Rikaga Black rebane, kes mäletab, kuidas vääri mäeni aastakümneid tagasi Copaca väänast laulis ja noorest imekaunist loolest Vistavad rannas tantsida kollased suled juustes. Aga aeg läks edasi ja laulab olnud enam nii imekaunis ega noor. Mürane maar suur armastus oli ka kusagile haihtunud, kuid kappacabana kuulus rand kuulsas Riias muutuse aja jooksul üha uhkemaks. Kuhu küll põgenevad petturid, vargad ja pangaröövlid oma kergelt kätte saadud varandusi läbi lööma vähemasti filmides ja raamatutes. Iseenesest mõista igavese suvega maapealsesse paradiisi, kus on taevas kõige kõrgem ja sinisem päike, kõige kuumem ja säravam minkop hakkabanejaid panema rannad maailma kõige muretumad, lõbusamat ja kaunimat rahvast täis kärijasse. Võib-olla seepärast, et siin tunduvad patud juba ette andeks olevat antud, miks muidu kõrgub linna kohal mäetipul hiiglaslik majesteetlik, kivine kristus, ristikujuline, avatud kätega lunastaja, eks muidu seisab Riiadezoneiras hulk vanemaid ja uuemaid jumalakodasid ning miks muidu troonib hiigellinna keskel hiigelsuurel väljakul hiigelsuur tõesti hiigelsuur koonusekujuline moodsate aegade katedraal, katedraal metropol edana, kuhu mahub 20000 inimest? Vaatajaid jaanuari linnakodanikele on väga palju patte hinge peal, aga võib-olla tahavad nad lihtsalt võimalikult sageli oma jumala lähedust tajuda. Ilusat pühapäeva tunnike Riias, siis siin vikerraadios. Mina olen Helgi Erilaid ja taas on alanud Aja jälg. Brasiilia hiigelriik ulatub Atlandi rannikult kaugele sisemaale. Pindalalt viies riik maailmas ja suurim Lõuna-Ameerikas põhja pool voolab vägevama suunas läbi tihedate troopiliste inglite keskuses laiub tohutu Brasiilia mägismaa, kus maavarade enamvähem pool Mendelejevi tabelit peidus on. Siit saab ülejäänud maailm, kohvi, kakaod ja suhkrut kuni aastani 1500 laiusiin. Indiaani hõimude paradiis. 20. jaanuaril 1502 jõudis, kui annab vaara lahte Portugali laev. Ekspeditsiooni juhtis maadeavastajaga Spardele emaskohale bändi nimeks Riiade Sonera. Jaanuari jõgi. Meremehed nimelt mõelnud, et lahe suudmeala oligi tegelikult jõe suudmeala tol ajal aga kutsutud kõiki suuremaid veekogusid jõgedeks. Kuid portugallased polnud ainsad Euroopa meresõitjad, kes ookeanidel uudishimulikult ringi purjetasid. Brasiilia rannikule oli jõudnud ka prantslased ja hollandlased ning just prantsuse leidlikud kaupmehed rajanud praeguse Riia kohale esimese asula. 1555 saabunud nimelt siia prantsuse mereväe ohvitser Nikola andev pilgeni joon kahe laeva 600 sõduri ning uue koloonia tulevaste asukatega. Frans Antartik olnud koloonia esialgne nimi. Kuid linna asutasid praeguse Riia kohale 1565. aastal siiski portugallased ja linna nimeks sai säuzzebastiaado Riiadežanera. Ning lõpus oli veel ka number 20, mis tähendas siis 20. jaanuari jõe. Püha Sebastian. 20 härra oli nimelt traditsiooniliselt pühaks Sebastiani surma aastapäev. Küllap läks pika nimega linnaelanikele Aja jooksul elutempo kiiremaks, nii et peagi hakati linna vaid pühaku nimega kutsuma saa Sebast ja, või siis ka seal Sebastian kes Teeaa Püha Sebastian õieti oli etümoloogia legende aure arvab, et see nimi võiks pärineda liignimest Sebast. Jaanus. Sebaste olnud antiikaegadel tavaline kohanimi kreeka vaste ladina Augustale. Sebastiani sünniaega pole teada, kuid märtrisurma surnute aastal 397. Legend aura jutustab, et Sebastian õppis Milanos ja oli imperaatorite diagnat Jaanuse jamaksime Jaanuse ajal kaitseväekapten kuid keegi ei teadnud, et Sébastien oli kristlane. Ta olevat julgustanud kaht kristlasest vangi, ongi enne nende märtrisurma. Tema aura olevat tummale naisele kõnevõime tagasi andnud ja selle ime tõttu astunud ligi 80 inimest ka kohe ristiusku. Sebastian saatnud teisigi ime parandamisi korda. Ja muidugi jõudnud kõmu tema tegudest peagiga imperaator diaKledyanose kõrval. Oli ju aeg, kus ristiusk oli keelatud ja kristlasi kiusati taga. Niisiis teatas imperaatorit, Sebastian on reetur. Hea andis käsu imetegija puu külge siduda ja nooltega surnuks lasta. Täpsemalt, et ta oleks täisnooli nagu meri Siilokkaid ning siis tuleb ta sinna surema jätta. Selline oli imperaatori käsk. Kõdi jälle juhtusin. Me nooled ei tapnud Sebastiani. Sangas tuulusest pärit lesknaine läks metsa, et pühamehe keha maha matta ja leidis, et Sebastian Meil on veel elus. Naine viis ta oma koju Iravisterveks. Ümberkaudsed inimesed kahtlesid, kas mees ikka on kristlasest imetegija. Sealsamas elas aga keegi õnnetu tüdruk, kes oli nii kurt kui pime. Sebastian, küsinud temalt, kas sa tahad, et jumal su kõrval oleks ja teinud tüdruku pea kohal ristimine märgi, mis peale tüdruk vastanud ja ja saanud samal hetkel ka nägijaks. Sebastian astunud Aga trepile ning kõnetanud rattur diaklet Jaanust, kui viimane mööda läinud imperaator andnud käsu imetegija surnuks peksta ja tema keha jäätmaale visata. Sebastian jõudnud aga ühele kristlasest lesknaisele öelda, kust tema keha leida võib ja palunud end apostlite katakombidesse. Lisaks muudele imedele selgunud aja jooksul, et Püha Sebastian suudab inimesi ka katku levimise eest kaitsta legende, aur ja märgib, et Lombardia levima hakanud katku suutnud peatada Paavia linnas Peetruse kirikus Püha Sebastiani auks püstitatud altar. Kõige varasem kujutis pühasse bastionist leidub, tuleb välja sätapolinaarennoova basiilikasse Ravennas Itaalias mida mul on näha olnud. Viienda sajandi lõpust või kuuenda sajandi algusest pärit Santapolinaare noova on madal valge sammaskäigukohalt tõusva kõrge tellistest otsaviilu ning hoone paremast nurgast kõrguva kaheksakorruselise, ümara akendega kellatorniga. Erakordselt võluv väike kirik, mis seestpoolt üpris avarana tundub. Ravenna kirikud on tulvil. On eliidseid mosaiiki, šantapolinaare, samuti sammaste ridadega eraldatud pealöövi teineteise vastas kõrguvad seinad on neid täis. Ülemised read jutustavad Kristuse elust. Alumistel aga seisavad vastakuti, neitsid ning märtrid vasakpoolses reas 22 neitsit kullaga kaunistatud valgete looridega riides kroonid käes. Paremal seinal on reas 26 märtrit. Kõik lihtsates valgetes tuunikates. Mosaiigid on kõrgel, nad on suured ja pidulikud, töö on imepeen ja lõpmata kaunis. Ainult et loodud on see peen töö Bütsantsi ajal aastatel 527 kuni 500 kuuskümmen, riis ja tollase stiilis mistõttu inimene ja ta on enam-vähem ühesuguste ilmetega ja poosid on ka täpselt sarnased. Igatahes seisab nende seas ka püha Sebastian sõdurite kaitsja ja katku eest hoidja. Sebastian oli keskel üpris tuntud pühak ning hilisgooti ja renessansiajastu kunstnikud kujutasid teda oma teostes päris sageli. Enamasti vaid niudevöös puu või samba külge köidetuna kehanooli täis lastud kaunis poosis kannatava ilmega noormees. Selline objekt 1000. kunstnikele meelepärane olevat. Kuni 15. sajandini oli vaid ristilöödud Kristust ilma rõivasteta kujutatud Sandra Paditšelli, Andrea Mantennija perutšina hiljem El Greco, Lorenzo Bernini. Kõik nad on Püha Sebastiani maalinud. Püha Sebastian oli varase kristliku kiriku märterpühak, kelle kultus algas neljandal sajandil ning tõusis kõrgpunkti keskajal 14 10. ja 15. sajandil nii idas kui läänes. Ta oli nii malta linnak vormi Itaalia linna kasserta kui Hispaania Palma de Mallorca kaitsepühak Püha Sebastiani päev. Päevi peetakse nii kreeka õigeusu kui roomakatoliku kirikutes. Ja täiesti ametlikult on Püha Sebastian Brasiilia hiigelmetropoli Riiade Shane rohk, kaitsepühak. Riiadese neeru rajamise täpne paik oli kõigepealt poode asub kaari mäe jalamil. See on see kuulus suhkrupea mägi. Hiljem, kui keskaegses Euroopas mäetippudele vägevaid kindluslosse ehitati, kolis ka Riia tippu. Sellest peale kutsuti seda paika Morode kastelo Kingluse mägi. 16. sajandil, õieti juba selle lõpul muutuski kõik hoopis kindlamaks portugali kuningakoda leidis, et uus asundus kaugel mere taga Brasiilias sobib suurepäraselt Euroopast Aafrikast saabuvatele laevade sadamaks. Kindlus kasvas linnaks. Siinsed istandused kasvatasid hinnalist suhkruroogu. Mustanahaline tööjõud toodi sisse Aafrikast, sest suur osa Brasiilia põlisrahvast India vaenlastest oli hävitatud. 1763 sai Riiadezenerrast Brasiilia pealinn. Seni oli seal asunud aias just siinsest sadamast asuseid ema maa Portugali poole teele Lähevad kulla ja teemanditega, mis pärit Brasiilia rikkast maapõuest. Aastal 1808, kui Euroopat vallutav Napoleoni armee Portugali sisse vangis toodi monarhia õukond kõige täiega teispoole ookeani Riiade šaneirosse ja Brasiilia jäi Portugali monarhia keskuseks kuni aastani 1821. Kuningas Haaguues läks seejärel Portugali tagasi, kuid kuningapoeg, prints Pedro kuulutas seitsmendal sepp novembril 1822 Brasiilia iseseisvaks riigiks ja iseenda, keiser Pedro esimeseks. Seitse aastakümmet hiljem elas Brasiilia pealinnas Riiadesoneerimisime 500000 inimest. Niisiis oli see maailma suurimaid linnu, mis üha kasvas kuiva ja tõsteti tema teelt kõrvale mägesid. Kui vaja. Muudeti kohana Paara lahe joont ja tehti ruumi pilvelõhkujat. Tele. Esta muidugi, Riia on laulu ja tantsulinn, samba, linn, karnevali või linn, hiiglaslik ja suursugune, uskumatu rikkuse ja kujuteldamatu vaesuse linn, millele brasiillased erakordselt uhked on. Ja kus elab kõnekäänd, et jumal lõi maailma kuue päevaga, aga seitsmes päev kulustel ärijade Sonera loomiseks. Tugev ja laulev ja kes teab, vahest pisut patune. Riia on ameti erakordselt jumalakartlik katoliiklik linn. Linnas on selle tõestuseks hulk igast ajastust pärit kirikuid. Vanimat konventadesse tooniad hakati ehitama juba 1607 ja see seisab mäe peal Largode Karjoka kohal. Ajaloolane on ka koloniaalkatedraal kandelaar ja kirik ja sealsamas linna keskel seisab Rio de Janeiros suurim ja moodsaim Metropolitan katedraal. Kummaline hiigelkoonus keset linnakeskust, mis fotol kõigist pilvelõhkujate Est kõrgem tundub ja sobib millegipärast stiilselt kokku linna kohal kõrguva lunastaja Christopher agentuuriga. Nii et need on kaks kuulsat mäeküngast suhkrupea ja küürakas 704 meetri kõrgune kargama. Brasiilia sai iseseisvaks 1822. Kristoredentor oli mõeldud iseseisvuse sajandat aastapäeva tähistama ja pidi valmima 1922. Tegelikult tõusis ta linna kohale alles kümmekond aastat hiljem. Projekti tegi insener heid tordas Silva kosta. Lunastaja Kristuse kuju meenutab tohutut risti käed kahele poole külgedele, kuni sõrmeotsteni välja sirutatud, seisab ta tikksirgelt ja õige pisut Kumaras pilk tema jalge ees laiuva lähiTallinnale suunatud heitor da Silva, kus ta joonistel on näha selle väljaspoolt lihtsana tunduva monumendi. Keeruline skelett, korrapärane, proportsionaalne ja sümmeetriline hiigelrist 30 meetrit kõrge ja põikpuu, siis lunastaja välja seletatud käte ulatus 28 meetrit. Sellest on siin küll juba kunagi kõneldud, kui lunastaja kuju Riia kohal on nii eriline, et meenutagem ka õige pisut selle loomise keerukat lugu. Kogu ristikujuline konstruktsioon oli osadeks jaotatud otsekui maja korrusteks. Neid niinimetatud korruseid on ülestiku tervelt 10 pluss veel kaks, mis moodustavad lunastaja pea. Monumendi sees viivad trepid ühelt korruselt teisele lausa kuju pealae otsteni välja. Sellist hiigelmonumenti polnud kuidagi võimalik orkavad mäeküüru otsas valmis meisterdada. Niisiis tegi Poola päritolu prantsuse skulptor Paul Maximilian Landowski vägeva betoonist Kristuse osad valmis hoopiski Euroopas. Töö võttis aastaid aega, siis toimetati kuju üle ookeani paika, mis selle koduks pidi saama ja jääma Brasiilia lõbusesse pealinnasamba linna Riiade ženerasse. Samba linn elas oma rõõmsat elu, aga küllap pandiga tookord 1920.-te aastate lõpul tähele, et küüraka mäe otsas midagi toimub. Et juba 1884. aastal ehitatud väikesel kui raudteel keebelav liiklusrongiga nimelt toimetati hiigelmonumendi osad mäe tippu, kus nad kokku monteeriti ja võib ainult arvata, kui keeruline töö see oli. Ära sai see tehtud ja kui pidulik avamine leidis aset 12. oktoobril 1931 pimedas õhtus valgustasid lumivalget hiigelkuju kõrgel mäetipul kümnete prožektorite tugevad kiirtevihud, vägev, müstiline, vahest natuke hirmuäratav. Sellisena võistle paista mitte väga tugevatele närvidega, inimeste õudusunenägudes võiks ta oma süsimustalt hiigelplatvormilt alla astuda kohmakalt nagu ikka. Üks kivist kuju nagu komtuur, Mozarti Donsaalis. Aga ei taastu rohkem kui 1000 kivist tonni, seisab ta seal ikka edasi, teinekord pilvedes, teinekord udus, kuid enamasti eredas päikesepaistes sesse Jürjo majesteetlik puhas püha, rahuliku ilmega lunastaja, otsekui kaitseks õnnisteks avatud kätega tema jalge ees laiuvad pilvelõhkujate metsa sädelevat erksinist, lahte, saari, sildu, kappacabanajaid, paneema, maailmakuulsaid andu, kogu seda säravat kalliskivi ookeani lokkava troopilise metsaga kaetud mägede vahel. Sid Aade Maraviljoosa võrratu linn, umbes 10 miljoni brasiillase kodu. Võluvalt patune ebaduselt võluv Riiade Sonera. Või mis ta siis ikka nii kangesti patune võiks olla see riia, kui päikega siin meil aasta ringi kuumalt paistaks, ehk oleksime meiegi muretumad ja õnnelikumad. Ja riiet valvab ning kaitseb lunastaja Kristoredantor. Minna sümbol, küürakas habemik kristus lihtsas maani ulatuvas voldilises röös skulptuur, milles võiks ehk katedraal Metropolitan oga mingit stiilset ühtsust leida. Kõigi asjatundjad vaevalt et niimoodi arvaksid. Asukoht, asend, mõõtmed, kõik see lunastaja müstiliseks ja kummaliseks kaugelt vaadates ehk isegi õhuliseks ja kuidagi taevalikuks. Metropolitan tundub seevastu fotol kohmakavõitu hiigelmonstrumina mida esimesel hetkel kuidagi kirikuks ei oskaks. Pidadagi. No seisab keset hiigelväljakut, üks kummaline, lõigatud tipuga metsikult suur koonus, mille kõrval inimesed Koonuse küljest ulatub kergelt esile põhistruktuurist pisut erinev lairi, ah mis ikka täpselt sedasama koonuse külge pidi ülespoole, tõuseb kuni ümaral lõigatud tipul nood neljariba otsad koonuse katusel, tohutu horisontaalse risti moodustavad hiigel koonuse põhja läbimõõduks öeldakse olevat 106 meetrit kõrguseks 80 meetrit. Fotol pole ehitus vistel päriselt valmis, kuid selle ümber laiemale hiigelväljakule on pargitud. No tundub küll, et tuhandeid kirikuhoone kõrval tiba tillukestena tunduvaid autosid. Moodne hiigelkirik Riiadesseners. Esimesel hetkel millegi sellisega küll keeruline harjuda, kui kirik tähendab sinu jaoks Kivibitsiliste gooti tornide metsi, võrratuid, hiigelkupleid, tohutu suuri pidulikke võlvitud katedraal, Saaremaailmakuulsaid religioosseid maale ja skulptuure, imelisi rikkusi ja kullasära. Ja näiteks mõni selline motiiv viiks kujutluspildi ühte traditsioonilisse kirikusse. Aga muidugi ehitatakse juba ammu siin liikuvassi arenevas ja muutuvas maailmas ka moodsaid kaasaegseid jumalakodasid, armasta traditsioone, aga harju muutustega. Püha Sebastiani ridades on erakaitsepühaku nime kandvat katedraal metropoli itaanot ehitati 12 aastat. 1964 kuni 1976. Projekti tegi kohalik arhitekt Joakim Carrea. Ja kiriku juhatus püüab alal hoida legendi, et Metropolitan on oma kujult esteetiline kummardus maiade tempel ehitistele. Asjatundjate arvates on selline väide enam kui kummaline. Asjatundjatel nimelt mitmeid vastuväiteid. Et maiade püramiidid olid ruudukujulise põhiplaaniga metropoli täna, vundament on aga hoopiski ringikujuline. Maiad elasid ja elavad ka praegu, nii palju, kui neid veel järel on. Mehhikos, Hondurases, Guatemalas, Brasiiliast ja eriti Riiadesoneerost päris kaugel põhja pool. Ja ühe siinkõneleja, aga mitte asjatundja jaoks ei meenute too hiigelsuur kooniline ehitis keset Riiat mingit pidi inkade astmelisi päikesetempleid niipalju kui fotode põhjal võimalik on võrrelda ega ka asteekide astmelisi päikesepüramiide, mis on ju samuti nelinurkse põhiplaaniga. Niiet vanadest Ameerika kõrgkultuuridest on ehk raske Metropolitan katedraali Levastet leida. Aga peab siis kõike Coheni otse käsitlema. Mõte loeb ka ja ühe esteetilise kummarduse võib siit igal juhul leida kui mõelda, milliseid veresaunu konkista noorid siin ammustel aegadel toime panid. Sest vähehaaval, kui sa hakkad harjuma Metropolitan katedraali kui katedraali mõtte ning otstarbega, pehmeneb esmane, sega see mulje ja kummaline ehitis ei tundugi enam nii väga arusaamatu hiigelmonstramine. Mida võiksid sa küll eest leida, kui nad tohutud lagedad, väravataolised uksed su ees avaneksid? Ei lööve, ei võlve, ei kabeleid, ei kuplit, tohutu ümarlage ruum, kuhu võib mahtuda 20000 inimest. Sa seisad hiigelsuure koonuse sees. Neli kümnete meetrite laiust ülespoole, pisut ahenevat, 80 meetri kõrgusele ümarasse, lake tõusvat väljaspool muust hoonest pisut etteulatuvat riba osutavad maast lääni tõusvad, eks raba värvilisteks akendeks kunstmaterjal, aga mis siis? Klaasmaali üllust pole sindaatletudki. Kirikuid ümarad seinad koosnevad ka seespool nagu väljaspoolgi miljonitest tumedatest ruutudest, otsekui oleksid ruudulise vihiku lehed koonusekujuliselt rulli keeratud. Kõrgeli maras laes keerduvad värviliste akende ülemised otsad täisnurkselt flake tohutuks horisontaalseks ristiks. Mis on hele ja särav, keeruline foto järgi öelda, kas päikesest või kunstvalgusest? Siis nelja laiamaast laeni ulatuva värvilise aknaga neljaks tumedaks roniks liigendatud ruudulised seinad, ümaras ruumis seinad, mis ülespoole tõustes tugevasti ahenevad ning lõpevad kui lõigatult ümara kaanekujulise katusega, millest hiigelsuur ristvalgust alla kallab. Verne Metropolitan katedraal riiede Sonera kesklinnas tohutul väljakul. Täpselt hiigelruumi keskel seisab just siia sobiv altar riis 1000 inimest saab selles kirikus istuda ja sisse mahub oma 20000 inimest. Aga siiski rekord jääb maailma suurima katoliku kiriku Rooma püha Peetruse basiilika, et see kirik võib vastu võtta kuni 60000 inimest. Kuid Rooma, Rooma iidne saladusi täis ja Riia on Rio linn, mida kirjeldatakse muretu ja rõõmsana eriti karnevali ajal. Karnevalid Riiase Veneetsias mardikraan New Orleansis. Kogu see pidude ahel on tegelikult alanud juba teisel sajandil, kus mujal kui Roomas, kus 40 päeva pikkusele paastuajale enne lihavõtteid eelnesid mitmepäevased pidustused. Inimesed panid kummalised rõivad selga, maskid ette ja andusid pakkusele, veenusele ja kõigile mõnudele, mis elul pakkuda on. Karneval Rio son aasta tähtsündmus, seal on siis südasuvi kärna val, nagu öeldakse, portugali keeles, kestab neli päeva, algab alati laupäeval ja lõpeb teisipäeval. Peole saabub kümneid tuhandeid inimesi tervest maailmast, nagu Riias veel rahvast vähe oleks. Aga kes ei tahaks, siis vaata sellest lõputust kirevast säravast väsimatust pidevalt tantsivast samba rongkäigust. Karneval õnnelik muretu aeg, kui argipäev unustatakse, siis tundub vist küll, et kogu linn tantsib. Kaitsja ja hoidja, Kristoredentarr lunastaja Kristus vaatab piduvama kõrgelt korkavada mäe küürult vaikides pea. Kõik Riia kirikud on vaid ka hiigelsuur katedraal, metropoliit Yana vait ja ootel otsekui tee ääres, et seegi õnneaega nöörike jäätis. Karnevalijärgsel hommikul pillutab tuul äkki tühjaks ja nukraks jäänud väiksematel tänavatel ringi kõikeseda, mis pidulistest sinna maha on jäänud või kõik kummaline ja võõras, nagu polekski see siin enam toosamariodersoneeramis. Eelmisel õhtul kui tantsimised on selleks korraks tantsitud inimestel taas kirikusse asja.