Austria pealinn viin on kujutlustes klassikaline kuulsate aegade viin täis suursuguseid, palle, hiilgavate lossides parke ja lilli, mälestussambaid, kohvikuid, kus inimesed istuvad viini toolidel ja söövad viini saiu. Voorimehed sõidavad ringi ja kogu aeg kõlab muusikakujutluste. Austria kirjandusklassik Stephens vaid toetab seda kujutlust. Seal vanas Viinis, kirjutab ta seal vanas Viinis elati hästi hõlpsasti ja muretult ja sakslased põhjas vaatasid pisut pahuralt ja põlglikult Doonau äärsetele naabritele alla. Kes selle asemel, et olla tublid ja pidada kõva korda lasksid elul mõnusalt minna, sõid hästi, lõbutsesid pidudel teatrites ning tegid sinna juurde oivalist muusikat saksa tublidusest, selle asemel, mis lõpuks kibestas ja lõhkus kõigi rahvaste elu armastati Viinis hubaselt lobiseda, peeti lugu mõnusast koosviibimisest ning et igaühele heatahtlikkuse leplikkus meeles ning ilma pahaks panuta tema ausa ela ja lase elada, oli kuulus Viini põhimõte. Ja tänini tundub see mulle humaansel kui kõik kategoorilise temperadinid. Stefan Zweigi eilne maailm. Uhkesshnbroni lossi õitsengu ajastu kuulub muidugi eilsesse maailma. Praegu on ta üks nail vapustavalt kauneid suursuguseid ehitisi, mida vanas euroopas õnneks kümnete kaupa alles. Meile oma lõputuid lugusid jutustamas, seekord siis Schöönbrunny laad ja ilusat pühapäeva iseenesest mõista. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Juba esimesel aastase ajal seisis toona väärsetel Rammusetel karjamaadel praeguse viini kohal roomlaste kindlustatud laager Windoboona iidsetest isikutest on selgunud ka aeg, millal seda paika esmakordselt viiniks nimetatud aasta 881. Selleks ajaks oli praegusest Austriast suur rahvasterändamine üle käinud. Koodid on ida vaarid ja langobardide, germaani ja slaavi hõimud. Karl Suur oli selle maa frangi riigiga liitnud, mistõttu kas kohale saabuma hulganisti saksa, eriti Baieri sisserändajaid ning tekkis niinimetatud Baieri idamark, mida aastal 966 esmakordselt Austria nime all mainitud on. Osta Rich, ostida hilisem rai. Ja 1272 said Austria hertsogi teks Habsburgide Saksa dünastia, kes valitses vaheaegadega Saksa-Rooma riiki pidevalt Austriat, hiljem Tšehhimaad, Ungarit ja Hispaaniat. Laenake veel pisut Stefan Zweigi eilsest maailmast. Veini kohta on ta kirjutanud. Roomlased olid ladunud müüriks selle linna esimesed kivid kastromics kaugeks eelpostiks, mis pidi kaitsma ladina tsivilisatsiooni barbarite eest. Ja üle 1000 aasta hiljem oli osmanite rünnak Õhtumaa vastu neil müüridel purunenud. Siin olid rännelnud nii Bellungid, siit oli muusikasuremust ATU seitse täht, siranud maailma kohal. Glück, Haydn, Mozart, Beethoven, Schubert, praamse, Johann Strauss. Siia olid voolanud kokku kõik Euroopa kultuurijõed. Õukonna, aadli ja rahvaveres olid saksa ja slaavi ravi Ungari ja Hispaania, Itaalia, prantsuse ja Flandria sugemeid segi ja tolle muusika linna geniaalsus seisneski võimes sulandada kõik need kontrastid uueks omapäraseks austria likuks öinilikuks tervikuks. Nii kirjutab Stefan Zweigi. Selle sajandite jooksul aeglaselt kasvanud linna viimased majad peegeldusid kunagi laiastonaus, hajusid aedadesse ja põldudesse või tõusid laugeid nõlvu pidi alpide metsast leel mägedele. Linna sees aga on õukonna ja aadli vanad lossid. Sajandeid oma kivistunud lugusid jutustanud ning Hosburgia Schöönbrun on põlvkondade viisi keisrid näinud. Paigas, kus sönbranni las praegu seisab olnud 14. sajandil katterburgi talu mis kuulunud läheduses paiknevale klooster noiburgi kloostrile. Ilmselt päris suur talu oma hoonete vesiveski ja viinamarjaistandus stega. Vanadest ülikutest võib leida rea talu rentinud põllumeeste nimesid. Aastal 1569 sai see kõik keiser Maximilian teise omandiks. Mitte et keiser oleks talupidamisest huvitatud olnud, temale oli vaja kauneid aedu, aja veetmiseks ning paika, kus rahuldada oma kaksikkirge. Need olid kogumine ja jahipidamine. Viimast harrastust jagas ta paljude teiste Habsburgide dünastia liikmetega. Maximiliani kogumiskireobjektiks olid aga sellised eksootilised olendid nagu paabulinnud ja kalkunid, naisüha uhkemaks ja kuningliku maks muutuvates aedades. Aeg tegi sellele ilule ja luksusele lõpuaastal 1605 tulid Ungari väed ja hävitasid katterburgi aiad. Varsti pärast seda jõudis keiser Mattias oma jahiretkedel nendele aladele ja legend kõneleb, et ühel sellisel retkel 1612 avastas ta oma saatkonnaga järjekordsel jahil ühe imeilusa allika sööner murunnen. Siit olevat siis pärit nimi, žanron. Habsburgide jahikirg näib olevat põlvest põlve elanud Mattiase järglane Ferdinand teine ja tema naine Eleonora olid samuti innukad jahipidajad ja pärast Ferdinandi surma lasknud keisrinna siia kauni jahilossi rajada mida esmakordselt 1600 neljakümned teise aasta ürikutes söönbronics nimetatud anud. Keisrinna Eleonora huvid ulatusid aga jahilkäikudest kaugemale. Ta pidas ka kunstist väga lugu ning laskis lossi ümbrusse kauneid aedu rajada, kus siis uhkeid õukonnapidusid peeti ning vabaõhuetendusi korraldati. Säärase hiilgava elustiili lõpetas türklaste pealetung viinile aastal 1683 kaugemale kui piiramiseni türklased ei jõudnud, kuid neishon, varane loss kui ka park tehti taas kord maatasa. Keiser Leopold esimene sai žanruni alad oma valdusse 1686 ja siis alustati kauni barokklossi rajamist sellesse imeilus allika nime kandvasse paika. Leopold esimese poeg, järgmine keiser Joosep esimene unistas oma isa suursuguseid unistusi edasi paleest, mis oleks uhkem isegi vägevast värsaist. Roomas oma kunsti õppinud õue arhid. Johan Bernhard Fischer fon Erla kutsuti neid unelmaid tõelisuseks muutma. Arhitekti esimesed plaanid olid üpris utoopilised, kuid pikapeale jäi neist järele vaid üks suur jahiloss, mida siis 1696. aastal ehitama. Neli aastat hiljem oli hoone juba elamiskõlblik, kuid mitte lõplikult valmis. Koos lossiga asuti otsemaid kavandama ka selle ümbrust, soosuguseid, aedu ja avaraid parke. Sel alal tegutses prantsuse kuulsa maastikukujundaja anrela nootori õpilane. Žanre. Täpselt lossitelgjoone kohale kavandas trahhi täpsete sümmeetriliste lillemustrite ning teeradadega aia mida kaunistas tähe kujuline tiik ning piirasid puud ja ilupõõsad. Muidugi olid žanronis olemas kõik varase barokkajastu aedade elemendid, laiad jalutusteed sama hästi kui kohustuslik labürint ning ümarakujuline apelsinide kasvuhoone. Keiser Joosep esimesele oli antud oma kümmekond aastat, seda ilu imetleda. Oli 1728, kui söömruni omanikuks sai Karl kuues. Tema lossis suurt ei hoolinud, käis sealkandis vaid aeg-ajalt faasanijahil ning andis söönbruni edasi oma tütrele marjade Reesiale, kes seda paika väga armastas. 1740 pärast isa surma sai marjade Reesiast, Austria ertshertsoginna, Püha Rooma riigi valitsejanna ning Ungari ja Böömimaa kuninganna. Ainus naine 650 aastat valitsenud Habsburgide dünastia troonil. No. Laadad Adro loodi, pääsmeid saab. Maria there is ja oli keiser Karl kuuenda kõige vanem tüüp tar ning tema isa oli viimane meessoost, haab sburg. Iidne Euroopas valitsev seadus ei lubanud tütardel isa trooni pärida mistõttu Karl kuues andis 1713. aastal välja paragmaati septilise sanktsiooni. Selle kohaselt oli tema tütrel marjade Reesel täielik õigus pärast Karl kuuenda surma austria troonile asuda. Euroopa riigid ning monarhiat sel puhul eriti protesteerinud. Kui aga vana kuningas siit ilmast lahkunud oli, leidsid mitmed neist Haabsburgide valdused üpris ahvatlevad olevat ning Austria pärilussõda ei jäänud tulemata. On. ET Kaarel kuuenda valitsemisaja viimastel aastatel oli Austria monarhia nagunii riiki sõjaväge nõrgendavates vaadates kannatada saanud, polnud noore ertshertsoginna valitsemisaja algus kaugeltki mitte lihtne. Tema isa oli teadagi arvanud, et Marie-Therese annab valitsemisohjad oma abi kaseFranz esimese kätesse ega pühendanud tütart riigi asjadesse. Niisiis leidis noor valitsejanna end küll troonil, kuid ilma rahata ja tugeva armeeta tõeks vaid tema enese jõudi, otsustusvõime ja pärilussõda algas otsemaid preisi kuningas Friedrich teine himustesse Leesiat Baierimaa ning Prantsusmaa jälle Habsburgide läänealasid. 23 aastane Maria Therese alustas reformidega, kutsus sõjaväkke kaks korda rohkem mehi, suurendas makse, et riiki ja sõjaväge tugevdada. Reformis majandust. Kaheksa aastat kestnud pärilussõjas kaotas ta Sileesia, kuid tema riik oli tugevamaks muutunud ja tunnustust leidnud. Targa diplomaatia abil sõlmis ta head suhted briti kuningriigi Prantsusmaa ja Venemaaga. Kuid sõjakas preisi kuningas Friedrich teine ei väsinud oma relvideristamast kogu marja tereese ja 40 aastat väldanud valitsemisaja jooksul. Aga sõdade ja riigiasjade vahele oskas Marie treesia targalt ka normaalse naise elu sobitada. Suur osa kogu ertshertsoginna ajast möödus kaunis, ronis keiserliku suvelossis siinsetes aedades ja hiigelparkides. Marjade reedi ajastu tähendas söömrunile tõelist õitsengut. Senisest jahilossist kasvas uhke keiserlik residents, kalli rokokoostiilis sisustusega õukonnaelu ning riigi poliitilise elu säravkeskus. Niisiis rokako. Progokostil avaldus esmajoones sisekujunduses ja kaunistustesse, ütleb tark raamat. Edasi seinad liigendati pannoo déjà peeglitega, mille õhuke hõbetatud või kullatud raamistus kaunistati rikkalikult ebasümmeetrilise nõtkelt rändava taimornamendiga kasutati hiina kunsti motiive. Värvustest eelistati õrnroosat, taevassinist, leht rohelist ja sidrunikollast. Maalidel kujutati karjus ja salongi elu niinimetatud kalandseid stseene, intiimset, armastust ja kommediante iseloomulik konsensuaalsus, õrnus, mänglevus, elegantne, graatsia, Jagoke teri. Tekib juba vilt, eks sele stiivsetest ruumidest, kõrgete akende ja peeglite ning laiale valus traadiga piiratud verandale avanevate ustega, kuhu sobib kujutleda Maria Teresiat petsides säätsides ja Krinalinis uhke ja võimuka Matroonina pärast, kui ta oli ilmale toonud kõikuma 16 last. Väga tähelepanu väärne naine, 11 tütart. Kõigi esimene nimi oli Marii ja viis poega. Marie treesia noorimat tütart. Marie Antoniat tunneb ajalugu prantsusekeelse nimega Marii Antonet. Marie-Therese tahtis, et kõik tema lapsed oleksid nii kaua kui võimalik koos temaga suures perekondliku Sid üllis Šembrunnis. Polnud põhjust muretseda, et kuidas nad kõik ära mahuvad. Lossis oli nimelt 1002 tuba hoonete ja pargi eest kandis hoolt 1000 teenijat. Võtkem siis appi kujutlusvõime, fotod ja filmid. Jalutage pisut ringi selle hiigelpalee ruumides. Marie-Therese ajastu kõige hiilgavamates. Milliseid sädelevaid valle on küll näinud Toshuembruni tantsusaali hiigelgalerii, kuhu avanevad seinakõrgused uksed. Seal on 40 meetrit pikk, 10 meetrit lai ja 10 meetrit kõrge, särab tohutute kroonlühtrit kristall valguses. Neid ripub laest ja hiilgab seintel kuldsete ornamentidega vahel. Laemaalid ülistavad Habsburgide vägevad valitseja dünastiat. Kolm suurt Kaarustavanevad suurest galeriist väiksemasse ikka maalid, ikka kroonlühtrid, sära ja kuldkõrged, uksed avanevad otse parki ja ruum tundub ühekorraga nii avar kui kodune. Ümarad Hiina toas on Hiina lakk, paneelid ja kallid vaasid. Siin oli Marie-Therese nõupidamisruum, kuhu sai tulla ning kus lahkuda salajast treppi mööda. Kaunis mosaiikpõrand oli nii nutikalt konstrueeritud, et valitsejanna märguande peale võistlusele keskelt kaetud laud esile tõusta. Nõupidamisruumi polnud ju vaja üle aruseid. Kuulu kõned või teenijatele. Kui tähtsad riigiasjad aetud said, oli marjade Reesel kombeks siiasamasse tuppa oma mängukirge rahuldama jääda. Valitsejanna armastas suurte panustega mängida, kuid ei võitnud kaugeltki alati. Ja see ei meeldinud sugugi kõle, kuid kokkuhoidlikule abikaasale Franz Stefanile. Heiser tegeles meeleldi loodusteadustega ning koos tema ümber kogunenud kunstnikega kavandas uue kujundusega sündruni aedade ning parkide jaoks. Marjade reisijal oli aga oma teadagi üpris kallis hobi. Ta kogus miniatuur maale tema meelest väärtuslikumad kui kogu maailma teemandid. Keisrinna kunstikogu 260 pärgamendile maalitud miniatuur maali kaunistab ühe lossi saali roosipuust, paneelidega seinu. See on tõesti võluv roos punastel seintel väänlevad Natkelt otsekui kuldsed oksad, õied ja lehed millest moodustavad ebasümmeetrilised kummalised korrapäratud Bradraamid. Säravalt heledatelemeniatuur maalidele. Karjusid üllid, stseenid looduses, lossides lilled Krinaliinides, daamid ja kavalerid ning puha pastell toonid. Roosa, helesinine, heleroheline, kollane valov, Racock. Ja peeglisaal palju peegleid, seintel ja kulda ja muidugi säravad kroonlühtrid laes ja seintel. Ühes nišis on väike altar, mida ehib Agricola maalitud madonna. Kuni 18. sajandi lõpuni olevat kõik valitsuse ministrid selle altari ees oma ametivande andnud. Ja veel kõneldakse, et just selles saalis olevat vastane Wolfgang Amadeus Mozart. 13. oktoobril 1762 keisrinna Maria Tereesiale oma esimese kontserdi andnud. Tundub alati nii kummaline mõelda ja kujutleda, et inimesed neis vanades vägevates lossides elada oskasid. Marie-Therese olevat püüdnud Schöönbruni võimalikult kodus, eks sisustada ilmselt nii koduseks, nagu üks keisri loss olla sai, sest perekonnaelu oli tema jaoks tähtis. Teistmoodi ju ei saanudki, kui perekonnas oli 16 last. Ja igal lapsel oli oma väike õukond. Võib vaid kujutleda, missugune hulka rahvast pidi abiks olema, kui keisripere igal kevadel lihavõtete ajal Hosburgi lossist suveresidentsi žanrunny kolis. Siin elati hilissügiseni, igal perekonnaliikmel oli kasutada viis tuba. Abielupaaridel 10 keisripaari magamistoas seisab seina ääres hästi kõrge kollase mustrilise siidiga kaetud voodiseintel on tohutud kobe läänid, vaip katab kogu põrandat. Siin nägid ilmavalgust mitmed Marie-Therese ja lapsed. Hilisemal ajal elas Schöömronis kaks korda Viini vallutanud Napoleon ja magas oma ööd sellessamas toas. Ikenud seda mängida tahtvat mehed. 1756 alustas tüütult sõjakas preisi kuningas Friedrich teine taas oma rünnakuid, millest kujunes seitsmeaastane sõda. Ja 1763 kirjutas Marie-Therese alla rahulepingule mille põhjal Sileesiast sai Preisimaaomand. Kaks aastat hiljem lahkus siit ilmast Marie-Therese abikaasa France esimene keisrinna valu ja lein olid lõpmata suured, nii suured, et ta kandis oma elu lõpuni. Järgnevad 15 aastat leinariideid troonipärijaks määras marjade reisija oma vanima poja Joosep. Teise ajaloolased on marjade reisijat oma aja kohta päris progressiivseks valitsejaks pidanud oma seks samuti oma viimaste aastate reformidega keelaste ära nõidade, piinamise ja põletamise ning esmakordselt Austria ajaloos asendas surmanuhtluse sunnitööga. Hiljem surmanuhtlus küll taastati. Üldjoontes on aga ajaloolased ühel meelel ka selles, et valitsejanna teinud oma reforme sõrme mitte niivõrd rahva paremale elule kui Habsburgide alade majanduse tugevdamisele mõeldes mis ju tegelikult ka rahva elujärge parandama peaks. Marie direesia suri 1780 ning on maetud Viini keisrite hauakambrisse. Ainsa naisvalitsejana jättis ta oma nime Habsburgide dünastia 650 aastasse ajalukku ning jälje oma ajast kauni suvelusi sönbrunis tulevikule imetlemiseks. Välispidiselt on sönbruni palees ehk tõepoolest midagi versaist kuigi nii uhke ja särav see ehitus siiski ei ole absburgi kuningakojal olnud võimalik oma suvelossi sellist Andrust matta nagu prantslastel. Ometi on hiigelpikana tunduv kolme kõrge korruse ja sammasfassaadiga ning tiibehitistega barokkloss Schöönberon vägev ja võimas, seistes uhkelt väikesel künkal keset kuninglikke aedu ja lõkke ja kahe kordistudes koos kõigi oma baroksete kaunistustega lossi esisel väljakul laiuva peegelsileda tiigivees. Söömroni pargid ja aiad kuuluvad vältimatult sellesse imelisse tervikusse. Kunst pidi siin loodusega ühinema. Niimoodi plaanisid žanroni arhitektid. Iga väiksemgi detail hiigelpargis ja aedades on läbimõeldud ning omavahel sobima pandud barokia klassika, kõrvate ning mõte, et loodust võib inimese soovi järgi kujundada. Kõrgete roheliste seintena, skulptuuride na, kummaliste kujudena pügatud põõsas hekid vägevad, skulptuuride ka ehitatud purskkaevud ja veekaskaadid. Eksootilised taimed kasvuhoones maailma vanim loomaaed, sest ertshertsoginna Maria Teresa jälgis oma hommikusöögi ajal hea meelega metsikuid kiskjaid, näiteks leoparde. Muuseas, see on loomaaeda, mainib ka Hašeki vahva sõdur šveik keset suurt esimest maailmasõda, kui rong vägedega parasjagu viinile läheneb. Šveik muidugi jutustab ka sõitjatele ühtama tuhandetest lugudest ja ütleb. Viin on ülepeatähtis linn kui palju metsloomi on juba üksipäini Schöömroni loomaaias. Niimoodi ütleb šveik. Ja selle lause lõpus on minu 1960. aastal välja antud Zweigi raamatus tärn mis tähendab selgitavat märkust raamatu lõpus. Neid on seal lausa sadu. Selgitav märkus kõlab nõnda. Söön, run on keisrite loss Viinis ja šveik mõtleb loomade all muidugi käis Rigoda punkt. Mul on küll kuri kahtlus, et šveik mõtles loomade all siiski vaid söönbryoni loomaaia loomi. Loomaaed tegutseb muide Šembronis siiani, jah, sellega on niisugune tore lugu, et loomad lasevad vabalt looduses ringi siis loomaaia territooriumil. Ja vaata, ma tulnud inimesed seisavad puurides. Birdi. Johnson joodle hooli meie austaja Aeg läks ja haapspurgid valitsesid Austriat. Mõned valitsejad on eredamalt ajalukku jäänud kui teised. Üks selline on kindlasti Franz Joosep esimene. Aastal 1867 sai Austria impeeriumist Austria-Ungari impeerium. Ning tema oli ka ainus Austria keiser, kes söönbronil lossis sündis ja suri. Sündis 1830 ning 18 aastasena oli ta juba Austria keiser. Baierimaa pealinna Müncheni hertsogi lossis tuli seitse aastat prantslase pist hiljem ilmale printsess Elizabeth Franz José pidedi tütar. Nende emad olid niisiis õed ja korraldasid aastal 1853 perekondliku kokkusaamise vaad išvli kuurortis. Eesmärgiks viia Franz Josep kokku oma vanema täditütre Helenaga sest keisrikojal oli kindel plaan need kaks paari panna. Nooremade tollal 15 aastane Elizabeth, keda siis yks kutsuti õieti niisama kaasa. Aga nii kui tollal 20 kolmene Franz Joosep oma nooremat nõbu nägi, oli tema jaoks asi selge. Ta abiellub ainult siis siia, mitte kellegi teisega. Aasta pärast olidki Viinis pulmad paari kaks esimest last. Tred kuid 1858 sündis poeg ja troonipärija, kroonprints Rudolf. Väga õnneliku tähe all. Keisripaari elu just ei kulgenud. Rahutu hing sissi tahtis maailma näha ja rändaski tihti. Me oleme mööda Euroopat ringi jõudes ka Väike-Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Keisrile oli Austria sama tähtis töö teha, seda enam, et elu tollases Euroopas ei veerenud kuigivõrd rahulikult. Sissi poliitikasse ei sekkunud, kõigi, suuresti tänu temale õnnestus ajalooline kokkulepe Austria Ungari vahel ning Austria-Ungari keisririigi loomine aastal 1867. Vabameelne ja edumeelne, nagu ta oli, asus keisrinna kahe riigi konfliktis Ungari poolele ning tänu sellele nõustuski Ungari lõpuks ühisriigiga kuulutades sissi oma tõeliseks valitsejaks. Tundis Franz Joosep end üksinda kaunis sönblunnis, mida ta südamest Ta armastas, olles peaaegu naeruväärselt tänulik iga päeva eest, mille sissi tema ja perekonnaga veetis. Keisri elus oli isegi piisavalt palju traagilist. Ta oli kaotanud sõjad Prantsusmaa ja Preisimaaga. Tema vend hukkus Mehhikos. Tema poeg, kroonprints Rudolf, tegi 1889. aastal enesetapu. Keisrinna Elisabeth Sissy rõivastus sellest peale kuni elu lõpuni ainult musta. 1898. aasta septembris viibis Elizabeth koos sõpradega Šveitsis Genfi järve ääres. Ta reisis tavaliselt vale nime all, kuid oli üldiselt teada, kellega tegemist. Itaalia anarhist Loidi lugejani oli samuti Genfi järve äärde jõudnud selleks et mingi vaid tema jaoks Arusaadava vabaduse nimel tappa. Orleans'i hertsog. Herzog oli aga juba ära sõitnud. Plukini otsustas siis teise tähtsa isiku tappa. Keisrinna Elisabeth sobis juga. Vaese Franz Josef peaks oli see tõeline tragöödia, milles ta ilmselt elu lõpuni ei toibunud. See viimane vanakooli monarh, nagu teda kutsuti, veetis üha enam aega oma kaunis Šembrunnis. Ikka veel valsi keerutavas Viinis. Kuid sönbruni vaikseks jäänud tantsusaalidesse ja salongides oli sellel viimasel vana kooli monarhi oranz Joosepil harva asja. Tema magamistuba selles uhkes lossis anna maas, keetlikkuse poolest lausa kuulus. Selle seinu kaunistasid vaid perekonnapildid. Nurgas seisis lihtne voodi, selle kõrval pesulaud tavaline diivan, tugitoolid tavaline laud. Franz Josep mugavusest luksusest ei hoolinud. See oli lihtne, range ja töine maailm. Igal hommikul sõitis keiser tööle of our kilossi ning alati täpselt ühel ajal. Viinlased olevat öelnud, et tema järgi võib kella õigeks sättida tema elegantne must tõld seisab söönbruni tõllakuuris siiani selle kõrval pikkades ridades keisri perekonna uhkeid kuldkaunistustega tõldasid. 84 aastane keiser Franz Joosep pidi veel nägema, kuidas tema vennapoeg ja troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand 28. juunil 1914 Sarajevost Läti ning kuidas sellele järgnes kõikehävitav esimene maailmasõda. Oma kaks viimast aastat elas ikka veel Austria-Ungari monarhia tiitlit kandev prantsuse Joosepi üksinduses ümbrunist ning suri siinsamas oktoobris 1916. Koos temaga kadus ajalukku sajandeid püsinud Habsburgide dünastia. Kuid oma elanikest nende aegadest on jäänud hääletud lugusid jutustama elegantne ja veetlev sönbroni loss mille saalides ja mida ümbritsevates aedades kõlaks nagu ikka veel helisid valsikuningaaegsest Viinist.