Helga ja tere helgaja kuulaja. Tänast 13. novembri Saadet toimetab Kersti Inno saate teemad homme On kaheksanda Eesti noorte interpreetide konkurss-festivali Con prio finaalkontsert. Žürii esimehelt René Eesperelt kuuleme, kuidas kulgesid eelvoorud ja kes pääses finaali. Täna toimub Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev kunstilise juhi Alo Ritsingu ka räägib Hedvig Lätt. Eeva Potter tutvustab tänasest Eesti televisioonis algavat rammi. Juubelisarja. Muusikaakadeemias esitleti eile uusi kitarre. Kohal käis Liina Fjuk. Laste loomingu ja improvisatsioonipäevast, Lasnamäe muusikakoolis räägib Tiina Vorma ERSO Buratino kavast, rääkis produtsent Gea Mägi Karin koprale. Stavangeris Sümfooniaorkestri Eesti turneest kuuleme Mirje Mändla vahendusel. Kontserdist eksootiline India, rääkis Helena Uleksin Hedvig Lätile. Joosep Sang räägib kahest Eestis esinenud eksootilisest lauljatarist. Portugalist pärit fado lauljast Marissast Sandra Luunast, kes tuli tango pealinnast Buenos Aireses ning Priit Kuusk vahendab muusikauudiseid laiast maailmast. Kõigepealt aga uudis Inglismaalt. Kämbridžis tuli üleeile Olari Eltsi dirigeerimisel esiettekandes Nendele Briti juhtivaid nüüdishelilooja Kevin Prayarsi. Uus elektro akustiline teos. 25 minutiline from aeglast saaga on BBC tellimus. Teose algmaterjal on pärit vanast viikingite saagast, mis pajatab Eerik vere kirvelugu. Kontserdi salvestab BBC ning eetrisse jõuab see 20. novembril hilisõhtuses saates and now, kus kuulaja vaata lehe regulaarselt tutvustatakse uut eksperimentaalset muusikat. Esitajaks on London Sinfoniettaga. Koos selle briti tuntuima uue muusika ansambliga annab Olari Elts novembris ühtekokku viis kontsert, kusjuures kavas on ka Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri muusikat. Kava on kokku pannud Kevin prajas. Võib oletada, et tänu sellele kontsertide tsüklile Olari Eltsi haare rahvusvahelises muusikamaailmas oluliselt laieneb. Homme toimub Estonia kontserdisaalis kaheksanda Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil Con prio finaal. Žürii esimees Rene eespere, kuidas läksid eelvoorud, kui palju oli osalejaid? Seekordse võistluse suhtes võib öelda, et osavõtjaid oli suhteliselt vähe. Võistlustulle asus 12 noort muusikut ja klientide kaupa ei olnud ka väga lai. Panoraam oli üks klaveri tuua üks löökpilli tuua, siis oli kaks viiuldajat, siis oli üks pianist, oli veel kitarrimängija, oli paar lauljat, nii et kahjuks mitte ühtegi tšellisti, näiteks jah, oboemängija flöödimängija, nii et ka orkestri instrumente suhteliselt vähe. Ma saan aru, et hinnanguid saab žürii anda pärast konkurssi, niisiis homme õhtul, aga siiski, millise mulje jättis selle eelvooru üldine tase? Kombrio juba oma bukletis konkursi eesmärkidest on välja pakkunud seda, et, et saada nagu ülevaadet noorte interpreetide paremikust kes võiksid huvi pakkuda kontserdipublikule Eestis ja väljaspool, on küll ära nimetatud, et leida uusi andeid, kuigi ma sellesse väga hästi ei usu, sest et konkursi vanuse kell on 18 kuni 30 aastat ja väikses Eestis ei ole võimalik, et keegi äkki kaheksateistkümneselt äkki väga üllatav näiteks, et kui ta kuueteistkümneselt veel tähelepandamatu, nii et tavaliselt säärane noor avaldub küllalt varakult, juba juba 12 14 aastaselt pannakse teda tähele. Ja loomulikult 18 aastaselt võib juba rääkida mingisugusestki interpretatsioonis Est küpsusest juba esialgse mina väljakujunemisest, nii et seda on põnev jälgida ja küllap see, nagu see kombrio eesmärk nagu ongi. Vastavalt reglemendile tuleb siis eelvoorus esitada kava, mis on tsirka pool tundi. Ja muidugi ma tahaks nüüd loota, et võib-olla järgnevatel kombriodel muutuks võib-olla see, et eelvoorus ja finaalis ei mängitaks mitte 100 protsenti sama kava. Põnevam on kuulata erinevat kava. Kas finalistide selgitamisel oli žürii üksmeelne? Žürii koosnes praegu seitsmest liikmest, nii et ei, ei, päris 100 protsenti ei oldud ühel meelel, kuigi nende noorte suhtes, kes pääsesid ehk ütleme, kõrgema reitinguga edasi tähendab, et seda märkasin loomulikult enamus ja see oli vastavalt ka niimoodi vormistatud, nii et aga praegu jah, pääses edasi kuus üksust pääses edasi üks klaveriduo Emmementel Jorma Toots löökpilli tuua paukenfest koosseisus siis Vambola Krigul, Antonnis kaks viiuldajad Anne-Mari, Aino mäe ja Andres Kaljuste üks pianist Mihkel Poll. Ja edasi pääses ka duo sopran ja klaver, Alphia Kamaalova ja Naili Sariippova. Nii et nemad esinevad siis pühapäeval Estonia kontsertsaalis. Finaalis. Neid kuuleme ka klassikaraadioülekandes ja nende kohta tulevad siis kommentaarid hiljem, aga kas on öelda midagi veel nende kohta, kes seekord finaali pääsenud? No mina saan ainult omaenda mulje, mulle tegelikult meeldis väga flotist Mari-Liis Veermäe, hindasin tema küllalt küpset ja huvitavat interpretatsiooni, tal kõik ei õnnestunud tehniliselt. Aga ma arvan, et noh, et need olid säärased hetkeliselt näpuviperused, et see ei ole üldine tendents. Ta pakkus mulle väga palju väga põnevaid hetki. Ja väga sümpaatne oli Ele Raik täpselt samamoodi väga-väga musikaalne noor instrumentalist. Tehniliselt jälle kõike ei õnnestunud. Milline stiimul on meie noortel interprojektidel osaleda SIIN con prios, mis auhinnad on välja pakkunud. Põhimõtteliselt säärane noor muusik, kes arvab, et tema tulevane tee on ikkagi laval see peaks olema iseenesest suur stiimul säärasel esindusliku laval üles astuda kodupubliku ees esineda ei ole üldse, et kerge maa omast käest võin öelda seda, et väljaspool Eestit on väga tihti esineda palju lihtsam. Ma ei usu, et need auhinnad on ainsad säärased stimulaatoreid, mis siis noori inimesi siia kombriiule toovad. Aga siiski. Peakorraldaja Eesti Kontsert on välja pannud teo auhinna, mis on siis 25000 krooni ning esinemised Eesti kontserdi järgmisel hooajal. Soliidne on ka Eesti muusikaakadeemias. Auhind on 10000 krooni esinemisvõi õppereisi toetuseks. Meie vabariigi kaks orkestrit, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Vanemuise sümfooniaorkestri auhind on, et noor saab esineda solistina emba-kumba orkestri Eeessis. Ka Eesti Televisioon on välja pannud auhinna, see on siis sellest noorest muusikust kontsertsaade. Eesti Raudi auhind on salvestamisleping ja esinemine kas EBU või Unesco või ka rahvusvahelise muusikanõukogu noorte interpreetide foorumil. Ja ka Eesti Mobiiltelefon on välja pannud tähelepanuväärse auhinna. Selleks on mobiiltelefon ning rahaline auhind kokku 15000 krooni väärtuses. Eesti mobiiltelefoniauhinna saaja. Selle määrab siis publikuhääletus. Ja milline on žürii koos Vanemuise sümfooniaorkestrit esindab kristalliseeru ja Eesti kontserti Madis Kolk eesti muusikaga Peep Lassmann Eesti televisiooni, Heidi Pruuli, Eesti riikliku sümfooniaorkestrit Peeter Sarapuu, Eesti raadiot Tiia Teder ja Eesti kontserti veel Andres Uibo. Lõppkontsert algab pühapäeval kell viis ja otsused tehakse teatavaks juba samal õhtul kohe. Helgaja. Lõuna-Eesti meeskoorid tähistavad täna juubelit nimelt toimub Lõuna-Eesti meestelaulu päev ja seda juba kümnendat korda. Meestelaulupäeva kunstiline juht ja dirigent on Alo Ritsing 10. kord. Mis on muutunud selle 10 korra jooksul? Ei, vast muutunud ei ole midagi, see küsimus saab sellist vastust, et ta on muutunud üldlaulupidudega üldlaulupidude selline traditsionaalne vorm on jäänud ju kogu aeg samaks, ainult sinna sisse asetatud uusi laule, alati nii võiks öelda ka selle tartu väikse laulupeo kohta, mida me kutsume meestelaulupäevaks ja mis toimub alati novembris. Kas on meeskoore juurde tulnud vähemaks jäänud? Võib-olla on õige vastata nii, et meestelaulu olukord stabiilne, stabiilne iseenesest on ju hea, aga võib ka öelda, et võiks olla parem. Kooride lauljate arv võiks ju tõusta, aga sellist tendentsi otse ei ole. Võib etteheiteid teha isegi üliõpilastele, et nende huvi laulu vastu. Ma mõtlen, kitsamad mees laulu vastu on üsna tagasihoidlik, võiks olla suurem. Hea on muidugi see, et noorte meeskoorid on jäänud püsima enam-vähem SMSe seltsi poolt. See üritus algatati ja nii tuleb ka Tartusse, noh, praktiliselt kõik Lõuna-Eestis tegutsevad noortemeeskonnad. Nad küll käik ei ole võib-olla suhteliselt iseseisvad lamm, alad on võib-olla väiksed alla 20, aga nad asuvad Tartus üles ühise jõuna ja pakuvad kindlasti kuulajatele suurt huvi. Seda on näidanud ka eelmised taolised üritused. Kui palju koore tuleb Lõuna-Eesti meestelaulupäevale? See on üsna arvukas seltskond, ma mõtlen lauljate arvu poolest kui ka kooride hulga poolest. Kirjade järgi peaks tulema 19 meeskoori, nende nende hulgas on ka siis noorte meeskooride eraldi nimetatud. Lisaks meeskooridele lööb kaasa ka puhkpilliorkester. Popsid, kes on tuntud hea meeleolu tekitaja. Ja milline on kooride repertuaar, kas on ka mingi kindel laulmide alati meeskoorid laulavad. Jah, eks ta võib-olla lähtub nagu laulupidudest, et seal laulupidu siis Mihkel Lüdigi, Koit Ta on ikka ja ka teised võib-olla sellised laulud nagu sarapik Ta lendab mesipuu poole ja ühiste laulude arv on muidugi samaks jäänud. Võib-olla Mati seitse kaheksa laulu ühiselt, aga laulud ise on varieerunud olenevalt olukorrast, kas on ees üldlaulupidu või Tartumaa laulupidu. Sõltuvalt sellest, aga üldiselt on need laulud võib-olla jah, sellisest püsivast repertuaarist, mis peaksid ja on ka iga koori paaris mõni näide. Ja näiteks ka Eesti lipp, kuigi see tundub nii tavaline, aga tegelikult ju on see aasta kuni lõpuni Eesti lipu aasta siis me nagu sellise võimsama lauluna laulame ka Villem Kapi põhjarannikul. Ja seda siis, kui lavale kogunevad kõik meeskoorid ja kokku võib mehi olla laval siis 300 laulumehe ringis. 10. Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub täna Vanemuise kontserdimajas algusega kell 17. Eesti televisioon alustab tänasest Eesti rahvusmeeskoori juubelisarja Eeva Potter, kuidas on teil see kavandatud? Meil on see kolmeosaline saatesari väga selgelt jagatud. Kolmeks periootiseering on üsnagi lihtne, esimene kannab pealkirja Gustav Ernesaksa aeg. Teine las poisid teevad, see mõte on Gustav Ernesaksa enda poolt välja öeldud. Ja kolmas, viimane, mis, nagu algaks aastast 1991, kannab pealkirja teekond grammini. Me oleme seda saatesarja ettevalmistust alustanud üsna varakult. See oli vist juba isegi märtsis, sest et intervjueeritav vaid oli üsna palju. Ja ma pean kahetsusega ütlema, et neist kaks, näiteks Artur Vahter ja Georg Metssalu on lahkunud. Õnneks me jõudsime neid külastada. Kahe esimese saate kokkupanemisel on olnud, et väga suur osa Vello Mäeots seal, kes on teatavasti 40 aasta vältel seal on olnud seotud selle kooriga lauljana ja direktorina. Ja viimase saate autoriks on Saaridam. Kui palju on televisiooni arhiivis säilinud neid vanu filmivõtteid? Seal on Gustav Ernesaksa ja, ja teisi rammiga seotud dirigente. Jah, ma pean ütlema, et me oleme üsna raske seisu ees olnud sest üllatavalt ei ole, rammis filmitud kuuekümnendatel ja viiekümnendad Nendel aastatel. Ja režissöör Ülle Õun, kes on kahe esimeses vaata ka seotud oli päris murelik, sest me tõime rami juurest kaheksa kasti fotosid, et kata esimese saate nii-öelda pildiline pool. Aga õnneks paar päeva enne esimese saate montaazi algust teatati meile, et Gustav Ernesaksa filmipärand on avatud. See tähendas seda, et tuli kiires korras minna, Eesti filmiarhiivi tuli seal töötada. Ja ma pean ütlema, et see avastus, mis meile seal avanes, oli pööraselt huvitav. Muidugi see on 16 millimeetrit film, selle kvaliteeti Teet praegu VHS-ile võetuna ei ole selline võib-olla mida vaataja ootab. Aga seal on väga-väga toredaid momente, mis puudutab rammi pikaajalisi reise ja sellest materjalist jätkub ka veel teise saate nii-öelda pildilise poole katmiseks. Nüüd, mis puudutab muusikalist osa, siis alata 78.-st aastast on videosalvestusi. Varasemalt stajast need muidugi puuduvad. Nii et siin saab grammi laulukontserti salvestustena. Kuulata niisiis kolme laupäeva õhtul kell seitse saab Eesti televisioonis vaaratas saateid rammist. Klassikaraadiosarja kolmest saatest omand, kaks juba eetris kõlanud viimane tänapäeva rammist on päris eeloleva neljapäeva õhtul. Teisipäeval, rammi sünnipäeval, saame pärastlõunakavas algusega 15 20 kuulata salvestist. Läinud teisipäeval Mustpeade majas toimunud rammi solistide ja ansamblite kontserdist. Äsja Eesti muusikaakadeemias oli kitarride esitlus ja teiste hulgas käsitleti eesti kitarrimeistri Viljar Kuuse pilli. Täpsemalt räägivad kitarrist Heiki Metlik ja pillimeister Viljar kuuskise. Kitarride presentatsioon oli festivali raames festatelagitaara ja praegune pillide esitlus oli lausa ajalooline hetk sest Viljar Kuuse käest on valminud siis esimene eestikontsert, kitarr, klassikaline ma veel kord toonitan, klassikaline kontsertitel, mis oma kõlaomaduste oma töö, kvaliteedi poolest ei jää maha Euroopa pillimeistrite toodangust ja võib konkureerida täiesti rahvusvaheliselt ja olla solistile, kitarri, solistidele, kontsertinstrumendiks. Kust siis sündis üldse see oskus sellist kitarri valmistada? No selline vajadus või lõbu midagi oma kätega teha, see on mul kogu aeg olnud. Ja ma olen meie eesti viiulimeistrite töökojas teinud parandustöid ja igasuguseid muulaadseid kitarre, näiteks poolakustilisi kus puudub kõlakast peeso element. Aga nüüd täismõõdus kontserdid, Darrze tuli sedasi, et Eiki Mätlik oma tutvuste kaudu viis mind kokku ühe Rootsi vist parima kitarrimeistri Peeerrhalgreeniga. Ja kui ma kuulan temagi Darryle häälte ja näen tema tööharjumusi ja seda töökoda ja siis ma arvan, et see on täiesti rahvusvaheliselt tipptasemel meister. Et mul oli nagu suur õnn seal õppida ja teha seda kitarri. Ma tegin selle muidugi kõik oma kätega, aga väga naiivne arvata, et esimene kitarr oleks kohe nii hea, kui seal ei oleks sellist tõsiselt head meistrit kõrval õpetamas. Nüüd see oli testis esimene kitarr, mis sai valmistatud seal Rootsimaal, et kas neid kitarre tuleb juurde. Et jätkad sa kitarrimeistrina. No mul selline kavatsus on, selline suund on võetud, et ma igal juhul tahan seda tööd edasi teha. Et elu on suht keeruline, seda kunagi ei tea, et kuhu ta sind viib. Eestis kitarristid turustada on ka üliraske. Aga Ühe kitarri ma tean kindlasti veel, see tähendab räägitaksegi, et oluline ei ole mitte esimene, aga teine põhitööks võib-olla saab olema igasugune kitarride parandamine ja, ja hooldamine ja siis üks nišš, mis tundub, et Eestis väga ilusti peale läheb või kuidas öelda on selline pool akustiline just, sest meil on väga-väga palju väga kõrgetasemelisi džässkitarristide. Ja nendel on vaja tihti naturaal siis klassik sõjalise kõlada, nailonkeeltega pille, aga kõlakast, kui seda kasutada koos võimendusega. Kõlakastiga tekib väga tihti palju probleeme, tahavad minna tagasisidesse mikrofoniga ja ta pigem segab, kui aitab. Nii et, et selline laut, pill ilma kõla kastita peeso elemendiga, et, et see võiks olla niisugune asi, mis siis Eestis läheb marjaks. Ma kuulsin siin kõrvalt, et oli jutuks, et see esimene pill ostetakse ära ja selle hinnaks saab 30000 krooni. Üsna raha, ma ostan tööriistu, sest et pillimeistrite tööriistad näiteks mingi viil võib maksta näiteks 500 krooni mingi nuga või höövli tera võib maksta 700 krooni. Ja ilma selliste tööriistade ta ei ole võimalik sellise kvaliteediga tööd lihtsalt teha. Aga see teine kitarr, mis sa kavatsed teha, kas see valmib Rootsis? Mul on selline plaan, et ma teen paar kitarri siin kodus valmis oma jõududega ja kuna meil selle rootsi kitarrimeistri beer, halgrenigajaid väga soojad suhted me saime nagu sõpradeks isegi võib öelda, siis ma arvan, et, et ma mõne kitarri teine seal. Sest et seda informatsiooni on ikka väga-väga palju, mis on vaja selleks, et teha head kitarri ja kui tänapäeval öeldakse, et et internetist saab kõik vajaliku, siis see on täielik, võiks öelda jama, et tegelikult internetis on väga palju isegi desinformatsiooni. Kas poolgi Harri ehitamise tööst on palju öelda, aga kolmandik kindlasti on selle kitarrilakkimine, see on väga keeruline. Aga kuskohast sa saad nüüd materjalid millestki lihtsalt pill kokku panna? No tänapäeval Euroopas, seal ütleme näiteks Saksamaal ja on väga palju selliseid kohti, kus saab juba valmis lõigatud väga kvaliteet materjali, nii et see ei ole tänapäeval mingit probleemi. Nii et see oskus seal Rootsis said, oli, ütleme, et see materjalivalik ja siis kuidas sa selle tegelikult kokku paned, jah? Kõik jah ja kuidas kuulatama seda puutüki, kuidas ta kõliseb ja milliste parameetrite järgi teda nagu mõõta ja seal on nii elektroonilisi vahendeid ka kui ka palja kõrvaga ja see on väga põnev teema kõik. Ja muidugi on vaja pillimängu oskust, kui sul endal puudub kontakt selle pilliga, kui sa seda pilli kõla ei armasta, siis vist on üsna võimatu teha. Head kyll. Tiina urma korraldate juba neljandat aastat Lasnamäe muusikakoolis, laste loomingu ja improvisatsioonipäeva. Millistest vajadustest on selline päev tingitud? Me korraldame jah, seda muusikakoolide õpilaste loomingu improvisatsioonipäeva juba neljandat korda, esimesel korral sai see tehtud selleks, et meie enda kooliõpilastel oleks huvitavam ja põnevam oma pilliõpingutega tegeleda. Selle algatuse tegi meie õpetaja luule Jõeleht, kes ütles, et lastel võiks olla ka üks lustipäev. Te ei pea olema ju nii, et lapsed tegelevad ainult heliredelit ja klassikalise muusikaga mille puhul on vajalik teoste nooditruu taasesitus, vaid võiks ju teha midagi täitsa omamoodi, et lapsed võiksid ise välja mõelda oma loo või mängida tuntud laulu täitsa teistmoodi seades. Ja see ei pea olema mingi klassikaline džässiimprovisatsioon, vaid aluseks võib võtta lihtsalt pala karakteri või emotsiooni või siis anda edasi looduspilt tee või tegevust või mingit meeleolu oma muusikainstrumendi abil. Ja kuna see esimene kord meie koolis läks väga toredasti ja lastele hästi meeldis, siis me järgmistel aastatel oleme kutsunud enda kooli asjast huvitatuid ka mujalt üle Eesti. Ja me oleme oma teated ürituse toimumise kohta saatnud tegelikult kõikidesse muusikakoolidesse. Ja niisugused õpetajad, kes oma töös loovust väärtustavad, on väga rahul olnud, et me oleme nende õpilastele loonud seesuguse võimaluse, et nad saaksid, et samamoodi midagi ise luua ja improviseerida ja üksteiselt mõõtu võtta ja omavahel kohtuda. Sest tundub, et, et need õpilased ja õpetajad, kes loovamalt ja mängulisemalt muusika õpingutesse suhtuvad nemad pigem ei ole nende hulgas, kes paistavad silma ning nopivad aukirju ja tunnustust Vabariiklikel kurssidel. Ja seetõttu näibki, et, et sellise väljundi pakkumine on neile väga oluline ja vajalik. Igal aastal on osavõtvate koolide arv tasapisi suurenenud väga aktiivselt näiteks võtavad osa juba mitmendat aastat Nõmme ja Viljandi muusikakoolid, samuti meie oma Lasnamäe muusikakoolilapsed ja mitmel pool tehakse juba koolisiseseid eelvoore, sest kõik osaleda soovijad ei mahu meie programmil lihtsalt ajaliselt enam ära. On veel mitmeid aspekte, miks niisugune loominguline tegevus on vajalik ja meeldiv. Nagu ma juba ütlesin, et on vaja tuua vaheldust sellesse tavapärasesse muusikakoolielurutiini ja näidata, et midagi saab teha täitsa omamoodi. Ja õpetajatel on tegelikult väga vaja seda koosolemist ja teiste tegevuse nägemist, sest et lapse loovuse arendamisel on ju erialaõpetaja, on väga suur osa. Laps vajab õpetaja innustust ja õpetajale annab siis loomingupäev enesekindlust ja ideid, et ta ka seda oma töö eesmärki teise nurga alt näha oskaks ja kaeta pilliõppetundides laps initsiatiiv ja loomingulisust alla ei suruks, sest see loominguga tegelemine ei ole ju meie muusikakoolide sugugi nii tavapärane tegevus, kuna meie pilliõpetus on üsna noodikeskne ja lastes tekib sellise loomingulise tegevuse abil ka läbi enda praktilise kogemuse selline arusaam, et, et kuidas need heliloojad, kelle teoseid laps seni on pidanud ära õppima, kuidas need heliloojaid oma teoseid on kirjutanud, tänud, et tekib sisuline mõistmine, mis üks muusikateos on, miks ta just selline on, kuidas ta võib-olla sündinud, mida sellega on tahetud väljendada ja on lapsel võimalik võrrelda enda kogemusega, tunda natuke ka seda köögipoolt ja, ja olla isegi kompetentne kaasarääkija. Mitte enam, vaid kõrvalseisja. Te olete kutsunud oma loomingupäevale ka autoriteetsid muusikuid žüriis, mis siis, nagu nende ülesanne on ja kuidas teil omavaheline suhtlemine on, siis? Jah, kaks aastat on meie žürii esimeheks olnud helilooja Alo Põldmäe, kellega meil on olnud väga meeldiv koostöö, kes on meid julgustanud ja leidnud, et see on väga vajalik ka üritus. Ja sel aastal on oma nõusoleku andnud Olav Ehala, kes ju on väga tugev tegija nii improvisatsiooni kui heliloomingu poolel. Ja žüriis on ka sel aastal näiteks muusikakoolide improvisatsiooniõppe tajaid Inga Lehto tuule kann ja helilooja Malle Maltis, kes on meie kooli vilistlane ja nende ülesandeks on siis välja valida niisugused väga eredad loojad, nii improvisatsiooni kui siis ka loomingu alal. Meie üritus kestab tegelikult pea terve päeva ja ta koosneb kolmest osast. Esimeses osas saavad lapsed improviseerida ühe tuttava lastelaulu teemal ja seal on nad kodus juba ette valmistanud. Näiteks sel aastal on sellised laulud nagu Vares, vaga linnukene, hiir hüppas Meie kiisul kriimud silmad. Siis on võimalik osa võtta vaba improvisatsioonivoorust. Siin oleme me tavaliselt andnud lastele valida umbes kaheksa kuni 10 teema hulgast mille ettevalmistamiseks saavad nad aega pool tundi ja need teemad kujutavadki, kas meeleolu, looduspilti või mingit tegevust. Ja impraviseerijaid on siis väga erinevate instrumentide ja väga erinevates koosseisudes. On tulemas ansambleid, duetti, et ja muidugi soliste on siis kõige rohkem. Ja kolmas osa on laste kirjutatud helilooming, mille nad noodistatult meile ka varem saadavad, et me saaksime neist teostest kogumikku avaldada ja seal koha peal nad siis kas ise esitavad oma teose või siis on nad leidnud enda teose esitajateks sobivad interpreedid kas oma kooli õpilastest või siis ka seal mõnedest õpetajatest. Ja sel aastal on ette näha just selle osa niisugust väga suurt osakaalu. Oma teoseid on saatnud 32 noort heliloojat. Sel aastal teete koostööd ka Tallinna laste kunstikooliga ja sel aastal. Me mõtlesime, võiks natukene jällegi mitmekesistada oma üritust ja kutsusime Tallinna kunstikoolilapsi oma maalide ja graafiliste töödega osalema. Nende juhendajateks on Katrin Tuckman ja graafik Eve Kask ja see toimub nii, et kunstikoolilapsed on valmis teinud oma teosed, mida siis muusikakoolide õpilased teevad kohapeal ja oma vaba improvisatsiooni aluseks võtavadki nad siis vastava kunstiteose ja siis seal esitatud meeleolu või emotsiooni püüavad nad oma instrument il esitada. Kellelgil tänast hommikut heligaja saadet kuulates tekib huvi ja mõtteri ürituse vastu, kas saab tulla kuulama ja vaatama? Ja kõik huvilised on teretulnud. Meil algab see üritus kell 12 Lasnamäe muusikakoolis Vikerlase 16. Võib öelda, et järgmisel reedel-laupäeval ja pühapäeval on Eesti kontserdisaal laste päralt sest ERSO-le tuleb külla Buratino koos oma värvikireva sõprade seltskonnaga. ERSO, produtsent Gea Mägi. Kas nime Buratino, sõbrad, orkester taga peitub kontsert või etendus? Selle nime taga peitub tegelikult ikkagi kontsert või Kontsert kriips, etendus, et pigem on jah, tegemist ikkagi kontserdiga, kus Buratino ja tema seltskond esitab oma laule ja orkester mängib ka oma muusikapalu. Kas neid laule on lapsed juba kuulnud ka Buratino saatest? Jah, need on kõik sellised hittlood, mis on praegu juba olnud, et nagu näiteks arvuti hullu laul sööstab laev, salapärane Cap, et kõik sellised lood, mis on olnud, kuid seekord tulevad need siis ettekandele orkestri saatel just orkestrisaatena, mis, mis kõlab siis palju võimsamalt kihtivalt muusika autor on Tauno Hints ja me kanname muidugi ette ka ühe Olav Ehala kõige tuntuma Buratino laulu. Aga etendus kontserdil oma stsenaarium, seal on käsikirja ja, ja selle valmis kirjutanud Wimberg tegelikult näitlejad on teinud palju muudatusi selles käsikirjas küll, aga Wimbergi käsikiri on selle kontserdialus, mida siis lapsi ees ootab. Lapsi ootab ees üks väga vahva elamusterohke tund aega või isegi natukene üle tunni läheb see kontsert, kus nad saavad, kui tahavad kaasa laulda, kus Buratino ja tema sõpruskonnaga. Samas nad õpivad tundma muusikat, õpivad tundma orkestrite orkestripille, loodame selle kontserdi ja tekitada ka suuremat huvi just orkestri vastu ja eks nemad on ju kõik meie tulevane publik. Sellel kontserdil esineb Buratino tuumik, Buratino osa mängib Priit Võigemast, Pierrod mängib Anti Reinthal. Siis Artemanni mängib Karol kontsel jaamal viinad Maria Soomets ja kontserti juhatab Toomas Vavilov. Tegelased on nii, nagu me oleme harjunud neid teleekraanilt nägema, see kontsert õpetab ilusasti ka muusikat kuulama. Niiet Need, lapsed, kes sinna tulevad, et nad lähevad ära ja nad seda enam tõsist klassikalist muusikat. Meil on nii vahva osa seal, kus kuulame ühte muusikapala ja siis kõik tegelased ütlevad, mida nemad seal kuulsid. Ja loomulikult kõik need tegelased räägivad hoopis erinevatest asjadest. Ja kindlasti lapsed saalis ka tunnevad, et nemad kuulsid midagi muud, mida võib-olla Artemon ütles. Ja võib-olla mida naaber ütles. Aga selle väikese harjutuse mõte ongi selles. Meil on kõigil õigus kuulata muusikas, mida me soovime. Ja seal ei ole ühtegi valet vastust. Nii et ma arvan, et see saab olema jälle selline tore lõik ja õpetab lapsi nagu teistmoodi lähenema muusikale. Nii et võib öelda, et ERSO kasvatab omale publikut, aga miks ainult neli korda, sellepärast et ma arvan, et ka 14-l etendusel oleks kõik saalid välja müüdud, lapsi on ju nii palju Eestis see on tõsi, tegelikult oli alguses plaanis ainult kaks etendust, nii et kaks on veel lisakontserdid. Kahjuks me nagu ei oodanud ega näinud ette seda nii suurt menu nendele kontserdit. No eks edaspidi näeb, mis saab edasi. Kas ERSO-le on jõuluaega plaanis midagi lastele teha? See on nagu ainult selle poolaasta laste projekt, järgmine poolaasta tuleb uus lasteprojekt, tulemas on muusikaline tsirkus ehk kloun Melvin tiks ja tema siis ka oma tunniajasest kontserdist tutvustab orkestripille ja on selline lõbus suhtleja publikuga ja, ja see on võib-olla isegi sellisele nooremale kuulajaskonnale kui Buratino, sõbrad ja orkester seda kontserti kuulama tulla ka 15 aastane, ka 55 aastane, 105 aastane absoluutselt kõik saavad suure elamuse sellest kontserdist, seda ma võin küll garanteerida. Su Tänak ja mägi, loodame, et siis saalid on lapsi ja ka täiskasvanuid tulvil. Kes seekord nüüd saali ei mahtunud, siis ei maksa ikkagi kurvastada, kuna jõulude ajal plaanib ETV siiski seda kontserti televisioonis ka näidata. Buratino, tema sõbrad ja ERSO Toomas Vavilovi juhatusel esinevad Estonia kontserdisaalis 19. novembril kell 12 15 20. novembril kell 12 ning 21. novembril kell 11. Eestisse on taas tulemas kontserte, tabangeri sümfooniaorkester Norrast. Ungari sümfooniaorkester on viimastel kümnenditel arenenud üsna kiiresti transprügeni Aleksandr Dmitrijevi käe all. Praegu on orkestri muusikalise juhi roll kanda soomlannale Susanna Mälkil. Ungari sümfooniaorkestrile on ka Eestiga üsna tihedalt vaid sidemeid nimelt Nissi vallas tegutseva orkestri Nissi trollide kaudu. Tissid rollide eestvedaja Tõnu Sal-Saller kõneleb sellest, kellele peaks olema eesti muusikat tänulikud, et sai võimalikuks sellise orkestri asutamine. Kes siin Eestimaal tekitas, selle võimaluse, on Ivar Atle fjord kes on ta Mangeri sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeister, tähendab Nissi vallal on, on sõprusvald Norras randabergi kommuun ja ta elab ise randabergis ja töötab Stavangeris ja neid teisi muusikuid seal, selles orkestris elab veelgi, see on nagu pisikene niisugune aedlinnake, mis on selle lähedal, kuna see oli sõprusvald ja nad tulid siia Eestisse selle mõttega, et äkki neil on nii palju, mille käisid välja niisuguse asja, et kui te leiate inimesi, kes siin selle orkestri nagu loob, et siis nemad on nõus aituma pillidega, nootidega ja nii edasi järgmise aasta alguses saab sellest 10 aastat, kui see noh, nagu algas, otsene side on meil vaat just nimelt sellesamase härraga Atle süsteemiga Eestis on veel peale selle, et ta nüüd on selle kutsunud esile selle puhkpillimuusika arengus, selles Nissi vallas on ta pidevalt olnud õpetajaks põl sama puhkpillipäevadel, see on iga suvi olnud. Seda on nüüd kestnud minu meelest ka juba 10 aastat või rohkemgi veel. Ja seal ta on õpetanud Eesti löökpilli mängijaid noori. Peale selle on ta teinud meistrikursusi nii muusikaakadeemias kui otsa koolis. Churchill on ka kodumaal Norras seatud mitmete harrastusorkestrite neuroson harrastajate tegevust üsna kõrgel järjel ja Tõnu Sal-Saller sõnul suudavad just need inimesed hinnata ka professionaalide tegevust Stavangeris. Sümfooniaorkester tuleb Eestisse kavaga, kus kõlab Geert väiti, sümfooniline pilt lükke Tõnu Sal-Saller on kuulanud orkestrit nii Eestis kui ka Norras koha peal. Millised on tema muljed? Täiesti korralik, hea orkester, ta ei ole nii suur, kui ERSO ta natuke väiksem, aga tasemelt ja mängulustilt ikkagi suurepärane olen kuulanud seda orkestrit Stavangeris küll mul on siin koduski neid plaate, mis nad on mänginud tõelise rõõmu ja vaimustusega mängitud, nad on tõelised oma muusika nii-öelda fanaatikud. Arvas orkestri suur sõber Tõnu Sal-Saller. Kontserdi kavas on veel Eduard kriigi Jean Sibeliuse loomingut, Johannes Brahmsi sümfoonia number kaks, D-duur vokaalteostes osaleb ka norra sopran Solveic kringel Barn lauljatar, keda Eesti publik kindlasti tunneb Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Paavo Järvi salvestusprojektidest ja dirigendipuldis, nagu öeldud, soomlanna Susanna Mälki, kes seal õppinud Essabekas Haloneni Jorma palula käe all ja Susanna Mälkilon leping Londonis asuva agentuuriga Harrison Barrett. Selle agentuuri alt leiame mitmeid kuulsaid muusikuid, nagu näiteks John Adamsi, Tandonni, Sakari Orama aga, aga Eesti dirigendid Neeme ja Paavo Järvi tegutsevad just selle agentuuri all. Kontserdile tasub ka veidi varem kohale minna, sest fuajeesse on üles riputatud näitus, kus tutvudes tav angerja orkestri vaimsusega läbi Norra fotograafi taak ei Win toorelt selge. Fotosilma Stavangeris sümfooniaorkestri kontserdid toimuvad 16. seitsmeteistkümnendal ja 18. novembril Tartus, Tallinnas ning Pärnus algusega kell 19. Järgmisel nädalal saab Tartus, Tallinnas ja Pärnus kuulata india muusikat. Nimelt tuleb Eestisse esinema India ansambel Sarga. Kontserdi alapealkirjaks on eksootiline India kontserdiagentuur festiilitas Artjom on see agentuur, mis need toredad külalised kaugelt India maalt siia meile toob. Helena oleksin kontserdist lähemalt ja nendest eksootilistest esinejatest. Jah, meil on tulemas küll ansambel Sargam kõigepealt, et selle eest, et see ansambel üldse Eestisse jõuab, võime olla tänulikud Eesti india kultuuriseltsile, Eesti indiekultuuriselts on loodud sellel aastal ja nad on väga aktiivselt toetamas siis India kultuuri esindamist Eestis ja India inimeste ühendamist siin Eestis ja nemad siis on organiseerinud selle ansambli Sarga Eestisse tuleku. Kuule, kes oleks huvitatud sellest, et saada ülevaade, missugust muusikat üldse Indias mängitakse, siis see on kindlasti kontserdile väga teretulnud, sellepärast et nad mängivad India klassikalist muusikat, lisaks tänapäeva muusikat India, džässi, india popmuusikat, siis Pollywoodi, filmimuusikat, populaarseid india laule, noh ühesõnaga seinast seina on on see muusika, mis nad mängivad, nii et see tõotab tulla nagu huvitav kontsert, mis annab sellise tõelise ülevaate igasugusest muusikast, mida Indias mängitakse ja luuakse, kui suur see ansambel on? Ansambel koosneb üheksast liikmest, ansambli juht on ja haara liik hange, sisem viiulimängija, need üheksa liiget, siis kõik mängivad igasuguseid erinevaid pille. Lisaks on siis muidugi kaks lauljat. Nad on mänginud ka ool Indian Reidjas, mis on just hinge mastaabis väga oluline kriteerium muusikute hindamisel ja nad on soovitatud ka Indian cancel of kaltsjonärile essentsi poolt. See on ka selles mõttes just India mõistesse kvaliteedikriteerium, nii et on loota kuulda just sellist heal tasemel. Ja india vanamuusikast kuni tänapäeva muusikani Jahjust. Et selline klassikaline pool siis India klassikaliste muusikainstrumentide nagu sitaaria, tabla ja seemis India klassikalises muusikas ikka on nende esituses ja sinna on kaasatud tänapäeva instrumendid kitarri ja klahvpillid. India muusika eksootiline kontsert ja eksootilised esinejad Indiast, ansambel Sargam, seitsmeteistkümnendal novembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas, 18. novembril kell 19 Tallinnas vanalinnastuudio suures saalis ja 19. novembril kell 19 Pärnu kontserdimajas ja kellel tekkis huvi rohkem infot saada nende kontserdite kohta, kust võiks seda leida? Kõige lihtsamini leiab rohkem infot fest, kinnitas Artjomi koduleheküljelt wwweffestilitas. Punkt. Aitäh Helena, oleksin selle intervjuu eest ja toredat india muusika kontserti järgmisel nädalal. Heligaja. Läinud reedel ja esmaspäeval toimus Tallinnas kaks tähelepanu väärset juurtemuusika kontsert. Meile esinesid artistid, kelle väljenduslaadis on nii sarnasusi kui ka selgeid erinevusi ja keda on võimalik nii kõrvutada kui vastandada. Lauljatar Marisa Portugalist on tänaseks madu vaieldamatult säravaim esindaja. Sandra Luuna Argentiinast aga seob Buenos Airese tangolaulude traditsioone kaasaja värskusega. Portugalikeelne sõnast Saudaade tähistab nii Portugali kui Brasiilia muusikas erilist nukrusetunnet. Umbes sedasama nagu bluus Põhja-Ameerika muusikas. Mariisa ette aasta sellisest Ozzaudaade väga kirkal moel. Siiski sisaldas tema fado väga erinevaid meeleolusid, mida raamisidega ranget stiilipiirid nii vokaalse kõlavärvi hammelismaatika osas kui ka instrumentatsioonis, kus domineeris kaunikõlaline Portugali kitarr. Marisa muusikat iseloomustavad karged, värvid ja veenev lavaline esinemine, mis paneb uskuma, et Portugali poeetide tekstid, mida ta kasutab, talle ka palju tähendavad. Estonia kontserdisaalis istujad tekste küll ei mõistnud ja suures saalis läks ehk muudki kaduma. Kuid Marisa etteaste siiruse protsendiline endast andmine mõjus aina kasvavate aplausi järgi otsustades väga paljudele. Kui suur osa publikust tuligi kohale vaid mõjuva eelreklaami ajel, siis pärast Marisa kontsert Jon blonfadista siin juba paremini tuntud. Kui fado maailm on meil veel võõras, siis argentiina tangot kujutab eesti publik oma teada hästi ette. Tõelist tango kantsiooni siiski vähem. Just viimast esindab Buenos Airese taevasse särava kuula tõusnud Sandra Luuna. Tallinna draamateatri lopsakas punasesse interjööri soovis Luuna kirglike esinemine imehästi. Kui Mariisa kontsert kannatas veidi liiga suure ruumi jaheduse all, siis Sandra Luuna haaras publikut esimeste taktidega ja vangistas ta niivõrd, et ei pääsenud kontserdi lõpus enne nelja või viit lisapala. Luunan võimsa tüüpilise ladinaameerika, kellega lauljatar, kes mitte ainult ei laula tangot vaid väljendab selle kirgega plastiliselt. Pando neooni, tšello ja klaveri taustal esitas ta rohkem ja vähemkuulsaid Buenos Airese Tangosid markeerida täiuslikult selle muusika erinevaid meeleolusid. Tegemist oli peenekoelise kammerkontserdiga, kus lauljatari tundetulv jõudis iga kuulajani ja kutsus esile ühe lisapala teise järel. Sandra Luunat Mariisat eristuvad mitmed jooned, sealhulgas väga erinev vokaalikasutus ning loomulikult tango ja fado erinev rütmika instrumentatsioon. Meid seovad aga vaatamata suurele geograafilisele tantsile hoopis olemuslikumad asjad. Ülisuur tähelepanu laulutekstidele isiklikult laval läbi elatud tunded, sajaprotsendiline endast andmine ja siirus, mis ei saa kedagi külmaks jätta. On imetlusväärne, et võõras keeles kaugel sündinud. Ka võib vahel nii arusaadavaks saada. 10 päeva maailma muusikapäevi järjekordselt Šveitsis kuni eile õhtuni panid Šveitsi muusikaelu kihama. Rahvusvahelise kaasaegse muusikaühingu maailmamuusikat päevi peetakse 1922.-st aastast alates. Ikka toimusid nad suuremates muusikakeskustes, aga üha enam on hakatud uut muusikat külvama laiuti üle kogu korraldajamaa vahel regioonide kaupa nagu Skandinaavias Stockholm, Helsingi, Kopenhaagen, Stockholm ja muidugi laiutiga maailmas, Mehhikost, Austraalia või Lõuna-Koreani. Rahvusvahelise ühingu rahvuslike sektsioonide on vabamad käed omama nüüdisloomingu suuremaks tutvustamiseks ja paljudelt teistelt maadelt pärit muusikat püütakse üsna oma jõududega ette kanda. Eelmise aasta festival toimus Sloveenias, Ljubljanas ja ümbruskonnas aga maailma muusikafestivali niisugust mööda oma maad üleni laialivedamist, nagu seda tegid nüüd šveitslased ei mäletagi. Muusikapäeval startisid kolmandal novembril lutserni uuest kultuurikongressikeskusest ja sinna tagasi jõudnudki. Viiendal novembril alustas teekonda muusika, rong jõudis lutsernist kontserdiga Luganasse Santa Maria telli ansiooni kirikusse, kus muuseas tehti suurim. Ta andis ühele heliloojale kogu muusikapäevadel. Korteril esitati koguni kolm teost. Siis Winter tuur, raekoda ja kuulus mosaiikkolleegiumi orkester edasi baasil kaheorkestriga siis juba alla soode foon, viil ning Clazzan, kus Patherevski saalis Lozani kammerorkestri ees Anss holligeri viimasteks festivalilinnadeks Scent Aero err Zürich. Nõnda kokku 50 üritust kontsertidele lisada muusika, etendused bakterites ja rongides. Just Süürich üksi oli Šveitsis toimunud eelmiste maailma muusikapäevade võõrustaja ja 1991 Süürichidon halle orkester ka nüüd eile õhtul lõpetamas dirigendiks meilgi tuttab jäär Andrei vallaad. Hakkab silma, et suhteliselt palju oli ettekandele valitud naisheliloojaid kogupäevadel, kolmandal novembril avateosega sakslanna Carola paugholt. Eilegi haavamas hiinlanna lei leid Gianni sat Hana Aasia riikidest päris kena esindus Austraaliast, Uus-Meremaalt, Mehhikost. Esmakordselt kavas Armeenia ja Gruusia heliloojaid ja Tatari maalsed Laanasooriukova ning tuntum mees rassid kali, mullin aga Baltimaid esindamas vaid õbluke leedulanna onute närvutaite Soomest üks helilooja hallub ohjal noro Rootsist viis heliloojat ja Valgevenest esmakordselt Vjatšeslav Kuznetsov ukrainlastega Valentin Silvestorovia, Juulia kommelskaja. Muuseas pea kõik eelnimetatud orkestriteostega. Ja kui üleeile Berni kasiinos kõlaski onuten arvutati meloodia oliivi Aias, siis samas kavas esitati ka tuntud korealanna on džinni viiulikontsert, mis asja ühendriikidest Jugevangeraave Mayeri preemia võitis. Maailma muusikapäevi on hakatud nimetama kaasaegse muusika olümpiamängudeks ning eelmisel aastal Ljubljanas esindas neil eestid Veljo Tormise Raua needmine. Kui paar solisti välja arvata, mängisid kogu selle muusika Šveitsis vaid nende omad kollektiivid ja ainus külalisansambel oli arretiti kvartett Londonist. Eesti märgiks sel nädalal Šveitsist jääb siis hoopiski vaniljeviljade valimine Šveitsi eurolauljaks Kiievis. Nüüd Viini, kus kestab suur festival, viin, modern, nädalan taas rohkentsioon Keitsile pühendate poolest iiris Kerberi klaverikava Piano Trance Dentaal Context case'i sarja teine kava, kus chael tohtri fantana, miks kolmandas kavas lingu Luka Jennifer Walshiga solistina ülehomme Viinis aga vaheli saarte armagamelaan grupp case'i haikai Kamelale orkestrile, Viini kontserdimaja suures saalis veel klaveriõhtu Piano integraal Marino formentilt, Redditi kvartett, kas siin tuleval reedel Gates'i keelpillikvartetiga ja viin moderni teine teema, helilooja Olga noi Virt kammerkavas kenasti vaheldumisi suvertiga kastega Pealt pianist Toomas Larcheria, viiuldaja Ernst kova chis. On alanud ka pikk rida mitmekülgse nüüdisrepertuaariga ettevõtmisi noortele nimetuse all viini džungel aga Klangvoorum. Viini üleeilse kava kontserdimajas avas volfram suurigi teose Ultima Thule esiettekanne viiele ansamblile. Ja eile alles Viini Raadio Sümfooniaorkestri teine õhtu. Petrandi Vii juhatavas avanumbriks kummardas Lutsjanoveeri mälestusele ta viimane orkestriteos stantsa Austria esiettekandes ja Jörgen Wiedemanni uusteose koor. Esiettekanne Ungari raadio korgastage. Homsest tahaks nimetada kvartett 22 kava kahe Ungari helilooja Palin Boltša ja Judith Varga loomingust. Juudit varga ise kaastegev klaveril viin moderni jätkub veel 30. novembrini. Nüüd kontsertorkestrite juurest harva võimalust kõnelda ühe Itaalia orkestri tegevusest, kes resideerub parmas Artur Taska nimi fondi tiival. Sem Filharmoonikute Artur odoscaniini. Nende mitte eriti sagedane kontserditegevus on siiski väga imposantne arvestades veel ka seda, et orkestrimuusikadirektoriks on New Yorgi filharmoonia orkestri ja äsjane Baieri Raadio orkestri peadirigent Loreen maalsell. Orkester tegi eelmisel nädalavahetusele kaasa kohvredo Petrassi kompositsiooni konkursi finaali teoste esiettekandjana. Ent oktoobri lõpul tehti Pekingisse ja Shanghaisse oma esimene Hiina-reis siin dirigendiks prantslase maestro Michel plassioon. Osaletakse maikuuni kestval festival Matzatjanol. Just sel nädalavahetusel on tavapärased esinemised parmas peatsentsas ja Pavarotti kodulinnas Modenas Lorin majandusel, viipsis orkestri Milanosse ja Rooma. Siis tulebki Oscaniini Filharmoonikute ette, mis disla pärast Stropovitš ning ma seal lõpetab aasta jõulueelse Beethoveni üheksanda sümfoonia KaPolonnias, Jeruusalemmas ja Petlemmas. Hooaeg algas aga kuu aega tagasi. See oli käe all külaliskontsertidega Washingtonis Kolumbuse taeval siidi Itaaliast. Toon ka ühe konkursi sõnumi. Trentos oli Antonio Petroti dirigentide konkursi 140 osalist võidu viisteistkordset Ameerikasse 27 aastane Jonatan Shifmann kes praegu tegutseb dirigendi assistendina prantsuse rahvusorkestri ja Budapesti festivaliorkestri juures. Orkestrantide mailt ka teade maestro Hansse Valbergis surmast 81 aastasena. Valverg oli see, kelle Herbert von Karajan kutsus 1959.-le endale appi Viini riigiooperisse ja pärast juhatas ta seal kokku vähemasti 400 etendust. Enne olid olnud aga Saksamaa aegade noorimaks peadirigendiks 29 aastasena Augsburgi. Nüüd oli ta juba ligi 20 aastat General Director Essenis. Taas tulemusi ka vaht ankru Jordaania dirigentide konkursid Harkovis osalisi siis seitsmeteistkümnendast riigist. Võitis siin serblane Darko puterats, kes praegu juba ka Ameerikas Põhja-Arizona ülikooli orkestrit. Teise preemia sai, Martin karssija Uruguayst ning kolmanda preemia Moskvale Jevgeni Kirillov. Uuel nädalal alustab oma hooaega kössis sümfooniaorkestri ees Neeme Järvi. Tuleb pikem rida kontserte kahe kavaga Newarkis ja ümbruskonna keskustes. Esimeses kavas alates reedest praams, armastuslaulud valsid orkestriseades ning Saksa reekviem Westminsteri sümfoonilise kooli kaastegevusel Arvo Pärdi teoste ettekannetest. Neil päevil hakkavad silma De Teumi esitus Reykjavikis Berliini missa, Hannoveri kammerorkestriga Hannoveris ja täna Hamburgis. Sylvanlase lauldi Alarna Kammerorkesterit Rootsi linnades ja muidugi kantus ning Tabula Rasa balletietendustes Soome rahvusooperi laval. Tänasele helikajale tegid kaastööd Priit Kuusk, Joosep Sang, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Karin kopra ja Liina Fjuk. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Siis neile sobival ajal sobival ajal sülgaja.