Tere hommikust, mõnusaid augusti lõpupäevi kõigile. Selle nädala mõtisklustes tahaksin heita pilgu mõnele ristiinimesi ise loomustavale joonele. Algan ühest, mis kõlab üpris pretensioonikalt. Jeesus ütles, teie olete maailma valgus, ei saa jääda märkamatuks. Linn, mis on mäe otsas. Meie kultuuriruumis on tagasihoidlikkus käitumisnorm. Nõukogude ajal oli kõigi intervjueeritavate töösangarite standard hoiak, mis nüüd mina ikka meie väike, aga töökas kollektiiv. Eks ole üks Kristuse järelmõjusid, kes ennast ise alandab, seda ülendatakse teenast võimalikult pisikeseks, et saada siis tõstetud. Ka demokraatlikus ühiskonnas ei ole paremaid ega halvemaid, kõik on ühe väärtuslikud. Eriti selgelt on see näha vangide puhul, kelle ülalpidamisele ja Kazimisele kulub kordi rohkem raha kui näiteks vanaduspensionäridele, kes on suutelised ise korda saama. Kui kõik on võrdsed, mis õigusega siis sina pead ennast paremaks, kuni selgub, et saivasta kõrgendatud standardile ja teed endale häbi. Linn mäe otsas paistab kõigile kätte. Paraku mitte ainult oma vooruste, vaid ka oma puudustega. Vaadake, millise mõnuga meedia teavitab mõne poliitiku kiiruse ületamisel tabamisest. Muust rääkimata. Siit moraal ei maksa ronida kõrgele kõigile kritiseerimiseks. Aga mu meelest Jeesus ei mõelnudki seda, vaid lihtsalt tõika, et kristlastel ei ole oma teisitiolemist mõtet püüda peita. Ei saa jääda märkamatuks see, mis on olemas oma usku ja vagadust, ei pea demonstreerima. Aga ei tohi ka varjamisega maha salata. Aga mis on siis kristlasele eriomane, mis peaks silma hakkama iseloomulikuna? Kindlasti ei ole see teistest kõrgem moraalsus. Midagi ei ole teha. Mõni uskmatu on oma loomu poolest palju südamlikum ja soojem kui mõni usklik kogu oma püüdmisele pingutamisele vaatamata. Ristiinimese eripära on pigem teatud sisemine kindlus ja rõõm. Linn vanas tähenduses on linnus. Linna nagu soome keeles. Saaremaal on muistsed maalinnad, see tähendab kandsid, mis pakkusid varjupaika. Kaugele on nad näha küll, aga kõrgus ei ole eesmärk omaette, vaid tuleb sellest, et linnus on järskude, nõlvade ka ja varustatud nööriga. Sisse pääses vaid väravast. Keskaegsed kirikuhooned olid kindluskirikud, mis pakkusid piirkonna rahvale pelgupaika. Sõjaretkede ajal. Igaüks, kes on sündinud jumalast, võidab ära maailma. Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma meie usk. Jeesus ütles viimasel lahkumisõhtul oma jüngritele. Seda ma olen rääkinud teile, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid. Aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud. Palvetagem, issand Jeesus. Anna usku, et sina oled maailma ära võitnud ja sinu varju all ei pea enam kedagi ega midagi kartma. Aamen.