Ja iga päev toob uudiseid Euroopa Liidust Euroopa riikide pealinnadest ja alati tuleb nii häid kui ka halbu uudiseid. Selles uudiste tulvas on päris keerukas tihtipeale orienteeruda, noh, kas või täna hommikune uudis selle kohta, et lähiaastatel saab Eesti miljardeid raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. Tingimused, kuidas raha saadakse, on aga küllaltki karmid ja bürokraatia on meeletult aeglane. Kui rääkida üldse globaliseerumisest, siis võiks öelda, nõndaviisi globaliseerumis on olemas nii-öelda positiivsed pooled, aga, aga globaliseerumine paratamatult toob kaasa päris suure brokratiseerumise ja ka aegluse. Sest et tihtipeale päris tühiseid otsuseid võetakse vastu küllalt kaugel. Ja, ja see võtab aega ning otsustajad nende tühiste küsimuste üle ei ole ka antud probleemides tihtipeale ka pädevad. Selle nädalaga sai selgeks ka see, et Euroopa Liidu konstitutsioon pandi laagerduma, mitte päris kalevi alla. Ta ootab oma aega. Mis puudutab seda konstitutsiooni, siis poliitikud räägivad sellest nüüd võitlevad ühtede või teiste aspektide eest. Noh, see, mille eest võideldakse, see tähendab reegel on ikkagi seda, et riigi huvid oleksid paremini kaitstud, kaitstud Euroopa liidus. Kuid millest ma eriti palju ei üldse kõneldud, on see, et mida siis elanikkond ise arvab uuesti Euroopa Liidu konstitutsioonist ja, ja selle erinevatest printsiipidest. Mis puudutab vajalikkust, kas seda Euroopa liidu konstitutsioon ja vaja või mitte, siis uuringud on näidanud seda, et ka elanikkond leiab, et, et peaks olema uus konstitutsioon, mis kehtiks siis kõigis riikides. Kuid Need aspektid, mis peaksid olema sellesse kajastatud, ei pruugi olla sedavõrd ühesed ja üheselt mõistetavad, nagu seda arvavad poliitikud. Võtame niisuguse probleemi, mis puudutab näiteks vetoõigust. Igal juhul. Elanikkond on valdavalt selle poolt, et, et vetoõigus säiliks ja just nimelt sellepärast, et sellega kaitstakse loomulikke rahvuslikke huvisid. Ja kusjuures vaid kaheksa protsenti näiteks Eesti elanikest on neid, kes leiavad seda, et sellest õigusest tuleks täielikult loobuda. Tänu sellele Euroopa liit saaks märksa tõhusamaks. Tõele au andes tuleb aga öelda ka seda, et niisugused probleemid, mis on seotud konsultatsiooniga erinevate poliitikatega on Eestimaainimese jaoks küllalt kauged ja mida nüüd Eestimaainimese jaoks, vaid ka paljude Euroopa riikide elanike jaoks, näiteks eestlaste hulgas oli tervelt 34 protsenti neid inimesi, kes ei osanud selle kohta öelda ei Aadega kood. Mõningad probleemid, mis on seotud Euroopa Komisjoniga noh, sisuliselt ütleme valitsusega ja, ja seal käisid ju väga tugevat diskussioonid selle ümber, et kas iga Euroopa Liidu liikmesriik peaks omama seal oma liigat või mitte. Ja siin võib öelda niiviisi, et nii Eesti elanikkond kui ka Euroopa Liidu praegused liikmesriigid ja Eesti ei ole veel Euroopa Liidu liikmesriik. Kõik nad on üldiselt ühel ja samal seisukohal, et kõik riigid peavad omama oma esindajat. No see on probleem, mille üle praegu on Euroopa Liidu peaministrid väga-väga kaua arutanud, neid probleeme ja lahenduseni jõutud kusjuures vaid kuskil kümmekond protsenti inimesi leiab seda, et, et kui igas riigis on oma esindaja, et tänu sellele muutub Euroopa Komisjoni töö ebaefektiivseks Need efektiivsus vähemasti avaliku arvamuse seisukohalt ei ole see printsiip see põhimõte, mistõttu oleks oleks mõtet siis ka sellest printsiibist loobuda. Ja päris kindlad on nii Euroopa liidu praegused liikmesriigid kui ka täna veel kandidaatriigid selles, et, et meie riigi huvid saavad kahjustatud sellisel juhtumil, kui Euroopa komisjonis puudub igast riigist oma esindaja. Niisiis elanikkond on kindlalt nagu selle poolt, et oleks olemas uus konstitutsioon. Kuid nad on kindlalt selle poolt, et uus konstitutsioon ei tohiks mitte mingil määral rikkuda siis Euroopa Liidu liikmesriikide esindatust Euroopa komisjonis, kõigi riikide huvid peavad olema esindatud. See on küll võib-olla natuke tülikas, kuigi avaliku arvamuse seisukohalt mitte. Ma loodan, et see tulev aasta hakkab tooma noh, meile ja nagunii hakkab tooma märksa rohkem uusi uudiseid Euroopa liidust. Me saame teada tagantjärele seda, mida meie esindajad läbirääkimiste teinud head, mida Nad on maha maganud. Aga ma loodan eelkõige seda, et sealt tulevad uudised mõjustavad inimesi, mitte lihtsalt emotsionaalselt. Aga et ka nende majanduslik olukord, rahakott muutub paksemaks.