Käre hea heliga ja kuulaja tänast 16. oktoobrisaadet toimetab Kersti Inno. Saadet alustame järel kajadega Rahvusooper Estonia suurprojektile Iida. Esietendust käis vaatamas muusikateadlane ja ooperikriitik Kristel Pappel. Kolmandat laeval Eesti solistidega toimunud etenduselt jagab oma muljeid saksa muusikateadlane ja muusikasalvestiste uurija, saksa heli Lady auhinna. Žürii esimees Martinelste Eesti muusikaakadeemias esitleti CD-Romi Eesti muusikast, mis mõeldud gümnaasiumite õpilaste harimiseks. Projektijuhi Toomas Siitan iga vestles Tiina kuningas Mihkel Poll tuli konkursi võiduga Itaaliast. Kuuleme intervjuud meie eduka pianistiga ning tema klaveriõpetaja Ivari Ilja kommentaari. Tuleval reedel algavat festivali klaver 2000 vaat neli tutvustab kunstiline juht Lauri väinmaa küsitleb Tiina kuningas. Esmaspäeval vahendab Eesti raadio Euroopasse nüüd ansambli kontserdi Vene avangard muusikast Enn ajupesu raadiokontserdisarjas Discovery avastused, räägib toimetaja Liina Eesti filharmoonia kammerkoorid. Kolmandat kava sarjas Baltic vussis tutvustab koori kunstiline juht pool hiljer. Kuidas õnnestus Eesti kontrabassimängija Ludwig juhti 110.-le sünniaastapäevale pühendatud Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert, sellest räägib Alo Põldmäe muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Haiga kogemus algas juba trollisõidust ja surra teatiste maastikust, millelt ma enda leidsin. Ja siis ma mõtlesin tükk aega, mis suunas need tuleb minna. Ja lõpuks leidsin õige suuna. Järgmine äge hämmeldus oli see, milline see tennishallväljana aga hämmeldus mitte negatiivses mõttes, vaid lihtsalt see oli minu jaoks Tallinnas täiesti uus lähenemine niisugusele nähtusele nagu ooper. Ja täiesti uus lähenemine ka publikule. Ja mulle tundub, et antud aidaa lavastus ja üldse kogu teostust ei saagi vahest võtta lahus sellest kontekstist ja lahus teatri püüdlustest, miks nad rahaliselt aidata tennishallis esitasid? Kui alguses ma tundsin ennast nagu võõras elemendis, siis muusika kõlades ja etenduse kestes siiski muusika ja teater said võidu ja Ma oleks ka teist korda meelsasti sinna Tennis halli tagasi läinud. Aga ma tahan ütelda ka seda, et ja seetõttu ka nagu hinnangu andmisel või selle Estonia Iida üle arutamisel ei saaks kasutada päris traditsioonilisi teatri kriteeriume alates juba mingitest kõrvalhelidest ja ka lavakujust, niisugune suur ja just nimelt nagu ristküliku kujuline lava, mis seab teistsugused ülesanded lavastajale ja veel ka see, et kindlasti näiteks orkestri ja solistide vahekord või üldse akustiline mulje võis olla erinev saali eesosas istudes või saali tagaosas. Ühesõnaga, need on kõik niisugused asjad, mis siin oli nagu teistmoodi ja kogu mulje Estonia idast oli huvitav jaa, positiivne ja iseäranis seda positiivsust suurendas publiku huvi. Ja mul on väga hea meel, et ilmselt tõesti teater leidis selle teosega ja selle paigaga õige võtme publikutoomiseks ooperi juurde. Samas hinnaalandust tegema tähendab, paik oli teine, aga heidab, mängitakse ju kogu maailmas ja see on üks kauneimaid, aga ka raskemaid oopereid. Nii et selles suhtes on mingisugust hinnaalandust. Ei olnud ja isegi võiks öelda, pigem vastupidi, mis puudutab esituse kvaliteet. Estonia orkester, mitu aastat ei ole nii hästi kõlanud, kui ta kõlas nüüd kui algas aida sissejuhatus, õhkõrn viiulite kõla, see juba pani tegelikult selle orkestri taseme nagu paika. Et mida me siis täna õhtul võimesit oodata, Ta nende esimeste taktide järgi võis arvata, et tõenäoliselt orkestrilt midagi väga head läbi töötatud ja samas inspireeritud mängu, paindliku kõlaga, aga ka vajaliku passiivsuse ja dramaatikaga. Ja tõepoolest nii see oli kuni ooperi lõpu taktideni. Nii et. Ma väga õnnitlen Arvo Palmerit selle orkestri töö eest ja loomulikult orkestrantide orkestri kontsertmeistreid ja teine muusikaline osa, mis sügava mulje jättis ja mis oli väga hästi ettevalmistatud, olid koorid, kompaktne kõla, koosmusitseerimine, kestriga, küllalt aktiivne, laval olek ja laval viibimine, reageeringud, see oli hästi välja töötatud. Nüüd solistidest räägin esietenduse solistidest, kes siis olid Cinzia, Makrysaiidona ja Marianna Tarassova amineerisena ning rada mees oli Roman Moravitski Ama Nastrona siis solistide seltskonnas ainukene eesti laulja Jassi Zahharov, solistide tase oli ühtlane, ma ei ütleks, et keegi nendest oleks eriti säranud või erilise individuaalsusega silma paistnud. Võimalik ka, et, et suur lava ja niisugune keskkond kingis suhteliselt üha ülba Se tõlgendusstiili, aga ja samas jäänud ühtki piinlikku momenti ja täiesti selge, et need lauljad laulavad neid partiisid jäävad neid partiisid laulma ning samuti mitte ainult partiide laulmisest, ta ei saa rääkida siiski. Niisugune üldine rollijoonis oli ka paigas. Nüüd, mis puudutab lavastust, siis nagu juba öeldud lavastele seab niisugune lava keerulised ülesanded. Ühelt poolt ei tohi intiinsemate stseenides solistid ära kaduda lavale ja teiselt poolt kindlasti näib mulle tundis lavastaja muret, kuidas laval nii-öelda masse liigutada. Jäätiselava mõlemad küljed oleks dünaamiliselt täidetud. Siinjuures üks vahemärkus mulle väga meeldis. Koreograafia liikumisjuht oli Irina härm. See oli harva nähtavalt still. Ja põhijoontes oli lavastaja Marianne mürk ka selle ooperi just monumentaalseid paika pannud. Lavakujundaja Hieron arssi abiga ja võib-olla nii-öelda päris teatritingimustes oleks rohkem oodanud ka detailsemat tööd. Lavakujundus rõhutas ka monumentaalsust, aga samas meeldiv oli see, et see ja ei olnud täis kuhjatud kulda. Karda ja butafooriat. Kristel Pappel arvustas Rahvusooper Estonia aida esietendust kolmapäeval vaid Eesti solistidega toimunud etendust vaadanud saksa muusikateadlane ja muusikasalvestiste uurija Saksa heliplaadi auhinna žürii esimees Martin Elste oli võlutud eelkõige sellest, kui palju inimesi Iida, suur projekt ooperile lähemale tõi. Inimesed tavaliselt nurisevad, et ooperis käivad vaid keskealised ja vanad inimesed ning see žanr on välja suremas. Berliinlane oli väga üllatunud, nähes meie tennisehallis ligi kahte tuhandet inimest etendust vaatamas. Oletab, et keskmine vanus oli 30 kuni 35. Seal oli nii teismelisi kui üle 65 aastasi. Aga suur hulk noori inimesi põhigrupis 20 kuni 25 eluaastat. Ta leiab, et see on fenomenaalne. Teisalt aida on väga populaarne ooper, näiteks Albanbergi luud ei saaks esitada nõnda suurel laval ja nii suurele inimhulgale vägevusest. Huvitav elamus oli seda näha. Peamiselt oli see siiski ooper, mitte massiüritus, on Martinil Teie arvamus ja ta peab suureks plussiks seda, et ooperit tuli vaatama ka suur osa inimesi, kes ei käi tavaliselt ooperis. Näiteks Saksamaal käivad lapsed ooperis enamasti vaid kooliklassidega. Ühesõnaga etendus oli üsna tähelepanu, väärne, orkester oli väga hea, koor, üsna hea, kolmele peaosalisele on seal ka väga raske ooper. Kõige suurem puudus oli sakslase jaoks rada mees, kes ei suutnud laulda nii stiilselt, nagu ta oleks tahtnud laulda. Amineeris ei olnud tema jaoks parim valik. Ülejäänud solistid olid aga väga head ja tundus, et publikule nad kõik meeldisid. Martinil seda ütleb, et neil etendustel, mida lavastatakse väljas parima ja selleks mitte ettenähtud ruumides on ikka omad puudused näiteks saedas, mis iseenesest on väga monumentaalne. Teos on väga pehme ja õrn muusika, eriti alguses ja lõpus. Mahesissejuhatus mattus aga õhukonditsioneeri müra alla. Ta on kindel, et 90 protsenti inimestest ei pannud seda tähele aga 10-le protsendile oli see häiriv. Teist taolist häirivat momenti oleks aga saanud lavastaja ehk vältida etenduste viimastel minutitel, kui muusika hakkas hajuma, poleks tohtinud lavalt kosta mingit müra. Et seal oleks pidanud, peab olema täielik vaikus, aga sealt kostus vaarao skulptuuri liigutamise müra. Visuaalselt oli see küll võimas efekt, kuid täiesti vastuolus muusikale. Muusika kannatas lavalt kostuv müra tõttu. Sellised olid saksa muusikat. Teadlase Martin Helste muljed tennisehallis etendunud iidast. Saksa heliplaadispetsialist oli Eestis Eesti Muusikaakadeemia külalisena Martinil ste viis sel nädalal Eesti muusikaakadeemiast läbi viiepäevase seminari teemal ajalooliste helisalvestiste uurimine ja kriitika. Iga ja kolmapäeval esitleti Eesti muusikaakadeemias CD Rommi. Eesti muusika, mis on mõeldud üldhariduslikesse koolidele. Üks koostajatest on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan. Mida see sisaldab, see plaat? See on nüüd niisugune õppematerjal, mis oleks mõeldud tõesti Eesti üldhariduskoolide õpilastele võib-olla mitte otseselt õpikuna eesti muusikast, aga kindlasti siis niisuguse lisamaterjali, kus nad saavad mitte ainult infot eesti muusikale ja eelkõige Eesti heliloojate kohta. Aga kus siis see sõnaline info on seostatud ka piltidega ja mis kõige tähtsam siis muusikalisele materjaliga tahan, nad saavad kuulata muusikateoseid, enamasti küll fragmente sellest. Teie olete Tseederoomi üks koostajatest, kes olid teised koostajad. Mina olin jah, siis nagu selle projektijuht, et aga suurema osa tekstidest tegelikult kirjutas tas Tartu Elleri kooli muusikaloo õppejõud Virge Joamets. Ja siin oli mul veel mitu abilist ka akadeemiast. Head kolleegid Anu Kõlar, Kristina Kõrver, Heidi Heinmaa toimetamisel tas Merike Vaitma. Nii et see kollektiiv oli päris suur, meil oli ka palju abi Eesti muusika infokeskusest, ka infokeskuse koduleheküljelt on võetud hulk tekste siia plaadile sisse. Nii et see on päris suure kollektiivi töö. Tegu on siis ühe CD-plaadiga, kus on siis üle 300 muusika, näite eesti muusikast MP3 formaadis, nii et seda saab kuulata mitte ainult siis arvutites, vaid neid faile saab ka tõesti tõsta plaatidele ja MP3-mängijates ja need tekstid on koostatud enam-vähem nii leksikonilaadselt, põhiliselt siis heliloojate isiku artiklitena ja sinna juurde on siis ka lühemaid kommenteerivaid tekste muusikaajaloo erinevate perioodide ja siis heliloojate põlvkondade kohta. Kui suurtele või väikestele lastele see mõeldud on. No see on eelkõige ikkagi mõeldud gümnaasiumiastmele, aga ma ise arvan, et, et tõesti, kui tänapäeval on noorte hulgas nii tavaline see internetis surfamine ja muide, see materjal on tõesti nüüd värskelt ka internetti üles riputatud, nii et ta on ka sedakaudu kättesaadav, et siis tõesti siit võib leida lihtsalt sellist põnevat avastamist ja ma arvan, et see kõige põnevam on just nimelt see eli näidete klikimine ja kuulamine. Ma arvan, meie muusikaajaloo õpetus ongi kaugelt liiga tekstikeskne, ta liiga vähe pakub seda niisugust ahhaa-elamust sellele noorele inimesele, kes lihtsalt võib-olla selle plaadi kaudu avastab midagi, mis teda tõeliselt köidab ja haarab ta alates meie rahvusliku ärkamisaja suurkujudest, kuni siis üpris vaata heliloojate, nii siin alla 30 aastaseid ei ole küll eriti esindatud. Õieti oligi Helena Tulve praegu kõige noorem helilooja ja me oleme muidugi piirdunud selle nii-öelda süvamuusikapoolega, kuigi ausalt öeldes on, on mul olnud mõttes niisugust plaati kuluks teha ka ka hästi kerge muusika tänapäevast ja ajaloost ja, ja samuti rahvamuusikast. Nii et tegelikult seda ideed annab siin siin tublisti laiendada. Kas see on mõeldud abivahendiks õpetajale või õpilasele iseseisvaks tutvumiseks eesti muusikaga? No meil oli siin jah, sellel esitluselgi päris suur hulk muusikaõpetajaid ja, ja ma nägin niisugust siirast vaimustust nende hulgas ja ma saan aru, et see on tingitud eelkõige sellest, et tõesti eesti muusika õpetamiseks on on olnud kaugelt, et liiga vähe materjali saadavast tõsise materjali puudus on hästi suur olnud ja kahtlemata Ta oleks see niisuguseks toetavaks materjaliks nii õpetajale kui õpilastele, nii et siin on sellist abi küllap kõigile. Ja koolid võivad seda omale tellida. Koolid peaksid seda isegi automaatselt haridusosakondade kaudu saama, aga kui kellelgi jääb saamata või kui keegi tahab neid juurde tellida, siis Tiigrihüppe sihtasutus on see, kes niisuguseid projekte finantseerib ja kes ka tõesti praktiliselt siis selle plaadi tootmise ja ja levitamise enda peale võttis, nii et tuleb pöörduda juba otse Tiigrihüppe sihtasutuse poole. Tallinna muusikakeskkooli õpilane Mihkel Poll tuli Itaaliast suure konkursi võiduga, pälvides esikoha ning orkestri lemmikul Preemia Riina saldo Kaljo rahvusvaheliselt konkursil Milano lähistel. Montsas. Konkurss toimus esimesest 10. oktoobrini. Osavõtjaid oli üheksast riigist ning esineti seitsmeliikmelisele žüriile. Konkurss oli viie vooruline väga nõudliku kavaga. Ette tuli valmistada ligi kolmetunnine kava. 18 aastane Mihkel Poll noorim konkursist osavõtja. Kokku oli tänavusele konkursile registreerunud 37 osalejat. Kohale tuli 14. Alates 1970.-st aastast korraldataval konkursil on silma paistnud näiteks niisugused praegu rahvusvaheliselt tunnustatud pianistid nagu Angela Hewitt, Bern Klempser, Christoph Jablonski. Meil on täna stuudios rõõm õnnitleda Mihkel Polli suure konkursi võidu puhul millega saabusid nädala alguses Itaaliast sööri konkurss, mis ilmselt pani jõuvarud ja ajavarud ja närvi ja kõik proovile, kuidas need viis voorusel kulgesid. No mina läksin sinna 29. septembril müüa saabusin Tallinnasse 11. oktoobril, nii et üsna pikk aeg tõesti viis vooru on väga kurnav. Päris esimeses voorus olid kaks etüüdi, üks TPS-i prelüüd, minul ja siis üks lati sonaat. Järgmises voorus oli Mozarti sonaat ja plaanis kirjutada. Järgmine voor oli Beethoveni sonaat op 100 üksialisti jaama sõnad. Siis poolfinaal oli superteadur, sõnad Rovelliga, Spardile, müüestaminskybetruska ja finaalis oli mon Rahmaninovi kolmas klaverikontsert. Neid üsna palju teoseid küll. Ja Rahmaninovi klaverikontsert oli siis esitada ka lõppkontserdil, jah, tervikuna veel üsna hilja õhtul kuskil 10 ajal. Neid oli päris kurnav, tingimused olid, olid üle keskmise head. Me elasime peres, kus oli oma klaver, sattus olema Steinway küll 25 aastat vana, aga täitsa heas korras harjutada. Aga nii palju, kui tahtsid, harjutamistingimused olidki kõik peres muusikakooli ega midagi niisugust seal ei olnud, aga millisel klaveril toimus siis konkursi esinemine, konkurss toimus uuel ja mahakontsertklaveril, mis toodi sinna just vahetult enne konkursi algust ja see oli hea klaver ja maha kohta, kuigi noh, võib-olla see jama. Ma pole kõige sobivam pill, aga, aga ta oli väga heas korras ja selles mõttes ei ole midagi kurta ja kätelt lahti mängimised olid maha pianiinoga peal. Nimelt pidi vanema kõrvaklapid pähe ja lülitama klaviatuuri välja niimoodi, et vaid kelle lappidest kostis muusika seal niisugusi käte lahti mängimisruumi eraldi ei olnud. Teatris toodi sinna ka vahetult enne konkursi algust need kaks pininat üks all fuajees ja teine üleval fuajees. Mihkel Polli konkursi palavikule elas kaasa ka ema Kadri Hunt. Kuidas tundus saali poolt konkursi õhkkond? No ega ma seda konkursi tervikuna nüüd väga palju ei kuulanud, minu peamine ülesanne oli siiski nagu mihklit abistada ja temaga koos olla, meie elasime ka otsast väljas. Aga noh, nii palju, kui ma siis enne või pärast teda seal kuulasin, siis mulle tundus, et see publik oli väga asjatundlik, väga palju oli pedagoogi, sealhulgas väga elavalt arutleti või eestlased on tihtipeale kinnisemad, kui nad üldse räägivad, siis võib-olla fuajees seal oli kohe selline asi, et kui oli väike vahe mitmevõistleja vahe, siis tuli üksteise juurde, arutati, oodati, et mulle tundus, et publik oli väga asjatundlik ja Mihkel pälvis nende sooja poolehoiu, et juba seal pärast kolmandat vooru hakkasid Ühed klaveri tädikesed tema juures käima ja ikka näitama, et tubli, tubli ja tore, tore, et noh, muidugi lõppkontserdil on alati lihtne mängida sellel, kes on kuulutatud võitjaks. Aga et mulle tundus tõesti, et publik suhtus ka mingisse väga soojalt, sest lõppkontserdil oli juba väsimus ilmselt nii suur, et juba seal kippus juhtuma, aga tänu ka sellele, et orkester väga teda toetas ja et üldiselt jäi niisugune väga soe tunne. Ja mulle tundus, et saal elas nagu väga hästi kaasa. Mihklil pälvis ka kestri preemia ja see oligi ainuke eripreemia sellel konkursil ja dirigent oli noor, aga töö käigus selgus, et väga asjalik ja kõik kokku lepitud tempodi, haljunifi, tempomuutusi, kõik tegelikult realiseerus esinemisel ja orkester. Lõppkontserdil ma kuulasin, kuidas nad mängisid, siis katsid kõiki finaliste ja mulle tundus, et Mihkli mängimise ajaks orkester tegelikult oli tõesti nagu hoopis teistsuguse kokkuvõtmisega, et neil see töö ilmselt niimoodi klapis. Ja tegelikult on see väga tore, kui selline muusikaline sünergia tekib. See oli üks väga tore kogemus meestel. No Itaal ja publik on väga temperamentne ja südamlik ja Mihklilt nutiautogramme pärast võidu väljakuulutamist kohe oli nii, jah. Autogrammi nõuti juba pärast finaali, kui veel ei teatud, kes, mis koha sai küll ka teistelt küsiti, aga jah, publik oli väga-väga soe ja, ja avaldasid väga selgelt oma poolehoidu. Võitja aupaistes oli ka tema ema, kuna itaallastel on teised peresuhted, võib-olla, kui meil põhjamaal mind seal midagi väga hämmastas, et see ema on nende jaoks niivõrd tähtis, sest mina kuidagi nagu natuke alguses häbenesin, et noh, et nüüd nihuke suur poiss koos emaga ja muidugi seal oli emal väga palju tegemist. Vaata, kuidas on kõik söömised, transpordid, bussid, ajad, aga nad ikkagi, et kuidas nüüd siis emaga, aga kui seal kohapeal kuuldi, et see on ema, siis tekkis hoopis teine suhtumine, see mihkli ema kaasas kuidagi nagu tõstis tema vastu lugupidamist, et ema staatuse väärtustamine on tõesti midagi, mida võib-olla isegi meelde saaks õppida. Teise inimesega koos on ikka parem, kui sa tõid saali proovi, siis on keegi, kes nagu kuulab, me võitsime ka linti igasuguseid saali proodia, orkestri proovid. Aga kuigi Mihkel juba analüüsis neid inti suures osas ise, aga ikkagi mingisugune vahetu kõrv saalist on ilmsed väikseks kas või moraalseks abiks. Ja ega üksinda on raskem hakkama saada kui kellelegi koos, selles mõttes oli tore ja ma olen väga tänulik tema sinuga kaasa sõita, sest noh, minu konkuse käimise kogemusi seal on väga suur, kuna ma olen alles 18 ja muusikakeskkooli viimases klassis ja kes on klaveriõpetajad? Mine õpetajateks, on Mikey, Pakri ja, ja professor Ivari Ilja ja ma olen aretatud tänulik kõige selle töö eest ja viitsimise eest, mis on minuga näinud, et ega see kergelt ei ole tulnud ka neile. Ja ma tahan tänada kõiki sõpru ja velgi, perekonda ja ema ja vanaema ja vanaisa ja kõiki sõpru, toetajaid, kes on mulle ikka pöialt hoidnud. Ega siis, kui võib-olla ei ole kõik nii hästi läinud. Lisaks veel oma kõige esimest klaveriõpetajat Helve kuuskmanni, kes ma üldse panin muusikakeskkooli õppima või tänu kellele ma seal üldse õpin. Tänasest Eesti Kultuurkapitali toetusel, ma sain sellest konkursist osa võtta. Ivari Ilja, palju õnne, Mihkel Polli konkursi võidu puhul. Mis on tegelikult teie ühine võik, millise tundega te saatsite nii noore õpilase täiskasvanute konkursile? Aitäh saatsin ta konkursile tundega, et sellest kujuneb talle väga vajalik, huvitav ja hüppeliselt edasiviiv kogemus. See veel nii hästi, kõik lõppes. Ainult lisab veel hea meest. Milline pianist Mihkel Pall? Mihkel Poll on väga andekas noor pianist, tal on võimeid, mida võiks lausa nimetada erakordseteks, näiteks kava, mida ta mängis sellel konkursil, oli ikkagi lausa kaelamurdev ja koosnes pea sajaprotsendiliselt teostest, mida peetakse klaveriliteratuuri kõrgeima raskusastmega teostaks nii tehniliselt kui ka kunstiliselt ja niivõrd kõrgel tasemel sellega toime tulla. See selline võime on antud ainult väga vähestel. Kas tundub, et mihklil on selline hea esineja närv? Mihklil on väga hea esineja närv, muidugi praegu on ta teatud niisugused üleminekuperioodis, kus niisugune nooruslik uljus hakkab asenduma suurema enesekriitilisuse ka muidugi Mihkel olnud alati väga enesekriitiline ja analüüsiv muusik muidugi alati juba, mida edasi, seda enam oodatakse mingisugust teatud taset muusikult, kui ta on ennast juba näidanud heast küljest. Ja see vajadus vastata nendele ootustele muidugi lisab, kui alati painet. Nii et usun, et esinemine muutub teatud mõttes järjest. Võib olla stressirohkemaks. Samas annavad kogemused rahastust ja olen täitsa kindel, et ministril on kõik omadused, mis on lava eluks vajalikud. Selles osas, mida te küsisite, kindlasti olemas. Usun, et see võit annab igal juhul teile mõlemile innustustedasiseks koostööks. Kindla peale olen täiesti kindel, et inimesel on vaja elus kogeda nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi, nii kaotusi kui ka võite. Ja see võit tõeliselt suur võit täiskasvanud muusikute konkursil, kaheksateistaastasele. Noorele pianistile on kapital ja niisugune kogemus, millest on kindlasti tohutu kasu. Olite te siin Eestis kursis, mis toimub mihkliga Itaalias? Võiks öelda, et olil reaalajas, kus siis kõige sellega, mis seal toimus. Tekstisõnumite telefonikõnede vaatasin kella ja teadsin praktiliselt iga, et mida nüüd, mis teil parajasti teeb, millal oli siis vaja rohkem pöialt hoida, millal vähem elasin kaasa kogu hingest. Suur aitäh teile ja veel kord, palju õnne. Mihkel Polli konkursi võiduga Itaalias kaasnes ka kolm auhinnakontserti, neist kaks Milanos. Monza ooperiteatri hooaja avakontserdil esinemisest pidid aga loobuma, kuna oli eesti kontsertile lubanud mängida festivalil klaver 2004. 23. oktoobril me mängime koosiliinas Azarenkaga mõlemad sultani kontserdid raekojas, kuigi need piletid on juba välja müüdud. Aga esimesel märtsil tuleb mul Estonias esimene soolokontsert. Palju õnne veel kord ja edu edaspidiseks, aitäh. Järgmisel reedel, 22. oktoobril algab neljas klaverifestival, mille kunstiline juht on Lauri väinmaa. Te olete ka selle festivali algatamise idee autor. Kõik algas 1998. aastal õieti öelda, minu peas küpses idee palju varemgi. Minu sooviks oli tutvustada meie klaverihuvilistele inimestele meie klaveriõppuritele klaver muusikaarmastajatele. Seda, mis toimub kogu maailmas. Oleme olnud küllaltki suletud ja väikeses maailmas kaua aega. Uued suundumused pianismis, samas ka suured meistrid, kelle nimesid on Eestis teatud aastakümneid ka nende toomine siia, samuti meie pianistidele. Sellisel esindusliku foorumil esinemisvõimaluse andmine on olnud põhiideed. Miks festival sai ellu kutsutud? Festival toimub 1998.-st aastast, kuidas on seni läinud? Seni on läinud, võin öelda hästi, sest hetkeks on festival suurima külastajate arvuga klassikalise muusika festival Eestis ja selle tõttu olen ma väga rõõmus. Ilmselt ongi ta täitnud ja täidab ka praegu just ühe vajaduse meie muusika publiku nii-öelda menüüs. Festival on jah üle aasta toimunud, nüüd siis neljas kord. Kui meenutada eelmiseid, festivale, siis võib-olla kõige säravamad hetked Ena tulevad meelde Mihhail Pletnoffi Arkadi Volodossi, bioderantroševski Anžilaks juhiti Marc-Andre Hämedeni kontserdit, kes kõik on praegu maailma absoluutses tipus ja kes kõik on täielikult iseseisvad ja ülipõnevad. Erinevad muusika isiksused. Festival, mis algab järgmisel reedel, toob meile jällegi muusika suurkujusid, kes ei ole varem Eestis olnud. Kõigepealt tahaksin nimetada Steveancovaatiovitši, kes on aastakümneid juba trooninud nii-öelda pianismi olümpusel, kes on praegu tõesti üks maailma, julgeksin öelda juhtivaid klaver mängu figuurat, siis Lui lord Kanada päritoluga pianist päikeselt nooremast põlvkonnast. Kui kobadževitš aga on väga laiahaardelise võimsa stiiliga muusik tahaksin nimetada prantslast Aleksandr Torood, kes esindab prantsuse penismi parimaid traditsioone. Nikolai Luganskit, Tšaikovski konkursi võitjat, omaaegset, kes jätkab venebianismi hiilgo traditsiooni, noort itaallast Jean-Luc afessioonit. Mõte ongi olnud tuua võimalikult erineva nägemusega erinevaid kõrgtaseme pianist Eestisse. Ja samas ka ju saavad esinemisvõimaluse meie oma head pianistid. Kolmekümnendat koosneva eelmise aastapäeva nii-öelda täiesti Mei klaveriduo Natalisakost olevat üheski, kelle juubelikontsert ongi ka festivalil, muuhulgas mängivad ka esiettekandeid. Nimelt Eino Tamberg on soostunud, läheb pika-pika aja jällegi midagi kirjutama klaverile. Timo Steiner on meile kirjutanud uue teose. Eesti ministritest esinevad veel Mati Mikolajja, Tanel Joamets, Irina Zahharova, Mihkel Polli on noored, Jaan Kapp, Jaan Ots muusikakeskkoolist projekt. Projektis on festivalil ette kantavat Mozarti jopäänik klaverikontserdid kiirgli kvarteti saatel hotell ja mis on meil senitundmatu? Veel mitte ette kantud versioon. Põhikontsertide toimumise koht on Estonia kontserdisaal toimuvad pärastlõunal kontserdid kell neli ja õhtuse kontsert kell seitse samuti hommikuti kella 10-st meistrikursused Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Neid on viis ja sinna on vaba sissepääs. Kontsert on kokku 13 kaheksa päeva jooksul, nii et muusikahuvilised saavad kõva tugeva annuse klaverimängu. Saadaval on festivalipassid, mis tähendab seda, et kui ostetakse piletid komplektis kogu festivalile on ühe pileti hind väga odav, nii et kõik on teretulnud ja oodatud. Aga räägime sellest avakontserdist, mis on järgmisel reedel. Avakontserti solistiks on noor itaallane John Lucagatsioonil, dirigendiks Bert endised kava on väga intrigeeriv. Vot see oli, mängib siia Kanšeeli teose Vals, Poznan konsiilium, meil tuntud sümfonistinnatama sümfooniad on aastakümnete jooksul meil palju ette kantud. Nüüd see teos klaveriorkestriga, mis on pühendatud tema abikaasale ja on inspiratsiooni saanud just aeglasest valsist, on meil tundma too ja tõenäoliselt väga põnev. Lisaks mängib katsiooni Schumanni klaverikontserdi. Need on selle teosega väga kaua palju tegelenud ja muuseas ka salvestanud selle kontserdi algversiooni, mis on fantaasiaorkestriga filmedotši grammofon. Džauli on noore itaalia pianistide laine eks säravamaid esindajad, väga originaalne, intrigeeriv, põnev briljant, see suurepärase klaveri valdamisega. Selle tõttu võib oodata tema Schumanni kontserdist, et väga omalaadset elamust. Lisaks raamivad kontserti Rovelli teosed, valss ja sõit tahvlis Kloest. Ja see kontsert toimub 22. oktoobril, algab kell 19 ja Estonia kontserdisaali on kõik huvilised oodatud. Kasutage seda suurepärast võimalust kuulata neid pianiste nii reedel kui ka sellele järgneval laupäeval, kui astub ette diivan, koha George ja ka teistel erinevatel päevadel. Hea klassikaraadiokuulaja kui teid huvitavad avastused muusikas, siis tasub tähele panna, et esmaspäeval on kontsert euroraadiosarjast diskaveris ehk avastused. Sarja idee on pakkuda publikule avastamisrõõmu, muusika varastmis jäänud kontsertide tavarepertuaarist välja. Ja klassikaraadio töögrupp kannab selle üle rohkem kui 20-st Euroopa riik. Aga milline on siis kontsert ise? Selle idee mõtles välja nüüd ansambli kunstiline juht Olari Elts. Kontsert kannab pealkirja Bree Preinvos enne ajupesu ja viib meid tagasi 20. sajandi esimese poole Venemaale aega, mil Nõukogude riik oli noor ja usuti, et maailm muutub uueks. Tollal lootsid kunstiinimesed siiralt võimalus teostada kõige julgemaid ideid ja just uuenduslikud voolud kes pidasid ennast tollal bolševike revolutsiooni liitlasteks, domineerisid mõne aasta jooksul Venemaal kõikides kunstiliikides. Kontserdil kõlab muusika aastatest 1919 ja 1926 ning 33. Ja need kontserdi esimese poole teosed aastast 1919 on tõesti sellest kõige tõelisem Ast ajupesueelsest ajast mil usuti, et Lenin viibki maailma õnneleja õitsengule. Need on Sergei Prokofjevi avamäng Heebrea teemadel kirjutatud Ameerikast ning Vladimir Charbatšofi Nonet häälega. Kontserdi teise poole kavas muusika aastatest, mil punane terror end juba ilmutas. Seal kõlab Mihhail Knessimiseks teeta tõkkei aastast 1933 Mill. See juudi soost helilooja oli pidanud juba ränki katsumusi kogema. Väga põnevad on Aleksandr Mosolovi kolm lastestseeni ja kolm ajalehe väljalõiget aastast 1926. Selle vene modernismi muusikast on üldse väga vähe säilinud ja nüüd ansambli tiim on siis need kaks miniatuuride tsükli nooti siia Eestisse hankinud. Ja samuti siis samast aastast 1926 kõlab Nikolai roslawetzi kammersümfoonia ja võib öelda, et nende teoste puhul võib juba kuulda ka iroonia ja kahtluse sümboleid. Niisiis, kel huvi, tulge kuulama Estonia kontserdisaali esmaspäeval kontserti sarjast avastused, kuulake klassikaraadiost otseülekannet. Eesti filharmoonia kammerkoor annab tuleval nädalal kolm kontserti kavaga Baltic Voices koori peadirigent Paul Hillier alustas kavast rääkides probleemidest selle koostamisel, kuna valik oli nõnda rikkalik. Kõik vussis, kolmas on sarja viimane kava. Hillier soovis, et selles kavas oleksid esindatud kõigi Baltimine maade heliloojad. Samal ajal oli tema soov luua kontserdikava ja CD-programm, mis oleks iseseisev tervik ning pakuks kontraste, et sarja igal plaadil oleks oma nägu. Kui teine plaat oli peamiselt vaimulikust muusikast, siis see kava on valdavalt ilmalikust muusikast välja arvatud üks lühike pala. Nõnda on kava peamine iseloom, ilmalik, sisaldades stiililisi kontraste. Näiteks on siin Erik Bergmanni teos kõnekooriga Kaia saar, jahu väga moderne, samas väga kaunis pala. Kavas on kolme erineva Leedu helilooja palad. Hiljer ütleb end mõistvat, kratsis vaid Leedu koorimuusika pealispinda. Tegelikult võimsalt, Leida palju enamat, aga tema valitud lood on atraktiivsed ja huvitavad, tugevasti minimalismist mõjutatud, mida puhtas koorimuusikas leiab väga harva just see võluski. Need on täiesti erinevad lood neist, mis on eelmistel plaatidel. Hillier soovis kavasse ka midagi Poola heliloojalt ning tal ei tekkinud mingit kahtlust, et see peab korrektski olema. Ta leidis juhuslikult viis kurbi regiooni rahvalaulu seadet. Seal korrekski hiljuti tehtud TÖÖ erinev vaimulikust muusikast, mida ta on viimasel 10-l 15-l aastal peamiselt loonud ja mille kaudu teda tuntakse. Dirigendi jaoks oli juba oluline üksnes Edguretski, on ka midagi muud loonud. Hiljeru Subet Baltic voissis kolmandal plaadil tuleb nende Coretski võluvate väikeste laulude esmasalvestus. Tänapäeva üks huvitavamaid heliloojaid Kaia Saari jahu koorile väga vähe kirjutanud vaid kaks pala ja üks neist on selles kavas. Hillier on selle üle väga rahul. Hüvasti, ööd oli algselt kirjutatud kuuele soolohäälele ja elektroonikale heli loojategi seade 12-le, kellele ja seda saabki Eesti filharmoonia kammerkoori esituses kuulata. Ja lõpuks Eerik Bergmani võllalaulud loodud väga omapärase huumoriga luulele aga lauljad saavad sellega suurepäraselt hakkama. Erakordselt humoorikad lood täiesti erinevat sellest, mis koor varem laulnud. Pärast kontserti salvestatakse kava metodisti kirikus harmoonia mundile. Kui eelmist vaimuliku kava mindi salvestama haapsalu, kus, kus vaimuliku kava jaoks sobiv kaja siis käesolev ilmalik ava sobib hästi metodisti kirikus, selgesse akustikasse, nii kontserdil, ettekandmiseks kui salvestamiseks. Hillier lisab, et kuigi sarjas Baltic Voices piirdutakse kolme plaadiga soovita ka edaspidi salvest, aga Eesti, aga ka teiste Baltimaade ja Vene muusikat. Mida nimelt, see sõltub aga juba plaadifirmade huvidest. Tähtis salvestus on ka kokku lepitud aprillikuuks, see on Erkki-Sven Tüüri meditaasia koos rasseer saksofonikvartetiga. Kava Baltic vussis esitatakse kolmapäeva õhtul metodisti kirikus Kaastegev kaamer, ansambel. 22. oktoobril Pärnu Eliisabeti kirikus ja 23. oktoobril Riia Jaani kirikus lisandub ka Arvo Pärdi muusika ning neil kontsertidel on kaastegev organist Christopher Powers. Protbent. Klassikaraadiot on Tallinna metodisti kirikus toimuvalt kontserdilt kolmapäeva õhtul kell seitse teisipäevase albumi tunnis pärast kella koheseid uudiseid saab aga kuulata plaati Baltic vussis. Teine. Kaheksandal üheksandal oktoobril toimus Eesti oludes täiesti omapärane üritus ludik juhti muusikapäevad ja see oli pühendatud meie väljapaistvale kontrabassi vertoosile Ludwig juhtile, tema 110.-le sünniaastapäevale. Nende muusikapäevade põhiliseks tõukeajaks organiseerija, kes oli väljapaistev mees kontrabassialal Mati lukkkava saali mitmeid üritusi, aga mina puudutan täna kaheksanda oktoobri õhtul toimunud ERSO kontserti, mis oli pühendatud Ludvig juhti sünniaastapäevale, aga ka Eesti paadipõgenike mälestusele. On ju üldteada, et aastal 1944 see tähendab 60 aastat tagasi põgenes Eestist Rootsi, kümneid tuhandeid eestlasi, kohal oli Rootsi suursaatkond. Kohal oli vabariigi president oma abikaasaga ja hea meel on öelda, et seal esitati Eesti muusika üks tippteoseid, Eduard Tubina kontrabassikontsert ja ERSO oli väga tasemel. Peab tõepoolest kiitma nii pillide tasakaalu, puhkpillide, väga häid soleerimisi, aga see on juba võib-olla eraldi teema. Minu ülesanne on täna rääkida veidi Eduard Tubina kontrabassikontserdist ja selle sünniloost ja selle esitaja pärast Rootsi kontrabassi solistist hakkan Reenist. Hakanereen väljapaistev Rootsi kontrabassimängija näitas ennast väga heast küljest, sest kontrabassil soleerida on äärmiselt raske ja raske on ennast näidata suure orkestri ees. Hakkan areen on nii nagu Lundvik juhtki oli kunagi suurt kasu ja ilmselt see suur pill nõuabki füüsilist jõudu kui ka pillist üle olemist. Need, Eduard Tubin oma kontrabassikontserdiga saavutas samuti selle, et kontrabass on esiplaanil. Orkester on tema taust, tema värvia, tema abistaja ja Rootsi kontrabassivirtuoos. Seda kontserti mänginud nii heliplaadile, CD-le kui mitmel pool mujal ja Tallinna esitlus oli tõesti ja üks Eesti kontrabassirepertuaari tippteos või ütleks üldse Eesti Kontsert repertuaari tippteos jõudis kuulajani väga heas esituses. Sündis aastal 1947 48 siis kui toimus ladvik, juhti ja Eduard Tubina vahel väga tihe kirjavahetus. Nii et võiks öelda, et selline kontrabassikontsert sündis kahe suurmehe kire vahel Tase tulemusena. Esimene ettekanne kontserdist oli bostoni lähedal roporti suvituskeskuses, see oli siis 1009 48. aasta suvel. Siis 48. aasta sügisel esitas juht selle kontrabassikontserdi taonhoolis New Yorgis ja tegelikult teose esitus koos orkestriga toimus alles mitu aastat hiljem Columbias, kus töötas Bogota sümfooniaorkestri peadirigendina eesti mees Olav Roots. Nii et lõdvik juht ei saanudki selle oma tellitud teose Tubina kontrabassikontsertesitust teha koos orkestriga ja piirdus klaveri saatel. Et aga aga need klaverisaatega esitused olid ilmselt ka väga kõrge tasemega, mida näitavad ka mitmed vastused nii Ameerika kui Eesti kohalikes lehtedes aastail 1948. Ja veel hiljemgi selle teosega Eduard Tubin näitas, et kontrabass on soolopill ja kogu lõdvedki juhti. Elu oligi pühendatud sellele vitamisele, et kontrabass võib-olla soola ja on soolopill. Ma peaks ütlema veel emotsionaalselt Sergei Rahmaninovi teise sümfoonia kohta, mis kõlas ka kaheksanda oktoobri kontserdil. Nimelt see sümfoonia on Eestis kõlanud kuus-seitse korda. Esimest korda kõlas Mark Pawermanni juhatusel Estonia kontserdisaalis 1958 ja nüüd viimane kord 2003. aastal Pärnu kontserdimajas Paavo Järvi juhatusel, aga see esitus kaheksandal oktoobril. Dirigendiks oli muide väga emotsionaalne ja tugev dirigent Peterburist Vladimir Aldžuuler. Selle Rahmaninovi sümfoonia esitus jättis väga emotsionaalse mulje ja, ja kui rääkida vene hingest, siis vene hing tuli sellest sümfooniast küll väga hästi välja ja ega Dostojevski ega Tolstoi pole nalja pärast kirjutanud, et seesama sümfoonia on nagu vene hingetõlge muusikakeelde. Mina sain sellest sümfooniast küll äärmiselt suure emotsionaalse laengu ja ERSO oli lihtsalt väga heal tasemel. Pillide tasakaal, esituse puhtus, see kõik väärib kiitust. Selline kontserdikava Edvard Griegi, Eduard Tubin, Sergei rähma, noh ma ütleks akadeemiliselt kõrgtasemel kontsert, nii et aitäh kõigile tegijatele. Täna asutame end kõigepealt ühele väikesele festivalile Donauessingeni muusikapäevadele otse keskpaika. Pealtnäha väike vaid kolmel päeval. Eile täna homme toimuv Donauessingeni festival on enda aastakümnetega suureks ja kuulsaks teinud praegugi üleni Edela-Saksa raadio korraldada ja siinse raadio juures tegutsenud Henri stroobeli uue muusikastuudio muusikakeskuse ja Heinrich troobeli fondi algatusvõime meenutada, kuidas näiteks 25 aastat tagasi olid siin esiettekande autorite hulgast Silvano Szoti praegused heliloojad ja muusikategelased pederrosis ka võib Peeter kuidas ja kas Salvatoorisse Riinu, kellelt tellitud uus teos taas eilegi maailma esiettekandel või 1981.-st taastat, kui Pearbulees tuli oma uue teosega repoons ning folker vaan Fild esiette kandmas tiitel Müller, Siemensi klaverikontsert. Ja tänavugi alates eile pärastlõunast on kokku 20 teose maailma esiettekanded. Neist pea kõik Edela-Saksa raadiotellimused, kes esitused hoolselt salvestab või otseülekanne. Näiteks eile oli raadios eetris viis ja pool tundi Doonau Eszingeni festivalil. Neile anti aga eetrisse kahetunnine Baieri raadiost salvestatud probleeme. Uue muusika vestlussaade, milles osalesid Wolfgang Riin manas päris maksnud Eeeffeller ning vul rihtibelius. Inglise heliloojad Benedict meisonil tellitud esiettekandel, osaleb ka Edela-Saksa televisioonis on festival on kaasanud end salvestama ka mitmeid teisi meediafirmasid. Eile oli kontsertidest siis valdavalt Indoneesia uuest muusikast pandungi uue muusika ansambel, peategelasi, kus aga näiteks Salvatore Riina uus teos marimbafoni ansambliga Lenio Eparoola esiettekandele tuli päris avakontserdiks Doonau hallis peetud eileõhtusest kavast nimetaksin Dresdeni professori Jörg Herfety nelja orkestriteost kuus aspekti või hollandlase Michel vander uus oopus sekantselt hoiu kavadest tegemist mahukate teostega suurele orkestrile. Pea esitajaks Edela-Saksa raadio Baden-Baden, Freiburgi sümfooniaorkester kellega koos astub üles ka Edela-Saksa raadiost, Stuttgarti vokaalansambel, muuseas Läti koorijuhi Kaspars Putnintsi kunstilisel juhtimisel ja siinsamas ka Freiburgi resideeri ansamblil ressaž. Nimetagem vahepeal, et festivali kunstiliseks juhiks on muusikateadlane ja publitsist Armin Köhler kes siin aastate jooksul mitmele noorele heliloojale tuult tiibadesse andnud. Tänavuse festivali motoks on Ferne lee kauge lehedes märgitakse uus teoste esiettekandel osaleb muusikuid kaheksalt erimaalt. Täna antakse välja kakal sukanimeline raadiopreemia briti heliloojale John Rosile teosest Skeleton inmuuseum. See on enam kui tunnine raadiofooniline oopus ja homme lõppkontsert pärastlõunal, kus autoriteks Paul Asher Tanjas muutni ja uhkelt inglanna Rebecca Saunders lõpetamas Pooletunnise teosega akordionil klaverile, koorile, orkestrile dirigeerimas suure asjatundjale ka ju helilooja maestro Haansensender. Festival reklaamib oma džässikontserte näiteks täna hilisõhtul. Viciasseš on esimene ja teine kus mängimas sessil Taylori Trio. Uue muusika muudest ettekannetest mujal nimetaksin hollandlase Michel van der Aa mono-ooperi One Ungari esiettekannet, Budapesti sügisfestivalil. Sama kammerooper kõlas äsja juga Varssavi, sügisel solistiks sopran Barbara Hannigan. Ja seda, et Veneetsia biennaalil on nii sel kui järgmisel nädalal keskpunktis Olganoivert. Tiin, maakoljus, linn päri ja samuti asja nimetatud, mis seal on tera. Tuleval kolmapäeval alustab Londoni lõunakaldakeskuses Aga festival töötumis geim. Suur pühendus. Harrison, et bussile 70.-ks sünnipäevaks. Festivali kulminatsioon saabub oktoobri lõpule novembri avanädalal. Nyd uudiseid dirigentide poolelt kuulsatest ooperimajadest, eelkõige Los Angelese ooperikunstile juhtidel Lasside Domingo, asudes seal ametisse, kutsus peadirigendiks Berliinis varem Lyoni ooperis tegutsenud jaapani ameerika noore dirigendi Kenk Nagano lepingu lõppedes 2006. Kavatsed Nagano sealt ära tulla sest teda ootab ees peadirigendi amet Subin Mehta järglasena Baieri, riigikogu päris samuti Montrealis. Ka Saksa sümfooniaorkestri eest Berliinis kavatseb ta lahkuda. Los Angelesse on saanud kutse aga end Euroopas Rotterdamis, Kölnis ja mujal viimasel 20-l aastal kuulsaks teinud ameeriklane Jens Conlon. Pariisi rahvusooperi peadirigent aastast 1995. Konnal ütleb, et pakkumine on nii ahvatlev levi ja Los Angelese ooperi tulevikupotentsiaal nii suur, et ta pidi selle plassida Domengut vastu võtma. Ja n 2005 saab tagaravini ja suvefestivali kunstiliseks juhiks. Resideerib suveti ju Chicago sümfooniaorkester. Muuseas, James Conlon, kutsutud ooper filmidirigendiks Euroopa kammerorkestri ees, kui moodsad ja aastaks 2006 teeb võluv löödist filmi nimekas režissöör Kennet Bregugan. Seal lauldakse võluflööti inglise keeles. Just täna alustab Mozarti Dome neokontsertettekandega oma uut hooaega Rooma Santa Chitsiilia rahvusakadeemia Sümfooniaorkester. Ettekanded uue keskuse vabaõhulaval parkujad Ella muusikas dirigeerimine joon kommunitsung, solistide hulgas tšehhitar Magdaleena Kosena Raamofouni aastapreemiate äsjane aasta kunstnik. Selle Idome Neuga algab Roomas ka suure kolm aastat kestva Mozarti festivali programm. Paavo Järvi pärast kolm kontserti Chicago sümfooniaorkestri ees eelmisel nädalal. Vaata, seal juhatab eile täna sind Sinaadis kava, kust teoseid eelseisvast suurest Euroopa reisist paar tokki. Esimese viiulikontserdi solistiks on Soomes üles kasvanud grusiin lanna Elizabeth padjašiili. Järgmisest kavas Aska, Erkki-Sven Tüüri Aditus Kristjan Järvi tuur Briti saartel. Esmakordne koos Alam Austriat, joon krinsdaritega Viinist. Lõppes 13. oktoobril Asserrhoolis ja 14. oktoobril Mills paraus. Kavades Johann ja Richard Strauss, Ants Karl Gruber, Mahler, Beethoven. Ja juba homme juhatab Kristjan üht Ringreisikavadest taas orkestri kodulinnas Viini music therandi suures saalis Straussi Lood Viini metsadest kruuberissari vari. Puhhi esimesse viiulikontserdi solistiks Liidja Vaids loolsaki kaheksas sümfoonia. Siiperainis toimub ka kontserdieelne tutvustav vestlus. Sama kordub kõiki ülehomme taas rändis suures kuldses saalis. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Tiina kuningas ja Liina Fjuk. Tehniliselt teostas Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Kurdetel 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heligaja.