Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Tekstiilisobival ajal teile sobival ajal heliga ja tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Algamas on klassikaraadio muusikauudistesaade helikaja. Tänase saate teemad on järgmised. Kriitik Igor Karsnek vaatad tagasi üheksanda jaanuari kontserdile. Meile anti üle Eesti Raadio aasta muusikaauhind helilooja Helena Tulve le. Tulemas on helilooja Toivo Tulevi autoriõhtu, kus kõlavad mõned esiettekanded. Neid tutvustab helilooja. Pärnus toimuvad järgmisel nädalal Pärnu nüüdismuusika päevad. Fookuses on helilooja Janis Xenaakis. Sümbooseumitel kõneldakse teemal muusika arhitektuur, tutvustab kunstiline juht Märt-Matis Lill. Eestis tähistatakse aktiivselt Eduard Oja sajandat juubelit. Väikese ülevaate annab produtsent Aare Tammesalu ja teda intervjueeris Marge Raun. Rahvusooper ei, peadirektor Paul Himma tutvustab kevadhooaja plaane, teda intervjueeris Karin kopra kontserdisarja kohtumised. Kolmandat kava, kus kõlavad Pärdi, Tüüri Tulevi teosed, tutvustab dirigent Risto Joost intervjuus Marge Raunile. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 21. jaanuari kontserdi tutvustab orkestri direktor Andres Siitan. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis esitleti August kunstile pühendatud plaati. See teema jõuab heligajas Liina Fjuk vahendusel ja saate lõpetaja Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. 2004. aasta Eesti Raadio aasta muusikuks valitud teen helilooja Helena Tulve ja nimelt seetõttu, et esimese eesti helilooja pälvis Helena rahvusvahelisel heliloojate Rostromil Esikoha orkestriteosega sula. Ning juunikuus oli võimalik kuulata ja näha selle Tulve kammeroopereid Ediskeering so taak. Aasta muusiku tiitel anti üle üheksandal jaanuaril. Kontserdil, mis toimus Eesti Raadio esimeses stuudios ja kontserdil, esines nüüd ansambel. Ettekandele tulid Tulve teosed partiis Is Lomyneuroop, jaajaa niisk, sõnakese plekto ning Magnus Lindberi stiibud. Pill. Junior oli telefoniühenduskriitik Igor Karsnek giga, kes jagab oma kontserdimuljeid ja samuti annab hinnangu Helena tulvale. No ütleme niimoodi, et tegelikult on Tulve saanud aastal 2004 hakkama sellise väljapaistva rahvusvaheliselt löövate Rostumi võiduga, mida sealt Rostrumiltive siia ma nõustun ka kellelgi teisel ära tuua. Poolt on, ütleme, Helena Tulve Eesti Raadio aasta muusik, aga, aga teiselt poolt, tänud sellele Rostumi võidule on Helena tuleva aasta muusikamaailma muusikaplaani. See on nagu selline topeltoluline sündmus ja sellest on ajakirjanduses ka juttu olnud ja kes mäletab, see aasta on ta ka väga loomingusse viljakas. Kevade paiku tuli välja kammerooper It is getting, so taak. Ma käisin seda kuulamas. Eesti filharmoonia kammerkooriga tehtud, üsna huvitav, kokku viidud erinevad populaarsused mis andis kokku väga huvitava tulemuse. Et ühe jaapani traditsioonis kirjant allikas kõigepealt siis selline multimediaalsus kontserdil. Seal kõlas üks tema 2004. aasta lugu ill mis jättis kuulajatele ilmselt kõigile sügava mulje. Võib-olla sa räägiksid siis lähemalt just sellest 2004. aastal valminud teosest mis sa ütled, et see oli teos, mis kerkis esile endast teistest Tulve teostest, mida sel õhtul võis kuulata. Ma ütleksin, lausa tõukas mind mõte, et, et kui hästi sobivad ideaalselt kokku kaks nii isemoodi pilli nagu kannel ja klavessiin. Kuigi mõlemad Attackiga pillid, aga lõbuslikule teravam tämber ja kandlel kandletämbrit kujutame džid harfi pool võib-olla. Ja, ja tegelikult vot seesama loo pealgi inimesel sajab lund. Teoses mentaalne helijälg jumekas talvid, mis nagu peened regulatsiooni kukuvad vette. Selline programm tegelikult ju oligi maa, poleks näiteks osanud aimatagi, et kangelane on võimalik teha selliseid efekte spetsiaalsetes Eestigi väikeste müüakest kompsukestega vaatajatega. Nii et kõik Cocupylos kuidagi kirjeldatud ka hapralt kirjeldatud huvitavalt ja samas kuidagi sellise ajatu muljena lühised. Minu arust on edelatuul Praeguseni sümptomaatiline teos. Helena, mulle tundub, et tal on teravdatud tähelepanu igasugustele helgivärvidele nüanssidele. Tema teoste helikvaliteet on väga rikas. Ta kasutab oma fantaasiat väga süsteemselt ja järjekindlalt, just just sellise tämbraalse Kelly maailma värvi otsimises ja otseselt nii, mida nüüd pühapäeval kuulda sai, on selle otsingute võib öelda, et järjekordne pärl, ütleme niimoodi. Võib-olla nüüd räägiks ka kontserdikavas terviklikult, et millise mulje sulle jättis lisaks Helena Tulve teostele kõlasid ka Janis Xenookese, Magnus Tampere teosed. Seal huvitavaid üles ehitatud programm, mis algas, lõppes, kellel on pulga reostega ja keskel ka ja vahepeal siis üks teos, eks nakiselt Jelts teos, Linberlik tsüklinockilise teos, mina ausalt öeldes pean tunnistama, et see oli üldse esimene kammerteos, mis ma kuulnud Euroopa tuttav temaatilise suuremate koosseisude ja orkestrimuusikaga nakist ja Lindberghi is reohigi käekirjalt, Helena Tulve aga minu arvates eriti suurt nagu miski. Küll aga ühendab see, et, et kõik kolm on mõistlik, väljapaistvad heliloojad. Kujutan ette, et publikule võis võib-olla kõige rohkem sobida vastavalt kiittoni filmile viitav Andrus Linbergi teostest ja see või see. Hästi värvikate karakteritega lugu muidugi väga hea. Toomas Vavilov, klarnetimängijana mõjud ei anna üli üli hästi ilmuma, seda lugu. Kuulsin poisid selline mulje, et Clinton on kirjutatud mingisuguses Kertso. Kusagil seal keskel oli linna meditatiivsem teise episoodi, aga tervikuna väga värskelt kõlav lugu, et kui maakondilisega kontserti teoste kaupa ja iseloomust ei ütleks niimoodi, et et Xenakis ja windberg värvisid oma muusikaga. Helena Tulve teoste helivärve Nõnda arvas kriitik Igor Karsnek pärast üheksanda jaanuari kontserti, kus anti Helena Tulve üle Eesti Raadio aasta muusiku preemia. Üsna hiljuti, mille võtsime kokku 2004. aasta muusikasündmuse, märkisime seal ära ka Toivo Tulevi autoriplaadi ilmumise. Tahavad tuleb, oli möödunud aastal ju ka Eesti muusika päevade pea helilooja. Nüüd jaanuari lõpul toimub Toivo Tulevi autoriõhtu alapealkirjaga töö ja seda kava mängitakse nii Pärnus kui Tallinnas. Kontserdil soleerib Monika Mattiisen flöödid ja kaastegev on Tallinna kammerorkester. Helilooja Toivo Tulev-il on esmakordselt võimalus koostööd teha ka dirigent Tõnu Kaljuste tega. Kontserdi kavas on mitmed esiettekanded, avalooks flöödikontsert, töö ja kontserdi viimase teosena ettekandele tulev der Herr ist maimuke Trier Hirt. Veel kuuleme selle kontserdi jooksul teoseid nõue Risto ja teine kallas vaikuses hommikune vihm. Neid teoseid, eriti uut flöödikontserti, tutvustab nüüd järgnevalt helilooja Toivo Tulev. Esiettekandele tulevas flöödikontserdis soleerivad flöödi Monika Mattiisen ja osaleb sopran Kädi plaas. Eks siin on pealkiri ka kaks ja, ja, ja eks need kaks olegi üks üks sellest pealkirjast on kindlasti ka need kaks solisti, kes seal laval on ja see, kuidas näri solistide partiid, teine teisse suhtuvad ja, ja mis sellest välja kujuneb? Selgitas Toivo Tulev ja ta natukene valgustab ka teose ideed. Ta räägib nüüd sellest, mida pühabernaar kunagi ütles ja mida mina olen profraseerinud, nõnda et mees, mees Soomes ju, mis võiks olla, et armastuse mõõduks on armastada piiritult sele. Flöödikontserdil on lisaks veel üks tekstiline alus, milleks on solde foku. Millest on siis võetud üksikuid lõike, sedasama teksti ma olen kasutanud varem koori orkestriluus, mis kandis pöör kirgas Soomes ju praegu on siis tegemist flöödikontserdiga, mis leiab nagu selgitamist või laiendust selle teksti läbi. Kontserdil ettekandele tulevate teoste aluseks olevaid tekste on võimalik jälgida ka kontserdil, sest tekstid on tavatuleb, tõlkinud ja need on siis lisatud kavalehele. Mõlemas flöödikontserdisaamisloos on kindlasti oluline ka pikaajaline koos flöödisolisti Monika Mattiisen. Monika tegemisel ma tunnen ammust ajast ja nad on silma jäänud kui sellise väga aktiivse hoiakuga flöödimängija ja väga hea tehnikaga flöödimängija kellele sedasorti muusika raskusi ei valmistanud ja seetõttu meil ühel hetkel tekkiski peale eelnevaid koos tehtud lugusid, tekkis mõte, et miks siis mitte teha midagi mis võiks kanda tingimisi flöödikontserdi nime. Vahetult enne seda eelmisel nüüd festivalile sai tehtud, kui lugu, mis nüüdki kõlab sellel kontserdil teine kallas, vaikus, hommikune vihm, mis on tegelikult ka Über stuudiole kirjutatud küberstuudio laiendatud koosseisule, mis on ju tegelikult kõmoonika veetud projekt on alati olnud. Teose teine kallas vaikuses hommikune vihm, ideed valgustab aga kontserdil nähtav video. Selle koha peal, kus teistes teostes on, on nagu tekst, on siin siis lõik videot, mis selgitab selle loo sisu, selle videole ma ise ise teinud, see on aidatud mul monteerida ja siis ütleme, töödeldakse videotöötlus tõenäosus siis Ootootlus filmi kaasabil. Teos teine kallas vaikuses hommikune vihm kõlab sellel kontserdil küll algversioonis. Ta on ikkagi selles algses versioonis. Monika ei mängi seekordse flöödi teed, seal ei olegi niivõrd soleerivad flööti aga Monica mängib üsna kandvaid soolosid jällegi tugev tõus, mis on teine lugu sellel kontserdil. Oleme temaga koos varem teinud mitmel korral. Nii et uue vihtu on need ka lugu, mis võib-olla mõningatest kontsertidest tuttav viimati vist tööta Jaani kirikus Jaani kirikupäevadel Tartus ja seal osales veel lisaks gregooriuse laulu ansambel üks Clamantis. Et nemad olid siis retsiteerija rollis iriseda Martin Puuberi luuletus loengeeldu, eks Teedu õige loo lõpus siis seekord kõlab ta ilma selle Rütsitutsioonita. Nii nagu ta algselt kirja ei pandud. Esiettekandele tuleb veel kaader Herrist, mängi Trarhil. Tähendab, väiksemaid lugusid, mis ma olen kirjutanud, et alla kolme minuti pikk trioole kirjutatud kontra tänurile viiulile ja klaverile kirjutatud lugu. Aga nüüd on siis sellele Triiale lisandunud üks keelpilliorkester oli taandunud sisuliselt ümber kirjutatud ja ikkagi sees. Algselt on ta kirjutatud 1989. aastal, 12. mail ja seoses Johannes Paulus teise sünnipäevaga. Nüüd siis eelmise aasta novembris, mõõtsin ta uuesti ette, sest et see on vast lugusid, mis, mis me oleme alati meeles mõlkunud. Kas Johannes Paulusele endale oled sa selle teosega? Ja ma saan aru, et talle meeldis see lugu noh, tuli vastav kiri. Oled sa õnnelik, et seda kava esitatakse ka väljaspool Tallinna Pärnus, Pärnu nüüdismuusikapäevade raames? Kahtlematult kahtlematult on tore proovida erinevaid akustikuid ja näoga pärnu seltskonna publiku reageeringutes Pärnus. Me ei ole uue muusikaga vist kuigi palju käinud. Rohkem ikka mingisuguse orase muusikaprojektidega. Selles mõttes on tule ikka siis vana põrna tuttavaid ka. Nõnda kõneles Toivo Tulev oma autoriõhtul tööettekandele tulevatest teostest. Toivo Tulevi autoriõhtu, kus osaleb Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, soleerib flöödimängija. Monika Mattiisen toimub Pärnus 20. jaanuaril kell 19 KB keskuses Tallinnas 21. jaanuaril kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Mingi viimase kontserdi salvestab klassikaraadio. Järgmisel nädalal kolmapäevast pühapäevani toimuvad Pärnus taas kord Pärnu nüüdismuusika päevad. See on omapärane festival, mida korraldab Eesti Arnold Schönbergi ühing juba õige pikka aega, aga nüüd sel aastal on festival omandanud lausa rahvusvahelised mõõtmed ja kohale tulevad prantsuse helilooja ja ksenofoobia ühingu juhataja Frans Aaberna mas ning ka muusikateadlane Nicolas kuuk. Päevade teemaks Anianisk stsenaakese looming ja iga päev toimuvad sümpooseumid, mille alapealkiri on muusika, arhitektuur ja õhtuti kontserdid. Festivali tutvustav kunstiline juht Märt-Matis Lill. Mis nagu selle aasta Pärnu nüüdismuusikapäeva, see kindlasti nagu eristab varasematest päevadest on, et meil on see aasta kuidagi kohe väga mitu rauda tules, et noh, loomulikult need päevad on olnud kogu aeg selline interdistsiplinaarne üritus ja selles mõttes selliseid rõhuasetus on alati olnud palju, aga, aga nüüd on nagu tõesti inimesi, kasvõi neid inimesi, kes kohale tuleb, jalaga nimekaid inimesi, et neid on rohkem kui ei kunagi varem ja mitmelt poolt Euroopast, nii et see on selline siiamaani ka kõige rahvusvahelisem projekt, mis meil on olnud heliloojate poolelt, kes on kutsutud, on Prantsusmaalt selline tuntud nimi nagu François berna mas. Et tema nägu sündinud muide samal aastal nagu Pärt ja Tormis 1935. Ta on nagu väga oluline nimi seoses elektroakustilise muusika arenguga, ta töötas koos Pierre shafeeriga, kes oli siis teatavasti selles on üks pioneer hiljem ta on nagu läinud radadele ja mis nagu tema loomingule on nagu iseloomulik con selliste eksootiliste kultuuride sissetoomine, ta ei tee seda nagu eksatismine, vaid vaid ta pigem nagu üritab analüüsida näiteks seal mingisugust pügmide keelt või teatud eripärast mingit instrumenti või siis tihtipeale on need ka mingid loodushääled. Ühesõnaga, ta üritab nagu tuua sinna muusikasse sisse midagi muusikavälist, aga samas nii et see ei mõjuks muusika välisena. Ta räägib mitmele teemale. Tähendab muidugi, millest oleks pidanud alustama, et kogu selle ürituse teema, muusika, arhitektuur ja mõte läks lahti nagu seoses Janiskusenakisega, kes on kahjuks küll juba surnud. Aga kes on üks kindlasti üks mõjukamaid nimesi üldse 20. sajandi muusikaloos ja kindlasti üks isikupärasemaid heliloojaid võib-olla üldse lääne muusikaloos, eks ole, ja Maša on üsna palju ka seotukesenakisega nii oma, sellise kreeka huvipooled ka puhti. Isiklikult nad olid head sõbrad, aga, aga ka muuhulgas see pärastatajaksenaakis oli kuulsa prantsuse kaunite kunstide akadeemia liige ja Marshall tema mantlipärija, tema ka siis kuulub sinna ja see on nagu selline väga auväärne post, ütleme humanitaarmaa. Kuidas ta oli nõus tulema, ta oli väga nõus kõigepealt võltsimiseks pakilise ühinguga ühendust Prantsusmaal, et meil korraldame siin sellist üritust ja meil on nagu kes on nagu rõhuasetuses ja teemamuusika arhitektuur, et kas kenakese ühingust järsku oleksid mõned inimesed nõus tulema ka osalema austama meie üritust ja siis Maš, kes on selle ühingu esimees kohe kirjutatud? Jah, hea meelega ta isegi oleks nõus ja ja oleks ka nõus tulema prouaks nakistel, nii ta kirjutas, aga nüüd hiljem kahjuks nagu provoksianakesel tuli välja, et tal oli üks teine üritus, samal ajal, et ta kahjuks ei saanud tulla, kuigi ta oli ise ka väga huvitatud tulema. Aga nüüd Mashan siis jah tulemas ja siis võtsime siis ka tema nii-öelda heliloojana rohkem luubi alla. Nii ja teine selline rahvusvaheline suurkuju, kes jõuab Pärnusse Nicolás, kook, mis tasemel teadlasega on tegemist ja mis teemal ta kõneleb. Erinevalt marssis siis on tegemist teadlasega vähe on ju tegelikult selliseid muusikateadlasi, kes, kes kuidagi oleksid väga isikupärase ja kuidagi sügava jälje jätnud kuidagi laiemas plaanis ütleme, et muusikateadus kipub olema väga spetsiifiline ja konservatiivne, räägitakse ikkagi väga vähestele seda nagu asjatundjatele. Aga noh, kukk on kindlasti üks nimi, kes, kes nagu ei mahu sellistesse piiridesse, kelle mõtted on palju laiemad, kes nagu analüüsib selliseid väga abstraktseid väga sügavaid probleeme ja teeb väga suuri üldistusi, mida kindlasti paljud muusikateadlased ei julgeks teha näiteks muusikakeele, suhetest, mingite intonatsioonide võimalikust algupärast päris palju tegelenud muuhulgas Wagneri, nende lait motiivide uurimusega. Mina võib-olla paneks ta noh, kuidas öelda haardava värviks lause või, või selle poolest, et temast võiks huvitada ka mitme muusikainimene, poleks ta võib-olla kõrvuti sellise kuulsa nimega Charles Rosen, kes on ka nagu üks väheseid muusikateadlasi, kes on suutnud ületada neid väga kitsaid piire, kus tavaliselt muusikateadus nagu kulgeb tema nagu võtab käsitlus Allashenk Kerry ja nagu sellest perspektiivist räägib Andrus Schenker modernism vastu tahtmist. Neljapäevast laupäevani toimub üsna palju erinevaid sümpoosion, kus muusikateadlaste kõrval astuvad üles ka näiteks arhitektid, nagu nagu interdistsiplinaarse üritusele kohane. Loomulikult on arhitektid kaasatud puhtalt arhitektidest, on siis grand old man Leonhard Lapin ja siis noorema põlve selline päris tuntud nimi juba Veronika Valk. Siis on ka loomulikult muusikateadlased ja võib-olla selliseid üks Eesti poolt nagu interdistsiplinaarse maid, perspektiive on Toomas Siitan il tema ema muusika kui elustunud arhitektuur seal teaduslikust poolest rohkem räägib Jaan Ross, puhtalt muusikateoreetiline loeng on mart humalal, siis on selline väga huvitav. Interdistsiplinaarne loeng on ühelt prantsuse muusikateadlaselt ansilviibadhelgalvee, kes siis räägiks nakisest ja räägib just sellest, et kuidas sõnakese muusika suhestub sõnakese tegevusena arhitektiga sellepärast et Xanax on teatavasti, mis peaks, et ainuke helilooja, kes on suutnud ka teha hiilgava karjääri arhitekt. Loengud toimuvad siis Pärnu Endla teatri sammassaalis. Õhtuti on võimalik kuulata kontserte Toivo Tulevi ka me juba rääkisime tema autorikontserdikavast, mis kõlab siin Tallinnas ka, aga Pärnus siis on võimalik veel enne kontserti kuulata seda vestlust, mille viisid läbi sina ja milliseid kontserte on võimalik. Pärnus kuulata kolmapäeval on ansambel U U, kellel on, see kava koosneb väga palju sellistest nimedest, mida nagu Eestis ikka, aga harva kuuleb, et seal on Nymaši kujukese nokist, aga on ka nagu selliseid viie 60.-te modernist. Siis on küberstuudio, millel on siis jälle selline traditsiooniline multimeediakava, no seal on ka algse nakist Mashi Saaria hot mitte võib-olla kõige lihtsamini kuulatavad muusikat, aga kindlasti, mis pakub nagu selliseid huvitavaid väljakutseid kuulajale. See on väga hea, et ma oskan ise kohal ja räägib ja õhtul võib kuulata seda muusikat ka mõningaid mõtleks lõbusamaid ettevõtmise küll ka siin nende päevade jooksul, et jõuate lõpuks laupäeva õhtul Pärv tervise paradiisi veekeskusesse, mis seal siis juhtuma hakkab? Seal on nagu mitu asja, et Pärnu nüüdismuusika päevade kuidagi traditsiooniks juba peaaegu saanud mingi selline lõbusam pool seal kunagi ammu Alijusažurnberg kabaree mis suhestus selle omaaegse traditsiooniga ja oli ka selline nagu nii-öelda chill out võiks seal tänapäevase terminoloogia järgi. Aga noh, see veekeskuse üritus, et jah, see on ka nagu päevade lõpetamine seal võib-olla võiks nagu mõtteliselt suhestada selle Mashi tegevusega. Maša väga mitmekülgse inimesena on muuhulgas ka üsna tõsiselt tegelenud klassikalise filoloogia. Ütleme selline Vana-Rooma perspektiiv võiks sealt sisse tulla Vana-Rooma Vana-Kreeka termide külastamine nimel. Ja nakesenakis, kes on ka siiski noh, väga otseselt ikkagi identifitseerinud ennast kui kreeklasena ja, ja väga palju toonud sellist kreeka vana ajalugu oma mõttesse muusikasse. Selles mõttes ma arvan, et see sobib suurepäraselt. Kõneles Pärnu nüüdismuusika päevade kunstiline juht Märt-Matis Lill avaõhtul kolmapäeval kell 21 on võimalik vaadata ka omapärast etendust kunstide ja teaduste sulam sõnakese doktorikraadi kaitsmise protokolli põhjal kokku pandud etendus. Nüüdismuusika päevade täpset kava on võimalik vaadata ka interneti vahendusel. VVV punkt, Šemberg punkt ee ja infot leiate ka klassikaraadio koduleheküljelt. Ja alates järgmisest nädalast tähistatakse Eestis üsna aktiivselt eesti helilooja Eduard Oja sajandat juubelit. Sündmusi tutvustab produtsent Aare Tammesalu. Seitsmeteistkümnendal jaanuaril kõlab Tartus Eduard Oja muusika ja kõlab sellepärast, et sellel samal päeval seitsmeteistkümnendal jaanuaril möödub 100 aastat Eduard Oja sünnist. Seda nädalat seitsmeteistkümnest kuni 22. jaanuar võiks nimetada Eduard Oja juubelinädalaks, sest lisaks Tartu kontserdile on veel kontserdid ja üritused, siis Tallinnas samuti Eduard Oja. Teemat käsitleb Eesti Televisioon klassikaraadio ehk ajakirjandus. Eduard Oja on esimene suurtest juubilari test 2005. aastal, sest nagu teada, on see selline tore aasta, kus paljudel eesti heliloojatel täitub ümmargune arv aastaid. Eduard Oja on ehk nendest heliloojatest kõige vähem tuntud ja mina arvan, et seal üsna ebaõiglane, sellepärast et tegemist on väga andeka heliloojaga. Tema looming on üpris rikas, kalik, ta elas ju tegelikult üsna lühikese elu. Sündis 1905 ja suri 1950 ja parimad loominguaastad jäid 30.-tesse, kuni 40.-te esimene pool võib olla. Ta jõudis kirjutada päris paljudes žanrites nii ühe ooperi palju kammermuusikat, sümfoonilised muusikat, koorimuusikat, soololaule ja suurem osa nendest teostest on erakordselt huvitavad ning oja puhul, mida ma eriti tooksin välja, on see, et ta erineb väga palju teistest eesti heliloojatest. Ehk ta suutis leida täiesti oma helikeele oma näo ja säilitas seda ning tema muusika on väga kergesti tuntav, võrreldes teiste Eesti selle aja heliloojatega. Ta õppis Heino Elleri juures ja kui ta lõpetas Tartu Tartu kõrgema muusikakooli, siis kohe peale lõpetamist asustaga õpetama sealsamas õppeasutuses. Eks seegi näitab, et et tegemist oli väga andeka inimesega ja Loomingu raskuspunktiks peetakse soololaule, et neid on päris palju, neid on ligi 20 ja teksti autoritena on ta kasutanud Eesti. Kõige neid luuletajaid on haavad, Juhan Liivi Marie Underid. Neid sulle laulan ka plaadistatud, aga Oja loominguga on kahjuks selline lugu, et siiski tänapäevasel moel, nagu me oleme praegu harjunud kauplusest ostma plaate, siis ideedel on tema muusikat siiski üpris vähe. Ja nüüd see juubelinädal, mis on tulemas, see ongi niisugune tõsine katse tõsta Eduard Oja ja tema looming siiski sellele positsioonile eesti muusikas, kus ta tegelikult, et peaks olema, mängime siis tema teoseid Tartus seitsmeteistkümnendal jaanuaril Heino Elleri nimelises muusikakoolis, eks on ka natuke sümboolne. See kontsert on seitsmeteistkümnendal kell viis ja enne seda kell kolm on väike mälestused Eduard Oja haual, mis on samuti Tartus. Edasi reedel, 21. jaanuaril on mälestusõhtu Eesti teatri- ja muusikamuuseumis Tallinnas kõnelevad Oja loomingust Helju Tauk, Vardo Rumessen, Aarne Mikk, Kuuno areng, Johannes Jürisson ja Alo Põldmäe. Väga meeldiv on ka see, et Eesti Televisioon näitab reedel, 21. jaanuaril kontsert Saadet Edvard ojast ja klassikaraadio pühendab lausa mitu saadet Eduard ojale, mängides oja loomingut seitsmeteistkümnendal naril juba hommikuprogrammis ja samuti on kavas ka sade. Meenutame, kus siis on juttu Eduard ojast, natukene on seal ka muusikat, Mati Palm laulab soololaule. Laupäeval, 22. jaanuaril kell 18 Tallinna raekojas on Eduard Oja loomingust kontsert, kus kõlab siis tema kammerloomingu paremik, klaverikvintett, soprani, kvartett, talve soololaulud, siis üks väga põnev teos, mida praktiliselt üldse ei tunta. Võib-olla ei ole isegi esitatud ballaad tšellole harfile, aja triloogia süüt viiulile ja klaverile, Aliita sütt ja nii edasi, nii et päris palju teoseid ühe nädala jooksul õnnestub ette kanda ja mul on selle üle väga hea meel ning on ka see, et Eesti noorema põlve interpreedid avastavad enda jaoks oja loomingut. Siin on päris suur hulk eesti interpreet. Nii Lähme põlve interpreet kui ka noori loomulikult Vardo Rumessen, Mati Palm, noorematest Mati Turi, Karmen Puis, Christian Veeroja Põldoja, Kadri Sepale on Kadri Rehemaa, Indrek Leivategija, Eda Peäske. Nii et see on selline vahva koostöö Tallinna ja Tartu vahel. Eksoja oli ju seotud ka Tallinnaga päris palju, nii et ka natukene sümboolne, aga eelkõige on oluline see, et Eesti muusika public muusikahuvilised inimesed siiski pööraksid tähelepanu sellele, et meil on olnud niivõrd omanäoline ja tore helilooja ja kuuleksite tema muusikat, et ka kontserdil meie, sest teadagi salvestus Anike salvestuskontserdi mõjub iga teos paremini. Ja oluline on ka see, et noorem põlvkond, kes praegu võib-olla õpivad muusikaakadeemias isegi muusikakoolides, et nad saaksid ettekujutuse, millist muusikat on 20. sajandi esimesel poolel kirjutatud. Niisiis, juubelinädala kontserdid on järgmised. Esmaspäeval, seitsmeteistkümnendal jaanuaril kell viis, Eduard Oja 100. sünniaastapäeval on kontsert tema loomingust Tartu muusikakoolis. Reedel, 21. jaanuaril kell 16 on Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis mälestuste õhtu. Laupäeval, 22. jaanuaril kell 18 Tallinna raekojas kontsert pealkirjaga talveöine. See kontsert on klassikaraadio eetris 26. jaanuaril kell 19, null viis. Teisipäeval, 11. jaanuaril tutvustas Rahvusooper Estonia oma kevadhooaega ajakirjanikele. Klassikaraadio mikrofoni ees on direktor Paul Himma. Sügishooajal oli vast kõige edukamaks projektiks Verdi Aida. Millega kavatsete publiku saali meelitada? Kevadhooajal? Noh, eks ikka heade etendustega jah, võib-olla tõesti aida oli, mis sai kõige rohkem nagu tähelepanu, aga ega samas nii uus balletiõhtu või Barbara von Tiesenhausen võib ka meie balleti külalisetendused Rootsis ja Soomes said ka väga hea vastuvõtu ja mitte ainult isegi kohalikes lehtedes, vaid ka üleriigilises pressis ja ja Barbara von Tiesenhausen isegi Financial Timesis. Nii et see teeb südame soojaks, kui estorlaste tegemisi märgatakse. Kuid jah, 2005. aasta juba käib ja, ja juba esimesed etendused on toimunud ja kuu aja pärast on esimene esietendus sellel aastal ja, ja see ongi maailma esiettekanne. Tõnis Kaumani, Hardi Volmeri, Neeme Kuninga nii-öelda kogu pereooper, mina, Napoleon, me oleme sinna pooljunud akadeemia asutanud selleks, et noori osatäitjaid koolitada lavaeluks. Ja, ja ma usun, et see tuleb üks põnev lugu. Täna alustas ka esimesi nii-öelda suuri proove Neeme kuningas. Samal ajal kui mina nappu kolonniga tegeldakse, kohtusime ka juba järgmise uuslavastuse osalistega. Kunstnik Mikel Scott ja koreograaf juurivamas, kes on praegu hetkel Düsseldorfis täitšooperamrain balleti kunstiline juht. Nende tööna tuleb märtsikuus lavale iri armastuse lugu. Seal on rõõmus, see on tütarlapse nimi, üks selline ilus iiri lugu, piiri lood on ka alati natuke dramaatilised. Ja, ja seal valmib meil ka koostöös Deutsche Oper am Rainiga dekoratsioonid ja kostüümid koostöös nendega. Ja ma usun, et see saab olema üks tõsine lugu selles mõttes, et et nii oma kunstiliste ambitsioonide ja korreograafilise käekirja, kuid ma usun ka, et ka tulemuse poolest, aga noh, seda hindavad vaatajad. Vahepeal on siin igasugu muid asju veel, Napoleoni ajal ka Napoleoni koogi nii-öelda ooperikoogi retsepti võitjate välja kuulutamine on meil juba oli aga testimisega kooke neid kuni kuni siis ka rahvusvahelisel tantsupäeval me teeme ka balletiga, vala siin ja läbi kõige selle jõuame kevade poole, kus meil on järgmise uuslavastusena kavastosca Tosca lavastaja ja kunstnik, tuleb Leedust Raymondas panioonis ja Sergei usbot sulle. Ja me toome ta laval küll maikuus siin ära 13. mail, aga me lähme sedasama etendusega ka augustikuus, Rootsi Taal Halla ooperifestivalil, kus on meil kaks etendust. Ja samas maikuus veel on taas laval meil Eino Tambergi ooperis Roode perserakk, uute osatäitjate noorte sotsialistidega statsionaaris Me lõpetamegi viiendal juunil, sest neil algab jälle remont. Ballett on kohe juunikuus Savonlinna balletifestivalil Jorma, ela koreograafia karedus, nii lühiballetiga ja nagu ma ütlesin, oleme taas hallas. Kuid Soome koha pealt veel. Meil on väga oluline külaskäik Helsingisse, Soome rahvusooperis. Pea laval on kaks etendust. Balletiütlust, kopeedia ja teine pool meie ühistööst soome rahvusooperiga ja see on nimelt auna pilkas Aino Kallase Ooperimara ja tema poeg, kontsertettekanne. Külalisi on mitmeid tulemas, nagu ikka, neid on olnud siin ja jõulukuu oli eriti külaliste rohkem, meil on ka tulemus neid uuel aastal võib-olla noh, sellistest uutest tähtedest, kes ei ole siin ammu käinud ja mõni neist ei ole üldse käinud, ma ütleksin praegu paatri maissuraatset nimetaksin üks selline juhtiv dramaatiline tenor Euroopa lavadel ja mõnes mõttes ka kogemustega ooperikülastajale tuttav Sergei Leif Erk usk, nemad osalevad Toskas. Ja nad tulevad meiega kaasa ka Toscatega modaalhallasse. Nii et on oodata siit nii idast kui läänest põhjast lõunast ka külalisi, nii lavale, kuid ma usun kaid saali. Rahvusooperil on plaanis ka kontsert Pärnu loodusõnnetuse toetuseks. Tõepoolest, kui me esmaspäeval tööle tulime, siis me olime kõik rohkemal või vähemal määral puudutatud sellest, mis nädalavahetusel oli Pärnumaal juhtunud. Mõte arenes mõttest ja täna hommikul oli meil juhtkonna koosolek, kus osalesid ka kollektiivide esindajad ja peausaldusisik ja me leidsime ühiselt, et me peame püüdma anda panuse, et püüda kuidagi leevendada seda häda, mis, mis Pärnumaa inimesi on tabanud. Ja kuigi meil, nagu me hooajast siin rääkisime, kui hooaeg on planeeritud ja väga raske on leida kuskil kohta, kuhu veel midagi juurde planeerida ja siiski leidsime sellise päeva. See on teisipäev, 25. jaanuar algusega kell 18, null null Estonia majas toimub kontsert rahvusooperit rannarahvale, mille piletitulu läheb sajaprotsendiliselt rannarahvale ja Toomega. Kohtume maavalitsuse esindajatega, et kellele see abi siis peab jõudma seal. On see siis Kihnu, Manija või, või Tahkuna või HäädemeesteAga. Meie nagu kõiges Toorlaste mõte oli nagu siin, et see peaks olema eelkõige selle rannainimeste probleemide lahendusest, kellel hävisid töövahendid, paadid, võrgud, elumajad. Kõne rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma klassikaraadio teeb heategevuskontserdist rahvusooperit rannarahvale otse üle kanda. Kolmapäeval, 19. jaanuaril on võimalik Tallinnas Niguliste kirikus kuulata kontsertide Hillim kontserdisarjast kohtumised. See kontsert on otse-eetris ka klassikaraadios. Kontserdikava tutvustab dirigent Risto Joost. Järjekordne kontsert igast kohtumisest kolm on siis jätkuks kahele esimesele kohtumise kontserdite seeriale, millest esimeses Vox Clamantis kohtus kiversruudiaga ja järgnes kontserti. Sari või kontserdid erinevates Tallinna linnades. Taavo Remmeli, Villu Veski ja Brian Melvin iga. Nad olid ühendatud jõulukontserdiks sellises improvisatoorses laadis ja nüüd kolmas kontsert on koos ansambliga Vootšis music Stahlis. See kava, mis kontserdil tuleb ettekandele kasvas välja kahe aasta tagusest Eesti muusika päevade kontserdi ettekandest, kus antud juhul ka kontserdil kõlavad kaks teost Yana Kozlova tissinaa ja Toivo Tulevi raadios olitele kontserdi läbivaks teostaks küll juba mõni aeg tagasi oli plaanis meil Jaani tulvaga koostada kava milles Grigoriaan ja ansambli muusika oleksid kas siis omavahel salongis või täiesti ühendatud. Antud juhul meil õnnestus täiesti ühendada. Ja lisaks Tatjana Kozlova ja Toivo Tulevi teostele kõlab sellel kontserdil Arvo Pärdi, Ain Valphards liid, palveränduri laul, kava pealkiri Hillim, mis heebrea keeles tähendab salme küll ei ole kaks esimest teost, et siis ta nakkusloova Tišina, Toivo Tulevi jus psalmitekstidele, küll aga Arvo Pärdi ainult liit, mis on 121. salmi tekst selles ansambli koosseisus oleme just Pärdi teoseks lähtudes teistest teostest kasutanud väiksemat keelpillikoosseisule, on teada, et liidan kammerorkestriteos siis proovisime läbi ajada ühekordse koosseisuga, mis annab veidikenegi kammerlik, oma kõla ja arvatavasti moodustabki hea Meie balansi. Vox komantisele kontserdist Sissejuhatuseks kõlavat kelmid jeemeni juutide sünagoog vist, mis tuleb siis helisalvestistelt ja on üles võetud sünagoogiteenistuselt, millele järgneb Tatjana Kozlova Tišina. Sotsianakus loovad seostišinaa sai tellitud spetsiaalselt Ta otsis musikaalse Ensemble ja Vox Clamantis ele, pidades silmas paari aasta tagust eesti muusikat päevade kontserti. Ja kuna Tatjana Kozlova on väga tihedas seoses olnud ka Vox Clamantisega ja Eesti kultuurikiht on niigi väike, siis läbi Helena Tulve ka tuli selline idee kirjutada teos kontserdiks, mis lähtuks gregooriuse koraali-st ja selle laululaadist. Siis antud kontserdiks saigi tellitud Tišina. Ka täpselt jälgib fraasi tunnetuslikult. Gregory nii meloodika rütmi küll on kirjutatud vene keeles ja saatefaktuur on väga solistlik siis keelpillide oboe poolt ja see, ma arvan, annabki hea balansi täiustamaks Gregor Jaani aeglast liikumist. Toivo Tulevi teoses audios on kandev roll solistidel, kelleks siis on Kaia Urb sopran ja Daniel kirikal kontratenori rollis on veel mitmehäälne meeskoori taust. Samas teoses, olgugi et, et see on küll ainukene lugu selles Antsmentaaliga plokis, kus on meeskoorid kõlamas mitmehäälne laul on siiski kandev roll solistidel. Ka juurvilja, Daniel kirikalil. Eesti riiklik sümfooniaorkester kutsub. 21. jaanuaril esineb Estonia kontserdisaalis metsosopran Marianna Tarassova kavas maaler Haydni ja Beethoveni dirigent Nikolai Aleksejev. ERSO ja sopran Marianna ta rasva 21. jaanuaril Estonia kontserdisaalis. Telefoniühendus Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori Andres Siitan iga. Ja kui sel nädalal toimus traditsiooniline ERSO ooperi kaala, siis järgmisel nädalal jõuab siia taas üks vokaalsolist metsosopran Janno ta rasva ja dirigendipuldis on peadirigent Nikolai Aleksejev. Võib-olla paar sõna Marianna rassavast. Marianna pärast saab, aga meil tekkis esimene kontakt tõesti aasta tagasi, kui ta käis laulmas meie ooperiga. Mul on nii hea meel, et te nimetate seda ooperiga traditsiooniliseks. Sellel aastal toimub see oopergaania küll alles kolmandat korda. Aga juba. Me nimetame seda kui traditsiooni ja see on minu meelest väga hea, sest meie nägemuses ta juba on traditsioon ja me tahame kindlasti seda seda liini jätkata. Pärast seda siis tõesti Eesti publiku jaoks minu esines esmakordselt peaaegu täpselt aasta tagasi meie ooperi galal. Seal on publikul olnud võimalust teda näha veel Rahvusooper Estonia sügiseses Iida lavastuses, kus ta lihtsalt suurepäraselt laulis amineerise rulli. Marianna, aga nüüd sellel aastal on meie lähenemine natukene teistsugune, kui möödunud aastal ta laulis nii-öelda neid ooperirepertuaaris hitte siis sellel aastal on käsile võetud hoopis tõsisem ja sügavam teema. Nimelt laulab Mahleri laule surnud lastest, miks just teos ei kauba võetud? Üks põhjus on see, et Marianne pärast seda, seda ise väga tahtis laulda. Teine põhjus on see, et sügisel, kui see kava sai kokku pandud teostas meie peadirigent Nikolai Aleksejevi ka seda just vahetult enne meie avamist toimunut Teslani pantvangidraamaga, mis oli selle rahvajooks? Selline suur ja tõsine tragöödia, kahjuks on neid tragöödiaid olnud olnud siin pärast seda veel väga mitmed selle tõttu ka meil sellel kontserdil niisugune tõsisem teema. 21. jaanuari kontserdikava on üles ehitatud sel kombel. Avaloona kõlab Haydni sümfoonia number 49 f-moll labassioon ning kontserdi teises pooles pärast Mahleri teost laulud surnud lastest Beethoveni sümfoonia number kolm s tuur dirigendipuldis, nagu öeldud, peadirigent Nikolai Aleksejev. Ja kui sügishooajal andis ta siin Eestis üsna vähe kontserte, siis kevadhooajal on näha palju ulatuslikumad plaane. Veebruarikuus juhatav oleks see projekti, kus osalevad ka Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri liikmed. Soleerib Helen Normet ja kavas on mustaski Prokofjevi Stravinski teosed. Märtsikuusse jääb Rossini staabat maantee-ettekanne. Aprilli lõpus on kavas kontsert, mis kannab pealkirja heebrea rapsoodia. Ja siia jõuab tšellist Ramon jahvam. Kavatsen profibloki ja Prokofjevi teosed. Ja hooaja lõppkontserdil dirigeerib Nikolai Aleksejev Beethoveni missa. C-duur. Kavas on ka Rahmaninovi sümfoonia number kolm, A-moll järgmisel nädalal. 21. jaanuari kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio algusega kell 19. Eile esitles teatri- ja muusikamuuseumi saalis uut CD-plaati pärimusmuusikaansambel Väike-Seltsike. Sellesse ansamblisse kuuluvad Krista ja Raivo Sildoja, nende poe kukkusildaja ning Elo Kalda eilsel esitlusel tegi kaasa ka näitleja Tormi Kevvai August polsti rollis. Sellal kui Krista ja Raivo Sildoja seadsid esinemiseks valmis hiiu kandleid. Väike-kandleid viiuleid sai paari sõnaga räägitud. Raivo Sildojaga. Tänase esitluse üks tegelasi on ajalooline, kui august puis räägiti august pulti ja oma albumi seoses. August Pulst jah, oli selline tähelepanu väärne tegelane, kes siis esimese vabariigi ajal väga palju tegeles vanavara korjamise ja, ja säilitamisega, ta oli väga mitmete muuseumite asutajaliige ja see muuseum, kus me praegu istume. Teatri muusikamuuseum on olemas suuresti tänu postile, ta oli üks asutajaid ja, ja tema põhiline, teine selle muuseumi ees oli see, et algusaastatel oli majanduslikult väga raske, muuseumil polnud raha, siis pulss tegi dring reise, korraldas üle-eestilisi ringreisi kohta, kogus siis eelnevalt kukumaalt vanu laulikuid ja pillimehi, tegi nendega kavadi, sõitis mööda Eestit ringi, terve Eesti on risti-põiki läbisõidetud andsid koolides majanduskontserte ja korjasid üsna märkimisväärselt raha muuseumile, et seda muuseumit asutada. Ja lisaks teatri muusikamuuseumile oli veel on muuseumit kasutamise juures, tal oli kunstimuuseum ja Eesti vabaõhumuuseum sõjamuuseum ja veel igasuguseid, nii et selles mõttes ta on väga märkimisväärne kuju. Tema eestvõttel toimus 1900 kolmekümnendatel aastatel riigi ringhäälingus heli plaadistamine mitmes järgus, kus siis väga palju pillimehi. Laulikuid võeti kvaliteetselt üles tipptehnikaga, tänu nendele ülesvõtetele on meil võimalik tänapäeval üldse õppida, muidu me ei teakski, kuidas vanasti mängiti, oleks ainult mälestus ja mõned noodid, aga tänu nendele plaatidele on võimalik siis kuulata ja õppida, et selles mõttes aust. Kunst on väga tänuväärt kuju ja, ja sellepärast ka tema sünniaastapäeval tänasin oma paati esitama. Päikese Seltsikese albumil kõlab huvitav poogenpill hiiu kannel täpsemalt selle pilli sünnist ja ansambli sünnist kuulete mõnel reede õhtul folgialbumi saates. Just tänasest alates on helilooja Erkki-Sven Tüürile ees terve rida tema teoste ettekandeid mitmel mandril. Uus aasta sarja avab täna Potsdami kammerAcademy saksa Potsdami Nikolai saalis kõlab Kreeka dirigendi Constantinus Kariidise juhatusele kaks osa passioon ja illusioon tsüklist show keelpilliorkestrile. Huvitaval kombel on just needsamad teosed kavadest Kuu lõpul ja veebruaris. Nii ameeriklaste kui sa Orpheus, stseen parooklestra kui ka Austraalia kammerorkestri pikkadel kaalukatel turneedel. Tähtis esiettekanne sünnib ka teisipäeval Torontos, kuhu helilooja ise on juba kohale sõitnud. Kanada raadio mainekas Meil on Goldi, stuudios tehakse esiettekanne tüüri muusikas Tiroolile oksiimoron, mille Olari Elts kakstuhatkolm vaatsiklangsburani festivalil Austrias maailma esiettekandele tõi. Nüüd Torontos esitab selle Amyyczamperookestra Winnipegi sümfooniaorkestri dirigendi Mihhail murre juhatusel. Kontsert kannab pealkirja räividki andsin kreis ning see on kahasse Kanada helilooja Allan koordambelliga aga kuulub uue muusika ühenduses South Streami Kanada ja Kanada raadio ühisesse. New haues minnes otse-eetrisse tüüri muusikaga uuesti Euroopasse lõppenud aastast pärit saksofonikvarteti ja kooriteos meditatsioon, saab nüüd ka oma Belgia esiettekanded, flaami raadiokoorid, kurradi orkestri saksofonikvartetiga, dirigendiks rootslane puholteen. Esitatakse tüüri meditatsioon neljal korral, kolmapäeval liuvenisse prügescentis ja Antherpenis. Tuleval neljapäeval ja reedel plaanitud tüüri eksodusi ettekandeid Itaalias Paavo Järvi juhatusel lükkuvad aga edasi helilooja ise ja dirigent Olari Elts valmistuvad nüüd aga viienda sümfooniamaailma esiettekandeks Stuttgardis. Esimesel veebruaril New Yorgis resideeruv Orpheus ümberorkester alustab paar päeva enne seda oma turneed Ühendriikides, kus neil on kavas tüüri kogu show. Keelpilliorkestrile antakse reas viis kontserti ning turnee lõpeb New Yorgi kaarnegi hoolis. Samaviisi alustab oma 11 kontserdist turneed esimesel veebruaril tüüri passiooniga meielgi kuuded, Austraalia Kammerorkester Richard tonieti juhatusel. Täna ka paar sõnumit seoses Veljo tormisega. Rootsi Soome ühendkirjastuses fennike keerman tutvustas oma läinud aasta viimases reklaamiväljaandes Hailaids maestro tormisega varasema tsükli Eesti kalendrilaulud ja looduspildid, uusväljaandeid koos ridva poomi teksti tõlgetega inglise keelde. Mõlemad tormise tsüklit tutvustab noodinäidetega Koos Tormise uurija Ameerikast miimi Teits. Nii kirjutise juures kui ka Hailaidsi esiküljel on Tõnu Tormise foto heliloojast koos šamaani trummidega. Samas reklaamihhailaitska nimi, leidsi hiljuti ilmunud Tormise monograafiat aga Moskva kirjastuses kompasiitor on avaldanud Jelena kordinaa koostatud kogumikku Moskva konservatooriumi legendaarsest professoris Juri Fortuna Ta vist kus on ära trükitud ka Veljo Tormise ning Tiia Järgi mälestused oma õpetajast Fortunata vist sen kirjastuse värske raamat läinud aastast ning ühtlasi Tšaikovski nimelise Moskva konservatooriumi väljaanne. Tormise samad mälestused ilmusid varem juba ka meil, ajakirja raaduga, helilooja eelmise juubeliaastal 2000. Arvo Pärdi teoste esitusi aasta alguses nädalal peaaegu pole. Uue aasta esimesel päeval Londonis Sanžeemsi katedraali barokkorkestri esitanud Pärdifraatresse keelpilliorkestri löökpillide versiooni ning Belgias Niklasi orkestri eelmisel nädalavahetusel kahel korral. Mis aga sündimas uue muusika vallas mujal nimeka katalaani heliloojal Leonardo palajadal, kes enam kui veerand sajandit kaarnegi meil on University kompositsiooni professor, pits purgis on neil päevil maailma esiettekandel koguni kaks teost. Kõigepealt ooperis Essoff Kolumbus pool, kontsertesitus, pits pürgiga, hoolis Kolumbuse surm eile avalikustatud uudiste 1989 Barcelonas esietendunud ooperi Christopher Columbus järg. Ja tookord laulsid seal peaosades Hosseegaaerres Yamancer kabeljee. Alles eelmisel hooajal tuli Pittsburghi sümfooniaorkestrit esiettekandele peadirigent maris Jansons tellitud viies Ameerikas Sümfoonia ballaadalt ja teine teos Praha sümfonietta kõlaspa laadal üleeile Haanjas Toro Ella demand Krii lossis esiettekandeks Chex impani jätta. Bernis on käimas uue muusika festival Laartpulaar ja täna-homme. Nimekas dirigendist helilooja Hans Detsember tutvustab oma loomingut juhatades uue muusika kammerorkestritele ang foorum viin eile tema portree õhtul Lääne-Saksa Raadio saalis Kölnis. Ees on samasugune kava Viini kontserdimajas nimetanud siit ka paari teost Wolt Tääris salong ning lugedes hõlderliini neljas osa ja muusikateatrist Amsterdami muusikateater on aasta algul etendanud Hiina Ameerika helilooja. Taan tunni viimadist kolme vaatuselist ooperi-d. D see on Hollandi esiettekanne Tokios Santori hooli tellitud lavatükist. Nüüd residenti orkestri kaastegevusel, helilooja jälle orentserenesse dirigeerimisel. Kolmapäeval viimane kuues etendus. Milano La skaalas on kuu esipoolel taas laval detsembris hooaega vanas taasavanud Sawyeri ooperit tunnustatud Euroopa, mida klassikaraadio meilegi vahendas. Viini riigiooperis on aasta algusest laval olnud Alfred snitki ooper Jes valdu, kus üht peaosalist Tanja, anna laulis noor ooperioratooriumi täht Ricarda Merbet. Juba ülehomme laulate tonni ann ja samas ka Mozarti Don Giovanni Is noore lauljatari tähelend on erakordne. Deutsche Oper, Berliin, Daphne peaosalisena siinsamas laulab ta aprillis Elektra peaosa. Oratooriumi esitused Tokios, Trondheimis, Viinis ja mujal. Põnevad uudised Washingtonist, kus rahvuslik ooperiteater tähistab selle aasta lõpupoolel oma asutamise viiekümnendat aastapäeva. Teatrijuht plasside Domingo plaanib kutsuda siia kontsertidele, uuslavastust, kuulsamaid tähti kogu maailmast. Ja uudis Briti saartelt, kus Valtsima pealinn kaadris on saanud uue ooperimaja. Aga jätame need nagu Erkki-Sven Tüüriga uudis, ettekanded järgmistele laupäevadele. Suurim sündmus on täna Kopenhaagenis. Meil päris lähedal, kus täna õhtul kell seitse toimub uue ooperiteatri pidulik avamine. Palju vaidlusi nii oma asukoha kui ka projekti ning hiigelmaksumuse tõttu tekitanud Taani kuningliku teatri uus peama avatakse kõigest hoolimata täna rohkem kui 400 tegeles osavõtul, kus kuningliku teatri oma ooperi balletitrupile lisaks astuvad üles Taani kuningliku balletikooli lapsed ning Taani kuningliku ooperiakadeemia üliõpilased. Uue teatrimaja Operi juhiks on lavastaja Kasperbyefholteen ning muusikadirektoriks Michaels söönvan. Esimene ooper, mida siin kuu lõpul etendama hakatakse, on aidaseeria Elektra siis algupärandina Paul Riversi, Kafka kohtuprotsess, Astorbijad, Solla, Maria de Buenos Aires ja nende edasi. Unistused on teoks saanud Opeli juht, enne kui õhtu esimese numbrina kõlab Friedrich Kuulov avamäng Selver, Käi metsa, neiu haud. Samas Paul ruudes sildi spetsiaalselt tellitud sonett. Ning kui kogu see pidu jõuab lõpuks Verdi triumfi Marcini aidast Selliseks kujunes tänane helikaja ja 15. jaanuari heligajale tegid kaastööd kriitik Igor Karsnek, Marge Raun, Karin kopra, Liina Fjuk, Priit Kuusk selga ja mängis kokku selle baas ja toimetas.