Homme saab Eestist Euroopa Liidu liige. Tunne, millega me saame selle liikmeks, on kindlasti kahetine. Eks tegelikult pole olemas ühtegi sellist sammu, mille puhul paistaksid välja ainult head küljed. Alati leidub midagi mõru. Võtame kas või abielu või siis lihtsalt kooselu. Selle puhul me samuti ei näe ainult häid külgi, sest kooseluga kaasnevad paratamatult kohustused. Laste muretsemine on pea iga kooselu üks eesmärk kuid kindlasti seotud sellega, et nõnda me piirame oma vabadust, me võtame kohustuse puue, inimese eest hoolitseda ja muud saarmast. Me kaotame midagi olulist oma eelnevast eluperioodist. Muide, päris huvitav väljend on eesti keeles laste muretsemine. Lapse siia ilma toomine tähendab juba muresid pere tasemel on suhteliselt hõlbus teha otsuseid, kas ja millal soetada laps ning mis meile maksma läheb. Rahaliselt, isiksuse arengu seisukohalt vabaduse aspektist. Me teame oma võimeid ning püüame mõista, kuidas võivad asjad maailmas areneda, kas need on meie tegevusi soosivad või mitte. Et suurem osa asju toimub ikkagi siinsamas Eestis. Ja kuigi meil tehtud otsused on mõjustatud maailma arengutest, saame kasvõi teoreetiliselt avaldada survet oma võimuritele. Et üht või teist asja vaadeldes enam arvestatakse eesti selle rahvuste arengu huvidega. Need otsustajad on meile lähemal. Euroopa liidus olles anname ära osa ja päris suure osa oma vabadusest ning otsustaja kolib Eestist päris kaugele sinna, kuhu enamikul inimestel asja ei ole ei turistina ega ka mingi muu asja pulgana. Meie otsustamisvabadus on vägagi piiratud. Võtame kas või äritegemise vabaduse. Kui võrdleme praegust aega sellega, mis oli näiteks kümmekond aastat tagasi siis näeme, et praegu on palju raskem ja kulukam ka oma ettevõtet luua. Reeglid, mida tuleb järgida, on kasvanud päris kordades. Suhkru ja paljude kaupade eest maksaksime me palju vähem, kui maailmas eksisteeriks tõepoolest vaba turumajandusvabas. Turumajanduses ei saa ka juttugi olla kui eksisteerivaid kaitsetollid. Väga paljud regulaatorid. Kõigi nende regulaatorite taga on alati huvigrupid. Näiteks huvigruppideks võivad olla riigid või riikide grupid, teatud ringkonnad, ameti või sotsiaalsete gruppide esindajad. Huvigruppide võistlus või võitlus eksisteerib igas ühenduses. Taastun näite perekonnast. Mõnikord juhtub nii, et väikeste mäger juuste tõttu võidakse unustada, millised on põhiväärtused, mille nimel koos elatakse. See vahendatud informatsioon, mis meieni jõuab Euroopa liidus toimuvast, jätab mulje, et need ühised väärtused on nagu kuskile haihtunud. Nende olemasolu ei tunnetage nagu päris hästi. Kõrvu jääb ikkagi huvigruppide võitlus. Kui palju Eesti hääl hakkab seal kostma, on omaette küsimus. Kuulates poliitikuid, jääb mulje, et nad pigem lähevad Euroopa liitu lõhkuma kui looma. Teiste sõnadega nad lähevad Eesti huvide eest võitlema. Euroopa Liidu laienemise seekordne vooru läbi järgmine on ees päeva korrasont Türki. Kui Türgi saab Euroopa Liidu liikmeks, siis saab türklasi olema selles ühenduses 70 miljonit. Millised saavad olema tulevase Euroopa Liidu ühised väärtused, kui türklasi on selles liidus 70 miljonit? Väga raske prognoosida. Mõned ilmselt küsiks, et kas me sellist liitu tahtsime. Eesti astub Euroopa liitu, mis erineb väga palju sellest, mil võeti seal vastu otsuse, et Eesti pääseb esimesse läbirääkimiste vooru. Pooleteise kuu pärast toimuvad europarlamendi valimised. Eestist valitakse kuus inimest. Täna me oleme aru saanud vähemalt ühest. Eesti tulevastel saadikutel puudub oma platvorm. Eksisteerivad erakondade platvormid, erakondade esindajad hakkavad kuuluma erinevatesse Europarlamendifraktsioonidesse. Ühed võitlevad astmelise tulumaksu eest, teised makse vähendataks, kolmandad võitlevad selle eest, et europarlamendis oleks olemas kaine mõistus. Potentsiaal Valgevene rahvusest saadik hakkab ajama hoopistükkis oma asja. Kuus saadikut lahustuvad. Tahaksin väga loota, et ma rängalt eksin. Olnud Eestimaa inimeste jaoks väga tõsine kompromiss seda näidanud pikkade aastate vältel meie elanike väga skeptilised hoiakud Euroopa liidu suhtes. Seda peavad meie poliitikud arvestama. Neil ei ole olemas lihtsalt mandaat, mis võimaldab neil öelda rahvale, et ise otsustasite. Ärge nüüd virisega, homme on pidupäev, kuid selles pidu päevas on palju vähem väljakutseid ja rõõme. Kui oli aastal 1991 20. augustil, mil Eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti taasiseseisvusdeklaratsioonist