Kunagisest mandoliini vallarest oli juba rege saanud, kui igavene linn üle oma järjekordse aastatuhandeläve astus. See pole vist suurt midagi linna jaoks, mis on 2756 aastat olemas olnud. Naine ajalugu igal sammul, sest kogu aeg on seda linna jõe ehitatud ja igast ajastust antiikajast peale on Rooma suutnud midagi alles hoida. Antiik aeg huvitabki meid täna, sellest on meelde jäänud panteon, foorum, romaan ja keisrite foorumid, templid, staadionid, erinevate valitsejate termid, tsirkuse teatrid, ikka tsirkust ja leiba tuli ju rahvale anda. Mistõttu ehitati Roomasse hiiglaslik amfiteater 50000 inimese jaoks. See oli Colosseumi, ilusat pühapäeva jälle kord, mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Aja jälg kivis. Sajandite kohal hõljub vaikus. Sellest kerkivad tohutud varemed, mitmekordsete sammastike järgaaridega ümbritsetud ovaalne areen, millel põranda asemel müüridega eraldatud sügavad maa-alused käigud. Need viisid areenile, kus ootas võitlus elu ja surma peale. See on inimkonna monument meelelahutusele ja surmale. Rooma kalosse. 64. aastal valitses keiser Nero, riikimis ulatus britanniast Jeruusalemma, nii hiiglaslikku suurriiki polnud seni veel olnud. Härra võimuiha oli piiritu. Kõrvaldas oma teelt kõik, kes tema meelest mingilgi moel vahel tema Keiserliku seisundit ähvardada oleksid võinud. Sõbrad, ustavad kaasvõitlejad, isegi oma ema ja 22 aastase naise laskis ta tappa. Kui tohutu tulekahju. Suure osa Roomast hävitas Ühes Neerosüü kristlaste kaela. Kõik kristlased, kes vähegi tabatud, tehkad tapeti, osa löödi risti ning ristides said hiiglaslikud tulelandid. Peagi aga hakkasid liikuma kuuldused, et neuroise oli Rooma linna süüdata lasknud. Kuuldused üha süvenesid, kui keiser eraldas tõhutum alapõlenud linnast ning sinna endale kuldse lossi, laskis ehitada koos kunstliku järvega. Kõike seda püstitati halvama võimas imperaatori kuju. Seegi kuldne. Lõpuksega sai roomal priiskamises ja hirmuvalitsusest küll. Sõjavägi hakkas mässama ja Ta mõistis Nero surma. Keiser püüdis põgeneda, kuid taipas, et ta nagunii ei pääse ning käskis oma teenrile end noahoobiga tappa. Ajaloolased valgustaksin neid sündmusi ilmselt täpsemini, aga on kindel, et pärast neeru surma algas verine võitlus võimu pärast. Aastat 69 teatakse Rooma ajaloos kui nelja keisriaastat, kes kõik üksteise järel kõrvaldati. Kaosest tõusis lõpuks esile üks tõeline juht Tiitus, flaami Vespa seanus. Flavius dünastia oli sündinud ja habras rahuaeg alanud. Et rahva poolehoidu saada ja säilitada, selleks alustas respas Jaanus tohutu amfiteatri ütlemiste. See pidi tulema ennenägematult võimas vaatemängude areen rooma rahvale, kes tsirkust ja leiba nõudis. Rooma oli ju sõdade riik, see tohutu tol ajal ligi kogu Euroopat hõlmav impeerium oli julmuses vägivallas ja veres sündinud. Kui Rooma leegionid järjekordse asustuse mõtlesid, tapsid nad seal kõik elava inimesed ja loomad. Roomlased olid maailmavallutajad ja maailma siidkinnastega ei vallutata. Õhukese tsivilisatsioonikihi all valitsesid julmus ja jõud ning julmust ja jõudu esindasid ka surmavõitlused areenidel. Rahvas nautis gladiaatorite võitlust, selleks oli vaja ehitada Colosseumi. Kui ka push all kusi MIDI väärdu Arizginaaril Ostrugillusse kitsa pinni ja Cheek immigrandi, nisu, nisu, lahvitaazzassa, Joomla telling suur ja, ja kui andus soolo persee Dirni viival kussandil Miia pildiad, juura. Ei andnud ja b4 kooliversi aami fold onu peenikumai Gavingi Allapell, Allabiootšadistad juuni. Otsilvastroofi voolini venda toim. Gladiaatorite võitlused on õieti pärit juba kolmandast aastasajast enne Kristust. Alguses olid need osa kõrgestisündinud isikute matustel etendatavast inimohverduste rituaalist. Ja kõik algas üpris tagasihoidlikult teada, et kolmandal sajandil enne Kristust võitles vaid kolm gladiaatorite paari. Aga just siis sai see osaks surmaga seotud rituaalist. Roomlased olevat uskunud, et inimveri annab surnute hingedele rahu. Aja jooksul saiaga gladiaatorite surmaheitlusest etendus, mille julmus tänapäeval nii kohutav tundub. Kuid Vanas-Roomas olid julmus ja vägivald alati siinsamas, osa elust ja argipäevast. Surma hingus oli kõikjal, inimeste eluiga oli lühike. Pooled lastest surid esimestel eluaastatel. Roomas olid mõnes paigas hauad mõlemal pool tänavat. Elu oli raske, meelelahutust vähe ja rahvas rahutu. Rooma valitsejad olid aegade jooksul õppinud, mis mässajad rõõmsamaks teeb. Käsuta toitja verised vaatemängud. Leiva eest maksis riik. Tsirkus oli keisri kingitus rahvale. Gladiaatorite võitlused seostasid poliitilise võitlusega. Tuli kandidaadil, kes vägevad etenduse korraldas, oli hoopis suurem šanss senatisse valitud saada, kui sellel, kes poliitilisi kõnesid pidas. Ükski Rooma keiser polnud seni rahvale andnud nii vägevad kingitus nagu kalosse. Vesmes Jaanus maksis selle ehituse omaenesetaskust. Colosseumi pidi tõusma, neeru kuldse lossi tehisjärve kohale. Paika, kust algas neeruallakäik Neira kuldse lossi tema hiiglaslikku kujuning järve kohale pidi kerkima omamoodi palee rooma rahva meelelahutuste palee superstaadion, kuhu mahtus 50 kuni 70000 inimest. Suurim amfiteater kogu tol ajal tuntud maailmas. Polnudki muud moodi olla, Rooma oli ju maailma võimsaima riigi võimsaim linn. Albeldu noodel meeseinostri Soldier ana finiidi. Vesmes Jaanus oli juba 60 aastat vana. Ta tahtis ilmtingimata oma Colosseumi avamispidustustel Rooma rahvale kõige tema kingituse teinud, keisrinna hiilata, mistõttu ehitamisega oli kiire. 70. aastal oli Vesmes Jaanus Jeruusalemma vallutanud ta teisalt kaasa 100000 ordu. Kolmandik neist pandi tööle Colosseumi ehitusel. Lisaks orjadele töötasid ehitusel Rooma parimad ametimehed, insenerid, Kiviraidurid, ehitajad, Puusepad. Roomlased poleks saanud vallutada enamust Euroopast, kui neil poleks olnud väljapaistvaid sõjaväejuhte seaduste loojaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja kõiki neid läks vajaga Colosseumi ehitamisel. Plaanide ning projektide iga detail töötati välja sõjaväelise täpsusega. Ja samal moel organiseeriti kogu ehitustöö. Võib arvata, et Roomas oli tol ajal sadu väikeseid ettevõtjaid, kes oma jõud selle hiigelareeni püsti panemiseks ühendasid. Sõjaväelise täpsusega. Kuidas siis Colosseumi ehitati? On arvatud, et kogu hiiglaslik areeni ala jaotati neljaks sektoriks nelja ehitajate rühma vahel. Kõigepealt taoti välja mõõdetud tusspaiga pinnasesse. Seitse ovaalsed ringi, tugevaid kivisambaid, igas ringis 80 sammast. Sellele tugevale alusele rajati Colosseumi hiiglaslikud tribüünid. Võlvid ja kaared ühendasid kivisambad ning moodustasid tribüüni astmed treppide ja koridoride tohutu võrgu. Colosseumi alussambad on tehtud tugevast lubjakivist Travers teenist, mida tänapäevani Roomast umbes 30 kilomeetri kaugusel tiivale küngastel asuvast kivimurrust hakatakse. Juba kiviplokkide murdmine oli tohutu töö. Roomlased täitsid kangiga raiutud praod, plokk mägede vahel kuivade puu halgudega ning valasid puudele vett. Puu paisus ja plokid eraldusid üksteisest. Kalosse ame ehitamiseks toodeti tiivale küngastel üle poole miljoni tonni Travertiini. 150000 tonni parimat marmorit toodi Rooma härjavankrit teil või mööda tiiberi jõge. Iga päev tuli ehitusplatsile oma paarsada härjavankrit, mis tähendas üht vankrit iga seitsme minuti tagant. Kõige keerulisem pidi tol ajal olema raskete Travertiin blokkide tõstmine ligi 50 meetri kõrgusele Colosseumi müüri ehitamisel. Roomlased kasutasid inimjõul töötavaid ratas tõstukeid. Mehed olid kõhud ratta sees nagu orav. Kas eks ole? Ja kogu ehitusplatsil pidi korraga töötama kümneid selliseid tõstukeid, mis kiviplokke üles linnasid. Plokkide keskus, teeaugud nendesse asetati odaotsakujulised metallitükid, mis tohutud kivilahmakat omavahel ligi paariks 1000-ks aastaks ühendanud on. Colosseumi põhielemendid on võlvid ja kaared. Nendega ühendati Travers, teen plokid. Seda olid roomlased kreeklastelt õppinud, kuid nad ise leiutasid uusi materjale betooni, näiteks selle abil oli võimalik luua suuremaid ja võimsamaid võlve. Colosseumi ehitamisel kasutatud betoonile oli lisatud täiesti erilist ainet, et see oli Vesuuvi purskest maapinnale jäänud peen punane liiv. Just see tegi Rooma betoonist, eriti vastupidav aine, mis vee all kõvenes ja mida aeg ainult tugevamaks on muutnud. Arvatakse, et see on kõige tugevam ehitus. Materjal, mida inimene luu on suutnud Janise tundub olevat, kui Colosseumi võlvid ja Kaarel ligi 2000 aastat vastu on pidanud. Selle betooni saladus kadus koos Rooma riigi lagunemisega viienda sajandi algul ning avastati uuesti alles renessansi ajal. Colosseumi ehitati korruste kaupa, nii et iga järgmine korrus oli valmistatud kergemast materjalist, kui eelmine. Tellis oli hinnatud ehitusmaterjal ja roomlased oskasid sedagi suurepäraselt kasutada. Lombardia valmistatakse siiani telliseid samal viisil, nagu tegid seda Colosseumi ehitajad. Nemad juba teadsid, et kui savitelliseid ahjus kuumutada, kaob neist niiskus ning tellised peavad kauem vastu. Kasutades sääraseid põletatud telliseid, said Vespacianose ehitusmehed Colosseumi seinad hoopis kõrgemaks teha. 79. aasta lõpuks oli Colosseumi kaks alumist korrust valmis kuid Vespas Jaanuse tervis polnud kuigi hea ja ta kiirustas ehitajaid tagant orjasituudi juurde ja palgati töölisi. Kuid asjata. EsmasJaanus ei jõudnud Colosseumi valmimist ära oodata. Selle au sai endale tema vanim poeg Tiitus. Ja see oli sündmus, mis hämmastas oma vägevuselt kogu Rooma impeeriumi tiidus. Nimelt kiirustas ehitajaid veelgi tagant ja 80. aastal said valmis ka kaks järgmist korrust. Pärast 10 aastat kestnud ehitamist polnud ka lossi on veel kaugeltki päriselt valmis, aga Tiitus tüdines ootamisest ning teatas, et hiigelamfiteatri avamispidustusteks peab hakkama ettevalmistusi tegema. Kogu ellipsikujuline ehitus oli 188 meetrit pikk ja 156 meetrit lai. Colosseumi avamisel viibinud luuletaja Martiaalis on kirjeldanud muljet, mille see tohutu ehitus jättis. Ta asetas Colosseumi tol ajal tuntud seitsme maailmaimega ühte ritta võrreldes teda siis näiteks Egiptuse püramiididega ja mitte ainult seda marti ealisi meelest pidi Colosseumi olemas suurim ime, kui kõik eelmised seitse ühtekokku kaheksas ja suurim maailmaime. Keiser Tiitus, kuuludes Colosseumi avamispidustused üleriigiliseks pühadeks ja need pidustused pidid olema uhkeimad, mida maailmas seni peetud ning kestma tervelt 100 päeva järjest. Rahva rõõmuks tapeti areenil 9000 roomaim peeriumi eri paigust. Kohale toodud looma. Kurjategijaid hukati publiku silme all 3000 gladiaatorite võitlusareenil. Elu ja surma peale. Uudiseks oli publikut lõbustav naisgladiaatorite võitlus. Ja kõik see juhtus vaid Colosseumi avamispidustuste esimestel päevadel. Ühele, kes verist vaatemängu jälgima tuli, anti väike luurõngas numbriga. Kalosse on meil oli kokku 76 sissekäiku ning luulõngale põletatud number tähendas mitmendast tulija sisenema pidi. Sammas kaarte all viisid üles laiad järsud pid Vamitooriad. Häda korral pääses publik neid mööda viie minutiga ehitusest välja ning kui rahvas tribüünidel rahutuks läks, kiirustasid sõdurid neid treppe pidi kohale. Ellipsikujuline neljakorruseline, tohutu kolos pidi küll päris vapustav ehitus olema. Kolm hiiglaslikku sammaste ja kaar, Acente rida üksteise kohal ja kinnine, neljas korrus nende kohal ulatusid maapinnast ligi 50 meetri kõrgusele, mis tähendaks umbes 15 korruselist maja. Hiiglaslikku ellipsi. Väliskülge ehtisid esimesel korrusel tooria sambaid, teisel joonia ja kolmandal Korintose sambad. Teine korrus, nende kohal oli kaunistatud Korintose pilastrite ja väikeste akende reaga. Ja küllap kunstis etenduste ajal üle iidse Rooma rahva juubeldav kaasaelamine, mis Colosseumi sees areeni ümbritsevatel tribüünidel küll kõrvulukustav olema pidi. Roomas polnud teist kohta, kus nii palju rahvast koos oleks olnud. See pidi olema uskumatu kogemus ja inimesed tahtsid seda ikka ja uuesti üle elada. Colosseumi 76-st kaariest sissekäigust oli kuus Rooma Eli. Teie jaoks närvisid kõrki hele, mõeldud istmetele. Koridoride põrandad olid lihvitud Travertiinist, seinad kauneimast, karrara marmorist. Iga võlvkaar oli kaunistatud värviliste ornamentidega. Kõikjale oli piserdatud lõhnad, õlisid, et surmalehka hajutada. Kõikjal Colosseumi kaar akendel seisid pronksist jumalad. Jaa, sangarite kujud. Seinte äärde olid asetatud nelinurksed, joogiveeanumad ja kitsastes lahtistes kanalites voolav vesi muutis koridorid jahedamaks. Colosseumi tribüünidel istuti vastavalt seisusele. Kõige tähtsamad isikud istusid alati kõige madalamal areeni ääres. Tohutu amfiteatri kõrgematel ja halvematel kohtadel istusid naised. Neist allpool istusid orjad, vabastatud mehed ning vaesed. Järgnev tasand oli sõdurit, leia tavalistele linnakodanikele. Nendest madalam alistusid kõrgemad sõjaväelased ning keskmised ametnikud ning otseareenil ääres istusid senaatorid ja nende külalised. Naistest pääsesid parematele kohtadele vaid Vesta, neitsid väga austatud preestrite ärid, kes valvasid vestlejad Bliss Rooma foorumil igavest tuld. Nende jaoks oli eriline loos all otseareeni ääres kuid parimad kohad olid areeni keskuse ääres paiknevas ehitud loosis keisri ja tema kaaskonna jaoks. Väljapaar loori käte abiga teela Kolgaküla, Tiina pihla väljake kosid, keeda, õunas spektaari. Ma abiga veela lambiga kelladega pihlatalis väravale saad. Tehnoloogiaga. Etendused kalosse, mis see oli omamoodi lausa lavastatud poliitiline teater. Seal ilmus keiser oma rahva ette 50000, roomlased oli koos ning ootas vaikselt ja siis puhuti pasunaid ning kõlasid Vesi orelihelid ja keiser saabusama Burburiga ehitud loose. Järgnes usuline rituaal ning kui gladiaatorite võitlus lõppes, nõudis publik võidetule armuandmist või surma. Kuid kõik vaatasid keisrit temaatsustes. Tema pöial ülespoole näitas, kingiti võidetud elu. Sagedamini näitas küll allapoole. Ja sel hetkel, kui kõik 50000 inimest keisri otsust ootasid, tundis tema end maailmavalitsejana. Colosseumi avamise ajal oli Tiitus Rooma maailma valitseja ning temalt oodati vägevaid seninähtamatuid vaatemänge. Tehituse petnud oma alamate lootusi. Mängude kolmandal päeval täitus kogu tohutu areen veega ning rahva suureks rõõmuks leidis seal aset väikeste sõjalaevade merelahing. Aastasadu on ajaloo uurijaid piinanud küsimus, kuidas küll Colosseumi ehitajad sellise asjaga hakkama said? On neid, kes seda lugu lihtsalt müüdiks on pidanud. Kõige viimased arheoloogilised kaevamised on tõestanud, et Colosseumi areenil oli tõepoolest võimalik merelahinguid pidada. Vesi juhiti kohale ilmselt lähedalasuvast Akva Claudia akveduktist. See oli suur veejuhe ja areeni oli võimalik kiiresti täita. Veepind polnud ilmselt kuigi kõrge, kõige rohkem tareenil ehk meetri jagu. Muidu oleksid kõik areni alused ruumid täis saanud nägu, gladiaatorite võitlused, nii peeti ka merelahingud elu ja surma peale. Ja kõige krooniks lasti vette vaatajate rõõmuks kodell. Kuid laevade lahingud areenil lõppesid õige pea. Aasta pärast Colosseumi avapidustusi keiser Tiitus suri. Imperaatoriks sai tema vend sümptomit Jaanus. Tema valitsemise ajal jõuti Colosseumi ehitamisega lõplikult valmis. Nagu isa ja vend, nii oli ka keiser tomit Jaanus otsustanud surmamängude kultuuri oma jäljed. Kuid aastal 81 võimule tuli oli Kollosse on juba kaks aastat tegutsenud, kuid polnud veel valmis nomit. Jaanus andis oma inseneridele käsuareeni alust süvendada. Seadmed, mis areenile vett olid juhtinud ohverdad maa-aluste käikude, tõstukite, luukide ning hooldusseadmete süsteemile mille abil oli võimalik areenil eriefektidega etendusi korraldada. Maa all siis Colosseumi areeni all oli terve oma tema ilm. Lõvide leopardid ja teiste metsloomade puurid, nende taltsutajad, ruumid, relvas, pade tööruumid ja palju palju muud. Siin oli kolm maa-alust korrust täis madalaid kitsaid kiviseid õhutamata ruume, kus sajad naised ja mehed päev päeva kõrval oma leiba teenisid. Kõik selleks etendused nende peade kohal hiiglaslikul areenil õnnestuksid. Tänapäeva uurijatel on muidugi raske kindlaks teha, kuidas see maa-alune maailm täpselt välja nägi. Aga arvata võib, et kõik kitsad käigud ja koridorid olid täis igasuguseid mehaanilisi seadmeid. Küllap oli seal ka väga pime, sest valgust andsid vaid õlilambid ja tõrvikud, puised, tõstmisagregaadid, kri juuksusid ja nagisesid kiskjad möirgasid ning ülevalt areenilt muidugi ka siia 50000 vaataja hüüdeid jagariaid. Areni all kui ligi kaks kilomeetrit tunneleid pidi olema küll tohutu töö juhtida tuhandete loomade ja gladiaatorite liikumist selles koridoride ja käikude rägastikus, et nad õigel ajal areenile saada. Aga kaalul oli keisrimaine, nii et kõik pidi täiuslikult välja tulema. Ebaõnnestumise eest tuli valusalt maksta. Kõrg olevatki nii-öelda lavatagune töö nii hooletult tehtud, et keiser käsutas süüdlased areenile, kus metsloomad nad tükkideks rebisid. Colosseumi ehitajate uhkuseks oli 32 seninägematut tõstemehhanismi, mis kiskjad Jerlady tulid areenile. Siis toimetasid. Inimjõul töötav tõstuk asetses Colosseumi keskel. Selle vintside süsteemi töölepanekuks oli vaja 256 tugevat meest. 32-st suurest puurist käis iga päev tuhandeid loomi läbi. Tee puuridesse läbi nii kitsaste tunnelite, et nad seal ringi pöörata ei saanud. Puuri uks sulgus, loomad tõsteti üles, nad olid hirmunud ning näljased, liikusid vaistlikult, eredas päikesepaistes areeni poole kindlasse surma. 32 tõstukit tõstsid areenile korraga 32 lõvi. Milline oli siis üks tüüpiline päev Colosseumi mängude ajal. Kõigepealt näidati areenil impeeriumi eri paigust kohale toodud loomi. Roomlased pidasid end ju maailma valitsejateks ning üks võimalus seda demonstreerida oli tuua maailmast rooma nii palju eksootilisi loomi kui võimalik. Kaelkirjakut võid seal leoparde lõvisid karusid, jaanalinde jõehobusid, ninasarvikuid, igasuguseid loomi, kui roomlased ei piirdunud puuridesse pandud loomadega võtamisega. Nad ajasid loomad areenile ning tapsid nad seal. See kuulus nende tavade ja kultuuri juurde. Sest loomi heidab veetud vaid tapmise pärast. Rahva jaoks tähendas see, et Rooma riik valitseb metsiku loodusele. Loomade ohverdamine jumalale kuulus usuliste rituaalide hulka ja võimalik, et loomade ning inimeste tapmine kolosseumis viis neid sümboleid rituaale vaid astme võrra edasi. Loomade tapmisele järgnesid kurjategijate avalikud hukkamised. Hukkamisviisi määras nende seisund ühiskonnas orjad ning osa kurjategijaid löödi risti. Mõned risti löödud süüdati põlema, kuid osa kurjategijaid heideti vaata, olete rõõmuks lõvide ette, kes mitte alati innukatekstaapiateks ei osutunud. Loomad kartsid tribüünidel karjuvat rahvast, nad olid nõrgad ja väsinud, neid tuli meelitada tapma. Areeni all keldrites määriti surmaminejad värske verega, kui et loomade söögiisu tõsta. Kogu see julm, verine vaatemäng oli aga vaid sissejuhatus kõige peamisele etendusele gladiaatorite võitlusele. Gladiaator ratturid olid Colosseumi superstaarid. Mängude jaoks tuli pidevalt uusi gladiaatoreid välja õpetada, mistõttu Colosseumi juures neli gladiaatorite kooli. Need olid tegelikult nii treeninglaagrid kui vanglad, sest enamik gladiaatoritest olid kas orjad või sõjavangid. Ühes koolis võis korraga nii-öelda, mida juba 2000 impeerium eri paigust toodud gladiaatorite uusi gladiaatoreid koolitasid. Endised gladiaatorid, kellel oli õnne olnud nad olid võidelnud kolm aastat ning võitnud see tähendas elu. Rooma publik armastas väga ka naiskla mootoreid tomit. Jaanus ja tema kaaskond vaatasid samuti mõnuga, kui naised elu ja surma peale võitlesid. Anetit õpiti koolides, puumõõkadega teravad mõõgad anti gladiaatorite alles siis, kui nad rahva Etti areenile astusid. Läbi eluväravad. Ühes käes kaitsekilp, teises mõõk, ABC sor, imperaator mordituuride saluutant. Surmaminejad tervitavad sind. Parimatest gladiaatoritest peeti Roomas aga lugu. Neid võis tohutute summade eest müüa ning osta. Publik vedas oma lemmikute peale, kihlavõistlustest räägiti kõikjal. Võitjatele anti medaleid ja loorberipärgi nagu tippsportlased, ainult kaotuse hinnaks oli surm. Kuigi ka võidetud gladiaator võis ellu jääda, kui ta oma julguse, osavuse ning oskustega keisrile hea mulje jätnud. Võidetud Eestis käe ja palus niimodi armu. Möirgab publik mõjutas sageli keisri otsust. Armuandmine publiku soosikule tõstis keisri populaarsust kuid väga tihti nauti hoidetule, surma ja võitja mõõk tegi selle töö ära. Surmariigi saadikuteks rõivastatud suurte tiibade ning maskidega orjad andsid suruma mõistetutele viimase nuia hoobi. Et ta ikka tõepoolest surnud oleks. Kaotuses polnud midagi austusväärset. Võitjat autasustati seest kuninglikult. Nad vabanesid orjaseisusest ja mälestuseks, gladiaatori poegadest anti neile puust harjutusmõõk. Kummaline küll. Mõnedki neist valisid tagasitee areenile. Võistluste põnevus, kuulsus ja jõu ning seksisümboli aupaiste kaalusid pidevalt ähvardava surma üles. Ladinakeelne sõna Klaadiovs tähendab mõõka Nad olid mõõgamehed kuid Naissoo jaoks olid nad ka elujõu ning naudingu sümbolid. Rooma oli lisaks kõigele muule ka seksi ja vägivalla riik. Verised vaatemängud Colosseumi areenil muutsid inimesi julmaks ning meeletuks. Nad ei väsinud nendest. Nad tahtsid veel ja veel. Uurijad on kindlaks teinud, et Colosseumi hukkus ligi 700000 pinimest. Gladiaatoreid, kurjategijaid, sõdureid, tavalisi mehi ja naisi, isegi lapsi. Kõik nad surid vaatajate silme all ja nende meelelahutuseks ning surnukehad kanti selle rooma riigi suurima areeni väravatest välja. Kuid selline julm etendus ei saanud lõputult kesta. Osbee soolased veed soolame, Emmdeela põdenud, stan. Ecuaalsuse Embreedeeöödrola kulsoole. Ligi 2000 aastat pärast Colosseumi avamispidustusi käib sellel hiigelareenil igal aastal ligi kaks miljonit inimest. Rahvast erutab ikka veel selle paiga ajalugu hiiglaslikus ja vertar, mõtlemapanev kuulsus. Maa värinatest, ütlemistest ning sajanditest. Purustatud varemed moodustavad vaid kolmandiku kunagisest hiilgavast kaheksandast maailmaimest. Kuid seinad, sambad, võlvid ja kaared. Areeni alused käigud, kõik on alles. Kõik see on seisnud seal ligi 2000 aastat. 42 Rooma keisrit püüdis Colosseumi abiga oma rahva soosingut võita oma eelkäijat, sest ikka uhkemaid vaatemänge pakkudes. Kuid aeg lendas ja rooma riigi ning Colosseumi saatused tundusid omavahel tugevasti seotud olevat. Impeerium kitsenes, sealt saadavad tulud vähenesid ja kalleid võistlusmänge oli üha raskem pidada. Kiusk seevastu hakkas üha enam levima, kuigi kristlasi ikka taga kiusati. Nad surid Colosseumi areenil kui märtrid ja see tugevdas usku püheginaatius. Üks ristiusu esimesena treid kirjutas enne Colosseumi areenile minekut tervedee Süüriast Rooma. Olen olnud aheldatud 10 sõduri külge, kes muutuvad üha jõhkramaks. Olen lausa oodanud lõvide astumist, loodan ainult, et nad kiiresti tegutsevad. Kristlaste märtrisurmad põlgus veriste vaatemängude vastu muutsid aja jooksul, küsinud tahaks need iseenesestmõistetavused, mis kolosseumist Rooma riigi ja selle kultuurikeskuse olid teinud. Kristlastel oli niisiis võitlusmängude lõpetamisel kindlasti oma mõju kuid uurijad ei julge täpselt väita, miks õieti mängud lõpetati. Neljandal sajandil pidi Rooma riik oma impeeriumi barbarid Teie pärslaste rünnaku eest kaitsma. Ja kindlasti oli siis üpris raske veel pidada nii võimsaid vaatemänge Colosseumi nagu varem. Seda enam, et impeerium seerium oli kristlikuks muutunud. Kristlastest keisrid korraldasid küll veel sadakond aastat loomade jahti ja gladiaatorite võitlusi, kuid lõpuks muutus munkade vastuseis tapmismängudele liiga suureks. Aastal 404 Tormas munkadele mahos areenile, et kaks võitlevad gladiaatorid teineteisest eemale kiskuda, raevunud publik piss monga. Kuid rooma eliit oli juba ristiusu vastu võtnud. Jäige pea keelas kristlasest keiser Onoorius, gladiaatorite võitlused. Loomi tapeti Colosseumi areenile siiski veel terve sajandi vältel, kuid lõpu algus oli juba käes. Rooma prefekt klint Symaakus kirjutas sel ajal. Meil pole praegu karusid, vaid üksikud vanad ja väsinud lõvidest pole jõutud. Tugi krokodillid on 50 päeva järjest näljas olnud. Sajandeid kestnud meeletu loomade tapmine oli mõned loomaliigid peaaegu väljasuremiseni viinud. Rooma võimu jõudu ja jõukust demonstreerinud võitlusmängud kolossemil näitasid lõpuks vaid impeeriumi hävingut. 410. aastal kaotas kunagi vägev Rooma sõjavägi suure lahingupõhja poolt tulnud barbaritele ja segadus tähendas ka Colosseumi lõppu. 1000 järgnevat aastat rüüstasid seda kaheksandat maailmaimet. Kuid kummituslikud varemed veetlevad ja erutavad inimesi tänapäevani kogu oma ajalooga kalosse otse vapustav hauamonument iidse Lääne tsivilisatsiooni kõige suuremale ja kõige julmemal impeeriumile. Kuni seisab Colosseumi elaka mälestus seal peetud veristest vaatemängudest ning sadadest tuhandetest off petest, kes kaasinimeste lõbuks surma pidid minema.