Ja tere hommikust. Käes on küll kõige suurem puhkust, aega, ka rahvateenrid on ikka teiega nagu ikka, igal laupäeval. Ja seekord on siis külalisteks Sulev Vedler Eesti ekspressist, Heidit Kaio sealtsamast ja ja saatejuhi suvises rollis Sulev Valner. Nii nagu meie ei debauzini, paraku ega maailm ka ei seisa paigal ja ja, ja ei oota, et, et peaks suvel puhkama, et et tegelikult maailmas toimub vägagi palju sündmusi ja, ja kahjuks väga palju traagilisi sündmusi, et vast kõige traagilisem on, on olukord Süürias, kus käib käib kodusõda, nagu seda ilmselt enam enam keegi ei kahtle, et seda tuleb nii nimetada. Aga, aga selle teema me ilmselt jätame pigem välispoliitikasaadetele tõsiselt lahti harutada, sest ega seal ega seal polegi võib-olla ka nii lihtne päris aru saada, et jagada neid headeks pahadeks, et, et kuidas seda küll küll võid Süüria puhul võib-olla võib-olla seda meelde tuletada, et, et kui Eesti jalgratturitel eelmisel aastal Liibanonis probleemid olid, siis Liibanoni saabusid nad Süüriast, mis oli siis väga rahulik piirkond. Ses mõttes mõtled, et kui palju maailm võib muutuda suhteliselt lühikese ajaga, et praegu ilmselt keegi jalgrattaga Süüriasse minna küll ei söandaks lastaksegi üle piiri. Aga samamoodi me võime öelda. Mis on selle araabia kevade siis tulemuseks, et Egiptus, mis on eestlastele teatavasti vägagi kordamine maa käime seal puhkamas, kõik tuhanded inimesed käivad seal siis pärast sealset revolutsiooni, see olukord ei ole läinud sugugi paremaks, pigem on seal läinud nagu see olukord hullemaks. Minu meelest on väga hea just selle egiptuse koha peal üks taimi, Pealkiri revolutsioon, mida polnud, et seal tõesti toimus suur mäsu ja tulemuseks on olukord, mida, mis, mis ei ole parem, mis ei viinud edasi. No kindla kindla diktaator asemel on nüüd siis uued uusi juht, kellest lääs väga palju ei tea, kes ei ole sugugi ja, ja kes ei ole sugugi selline läänesõbralik inimene. Pigem kardetakse, et al-Quaeda al-Quaeda inimesed võivad hoopis Egiptuses endale, sest pesad lekitada. No selles mõttes jah, et eks Süüriaga on sedasama häda, miks? Miks, võib-olla sugugi ei ole nii, nii lihtne nii-öelda, et, et kindlasti see praegune režiimi kukutata kukutamine on parem kui tema jätkamine, stabiilsus kaob ära? Noh, kuigi muidugi seda praegust reziimi millekski heaks pidada on ka keeruline ja ja, ja ilmselt see Süüria rahvas nagu paremat vääriks, aga aga jah. See on jah, selline hea arutlus, et kui on olemas stabiilne toimiv süsteem, et kas seda on mõtet kõigutada või mitte ja minu meelest on siin hea näide tuua nagu Nõukogude Liidu põhjal, et tegelikult oleks võinud keegi väljast vaatleja öelda ka meie kohta, et aga mida te seal kõlgutate, teil on olemas toimiv süsteem, kõik on, kõik on ju hästi. Et sellest seisukohast võiks ju ka niimoodi öeldud, ärge kõigutage juba sõitvat paati. Ja teistpidi ma vaatan ka seda, et, et selline revolutsiooni kogemus võib-olla ka tegelikult väga terve, et, et kui, kui on, kui rahvas on korra näinud, et neil on võimalus midagi muud siis ehk noh, kui seal asi väga veriseks ei lähe ja kõiki revolutsioonist osalejaid ei maha ei nutita, siis on ka see võimalus, et me proovime teist korda veel. Me proovime jälle mikrokliimavööndis, et ütleme, et kui, kui olukord läheb nässu, et, et uus süsteem ka ei kehti siis avameelselt tagasi ei et siis siis on, siis on rahval olemas kogemus see sellest, et me oleme tänavatel käinud ja me oleme midagi saavutanud. Proovime siis uuesti. Et see võib anda nagu sellise sellise lootuse või sellise noh, nagu märgu. Noh, seal on pigem ikka küsimus selles, et kas üldse selles maailma osas selline läänelik demokraatlik valitsemissüsteem, mida siis nagu läheb tsivilisatsioon seal üritab iga hinna eest juurutada, et kas sellel üldse on sellist kandepinda, et ta nagu loomulikul teel püsima jääb või on pigem kogu see ikkagi islamist läbi imbunud ühiskonnas ongi mingid teised alusreeglid, mille selline parlamentaarne demokraatia ei ole, just, ei ole just see, mida nemad õigeks peaksid või raske öelda, või vähemasti ütleme selle tulemusena siis toimuv valimistel tulevad võimule inimesed, kes jälle justkui meie arvates ei peaks seda tulema, kuigi, mis õiged, et meie või ameeriklased olema, et kes peaks näiteks Egiptuses või Liibüas valimiste teel võimule tulema. Selles mõttes on sul õigus, ideede import on alati keeruline, aga, aga mul on selle araabia kevade puhul siiski jäänud mulje, et tegemist on nii-öelda rohujuure tasandilt ülespoole minema rahulolematusega, et seal on ka siiski mingisugune noh, nagu liftis inimese tasandil mingi rahulolematus, mida nad peavad vajalikuks välja elada, iseküsimus on see, et mis sellest kokku saab, et kuidas see, nagu realiseerub see rahulolematus või mis selle, mis selle tulemus. Kus siis on neil rahulolematus läks lahti väga lihtsast asjast. Mees pani ennast põlema, see mees protestis, mille lasta teda ei huvitanud üldse. Et vahetuks näiteks president Tuneesias õied. Mingi teine partei saaks võimule, protestist toiduhindade, vasta. Sellest tuli kogu see jama, see ongi väga inimlik asi. Paljud inimesed olid töötud neil väga raske elada. Ja tõesti, sellest tekkis vastu seisneda, seda tunnetasid inimesed väga paljaks. Ka Eestis tunnetavad inimesed seda ka, meil ei ole selliseid probleeme nagu seal, et meil hakka keegi õnneks nii radikaalselt käituma. Jah, meil ei ole õnneks ka neid probleeme, mis aasta tagasi tabasid Norrat, mis, mis nüüd värskelt on tabanud Ameerika Ühendriikides Colorados kinokülastajaid, et et niisugused uskumatut massimõrvad, et mille mille puhul noh, ikkagi no ma ei tea, mina, mina ütleks küll väga lihtsalt, et, et ükskõik, kas diagnoositakse midagi või mitte, aga mingisugune vaimne häire või puue selle selle asja taga seal inimese peas ikkagi on, et ega seal noh ikkagi korras ei ole ja ja miskitpidi mõtlen, et võib-olla ongi hea sellest ka mitte liiga palju rääkida, aga aga noh, teiselt poolt jälle, et nii suured sündmused ja tänagi kõik ajalehed suurelt kirjutavad. Kusjuures ma olen selles mõttes sinuga nagu ühte meelt, et ka üks küsimus, mis minul on kogu selle sedasama Breivik juhtumi puhul ja miks mitte ka nüüd selle eilse Ameerika sündmuste najal tekkinud, on seesama arutelu süüdivuse üle, et kas, kas inimene, kes paneb sellise kuriteo toime, on süüdi või mitte ja minu meelest nagu seal on nagu lihtne lihtne käituda. Mitte süüdi, vaid süüdivus. Ja süüdi, et kas ta on süüdi, et ja seal on nagu noh, nagu see arutluskäik on, minu meelest on see, et kui, kui kui, kui Breivik näiteks on on süüdiv ja ta on täiemõistuslik, siis järelikult peab olema, kas see, nagu see tegu meie, meie maailmapildis vastuvõetav, et jah, ta on täiemõistuslik, selliseid tegusid on võimalik sooritada, me aktsepteerime seda. Ja kui, kui selline tegu ei ole meie meie maailmapildis nagu vastuvõetav, et nii ei, nii ei tehta nii, nii inimesed ei käitu, siis, siis minu meelest ei saa ka olla arutelu selle üle, kas ta on, kas ta on täiemõistuslik või mitte, ta lihtsalt ei seda. Arutada minema last, mina saan selles mõttes, et ma lähen siit hoopis teise teemasse sellel juhul, nagu ükski geenius, kes tuleb mingi välja leiutisega saab samamoodi öelda nii normaalsed inimesed ei mõtle ju, et ta ei ole täie mõistuse juures. See on vastupidine näide teises suunas. No ütleme, geen geeniused ei käi moraalikategooriate alla, et see ei ole kas, kas geeniuse leiutise moraalne või mitte, moraalne see, noh, seda või eetiline või mitte-eetiline, seda noh, ütleme see ikkagi väga tavaline arutelu. Seda küll jah, nojah, võib ju ka öelda, nii et küsimus on ainult mastaabis, miks me arutame neid asju nii suurelt, et need on kindlasti juhtumeid, kus saab surma üks või kaks inimest ja mis selle tõttu jäävad sellise ütleme lokaalselt mataks uudisteks kus võib-olla isenesest inimese motiivid või, või niisugused noh, ka võib-olla motiivid on võib-olla veel hullemad või noh, iseasi, kuidas neid üldse kuidagi suurusjärku panna. Vaatame veel selle nädala uudiseid toimus plahvatus Bulgaarias ja sellest räägitakse üle maailma uudistes, et see oli juudi turistide vastu suunatud terrori jaota. Terrorirünnak, aga samal ajal toimub pidevalt plahvatusi Afganistanis, Pakistanis, Iraagis ja nendest ei räägita sugugi nii palju. Me oleme justkui ära harjunud, et seal sellised asjad ongi lubatud. Kui Bulgaarias näiteks juudi see turisti vastu toimub, see on juba suur sündmus. Kui midagi juhtub sellises rahulikus riigis nagu Norra siis on see asi täiesti korrast ära. Et meil on ka mingi teatav imago nende riikide kohta, kus midagi võib, kus midagi ei tohi. Kas tänases Postimehes ja seda on üle kahe lehekülje artikkel, kus, kus soomlased, autor just minu meelest arutleb just nimelt selles kategoorias Meide Meid ehmatas selle teo puhul kõige rohkem just, või no ütleme, et üks aspekt, mis mind ehmatas, oli just see, et toimus Norras. Et riigis, mille kohta me ütleme korras nagu Norras. Et jah, et tõesti nagu sa ütled, siis siis mõne teise piirkonna kohta võib-olla me poleks, poleks, ainult oleks õlgu kehtis. No aga nüüd mõtleme, et see, see riik on hästi jõukas, jõukad riigid sinna tavaliselt üritavad tulla, siis need inimesed, keda, kes ei ole nii jõukad, nad tahavad sütik osa saada ja Norrasse on tekkinud päris oluline immigrantide sissetung. Ütleme, et kui samamoodi näiteks valged inimesed järsku otsustaksid sama kiiresti massiliselt minna näiteks Pakistani, siis tõenäoliselt tekiks seal ka teatavaid vastuolusid. Aga ei ole sedapidi liikumist. Et oleks mingi Kuveit, võib-olla pakistanlane Jah, näiteks veidi heaolu nautima. Nojah, ütleme siis niipidi, aga, aga see tekitab pingeid ja Breivik oli selle pingete väljatooja kõige halvemas vormis üleüldse, mida sa, mida saab mõelda. Muidugi tema loo puhul on minu meelest selliseid hästi palju küsimusi veel, mis on jäänudki saladuseks, näiteks mida ta tegi tund aega siis küljele pommirünnaku ja saarel sõitmise vahepeal või kuidas need inimesed, kusjuures seal on väga palju selliseid, rääkimata lugusid ja ma olen täiesti hämmastunud, et Breivik raamatut ei ole veel sellest ta pessellerit välja tulnud. Meie ju ratturite röövimises ilmnes väga kiiresti raamat ja see väga suureks menukiks, et ma ei tea, kuidas seda Norras oleks tema ostmisega ka tõenäoliselt välismaal ostetakse ta küll. Ja minu meelest toimetuses üks inimene, kes on suhelnud ka Ekspressi toimetusega, suhelnud Norra ajakirjanikega ja tema tutvust, oleme aru saanud, et ka Norra ajakirjanikel on informatsiooni, mida nende eetilised mõõtmed ei kannata nagu avaldada, et selles on nagu sa ütled, palju, rääkimata lugusid, mida, mida tegelikult ei tahetagi rääkida või mis, mis on teada, aga mida ei taheta avalikustada ja mis mis noh, see ajakirjanike enesetsensuuri tõttu on avaldamata ja võib-olla see on ka võib-olla see on ka hea No mul on ka, et aga väga hästi informeeritud ajakirjanikele nendest veel paremini informeeritud inimestel on kindlasti teadmisi, mida, mida nad kunagi ei avalda eetilistel kaalutlustel. Kusjuures siin on pange panna ainult lihtsalt ettekujutlustööle, et mis seal toimus sellel samal Utoya saarel kus inimesed on äärmuslikus kriisiolukorras, inimesed äärmuslikus kriisiolukorras käituvad äärmuslikul moel ettearvamatult moel ja ka ja, ja mitte nagu eetilisi kategooriaid silmas pidades, et ka selle ohvrite poolt käitumisest see noh või võib-olla kõike, mida iganes, mida, mida ei ole vajalik nagu. Me teame, tänastest lehtedest saab lugeda selliseid hästi kangelaslike käitumisi, kus keegi hüppas teisele mõeldud kuuljate ja nii edasi. Vastupidiseid näiteid oli kahjuks ka, aga nendest me tavaliselt ei kuula samamoodi nagu Estonia katastroofi poole. Kuule paljusid selliseid lugusid ja ma arvan, et täiesti hea sest ikkagi kangelaslikkus on see, mille, mida peab esile tõstma. Aga samas, ega siis teistpidi meie maailmajagu ei ole sugugi ju noh, ütleme täiesti vaikne, mõtleme soome peale, seal toimub alatihti tulistamised nendele kahju kodus, peredes, peredes, eks või siis ka täiesti massiivsed terroriaktid on meil naaberriigis Venemaal ka Valgevenes metrooplahvatuse tõttu me küll mõtleme, et elame siin täiesti sellises paradiis, likus vaikses kohas, aga aga ümberringi ei ole kahjuks eluni ilus. No aga ärme kutsu kurja välja, et läheme äkki natuke vähem kurjade, kuigi võib-olla mitte vähem oluliste asjade juurde, et üks, kes kindlasti suvel ei puhka sugugi nii, nagu meiegi siin on, on valitsus ja tegelikult valitsused kogu kogu Euroopas kes siis aina aina aina ka suvel ja pigem aina aina jätkuvalt võib-olla noh, ei saa öelda, et see kriis kuidagi eskaleerub. Ta, ta lihtsalt nagu kuidagi läheb ja läheb ja läheb aina edasi, et et nüüd siis sellest nädalast oleme, oleme me siis ametlikult lisaks kreeklastele noh, võib öelda, praktiliselt oleme, eks ole, kui see nõusolek antud ka nagu hispaanlaste laenud, usaldan võlausaldajad. Et iseenesest ju täitsa auväärne staatus, et meie, meie, eestlased, oleme nii-öelda meist palju vaieldamatult palju rikkamate jõukamate hispaanlaste jaoks nagu abistajad. Ja tõepoolest, selline otsus siis eurotsooni rahandusministrite vahel toimunud videokonverentsi tulemusel neljapäeval neljapäeval sündis, kusjuures seal on ka oluline see, et Saksamaa parlament, seda siiski, seda, seda laenuprojekti arutas eelnevalt, et mida, mida siis Eesti Eesti ei ole teinud? No nemad on ikka, muidugi me peame siin proportsioone vaatama, et et ütleme nii, et kui tegu on nagu tulekahju, kas siis piltlikult võiks öelda, et meie oleme need külamehed, kes niiviisi tulevad ka ämbriga ja toovad pangetäie vett, aga pumba juures on ikka ikka sakslased kellest sõltub tegelikult, et kas, kas, kas see, päriselt see, see kustutusvahend sinna läheb, mis, mis võib midagi aidata, et sest kuigi võib-olla ajakirjanduses võib-olla paljudele NAGU jälgijatele jääb kuidagi mulje, kuidas meie nagu dramaatiliselt umbes kustutame ja paneme tohutuid rahasid, siis Eesti osakaal, kui ma õigesti mäletan, on 0,28 protsenti sellest. Sellest EFSFi summadest, mis tähendab järelikult 99 koma, mis asi seitse protsenti panevad teised. Eks ole noh, aga jätkata selle võrdlusega, siis Eesti on suhteliselt väike maa ja vaene maa, et kui võtame seda ämbreid, siis ilmselt kannab seda päkapikk, et tollase ämber päris raske Loomulikult jääb nimelt väike suure ämbriga. Ja, ja noh, samas solidaarsuse märk igal juhul, et, et ja, ja mine Teamised kell, eks ole, milline veetilk, eks ole, see otsustav on, et ütleme näiteks, ma ei tea, kui mingi metsatulekahjust räägime, mis selle peatav see, see võib olla tõesti on pigem nagu sarnaneb see metsatulekahju kustutamisele, mitte üksiku maja kustutamisele, mis, mis toimub, sest sest kuidagi selline tunne on, et kogu aeg hõõgub kusagil ja ja, aga mu meelest on ka see, et, et noh, et mida suuremaks need abi vajavad, riigid lähevad noh, nagu nüüd Hispaaniani oleme jõudnud seda, seda selgemaks nagu saab, et tegelikult lahendust saab ikka olla selles, et et lõppude lõpuks peavad need abivajajad noh, nad võivad saada kõrvalt leevendust, aga põhimõtteliselt nad peavad enda enda probleemiga nagu ise hakkama saama, sest sest kui me nagu mõtleme, et kuhu edasi, eks ole, siis et võiks ju küsida, et millal, siis me nagu prantslasi abistama hakkame. Et. Kusjuures Hispaania puhul on nagu kas see asjaolu, millele Saksa ajakirjandus juhtis tähelepanu siin eilsetesse tänastes uudistes, et, et nad ei ole kuulnud või Euroopa ei ole kuulnud hispaanlaste lubadusi kärbete suhtes. Et kui. Mitu voorid ja nüüd eelnevalt teinudki alla siuksed, toredad tänavameeleavaldused. Need olid, et jälle minule tekitab jälle sellise tuttava tunda nagu kreeklaste puhul, et, et kas me kuidagi vägisi nagu läheme appi umbes neile, et, et nemad nagu ei tahagi nii väga seda abiprogrammi kui tänavat vaadata. No nad ju ei saa aru, mida see abistamine tähendab, abistamine tähendab seda, et sa aitad maksta Kreeka puhul siis seniseid võlgu ära see abi tule kreeklase taskus taskusse vaid eurooplased maksavad tegelikult ülejäänud Euroopa maksab iseendale ja võib-olla ka siis ütleme mingitel Araabia Ameerika võlausaldajatele siis siis kinnise seniseid võlgu. Kuidas, noh, see, see abi tundub kuidagi imaginaarne, mis Abima saan aga sellele mõelda, et kui seda abi ei tule, siis peaks nagu oma taskust rohkem maksma. Minu meelest on ka head need pillid, mis Angela Merkel risti ilmuvad Kreeka ja siis Hispaania ajakirjanduses, Tseede Kreeka kirjandus, Angela Merkelit, kõikvõimalikust natsisümboolikat kajastatakse, et see on täiesti absoluutselt enesestmõistetav, et see on pigem nagu normiks muutunud ja, ja Hispaania ajakirjanduses on Angela Merkel sellises latekskostüümis Domina, kes piitsutab peaministrit, et Merkel on päris sellises keerulises juhi rollis siin Euroopas kelle siis ma saan aru, et nipsust oletatakse, et, et kas see kriis laheneb või mitte, et kui tema nagu ütleb, et jah, et siis võiks nagu loota pudrumägesid ja kui senikaua kui tema nagu punnib siin vastu, et, et siis siis senikaua nagu Merkeli süü, et et raha ei laeku, rahalaevad ei lähe Kreekasse ja Hispaaniasse vastu vaidlema. Nojah, üks asi, mida nad peavad oma asjad korda tegema kodus, aga aga ikkagi kõik näitab selles suunas, et vaikselt liigub Euroopa liit, kui senist kurssi jätkata selliste Ühendriikide suunas Euroopa Ühendriikidevaheliselt vaikselt antakse kogu aeg iseseisvust ära. Vaikselt ligineb sellise ühisele eelarvepoliitikale. Mingil hetkel hakatakse maks, harmoniseerumine ja nii edasi, aga noh, see ei saa olla väga suuri järsk protsess praeguste standardite järgi või on vastupidine variant ka olemas. Aga laguneb kogusesse. Aga vähemalt üks valdkond on, kus tegelikult ühine eelarvepoliitika toimib Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika. Ma ei ütleks, et, et noh, lihtsalt kui nüüd natuke intrigeerivalt küsida vastu, et aga kas see on midagi halba tähendanud näiteks Eesti põllumehe seisukohalt tema sõltumatuse kaduv või noh, tegelikult ei ole. Et noh, võib-olla ongi vaja täiesti kainelt arutada, et kas mingite valdkondade üle Euroopa Paline koostegemine noh, ei ole võib-olla üldse väga halb mõte kui, kui seda nagu rahulikult kaaluda, kui seda nagu mitte ka nagu võtta selliselt, et noh, liigse nagu sellise Noh, ja see on kulude pool kulude poolega, ma arvan, et me oleme kõik nõus, küsimus on pigem nagu tulude poolest, et osad riigid laenavad palliga teised riigid ei laena ja ühed toetavad siis oma rahaga teisi riike ja teised võtavad vastu. Selles on pigem küsimus kulude poolest, ma arvan, et kõik, me oleme rõõmsalt nõus üha rohkem kulutama. Vapralt kõik, no andke raha. Olnud ka praegu selles positsioonis ja oleme jätkuvalt selles positsioonis, et Eesti ikkagi selgelt saab Euroopast, kui ta sinna annab ja ja isegi, ütleme praegu mõtlema sellesama EFSFi rahade ja Eesti sinna sissemakstava raha peale, siis see jääb kindlasti väiksemaks summaks praegu kui näiteks kasvõi samal ajal Euroopa Liidust näiteks lähiaastatel saadavad toetused ilmselgelt, et selles mõttes nii-öelda bilansis on see noh, ütleme rehepaplikult bilansis oleme me kindlasti plussis. Just, ja kui sellest noh, selle euro juurde tulles, siis, siis see on igas igasuguse loo, igasugune loogika on selle poolt, et see rahakott peab ühine olema, et kui raha on ühine, kui euro on meil ühine, siis, siis seda on räägitud ju palju, et kui euro vastu võeti, siis üks oluline asi jäeti tegemata see võimalik kontrolle liikmesriikide eelarvete üle. Et mida siis. Aga samas kontroll on kogu aeg olemas olnud, aga seda rakendatud tähendab mingeid sanktsioone rakendatud. Aga samas jälle, kui me võtame nüüd sedasama Hispaania, siis abi abi eesmärgiks on aidata Hispaania pankasid. Et kui ütleme eriti, kui me räägime sellise tulevase nagu pangandusliidu suunas liikumisest, mille suunas ju kõige rohkem neid samme praegu astutud saadakse, siis ma, ma jälle küsiks niimoodi, et aga, aga miks ei võiks vähemasti siis mõnda eriti nõrka Hispaania panka tõepoolest lastaga rahulikult pankrotti minna. Et tõenäoliselt ju, kui me räägime turumajandusest, mida pangad ise jutustavad oma klientidele, eks ole, igal sammul. Et, et kui te võtate laenu, siis sellega kaasneb ka risk ja te peate vastutama nende riskide eest. Aga nüüd me ütleme, juskui panka panga tegevuses, justkui oleks üksainukene nii-öelda majandusvaldkond, kus kus, kui sa oled piisavalt suur, üle eurole palise nii-öelda nähtavusega pank, siis sisuliselt sinu riskid on peaaegu nagu riskivaba, sest need makstakse kellelegi poolt kinni. Aga see on see, et kardetakse veremürgitust. Et kui üks pank läheb, siis lähevad ka teised, et see hiljutine kriis, mis siin oli, lemb rases, siis sai see alguse ja nagu kulutuli levis lased ühe põhja, siis inimesed kaotavad usalduse, tormas välja võtma ja võivad riburadapidi minna ka kõik teised, mõtlen, mis Lätis toimub. Lätis ei ole meet selles mõttes, et ei ole neid 2008 toimus lihtsalt. Noh, see toimus, aga vaata situatsioon oli ka selline, kus ütleme, ilmselt väga paljudes muudes asjades oli see õhk nii tugevalt sees kinnisvaras, eks ole, muudes valdkondades seda on ju praegu ikkagi ilmselgelt ka kõvasti välja lastud. Seda sõda risk maandatud. Ei ole teda ikka nimel, seda õhk on, selle mulje on seal väga-väga palju. Ja võitlus käib ikkagi hoiustajate raha pärast et need oleksid. Nojaa, aga ma ei ole, küsiks teisipidi, et aga kus siis vastutus üldse on, kus tervenemine saab tulla kui tegelikult noh, mina tegelikult küsiks, ma saan aru, see mõjub õudselt populistlikult niiviisi küsida, aga ma küsiks, et mis autodega edaspidi Hispaania pankurid sõidavad ja paljunevad, palka saada, aga noh, tõenäoliselt täpselt samadega samamoodi nagu seni. Kas see peab nii olema, eks ole, tegelikult võib-olla ei peaks võib-olla peaks lisaks sellele, et, et noh, nii-öelda kõrvalt tullakse appi, eks ole nende riske maandama, peaks see tähendama ikkagi ka seda, et kuidagi toimub tõepoolest selline kõhnumis kuur. Aga mis seal praegu toimub, see ongi nende kinnisvaramullist õhu väljalaskmine. Ega midagi muud ei olegi. Kuidas mulle meenub see, et kas mingisugune kaks või kolm nädalat tagasi tuli ka Euroopa Liidust otsuse, tajutakse pankurite, adetakse riiki, mitte pank. Ehk siis seda, seda raha see raha ei lähe otse nagu pankade bilanssides vaideid, sinna ta lõpuks ikka seda küll, aga see ei lähe lihtsalt valimatult, nii et keegi paberiga, et mul on miinus miinus 100 miljonit siin ja. Siin on neli gruppi, kes saadeks ütleb, see otsus, pangad jagatakse ja muidugi minu jaoks tekib jälle küsimus, ma olen siin saates ka üle-eelmisel eelmisel aastal rääkinud seda, et et seal tehakse selliseid kõvasid vile, eurooplasi, stressitest ja siis tulevad vastused naad üldisemalt. Pangandus on täiesti korras ja pole häda midagi. Ja pärast seda tavaliselt me näeme mingi suuremat sorti krahv, tekib, et siin on täpselt jälle samasugune olukord, kuigi eelmisel korral vist seitsmest hädas. Selles probleemses pangandusdiviis asusid Hispaanias, Hispaanias kas kõige hullemaid kinnisvara mulle. Nii et selles mõttes polnud ka midagi nagu imelik, pigem me võime siin ikkagi küsida, saame küll siin Euroopas tõesti palju abiraha. Aga me aitame neid praegu vastu ainult selle tõttu, et me oleme euroalas. Mõtleme samamoodi, et nad mida teeb Inglismaaks olemine, Nende keedueaka, kas me oleme näinud näiteks Sist rikast riiki nagu Inglismaa tormama sapi päästma ütleme siis Kreekat või? Või, või siis Hispaaniat, Portugali või rootslased, pigem käib seal üldse debatt selle üle, et lahkuda oli jah, seal seal oli kümmekond aastat tagasi küsimus, kas me ühineme euroalaga või mitte ja praegu on seal tekkinud küsimus, äkki võiks üldse Euroopa Liidust minema minna? Siis me ei peaks nende probleemidega tegelema. Nojah, aga eks nad, võib-olla võib-olla nad ikka seda nii väga ei taha ka seal on omad plussid ja miinused ja läksin. Et nojah, et, et et selles mõttes ma arvan ka, et see hispaania abistamine, noh, kui nüüd tulla selle konkreetselt nii-öelda eilse üleeilse juurde, kuidas Eestis käis, eks ole, et valitsus kiiresti tegi otsuse ja Euroopa Liidu asjade komisjon suhteliselt kiirkorras selle, selle otsuses kinnitused et noh, siin võib muidugi ma tean, et noh, et ühtepidi võib nagu, võib nagu norida selle kallal, et tõepoolest et miks soomlased otsustasid seda Parlamendis ja päris elava aruteluga, nagu võis uudistest näha ja päris isegi mitte üldse väheste vastu häältega. Lõpuks sakslased otsustasid seda Parlamendis, aga Eestil on ainult niisugune kitsamas ringis otsustamine ja kiirkorras noh, teisalt võib ju öelda, et see tõesti Eesti seisukohalt ilmselt mahub nii-öelda juba tehtud otsuste raamesse. Et umbes selles suurusjärgus me oleme niikuinii arvestanud ja volitused andnud, et, et seda, seda abi antakse, kellel seda Seda samamoodi saame öelda, et kas Soome maa soomes mahub see etteantud raamides, et kõikidel on seal üks ettenähtud osa. Ilmselt küll, jah, ilmselt nende osa on lihtsalt suurem. Ongi suurem, aga noh, kokkuvõttes on ka soome selline piis suuremas meres või no ütleme üks ämbritäiskogu selle suure suure järve kohta, mis läheb maja. Muuseas tõepoolest, Eesti valitsuse ju argument või rahandusminister Jürgen Ligi argument oli ju see, et parlament Eesti parlament pole kompetentne sele. Jürgen Ligi hoopis jälle jalad alla tekitada nädalat tsitaate, nädala selliseid mõtteavaldusi. Ja ma arvan, et kohati on tal täiest lõbusast, seal on jumala õigus, ma olen nõus sellega ka minul tekkis niisuguse noh, nagu plärtsatused vastavad, aga mida te siis saada need broilereid sinna riigikokku, et et see on ju tegelikult erakondade valik, saata sinna kompetentseid inimesi, oma nimekirju vastavalt täpselt saama. Niimoodi täpselt täitsa nõus, ma, mul on täpselt seesama tunne, et kui, kui tegelikult Eesti valitsusliidu ütleme, juhtivad tegelased noh, nii-öelda varjamatult annavad mõista ja noh, ilmselt ka paljudes muudes suhtuda, et umbes, et et see riigikogu ongi noh, mitte kõige kompetentsem nii-öelda, et parem on, kui nad väga ei sega, eks ole, valitsuse kompetentsi toimetamist siis noh, siis tõesti on küsimused ja ilmselt ka riigikogu valimise valimises on midagi valesti. Aga samamoodi on väga kirev seltskond kõikide teiste riikide parlamentides, seda me tavaliselt ei mõtle. Et ka nendes on olemas igasugu endisi, mis pornostaare rallisõitjaid. On selliseid täiesti nii-öelda lihtinimesi ja siis on ka väga-väga hea ettevalmistusega, ütleme, finantsspetsialiste, sotsiaalhoolekandespetsialiste ja nii edasi ja nii edasi, et seltskond on igal pool kirju. On see, vahe on selles, et mõnes riigis viiakse see suurde saali, mõnes riigis mitte. No aga vahe on ikkagi ka selles, kuidas öelda nagu teatavas aspektis selle kogu suhtes ütleme, et et tegelikult noh, valitsusel peaks olema respekt ikkagi riigikogu kui enda otsese tööandja vastu, nii nagu riigikogul peaks olema respekt rahva kui enda otsese tööandja vastu. Et iseenesest noh, kui me võtame mingi äriühingu, et siis selle juhatus võib küll arvata sisimas, et nad on kompetentsem kui selle firma nõukogu. Aga nad ei lähe küll avalikult ütlema, et, et me ei tahagi oma tegevuse põhiküsimusi firma nõukogus arutada, sellepärast et seal istuvad mingisugused tohlakat, kes ei saa aru, eks ole, millest tegelikult jutt käib ja parem on, kui nad ei sega meil toimetamast. No kujutame ette, kui näiteks selline tore firma nagu Estonian Air, ütleme, kui kui selle tegevjuht ütleks, et tegelikult seal Estonian Airi nõukogus nad ei saagi eriti aru meie strateegiast lihtsalt ja sellepärast noh parem on, kui nad ei sega meid. Seda on Eestis üritatud aeg-ajalt tagasi. Omanike omaniku lahti laskmine lõppeb siiski väga. Ei uskunud, aga huvitaval kombel vaata ongi, et Eestis. Kordades tegelikult valitsusel ei ole seda hirmu riigikogu ees ja riigikogul ei ole seda hirmu rahva ees ja millegipärast ei ole. No osaliselt on see sellepärast, et omad joped on nii-öelda rahvakeeli ehk valitsuses on ju need needsamad erakonnad, kes, kes on ka Riigikogus võimul ja valitsuse valitsusparteide juhid istuvad valitsuses. Kui nad istuksid Parlamendis, oleks võib-olla olukord natukene teistsugusem. Jah, ja viimane ja meie suurim opositsioonipartei on viimased viimased aasta-kaks tegelema pidanud tegelema kõige muu ja mitte tegelikult siis poliitikaga, et igasuguste rahastamisskandaalide ja kõige kõige, kõige kõige muuga Nojah, aga see ei ole, ütleme, rahva elu edasiviiv poliitika, vaid see on siiski erakonnas, ütleme, siseasjade klaarimisega tegelenud Nii et jah, et ma isegi arvan, et noh, mis, mis läinud, see läinud, et ega sellest Hispaania paketi kinnitamise ülejäänud siin vaielda ei oleks nagu mõtet, aga aga pigem ma arvan, et see, mida ka avalikkus nagu ootaks riigikogult mitte selliseid suhteliselt nii-öelda naljakaid või noh, ütleme siis selliseid kerges toonis jõusid võib-olla nagu näiteks täna on õhtulehes Ene Ergma aga et et pigem ootaks, ootaks nagu võib-olla riigikogust ja nagu tõsiseid arutelusid sellel teemal, et kuhu see kriis nagu liigub ikkagi ja, ja kus on need piirid, et kui palju siis Eesti on valmis sellesse panustama, sest noh, on selge, et et ei saa olla ju niisugune, et et eks me vaatame, kui palju vaja on ja siis anname ka juurde, et kui järgmiseks on vaja seda aidata sellises summas, siis anname juurde ja siis kogu aeg teeme neid otsuseid peale, et kuskil peaks olema ikkagi nagu mingi limiit tõesti paika pandud, et et kummanina Kogu meie limiit on praegu osaluse protsendiga paika pandud, mis teatavasti ei ole väga suur üldises mahus. Meie jaoks on see limiit on tegelikult paika pandud. Me oleme piiri pannud, aga aga samamoodi me ei saa ette ennustada, kuidas see kriislikuga. Jah, limiiti võib mingil hetkel võib-olla mittelimiiti ei ole vaja suurendada, absoluutsummasid, võib juhtuda, et on vaja veel suurendada. Aga noh, ilmselt jah, ega ongi raske öelda, mida nagu mida see selline. Et mida siis nagu need poliitikud peaksid seal eesti rahvale võib-olla rohkem seletama, aga ilmselt küll, et sellise ütleme võib-olla Jürgen Ligi eliku nähvamisi asemel. Meil oleks vaja tõepoolest siis püüda-püüda kuidagi lahti rääkida, et mis siis et mis siis tõenäoliselt võib ees oodata, mis on nagu olemas, mida on teada ja ja minu meelest oleks noh, riigikogu juhtkonna poolt täiesti elementaarne poliitiline vaist võiks võiks ikkagi nõuda, et et sellisel suvisel ajal, et jah, riigikogu puhkab, aga tegelikult ta võiks ikkagi selliseid suuri küsimusi kutsuda, proovida kokku kutsuda toda isegi isegi siis, kui seda pole otseselt vaja. Et riigikogu otsustada. Võib tulla naeruväärselt avaldusi, siis ise. Nagu auru väljalaskmiseks kas või vastutuse jagamiseks tegelikult oleks tegelikult Ta võib-olla mõistlik ja hea. Nii, aga jätame siis. Lähme lähme mõne järgmise sihukese toreda teema juurde, see nädal on pakkunud. Kuidas ma ütlen väga, väga suuri võib öelda Eesti sisepoliitilisi, selliseid. Avaldusi teemal, et Edgar Savisaar võttis nädala keskel sõna teemal, et teda kiusatakse. Et õiguskaitseorganid teda teda jälitavad ja kiusavad, kiusavad, võib jah-sõna öelda ja, ja samas väga huvitav on, on märkida seda kokkusattumust, et päev-paar hiljem Reformierakonna poliitikud Kristen Michal ja Kalev Lillo, keda siis lõpuks ometi kutsutakse ütlusi andma, selle meikar ketti protsessis väljendasid ka, et neid, et nad ei ole kindlad, et neid ei kiusata nemadki, rääkisite pigem meedia kohta. Just. No mida sa näitad meile, see näitab seda, et meedia õukonna meediatele olemas või kui see on, siis tekib küsimus, kelle õugansson sama moodi, et prokuratuur ei allu ka poliitilise survele. Ühtemoodi uurimini valitsuspartei ju opositsioonierakonna tähtsaid tegelasi. Justkui peaks näitama suhteliselt sõltumatu riike. Me oleme siin praegu ju olukorras, kus pärast seda maadevahetuse kohtuasja, mis oli tohutult massiivne ja tohutu, kestis aastaid, on tekkinud selline väikene nagu hirm, et kas iga asi, millega tegeletakse, on see seda väärt, et kas prokuratuur peaks ikka sellega tegelema mooduvates lõppenud. Ta läheb edasi, okei, aga noh, ütleme, et see oli üks suur sõnum, mis tuli ja mis tegelikult oli üllatav-üllatav sõnum, et et siiski keegi süüdi selles protsessis ei ole keegi sellest oma tegudes süüdi ei ole ja see, see ja samas me nägime kogu nende aastate jooksul, missuguse tohutult massiivse töö tegi prokuratuur selleks, et, et siiski nagu kellegi süüd tõestada Jah, et, et huvitav on selles Edgar Savisaare artiklis just nimelt nagu ühtepidi välja lugeda. No ma ei tea, ütleme siis, et justkui siirast muret selle pärast, et kas Eesti õiguskaitseorganid on ikka piisavalt sõltumatud oma uurimist läbi viies. Ja samas, kui ma selle nagu läbi loen ja natuke mõtlen, siis ma saan aru, aga et et see sõnum, mida ta ise esitab, on just nimelt see, et ärge te meid nüüd küll julgegi milleski kahtlustada ega uurida, eks, ja siis, ja siis tekib küsimus, et kas see sõnum nüüd tugevdab õiguskaitseorganite sõltumatust, et justkui see ise on nagu rünnak sõltumatusele, eks ole, et ärge te, et üldiselt olge hästi sõltumatud, aga ainult mitte meie suhtes. See oli huvitav, huvitav nagu käik ju, et kus, kus Edgar Savisaar ise teatas seda, et tema vastu on algatatud prokuratuuris kriminaalmenetlus ja, ja et Šveitsi on tehtud õigus õigusabipalve. Et ta tegelikult haaras mingisugusel põhjusel ise ohjad, et sellest teada anda, et siis olla ise informatsiooni edasiandjana. Aga lähme tagasi sinna maadevahetus, et see oli ju päris kõva kõva sensatsioon Eestis, kui järsku saabus kapo otsis läbi Merko peakorter ja siis oli tükk aega vaikust. Midagi ei olnud ja siis tuli uudis, et Toomas Annus peab minema. Prokuratuur, ütle seal, see oli samasugune sensatsioon. Praegu Savisaar võttis ohjad enda kätte mingil põhjusel. Nüüd ei saa teha sellist jahmatustest laud, mis nüüd juhtus, ta teatas ise minu vastu algatatud, ta võttis initsiatiivi vähemalt praegu siis PR-i mõttes enda kätte. Mina loen seda. Valla jah, et ütleme, et, et kas see nüüd võib viidata sellele, et midagi on tulemas või, või on see nüüd ütleme, teine võimalik vaade asjal on jälle just vastupidi, et kuna jutt käib nagu Savisaar ise välja toob enam kui aasta tagusest järelepärimised, mis on tehtud Šveitsi ja mis ei olevat saanud, et mingisugust sisulist vastust, vaid umbes nagu šveitsi kolleegid olevat andnud Eesti prokuratuurile mõista, et, et et nii-öelda kalastajate niisama midagi võtsite püüate, püüate midagi leida. Et, et kui me räägime, et jutt on enam kui aasta tagusest asjast, kui sellega tullakse välja juulikuu keskel noh, siis võiks öelda, et tegu on võib-olla pigem mingisuguse vajadusega nii-öelda tõusta meedia tähelepanu alla, eks ole, kuna ammu pole temast räägiti. Mina läheks seda vastupidi siis kui mõni ajakiri ajaleht oleks saanud selle informatsiooni Edgar Savisaare vastu, on käimas kriminaalmenetlus, mis on meil täiesti uus, sellest saaks suurepärase esikülje loo. Praegu oli see juuli keskpaigas, väike nupp väljaannetes ta tegelikult võttis selle sellise suure suure paugu võttis minu meelest väga väga osavalt maha. Pauk tuleb ikka siis, kui seal tegelikult ka midagi olla. Me ei tea sellest asjast mitte midagi. Savisaarel oleks, kui ta oleks täiesti ausalt tahtnud igati käituda. Selleks kõige lihtsam ju ära seletada, kelle käest reaalselt seda raha võttis, laena, milleks ta seda laenu kasutas? No just, et taust on selles, et kui keegi laenlas mingil Lichtensteini advokaadi abil mingi panama firma annab seda laena tundub kuidagi väga-väga imelik. No ja selle lugu on siis selles, et Edgar Savisaar on Edgar Savisaarel on 207000 eurot ehk siis umbes üle kolme miljoni krooni, eks ole, on, on laenu mõlemad kaks laenu, mõlemad laenud on eraisikutelt võetud, kusjuures ühe laenu kohta on teada, ei olnud nüüd juba üle 10 aasta, võib olla mitu teist aastat, et see on võetud kelleltki Šveitsi ettevõtjalt. Ainuke kontakt Šveitsis Te võite ka mingit postkasti, aadress pigem Lichtensteini. Üks on Šveitsi ja üks on lihtne steniast. Ega seal ka panama, firma jooksis läbi. Üks on jah ja mina olen šveitsi asjast kirjakeelt ja seal on kaks, kaks kaks sellist laenu ja Eesti Päevaleht on kirjutanud siis seda, et üks neist võiks olla Alexander Kofkin ja teine kehtesteni advokaat Peter Kaiser kellele need laenud on võetud, aga, ja, ja et ma saan aru, et siin on siis tekkinud prokuratuuril õigustatud küsimus, et, et need, need siiski need eraisikutelt saadud laenud on anonüümsed. Et ja siis võib ju tekkida küsimus, et kellelt ja mille ees need on, on saadud ja ma oletan, et seda siis võiks olla uuritud või selles suhtes või selles suunas need õigusabi palved on liikunud, aga see on tõesti. No eks me siis näe noh, ütleme siis, et oletatav tulemus on ju ka sellele, et mida siis kuuldakse ja, ja milles siis kahtlustatakse Kristen Michalit Kalev lillat. Aga nende puhul vähemalt prokurör on kasutanud sõna kahtlustatavad, kes ülekuulamisele lähevad, et iseenesest, sealt isegi nagu aimub, et midagi midagi nagu on. Aga, aga noh, seal seal ilmselt on ka väga vara praegu praegu midagi väga-väga ennetavat arvata, kuigi kuigi võib öelda juba see, et kui justiitsminister ikkagi on nagu nimetatud kahtlustatud tavaks, siis see ei kõla kuidagi kokku selle ametis olemisega. Ei kõla, eks selles mõttes on seal natukese ikkagi, et küll see, et on suudetud nüüd juriidiliselt lahendada, et justiitsministrit ei kuula üle tema alluvad, et kuulab üle keskkriminaalpolitsei, mitte prokuratuur. Et selles mõttes on nagu võimude lahusus suudetud, eks ole, noh sellise väikse manöövriga nagu kokku viia, aga pärast tuleb ikka prokuratuur seda asja menetlema ilmselt, et mingil tasemel ja seal tekib ikkagi see, see konflikt nagu, nagu natuke sisse, et, et ma, ma mäletan ühte samasugust probleemi ju Tõnis Paltsiga, kes oli minister, eks ole, kui teda kahtlustati. Jah, tal on maksnud tasumata rahandusminister Taavi rahandusminister, ta oli sunnitud lahkuma sellelt ministri kohalt kusjuures pärast jäi õigeks. Ja sellel on ka tegemist kriminaalasjaga seal tsiviilasi, kas sama kestnud raha? Samas vahelises konflikt oli sama maamaksuamet allus rahandusministeerium rahandusministeeriumile ja tema oleks siis nagu otsene ülemus. Jaa, aga me ju ei tea, kas tegelikult on Michal milleski süüdi, me ei tea. Kas Edgar Savisaar on milleski süüdi tegelikult noh, me võime küll öelda, ta võiks kõik oma laenuasjad vabalt rahvale rääkida, aga samas see on täiesti personaalne asi, see on puhtalt eraasi, tal tal puudub selles mõttes nagu noh, see, see ei ole põhjendatud huvi, eks ise ühe inimese rahasid No ja maadevahetajad ühiku suhtes on põhjendatud huvi, et me ütleme, avalikkus peab teadma seda, et, et kas, kellelt raha on tulnud ja ega selle vastu mingit teenetele saanud, see peaks olema siiski võimalik võimalikul moel jälgitav. Jah, aga avalikkusele jällegi see on sinu rahakotis toimuv, eks. Ja nüüd veel üks asi on, et maadevahetajad on kohtu poolt täiesti süütuks tunnistatud, praeguse seisuga seda me ei tohi ära unustada. Ja loomulikult ja noh, selge see, et et Edgar Savisaare rahaasjad on jokk-skeem, et kui ta on saanud siin mituteist aastat sellisel moel iga-aastased deklareerida, et tal on lihtsalt laen suur laen eraisikutel, siis siis mis me siis oskame öelda, laiutama käsi? No aga jätame siis uurimisorganid seda asja uurima. Et Estonian Air on sel nädalal andnud jälle jälle kõneainet. Et sula, sa tahtsid natuke seda. Ma olin lihtsalt hämmastunud nendest uudistest, mida ma kuulsin siia stuudiosse sõites, nende kirjutas Päevaleht, et Estonian Air ei vasta oma oma praegusele strateegiale, kus ta peab siis väikelinnadest kohale kohale, reisijaid paneb kinni sügisel osa ajutisi liin, et noh, see tundus mulle natukene nagu imelik, et ajutised liinid ongi tavaliselt suveks suveks avatud, et ma et sügiseti pannaksegi kinni alati on pandud, et selles mõttes see uudis mind hämmastas. See tõesti ei peaks nagu kokku käima. No ilmselt Estonian Airiga on praegu juhtunud see asi jätkuna, Nad on nagu nad on nagu hambusse jäänud ja praegu ütleme, nad on lisaks ja selle tõttu kiputakse nagu iga nende sammu tegemist või tegemata jätmist juba noh, ette nagu natuke sildistama ka mõnes mõttes nagu, nagu teatud poliitikute puhul see kipub juhtuma, eks ole, et juba ette on niisugune negatiivne silt küljes ja siis peavad hirmsasti tõestama, et sa kaamel Estonian Air ei olegi seal ei olegi selleks aastaks kasumit planeeritud Estonian Airi peagi sellel aastal kasumisse jõudma, küsimus on lihtsalt selles, et et see kahjuminumber, mis eelarvesse oli kirjutatud, on tunduvalt väiksem kui see, mis siis poolaastaks esimestel kuudel välja tuli. Ja, ja see kõik hakkas pihta sellest samast ajutisest nii-öelda ajutistest liinidest. Ja siis ütleme sellest uuest suvises lennuplaanist, enne seda tiksus vana. Ja siis kevadel hakkas pihta uus äriplaan, millega tuli välja uus juht Tero Taskila keda juba nüüd pist enamus Eesti rahvast, sest tema suurele palgale tema suurele palgale ja selle uue strateegia jaoks, mis näeb siis tõesti, et lendame Soome linnadesse, toome sealt inimesi, kes siis lendavad siit edasi, et pole ju vahet, et kui sa tuled kuskilt kaugelt Soome linnast, et kas sa lendad Helsingisse, istud seal oma Finnairi peale, lendad Tallinnasse, istutasin Estonian Airi peale, et selle strateegia nimel vahetati välja lennukid. Estonian Airil oli kokkulepet, ostab terve Pusu Kanada lennukeid, kanadalased nägid klaaside strateegide, hakkasid kahtlema, kas see ikka nagu toimib hästi. Siis natuke pigistasid tingimustes, ütles, et tahate lennukeid osta, siis te peate näiteks paneme seal deposiiti päris suure summa raha ja Nad õitsesid, hästi kahtlustavad, tegid seda müügitingimusi rangemaks, siis eestlased vahetasid selle diili välja, ütles, et okei, need lennukid, mis meil on nendega praegu sõidame edasi, edaspidi hakkab hoopis Brasiilia lennukid kasutavad ja sellega oli väga kiire, sellepärast et kevadel pidise strateegiaga minema. Nüüd on siis lennukite väljavahetamisega tekkisid kulud seal ümberõpetamiseks ja siis ühel hetkel selgus, et hinnapoliitika, issand sutikene nagu vale. Liialt odavalt müüdi need piletid soomlastele, et need siia meelitada. Lisaks sellele on seal kütuse ostmisega tekkinud probleemid. Kütust tõstetakse liialt kallilt. Ja nagu me näeme ka personalipoliitikaga oli personalikuludega olid probleemid, on need siis seal on tõesti uudis belglased, et paarkümmend inimest lastakse lahti. Samas seniks võiks küsida. Miks alles nüüd siis juhul kui need probleemid olid, eks ole no aga ju siis oli ka uuel juhil vaja mõnda aega. Vaadata aga pilootide palgad on igal pool maailmas päris kõvad ja teatavasti see on näiteks üks valdkond, kus on võimalik ka minna välismaale tööle. Kui sa oled sinna õpetaja või ajakirjanik, siis tavaliselt head Eestisse, kui selle piloot, siis sa võid ka välismaale jäänud pilooti, sa ei saa niimoodi vallandas, aga aga teisi Nendega on raske läbirääkimisi pidada ka, ütleme seal kontoritöötajatega on lihtsalt lihtsam ja need uudised praegu siin räägib ja kontoritöötajad pigem. Kaotavad oma töö, kuidas see, mille pärast minu meelest need Estonian Airi uudised tavalisest rohkem tähelepanu pälvivad, tegelikult täiesti niisugune tavainimese jaoks praktiline pool, et, et kui me hinnanguliselt siin kahe tuhandete lõpus olime pommiaugus oma len lennundusega selles mõttes, et Tallinnasse lennanud lennukid kuhugi, et isegi sellel buumi ajal polnud eriti palju lennuliin liine, siis siis praegu nagu on meie ees maailma avanenud, on palju lennuliine tõesti, kuhu võiks lennata, aga samas on hirm, et järsku see on ajutine rõõm. Et, et kui see, sest tõepoolest see strateegia ei toimi, siis, siis on, meil on mitmed-mitmed, toredad kohad, kuhu lennata, aga järsku aasta pärast neid kohti enam ei ole, seda enam, seda, nagu seda hirmu toetab see, et Tero Taskila ja, ja poltigeeri nagu kogemus oli istmelt näide sellest, mismoodi linna tänavad olid täis pilte Riia, Riia, Riiast, kus rämlikku võrguna läksid igasugused lennuliinid igale poole üle maailma ja samas ka pidev siis oht, et Baltic Air elab üle oma võimete ja Air Baltic just et, et see, seesama, seesama hirm on ka minu meelest on nagu sellise laiema avalikkuse võitsid tavatarbija jaoks täiesti õhus olemas. No ega nad Air Balticu liinid ju suures jaos on siiski veel olemas, hirm on ka püsiva. Kahjum on seal ka väga suurena. Ja ja Tero Taskila nüüd meie juures, eks ole. Et seal on see hinna küsimus, on väga oluline. Mõtlesin Ekspressis kirjutasin mõned kuud tagasi, kuidas, kui sa ostad pileti kuskilt Soome linnast, lendad Eesti kaudu Brüsselisse Londonisse, see võib osutuda tunduvalt odavamaks, kui, kui sa lendad siit, otsenetaksin sama Brüsselisse Londonisse. Et lihtsalt hinnapoliitika oli niivõrd soodne soomlastele seal muidugi oli veel ka see asi, et kohalikud omavalitsused natukene toetasid piletihindadega. Minge lennake. No eks see natuke pikemat aega nõuab siis arusaam seal sellega on nagu ajalehed vahel teevad tasuta tellimise kampaaniaid, lootuses, et siis tellija jääbki tellima, mõni jääb ka. Nahka mõtlema, mis siis sellel eelmisel juhil oli, missugune missugune mõtteviis tal oli nii-öelda see põrke strateegia, lendame siit Eestist Varssavisse, siis edasi sealt kuhugi näiteks ütleme, Pariisi või Londonisse, teeme vahemaandumise. Kas soomlase jaoks praegu siis tegelikult toimubki vahemaandus? Justkui oli, aga samas me ütleme, et, et tänuses meie juhile või tänu Estonian Airi praegusele juhile, siis me tegelikult on nagu Tallinna lennujaam, justkui Soome regionaallennujaam sisuliselt on selles suures pildis strateegilises pildis see mäng ju nagu selle peale piletihinnad ja kõike lennuliinid toetavad just nimelt seda just nagu Tallinn oleks siis Soome, jah, tõesti, Soome regionaallennujoogi Lõuna-Soomele täpselt. Kas me siis oleme oma majandusruumis, olemegi kohati väga paljude jaoks. Me oleme Jah, aga me siin väikest eestlastena tahaksite, tahaksite? Lennujaam natuke toetaks ka nagu meie reisimishuvi. Soome kasvaks, läheb ikka, neid soomlasi ka muidugi nii väga-väga palju ei ole, neid liine ka, aga noh ühest küljest seal sellel sellel strateegial jumet on, küsimus on lihtsalt, et kas need tegemist on õiget hindadega, millega pileteid müüakse, need kulud ei oleks väga suured, tulud oleksid suured, selles on pesemas. Teine küsimus on ilmselt see, et jälle see aja küsimus, et tõenäoliselt on tegu võidujooksuga ajaga, eks ole, et, et kas strateegia jõuab kesta nii kaua, et ta tõepoolest pika aja jooksul tulemust saab anda? Ennem saab, ütleme omanikel raha otsa, kannatus otsa ja otsustatakse mingi kolmanda strateegia kasuks. Põrke ja muude strateegiate järel. Ja üks üks strateegia on ju alati see firmale. Peab alati muuseas omanik, arutama nad, kas ma jään rahast ilma või mitte. Aga kui omanikuks on riik, siis riigil on veel üks ülesanne ja seda meie valitsus ilusti öelnud koalitsioonilepingus, et et meil oleks võimalikult palju otselende sesse suurtesse keskustesse. Estonian Air aitab seda strateegiat ellu viia. Neid lennuliine ikkagi on päris palju, kuhu kuhusid seal lennata. Aga just nimelt, see on ju eestlaste seisukohast, eks ole, meile nagu väga tähtis ei ole see, et Oulu rahvas saaks sõita Pariisi, eks ole. Ja eestlane saab Kaulusse, Lenna Sakkovlasinad, eestlane reisisaatjaks hoolukas sõidaksid kaudu Pariisi eestlanna sahka kaasa. Ei, ma saan aru, kui samas, et Soomes tööl käivad inimesed, ehitajad ja arstid ja need nemad kasutavad ka neidsamu lennuliine küll tõesti, nad ei ole, enamik nendel liinidel, aga ka nendel on rõõmu sellest, et meie ütleme, et see needsamad lennuni toetavad meie niisugust tööjõuäravoolu. Ja ütleme, kui pannakse kinniga Londoni liin, siis mina ei näe seal mingit tragi. Sinna lendab Easyjeti pigem nagu on kummaline see, et näiteks Eestis ei saa otse lennata Berliini missa ja Euroopa. Me teame tegelik keskus, kus valitseb meil Domina Mihkel raud, Merkelile. Nojah, aga igal juhul siin on jah, ütleme ega ilmselt majandusminister Juhan Partsil ses mõttes palju mõtlemist, nii nagu ka teisel teemal, millest me pole väga pikalt enam rääkida ei jõuagi, aga aga sel nädalal siis saad igaüks selline väga, väga pikalt pikalt räägitud teemal kokkulepe taastub energiatasude osas, siis mida paar aastat oli nagu suur tüliküsimus üleval valitsuspartnerite vahel ja ja siis, et ütleme, ka avalikkuses on olnud hästi palju seda, seda teemat üleval, et need taastuvenergia tasud on nagu mõttetult suured ja koormav. No nüüd saavutati mingi kokkulepe kõigi, niipalju kui võib lugeda sellest suhteliselt keerulisest kokkuleppest, mille puhul võib-olla päris hindamiseks peab tõesti selles erialas sees olema, et siis. No ega nagu väga vist Juhan Parts midagi ei saavutanud. Et enam-vähem enam-vähem säilis olemasolev olukord ja tulevikus hakkab olukord muutuma. Mu küsimus on jah, nende hinnas, kes siis turule veel lisanduda tahaksid, pigem. Ja see kokkulepe ei ole ju täiesti lõplik, et praegu ports selle sõlminud ja siis olemasolevad tooted on, aga Reformierakond, kes meil on teine valitsuspartei ei ole veel jah-sõna öelnud. Ma arvan, et osad osad tootjad võib-olla näeksid ka natukene helgemat tulevikku. Et teatavasti on tooted ikka ähvardanud Eesti riigi vastu ja kohtusse minna ja seal seal on ka selliseid väga mõjukad investorid taga, näiteks nagu EBRD. Ja see, et nad väga mõjukad on, näitab, kui tugev lobi on olnud, eks ole. Et valitsuses, sest sealt teise valitsuspartneri poolt ja noh, tundub, et parts on praegu nii-öelda aja võitmiseks pigem pigem teinud kompromissi. Et mitte seda, et, et kuna kuna tundus, et rohkemat nagunii ei saa, et siis on see naguniiviisi tehtud. Aga ega ma tea, aga tänaseks rahvateenrite said need tänased teemad räägitud, neid teemasid jääb veel üles, aga järgmiseks nädalaks jätkubki jälle ilusat kena suve jätku teile kõigile, head kuulajad.