tuttavad. Nii ta jutustas kord millega võiksime võrrelda jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime. Sinepiivake seda, mis on, kui sa külvatakse maha väiksem kõigist seemnest maa peal. Ent kui see on külvatud, siis sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias. Ja ajab suured oksad, nii et taevalinnud võivad teha pesa selle varjus. Selle loo puhul tuleb mul alati meelde, kuidas pool sajandit tagasi oli Eestimaal üks veendunud ateistlik rändjutlustaja, kes käis mööda maad ja pidas loenguid, et inimesi usu käest päästa. Tema leivanumber oli tõestada, et Jeesus eksis, sinepiseeme ei ole sugugi kõige pisem seeme. Ning põõsas ei ole kõige kõrgem aiataim, vale puha. Piiblit ei maksa uskuda. Ja sellise argumenteerimisviisi vastu ei ole võimalik väidelda. Kui keegi peab evangeeliumi bioloogi õpikuks, siis suudab ta sealt muidki poeetilisi liialdus leida. Ja katsu sa sundida kaamelit läbi nõelasilma pugema. Aga kas veelgi võimatu? Me ei ole väide, et kirjatundjad, Need sõgedad, teejuhid kurnavad küll välja, sääsed. Ent kaamelid neelavad alla. No on alles kangelased. Jeesusele meeldis meeldejäävaid paradokse pilduda. Need toimivad ka siis, kui jäävad kurku kinni. Aga jätame selle külje praegu ning küsime, mida tahab Jeesus öelda. Kui ta pajatab, tab imepisikeses seemne evakesest, mis kasvab vägevaks, põõsaks ja pakub pesapaika lindudele. Näib, et jutus on peasi kasvamine, taevariik ei ole staatiline ja usk võib kasvada ning peab kasvama ja arenema nagu iga elusolend. Algus võib olla vaevumärgatav, aga välja tuleb midagi suurt. Kasvamisest on uues testamendis palju juttu. Jumala jooted me kohe kõigega korda saaksime või kõike mõistaksime. Ta annab aega ja võimalust kasvamiseks. Paulus istutas usu seemne korintlastele südamesse, apollos kastis ja jumal laskis kasvada. Filiplastele. Ta kirjutab. Ma palvetan, et ei armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises oluliselt kindlaksmääramiseks. Et oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani täidet tud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesus Kristuse läbi. Jumala kirkus kuseks kiituseks. Meile ei saa anda valmistulemusi vaid me peame tasapisi edenema. Kolmeaastast ei maksa panna munakasti kassima. Liiga raskem. Fred Jüssi nendib. Õigusega inimese kätte ei või tõde anda. Sest mis siis juhtub, kui ta selle maha pillab? Isegi need Jeesuse jüngrid, kes olid mitu aastat temaga koos käinud ja justkui pidanuksid ta sõnadest ja mõttekäikudest aru saama peavad kuulma. Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Igale oma roog. Esimene Peetruse kiri on tõenäoliselt kirjutatud Vastristitutele julgustuseks juhatuseks neile. Seal soovitatakse nagu äsjasündinud lapsed, igatsed vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. Palvetagem. Isand Me täname sind, et sa lepid meie abitusega. Et sa annad meile aega kasvada. Sina teed lahti oma helded ja rohked käed ning annad igale õige roa omalajal. Aamen.