Tere hommikust ja kaunist taeva minemis. Püha. Tänane päev tuletab meile meelde, et Kristuse läinud teispoole aegruumi ja kutsub omasid kaasa. Kui mind maha pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juure. Selliseid lauseid nagu usutunnistuse üles läinud taeva istub jumala oma kõigeväelise isa paremal käel. Ei ole kerge mõista, kui nad on kontekstist välja kistud. Nad püüavad öelda midagi öeldamatu kohta. Jumal võttis eelsuses inimese kuju, sündis inimeseks, käis oma tee lõpuni ristisurmani ja tõusis surnuist üles. Tema inkarnatsiooni alguses saanud missioon jõuab lõpule taevaminekuks. Nimetatud ring on täis. Ma ei ürita hakata seletama seletamatut, vaid püüan osutada sellele, mida selline lause kristlase usu jaoks tähendab. See määrab, kuhu poole on suunatud pilk. Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub jumala paremal käel. Mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal. Sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega jumalas. Meie usk rajaneb seosel transendentsega. Ta ei ole ainult inimeste arvamuste või suhete süsteem vaid realiseerub osaduses tõega, mis tõepoolest on tõenime. VäärtJeesus ütleb, et tema on tee tõde ja eluosadus. Tema kannab igavikuliste mõõtme, millele saab toetuda elus ja surmas. Sest see ulatub küll meie maailma, kuid ei ole selle osa. Pigem on vastupidi meie nähtav ja kogetav maailm, kosmos ja universum. Millist tahes mõistet kasutada on jumala osa ja nõnda öelda asub jumalas. Ei olnud isegi Jeesuse kõige lähedasematele õpilastel hõlbus taibata, kellega neil on tegemist. Kes nende õpetaja viimselt on. Vaatame näiteks Filippust, keda mainitakse mitmel korral Johannese evangeeliumis. Kui Filippus kohtab Jeesust, siis ei ole tal hetkekski kahtlust, kellega on tegemist. Tarutab oma sõbra Nato naeli juurde ja teatab. Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Moosese seaduses ja prohvetid Jeesuse Joosepi poja nad saletist. Nata mäel on umbusklik, aga see ei häiri Filippust. Tule ja vaata. Ja tõesti Jeesusega kohtudes tunnistas Nathaniel rabi, sina oled jumala poeg, sina oled Iisraeli kuningas. Kolm aastat koos Jeesusega peaks olema Filippuse teinud usus tugevamaks. Tegelikult on aga lugu nii, et veel viimasel õhtul enne Jeesuse vahistamist ja hukkamist on just tema see, kes ütleb välja nende kõigi nõutuse. Issand, näita meile isa ja me jääme rahule. Ja Jeesus peab vastama. Nii kaua aega olen ma teie juures. Ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus, kes on näinud mind, see on näinud isa, kuidas sa siis ütled, näita meile, isa. Asi on selles, et kui inimene tuleb jumala juurde ja leiab selle, mida ta on otsinud nagu Filippus mess ja siis ta on leidnud enda jaoks lõpmata olulise. Aga ta paratamatult petab iseennast. Nata Mäeli tunnistuse peale kostis Jeesus. Sa saad näha suuremaid asju, kui need. Tõesti tõesti, ma ütlen teile. Te näete taevast avatuna. Jah, aga sinnani läks veel palju-palju aega. Palvetagem issand, me täname sind, et sina oled suurem, lõpmata palju suurem kui meie kogemus sinust. Juhata meid sammhaaval sinu kirkusest osa saama. Aamen.