Kui pikk sa tiit oled? Hommikuti meeter 90 päeva peale läheb sentimeeter kaks kaduma pidavat nagu päeva raske tööinimestele nii üüratult mõjuma, et kulub aga siis öösel voodis pikemaks, sest et kui on pikem voodi, tahad ikka jalad panna vastu seina või vastu voodi äärt ja siis tuleb jälle juurde tagasi. Kui me olime sõjaväe kordusõppustel. Seal polütehnilises instituudis tehti meist leitnanti sõjaline kateeder. Ja siis selgus, et meeter üheksakümnesed saavad, kui tahavad topeltportsu. Ja siis oli küll igavene tahtmine ennast raudselt hoida meeter 90 peal. Ega sa seal kinga sees padjakesed ometigi ei kanna. Ei, aga omal ajal, kui sai palli mängitud või veelgi hullem, kui sai kolmikut hüpatud siis oli, küll, oli niisugune väikene tallakene seal naelkinga sees, mis andis parema vetruv, aga mis siis pärast mingil ajal mingil põhjusel ära keelata? Muide, Ameerika senaatorid ja filminäitlejad kasutavad hoolega neid padjake siia isegi kuskilt ma lugesin, et Filipiinide endine president Marcos kandis ka neid asjakesi Minul on olnud suur rõõm ja au olla seal Filipiinide presidendipalees käia ja vaadata neid garderoob üle, mis oli tunduvalt suurem kui Estonia teatri garderoob. Ja seal lausa olide paksum tallaga kingad, mis pidid tõstma president Marcust natukene pikemaks kui muidu ja teatavasti generalist sumi Stalin ju, kui ta seisis ja võttis paraadi vastu punasel väljakul seal mausoleumi peal, siis tal oli kohe spetsiaalne kast, mida paljud on viinakastiks nimetanud jalgade all. Ta näeks ülejäänutega parasjagu ühe tasa. Kuidas meie riigikogus on, kas on pikkade või lühikeste meeste ülekaal? Ja vot keskmist pikkust muidugi see on hea mõte, selle peaks nagu välja selgitama keskmise pikkuse, keskmise kaalu ja keskmise silmavärvi. Aga see pool, kus mina istun, see on rohkem nii-öelda pikkade ja niisuguste jõmikamate meeste pool. Aga on nii seda kui teist. Eks see riigikogule eesti rahva omamoodi peegel Kas sa oled seda meelt, et pikkadel on rohkem šanssi karjääri teha kui lühikestel meestel? Nii palju, kui ma olen tähele pannud ja ja ka lugenud, siis lühemad mehed on elus alati kaugemale ja võimule lähemale jõudnud ja seda võimuga raudsemalt oma käes hoidnud. Aga pikematel meestel pidi olema lühemate naiste juures suurem šanss. No seda sa tead omast käest. Mis sa arvad, kas tulevane Eesti president on pikk mees? Nii palju kui neid tahtjaid praegu on, siis enamus nendest on jah, pikemat sorti mehed, aga on ka keskmise pikkusega, kuna nagu sa tead, on jutt sellest, et keskklass peab kujunema, siis peab olema ka keskmise pikkusega mehi. Kuidas sulle tundub, sel aastal on presidendivalimised. Kas ambitsioonide paraad on juba alanud? Jah, seda küll, see juba peegeldab vastu, teeks ja sealt Toompealt vaid ka meie ajakirjandusest. Ja eks ta muidugi omamoodi lahing ole, muidugi me jääme oma presidendivalimistega kõvasti ameeriklastele alla, sest niisugust show'd meil ei ole mõelda, vaiku peaks igas maakonnas tegema eelvalimised. See oleks alles lugu, see mulle meeldiks. Aga eks ta nüüd seoses nende presidendivalimistega meie poliitilisi jõude või ma ütleksin, meie sõprusühendusi ja gruppe vastavalt siis oma eesmärkidele oma huvidele ümber, neid grupeerib. Ja praegugi on parlamendis juba tunda, et on hakanud teatud jõudude vahekorra ümbergrupp peerimine peale. Ja üks ja teine, kes muidu sind nagu ei märka võisust nagu välja ei tee, läheb nagu telefonipostist mööda on nüüd kuidagi eriliselt sõbralik ja kena ja tuleb küsima, kuidas sa elad ja ja nii edasi, nii et märgid on õhus. Kas koridorides juba kihlvedusid ka sõlmitakse? Ei, see on veel vara, tähendab, koridoris kihlvedusid sõlmima üleüldse ei hakatagi, vaid koridorides käib kokkuleppimine, kui midagi käib ja paberi peal, siis arvutatakse pidevalt välja, kui mitu häält ja kellele ja, ja kui ma annan oma hääle selle poolt, siis, siis mismoodi see mõjutab minu erakonda või minu fraktsiooni valitsuskoalitsioonis või kuidas tahes? Nii võibki isegi öelda. Küsitakse sinu käest, kas teile on pakutud kunagi ministri kohta? Ei niisugust õnnetust minuga veel ei ole? Ei mäleta, et oleks olnud, oleks õnnetus, see on, selleks on vaja, erilisi mehi selleks on. Minul ei ole vist niisugust kriitilist meelt, et ma julgeksin selle kriitilise meele maha matta ja siis minna ja ja võtta ükskõik mis ministrikoha ja on võib-olla. Võib-olla paari ministri rolliga, ma tuleksin toime, kui kõvasti pingutada, aga mitte nii, et pool aastat ühel ministri kohal siis risti vastu mõnede teisel ei see käib minul üle jõu. Nii keegi kirjutab. Olete viimastel aastatel koos abikaasaga teinud õige mitu Ladina-Ameerika reisi. Ega teil juhtumisi pole plaanis sinnakanti suursaadikuks minna? Ei, niisugust plaani ei ole ja nii palju, kui ma tean, Eesti ei planeerigi mitte lähiaastateks oma saatkonna avamist üheski nendes riikides Ladina-Ameerikas. Ja ma ei saa ka sinna minna sellel põhjusel, et ma ei oska hispaania keelt aga ei osata selle maa keelt, kuhu tööle lähed või kus sa elama hakkad, vastasel korral on see tööviljakus kaunis madal. Kas sa arvad, et sa ei õpiks enam ära? No ma arvan, et ma õpiksin, sellepärast et aga mitte enam nii kergesti, nagu need varasemad keeled on tulnud iseenesest nagu lennult, sest et natukene keelesoont on. Aga ma olen ka tunduvalt laiemaks läinud võrreldes sellega, mis ma olin varem. No eesmärk peaks olema siis Jah, ja ma ütleksin, et nüüd olles poliitikas või noh, nii-öelda väga aktiivses poliitikas ja riigikogus siis suursaadikuks saatmine tundub Ma ei tea, vähemalt minule ja nendele inimestele, kelle ma suhtlen asumisele saatmisena teatud mõttes ja sellepärast, et selleks, et sukelduda uuesti välispoliitikasse, selleks ajaks ajasin kodus nüüd mõningad etapid kõigepealt läbida. Riigikogus, no ma olen nüüd väliskomisjoni asemel sealt ära tulnud, kuna seal oli vaikne ja rahulik ja oluliselt midagi ei toimunud ja majanduskomisjonis on töö palju huvitavam. Ja tänu Eesti raadiole ma saan muidugi kord nädalas välis Kommentaare teha ja see hoiab teatud mõttes vormis ka. Aga selleks, et minna suursaadikuks, ma selleks oleks vaja ikka töötada välisministeeriumis mõnda aega või välispoliitikaga tihedamalt kokku puutuda. Või siis minna võtta vastu see koht, kui sa oled juba muu aktiivse poliitika siin Eestis lõpetanud, noh, niisugune pensioni eilse koha. Aga seda ei ole Eesti riigile praegu vaja. Eesti riigil oleks vaja aktiivseid ja kõrgelt haritud ja laia silmaringiga poliitikuid, kes välismaal seda eesti asja oskavad antud riigis ilusasti korraldada. Küsitakse sinu käest, kas olete mingil hetkel kahetsenud, et teie partikene ühines Keskerakonnaga? No mis seal kahetseda seal, kas kahetseda või mitte, kui ma midagi kahetsen, siis ma kahetsen seda, et ma ei viitsinud. Ja minu kaaslased ka ümber, kes meil ettevõtjate erakonna juhatuses olid? Ei ole, ei viitsinud teid suuremaks teha, ehkki see võimalus oli sõita mööda maad ringi ja rohkem lobitööd teha. Sest meie poliitilised vastased võtsid meid väga tõsiselt ja tegelesid meiega spetsiaalselt, jäävad sedasama parteikeseks nimetaminegi. Eks ta oli samasugune parteike nagu neid oli siin oma 17 ja kuna erakonnaseadus vastu võeti, siis ausalt öeldes olime meie esimesed, kes nägid neid protsessi ette ja orienteerusid kiiresti maastikul ringi ja, ja me ühinesime, kas see ühinemine õige oli vale, olivad seda otsustab nüüd aeg. Mis on Keskerakonna valimiseelsetest lubadustest tänaseks ellu viidud? Oleks väga palju olnud ellu viidud, kui ei oleks seda võimuga mängimist mõningate Keskerakonna liikmete poolt olnud ja, ja seda ülearust enesekindlust ja pehmelt öeldes egoismi suhetes oma poliitiliste partneritega. Sest valimiseelseid lubadusi saab kõige paremini ellu viia siis, kui sa oled valitsuses ja vahetult otsuste elluviimise lähedal. Nüüd kahjuks ja kahetsusväärselt on Keskerakond mõne inimese ettevõtmiste tagajärjel sellest eemale manööverdada. Tagaosa keskerakonnas teeb praegu kõvasti tööd, et valitsusse tagasi saada. Mis on nüüd siis olemas? Ei meie seisukohtadest seoses maareformiga seoses omandisuhete muutmisega, ettevõtluse arendamisega, maksusüsteemi muutmisega, seda see kõik praegu toimib ja seal on neid elemente sees ka, mida me oleme soovinud. Sajaprotsendilist lubadust elluviimist ei suuda ükski parteidest. Mis te arvate, kas Edgar Savisaar tõuseb tuhast? Küsib keegi. Jah, ta võib tõusta. Noh, kas ta nüüd nii väga tuhas on, kuid ma arvan, et see Edgar Savisaar, ükskõik mil moel ta tõuseb, see on minu subjektiivne arvamus, ei ole enam see. Ja mida rohkem iga niisugune aktsioon, mis ta ette võtab kus ta otseselt ei arvesta oma lähemate võitlus töökaaslastega ja üht ja teist ignoreerib või isegi mõnda aeg-ajalt on tagajalgade alla tallanud, seda vähemaks jääb tal see sõpruskond Need ajutama ümber. Seda ahtamaks jääb tema võimalus teiste poliitiliste jõududega koostööd teha ja praegusel hetkel ei paista tema poliitiline tulevik selles mõttes, et teised tahaksid temaga koostööd teha, Eesti poliitilistest part leida, sest ma pean silmas eriti roosiline Millised on teie omavahelised suhted? Antud hetkel oleme me fraktsioonikaaslased keskfraktsioonis ja mitte rohkem. Aastaid tagasi tekkisid teil arusaamatused, härra Alatalu ka või oli see vastupidi? Härra alatalul, teiega nüüd olete mõlemad ühes paadis, ajate Eesti asja. Kas sõjakirves maetud? Nojah, seda Eesti asja saab ajada. Nii ja teisiti. Noh, ma ei tea, ma ütleksin, et mul on antud hetkel vedanud selles mõttes, et. Lugupeetud Toomas Alatalu on endale leidnud teisi objekte. Kellele kirjutada, kelle käest küsida, kelle kohta kirjutada selle kohta midagi arvata. Tal on sellepärast selle jaoks suurepärane foorum olemas, ta võib iga kell minna riigikogu kõnetooli, anda mingi arupärimise üle. Minu traagika jutumärkides oli selles, et omal ajal sai palju tööd tehtud ja ette võetud ja kahetsusväärselt samadel aladel, kus ka Toomas Alatalu tegutses, aga meil on Eestis ju ka niimoodi, et selleks, et püüda teist üle trumbata. Ta on üks võimalus püüda teisel jalad alt ära tõmmata. Kas sina oled kättemaksja tüüp? Ma olen meelespidaja. Väga palju küsimusi on tulnud sinule KGB asjus, mida võiks öelda oma sidemete kohta selle organisatsiooniga täna? Minu sidemed selle organisatsiooniga on täpselt samasugused nagu igalühel nendest küsijatest. Igaüks nendest küsijatest teab, missugune tema sidemed on. Pangu siis minu sidemete vahele sinna võrdusmärk. Õige, mitu kirja on tulnud pensionäridelt, kes järgmisel aastal peavad omanikele korteri vabastama ja uue korteri ostmiseks neil lihtsalt raha ei ole. Elu tahab ka elamist. Mida on sul neile öelda? Tähendab, need kartused on nüüd praegu asjatud, sest see just nimelt see süsteem on muutumas. Kui sa küsisid varemed, mis on Keskerakonna ettevõtmistest noh, enam-vähem juba teoksil siis üks küsimuste ring, mis puudutab omanike üürnike vahelisi suhteid, mis on Keskerakonna ei programmis väga ilusasti esile toodud, näeb ka ette just nimelt selle probleemide ringi leevendamise. Just praegu on menetluses üks seaduseelnõu, mis veel kahe aasta võrra seda asja peaks pikendama kuid samaaegselt on ka juba väga tugevasti õhus tunda seda mõtteviisi, et kohalikud võimuorganid, munitsipaal Paal, organid linnavõimud peavad hakkama oma rahast või sellest rahast, mis erastamisest laekub ehitama nendele inimestele korterid või ostma nendele kortereid. See oli kurjast, et suur osa Vene sõjaväe käes olnud kõrk korteritest lasti niisama nii-öelda minna ja realiseeriti niisama ära, kuid see on nüüd juba tagantjärgi probleem, selle asjaga tegeletakse ja, ja loomulikult tuleb selles osas tugevasti inimeste muresid leevendada. Krooni taastamine oli planeeritud aasta pooleteise võrra varem ja tehniliselt oli see võimalik enne 1992. aasta juunit teostada. Kas põhjus oli objektiivne või subjektiivne edasilükkamiseks. Kui oli subjektiivne, siis kelle huvides, kas otsasson segas kedagi? Võib arvata. Suured kantimis tehingud olid pooleli ja oli vaja pikendada rublaiga, kirjutab keegi. Seal oli nii seda kui teist, kuid rohkem oli seda teist nimelt objektiivseid põhjusi oli, kui ma täpselt mäletan teatud raskusi leida raha, et trükitäiesti rahasid see võttis oma aja edasi ei olnud päris täpselt selge veel. See võttis oma aja läbi vaidlemine, missugune see Eesti rahasüsteem on ja millele ta peaks baseeruma kas dollarile, küüle või saksa Margale või millele tahes. See arutelu protsess võttis ka aega ja nagu Eestis ikka Eestis on ja see hõlmik puu igal pool jalus ja ees. Nii oli ka oma rahale üleminekul see hõlmik puusündroom jälle, kui keegi midagi teeb, siis ilmtingimata on terve rida neid, kes arvavad, et ei ole õige aeg veel veel on vara ei maksa kiirustada, tuleks lõpuni läbi mõelda, kahtlemata on see hea asi, aga arvatavasti teetide valesti. Nii et kõik need, nende asjadega kokkulangemine ilmselt mõjutas, et ta läks pisut edasi. Ma arvan niimoodi, et kui ta oleks olnud üks kolm-neli kuud varem no maksimum pool aastat varem, aga mitte rohkem võimalik. Inflatsioon valmistab päev-päevalt üha suuremat muret. Kes või mis on kõige rohkem süüdi, meid ahistavad inflatsioonis. Kõige rohkem selles, et meil see inflatsioon on sellisel kujul, nagu ta on, on meie hinnamehhanismi hinnasüsteemi muutumine. See hinnasüsteem, kus me elasime omal ajal Nõukogude Liidu päevil, oli 180 kraadi risti vastu sellele, mis on vabaturuhinnasüsteem ja on täiesti paratamatu elades vabaturu tingimustes ja hankides endale juba raha eest sisse kütust ja toorainet, mida meil parasjagu tarvis on. Et me peame oma hinnamehhanismi sellega kooskõlla viima vähemalt struktuuri koos kella teine acidavad hinnad võivad olla veel madalamad, sellepärast et meie palgad ja meie tööjõuväärtus on veel pisut madalam. Aga midagi ei ole parata, tähendab, me peame sellega arvestama, et ikkagi veel niipalju kui maailma turud meile pealetungivad selles avatud majanduse süsteemis, kus Eesti elab, hinnad kasvavad. Nüüd on teine küsimus, kui kiiresti kasvavad palgad ja pensionid, missugused on need veevõimalused, aga meie võimalused jäävad ahtaks kui me ei loo tingimusi ettevõtluse arendamiseks ehk uute töökohtade loomiseks. Ehk me ei valmista endale ette seda maksumaksjat, kelle käest me osa tema tuludest ära võtame riigieelarvest, et siis nendele, kellel enam ei ole võimalik tööd teha, seda laiali jagada. Veebruarikuu Komsomolskaja Pravdas on kirjas, et tšetšeeni, et tšetšeeni võitlejaid finantseerib 14 riiki, sealhulgas ka Eesti. Kuidas seda seletada? Komsomolskaja Pravdat igasugust venekeelset ajakirjandust võtad ma väga tugeva subjektiivse koefitsiendiga kõigepealt seal kirjutatakse meie kohta mida tahes. Alles mõni päev tagasi hoidsin ma käes Venemaa Riigiduuma otsust Eestile majandussanktsioonide sisseseadmiseks on siis möödunud 95.-st aastast. Venemaal on ja jääb vähemalt sellel põlvkonnal, kes seal praegu poliitikat teeb, okas hinge. Et me nende vennalikust rüpest lahkusime ja veel nii pehmelt lahkusime ja ukse kinni lõime, et see ei anna neile rahu. Ja loomulikult ta teades venelase hinge ja loomu ja te teate raadiokuulajad seda ise ka, et nii head ja kenad, kui nad välja ei näe. Nad ikkagi suurvene šovinism ei saa keegi üle. Niisiis ärge võtke puhta kullana seda, mida seal üks või teine kirjutab. Ja kui mõni Eestis elav Vene ärimees, aga ka Eesti ärimees on mingil määral püüdnud Tsetseenia kriisi pealt teenida midagi tarninud sinna siis mina seda küll hukka ei mõistaks, selles mõttes, et kui ta sealt on raha teeninud sisse, see raha tuleb siia ja midagi pole teha. Mida Venemaa tahab sõjaga näidata, mida saavutada? No mis tal näidata on, talle on näidatud, et ta nõrk, vilets ja ei ole suutnud ühe väikese rahvaga, keda ei olegi nii palju rohkem kui eestlasi mitte kuidagimoodi hakkama saada pärast Afganistani, see on Venemaale tohutu häbiplekk ja mis tal siin muud näidata on kui hambaid. Aga neid hambaid tõmmatakse üksteise järel välja. Mis võiks sõja lõpetada? Radikaalne otsus Moskvast anda korraldus väed välja tuua ja anda sellele Tsetseenias autonoomia, sest ega see sõda seal ei lõpe seal, nii nagu vietnamlased võitlus prantslaste või ameeriklaste vastu. Mida arvate ütlusest? Suured rahvad tegutsevad kui gangsterid väikerahvad, aga kui prostituudid? Ei noh, jah, seda nii võib ka öelda, aga ma ütleksin, et väikesed rahvad peavad tegutsema või elama ja olema nagu väikenelised koerad või väikene puudel. Kui ta näeb, et midagi suurt ja ohtlikku tuleta, läheb hetkeks laua alla, ta ootab, kui see oht mööda läheb. No kas ta siis ütleb paar pauku seal auh-auh järgi või mitte, aga ta on jäänud alles, ta ajab oma asja ikkagi edasi, väikeste rahvaste ülesaamine on tõesti eelkõige kasutada oma mõistust. Ja kui seda kaudselt prostitutsiooniks nimetatakse, et ta saab, mida ta tahab ja vahetevahel mõned väikesed rahvad on päris hästi saanud manööverdades suurte vahel. No nimetame seda nii, see nimetamine on kokkuleppe küsimus. Parlamendis on üsna palju saadikuid, kes kogusid väga vähe valijate hääli. Kas need inimesed on oma olemasoluga õigustanud? Kahjuks teame me realiikmete tegevusest väga vähe. No kuidas, kuidas keegi reeglina on ikka niipalju kui neid minu kogemused seal Toompeal olles juba peaaegu et varsti on 10 aasta jooksul. Näitavad riigikogu või siis varem ülemnõukogu, selles on umbes üks 30 35 inimest, kes teevad ära põhimõtteliselt kogu selle sisulise töö, organisatsioonilise töö. Ülejäänud on lojaalsed parteis, sõdurit, kes õigel ajal ja õiges kohas tõstavad kätt või vajutavad nupule kes on sattunud parlamenti eneselegi ootamatult, kes tunnevad ennast tõesti ebamugavalt, seda on vahetevahel mõne peal silmaga näha. Aga nende hulgas on väga palju inimesi, kes on altid õppima ja, ja juba vaata, et aasta on varsti möödas ja üks ja teine, kes alguses tundis ennast kehvasti ja võib-olla sai vähe hääli. Tõesti on kujunenud päris korralikuks parlamendi saadikuks ja noh, näiteks ma ütleksin, et majanduskomisjonis ei ole mul mitte kellelegi heita, et oma tööd ei tee korralikult ja südamega, vaid kõik käivad kohal ja tõesti süvenevad nendesse rasketesse seaduseelnõudesse ja vähemalt kui ta aru ei saa, siis ta küsib ja siis ta ja ta teeb endale sellepärast selgeks. Mida peate oma kõige suuremaks saavutuseks ja mida suurimaks ebaõnnestumiseks? Kõige suurem saavutus on koos abikaasaga kaks poega ja kaks sellest tulenevalt kaks pojatütart. Ehk kõige suurem ebaõnnestumine võib-olla oli see, et minul ka nii kui paljudel minu ja kaaslastel ei õnnestunud oma paremad aastad elada selles ühiskonnas, mis meil praegu on. Minul jäi katki õppima minemine Harvardi ülikooli. Mul jäi katki peaaegu valmis doktoritöö kaitsmine meie ideoloogilise juhtide takistuse tõttu. Ja niimoodi siis elu on neid juhuseid ette manööverdanud. Oleks võinud asi olla pisut teistmoodi, kui oleks olnud niisugused võimalused, nagu praegusel nooremal põlvkonnal on omale teed valida. On teil mõni halb komme, millest tahaksite lahti saada? Ja on muidugi kui saaks lahti sellest pärast kella seitset televiisori ette istudes ei võta võileiba ja vahetevahel ei tee drinki ja siis talvel koguda endale niisugust kultuurkihti, mille siis peab jälle suvel ilusasti maha võtma sellega, et teha intensiivselt tööd. Suvekodus see on üks halb harjumus. Kahtlemata arvad, et üks drink on nagu pähe? Mulle on räägitud jah, et pidavat paha olla. Ahaa no suvekodus saad ikka maandada ennast. No see on jah, nüüd on juba on parem, aga siin vahepealsed aastad, siis kui oli Moskvas rahvasaadikute kongressi ja ülemnõukogus töö siis oli suvesid, mis lubasid mulle ainult kuus-seitse korda suve jooksul maal käies tuli ta mitu aastat järjest. Aga see on hinges ja nii-öelda armastus olnud. Sest et peaaegu et lagunenud taluhoonetest on tänaseks enam-vähem nad kõik ilusasti restaureeritud ja korras mis on restaureeritud, mis on täiesti uuesti üles ehitatud. Ja see on muidugi koht, kuhu suure mõnuga saab minna. Mida teeksite, kui kaotaksite homme oma töökoha? Ei tea, kuidas see küll homme võiks juhtuda minu puhul ei ole see homme võimalik. Põhimõtteliselt oleks siis niimoodi, võiks öelda teoreetiliselt, et kui nüüd president kuulutab uued riigikogu valimised välja ja uuesti tagasi valita, siis ma arvan, et see võtab näiteks kolm kuud aega, nii et homme ma ei kaota midagi. Aga ma olen selle peale mõelnud, ma olen püüdnud jõudumööda oma ajakirjanduslike ja eriti raadioalaseid oskusi hoida ehedal kujul. Ja ma arvan, et nii palju minus veel konkureerimise lusti on noorema põlvkonnaga, et noh, et ma võin nii ühe kui teise välja kutsuda võrdlema, kumb teeb parema saate. Käisite hiljaaegu ametlikul visiidil Kuveidis. Kas selles riigis on igal pool raha lõhna tunda? Ja ma ütleksin lausa seal paistab nagu, et raha vedeleb maas sellel lihtsal põhjusel, et neil on tõesti seda raha palju ja nad ei tea, mis selle rahaga teha ja nad otsivad endale investeerimise kohti. Sest see nafta seal Kuveidis, ehkki seda on Lähis-Idas Saudi Araabia järel teisena kõige rohkem rohkem neid varusid, arvavad nemadki, et see võib üks, 30 35 aasta pärast pedaga. Selleks ajaks peab see raha, mis teenitud olema nii investeeritud, et ka tulevased Kuveidi põlvkonnad sellest teenivad midagi. No seal on tõesti, kui võrrelda nüüd Kuveit ja Bahreini, kus nafta on lõppenud ja Dubaid siis ütleme näiteks tänavapildi järgi Kuveidis on viimase peal autod siis Bahreinis on 70.-te aastate autod ja Dubais on umbes niisugune seis nagu meil noh, niisugust kasutanud natukene 80.-te aastate kasutatud autod, nii et üldiselt juba see, et nad viie aastaga ehitasid täiesti üles kogu oma linna, mis oli iraaklaste poolt ära hävitatud, eriti ametihooned ja paleed. Ja, ja õieti kuskilt ei paista neid sõjakahjustusi välja, näitab, et selles riigis on raha muidugi olemas. Räägitakse, et Dubais on väga palju venelasi. Ja see on nüüd tõesti koht, kus ma pean tunnistama, et siin kohe kätte ja läksin peegli ette vaatama, et mis mul siis nüüd viga on, sest et kiputi tänaval vene keeles rääkima mitte tänaval hotellis Poes igal pool kutsutakse vene keeles ja siis ma läksin vaatama, et missugused esivanemad need nüüd peaksid olema, seminud sinna ida poole, nii et ja kust see välja paistab. Aga siis analüüsides niisugune selgus, et noh, et peale venelaste ja soomlaste ja eestlaste nendes suurtes ärikeskustes, sokkides kus kaubad on odavad ja kus neid võib palju osta, teisi valgeid inimesi ei käi muutnud, ütleme seal ameeriklased, jaapanlased ja, ja rootslased käivad kulla sokkis kullaturul ja ostavad seda 22 ja 24 garaadilist kulda. Muide vaadake oma ehetekarp, need kallid raadiokuulajad üle, kui seal ikka 14 garaadiline või see 587 on, siis kui Dubaisse lähete, siis ärge seda endale külge riputage, mõnitavad ära samamoodi nagu ühe inglise proua, kes tuli kullast poodi küsima ja näitama oma sõrmust ja küsima, palju see maksab ja seda peab Tsahkna Inglismaal, noh, seal on üheksa karaadine kuld, no anname selle eest ütleme 10 naela. Mis on muidugi tohutult väikene raha. Te olete palju käinud ja palju näinud mees, mis on teie arvates tänapäeva maailmaimed? Nimetage vähemalt kolm asja. Ja. No ma ütleksin ühe, Vapustava mida tasuks vaadata, on igu asukosk. Argentiina, Brasiilia ja Paraguay piiride kolmnurgas, mis on vapustav maailma. Loodusime. Hongkong, niisugune kui tervik, see tohutu pilvelõhkujate meri ühel väikesel maal ja seal sees elavad ärivaistuga inimesed, äri tehakse igast asjast. Aga samas ka näiteks. Minu jaoks on väga oluline see, kui ma saan näiteks kuulata Viini ooperis tiita kruuberoovad võitlus siiani lammermoonislus siia rollis ja näha oma silmaga pealt, kuidas publikum tõuseb püsti ja 15 minutit aplodeerida primadonna Ale ja loobib talle lavale lillekimpe. Ja kui üks lillekimp läheb primadonna Ast umbes meetri võrra eemale, siis ta seda ei kummarda võtma, vaid selleks tuleb üks inimene, kes talle selle tõstab üles. Aga ta laulab niimoodi. Liha tuleb luude pealt lahti inimhääl ooperis on üks suurime. Argentiinas kehtib seadus, mis keelab meestel habeme kasvatamise põhjus on väga lihtne. Kuna Argentiinas on väga palju kuritegevust siis teeb see seadus kurjategijate tabamise tunduvalt lihtsamaks. Kas Eestis võiks ka niisugune seadus kõne alla tulla? Vot see on nüüd hea küsimus, ma ei julge öelda, ma olen Argentiinas käinud, aga ja ma ei, ei ei ütlegi paugupealt, et kas neil olid seal habemed ees või ei olnud. Ma tean, et omal ajal, kui oli Türgis, olid need rasked ajad. Esse võis olla üks kümme-viisteist aastat või isegi 20 aastat tagasi, aeg lendab. Siis oli niimoodi, et ühe partei meestel olid vuntsid ülespidi ja teise partei omadel olid vuntsid longu ja vastavalt sellele siis ühed püüdsid teisi ja vastupidi. Et kas meil võiks habemed ära keelata vä? Ma siin vaatasin üks kuulus muusika. Prodioosser, moodne sõna oli oma habeme ära ajanud, ei tunne ära, ma ei kujuta ette, kui näiteks mõni juhtiv poliitik, keda me ainult nüüd habemes tunneme, noh näiteks kui Ülo Nugis habeme ära ajab, ei tunne ilmselt ärasest, Ülo Vooglaid oma, tunnistan, kui ta habeme ära ja siis ma ei tundnud esimese paugu kära, ma vaatasin, kes võõras mees tuleb, riigikogu saali ei maksa, jätame selles osas täieliku demokraatia ja las igaühe naine kodus otsustab, kas ta mees kannab seda habet või ei kanna. Autod on vallutanud jalakäijate teed, autod on vallutanud meie vähesed haljasalad. Mida peaks teie arvates ette võtma selleks, et inimene tunneks end linnatänavatel peremehena ja puud ja põõsad ja muru saaks kasvada rahulikult seal, kus ette nähtud. Suur aitäh selle küsimuse eest, see on minu peavalu ka alles ma siin nädalapäevad või rohkem tagasi pöörasin lugupeetud liikluspolitseinike aga ka Viru hotelliomanike tähelepanu sellele. Suurepärased autod on võtnud sisse koha juba peaaegu et seal muru peal ja sõidavad sinna Viru hotelli peauksest sisse ja selle peale kehitati õlgu, et las nad siis sõidavad ja mis sellest siis ära ei ole. Ja kui siin üks jõuline organisatsioon, mida vene õigeusu kirikuks nimetatakse, tegi oma ristikäiku või kuidas seda kutsutakse mööda Tallinnat, siis need, kes sinna käigule läksid kesid oma suurepäraseid autosid kõik just nimelt murule, kui minu teha oleks. Ma teeksin ranged sanktsioonid, suured trahvid ja tegeleksin Tallinnas selle parkimise kultuuritõstmisega kõigest jõust ja see raha, see tuleb siis panna tänavale ja garaažide ehitamiseks, tänavate remontimiseks ja nii edasi ja nii edasi, nii et aitäh teile selle küsimuse eest, et see teile ka hingele valude minule teeb see kõvasti valu. Poliitiku elukutset, nii nagu näitleja elu kutsetki peetakse stressi tekitavaks elukutseks. Kas olete läbi ja lõhki terve mees või on teil mingeid hädasid ka? Aga minu hädad on niisugused rohkemisest luuhädad, mis on tulenenud sellest professionaalse sportlase ametist, mida omal ajal sai kaua aega peetud, tegid, mängisin palli Eesti koondises ja, ja mõni aasta ka liidu noortekoondises ja tegin kergejõustikud ja mis kõige hullem, mida ma kõige rohkem kahetsen, on see, et hüppasin mitu hooaega kolmikut, mis nüüd on ikkagi, kes annab tunda nii kannas kui põlves, kui puusas, kui seljas igal pool. Aga üldiselt mootoriga paistavad asjad olema enam-vähem korras ja, ja vererõhu ja nendega nii et see on süda, on treenitud. Aga, aga jah, kondid ja luud ei taha pidada enam sellele poliitilisele tramburai-le vastu. No üks haigus on sul kindlasti see on see plaatide ostmise haigus. Jah, ja mida ei ole Alzheimeri tõbe veel ei ole, aga vahetevahel kui on, meil on nüüd uus ütlemine Riigikogus, et kui midagi meelde ei tule, siis me ütleme otsekohe, et meil on Altžeimer praegu jääala itta ja meest tuletada meelde. See on haigus, tõesti, see plaatide. Jah, ostmine ja korjamine, kuulamine, see on juba jumal teab mis ajast omal ajal, kui sai siia majja tuldud noorte reporterite klubisse see oli 58. Siis ma mäletan, et sai neid lindi juppe kokku korjatud, mis siin lõigatakse lugudest välja ja sai liimitud oma vahel ilusasti kokku ja siis võetud sinna peale. Vill, helid ja Elvis, Presley ja keda tahes ja peres Prado Mambosid. Ja siis tulid ka veel noh, ooperi- ja opereti ja muusikali huvid, nii et siin ei ole midagi parata, tikukarpe seejuures markerid. No ikka nüüd juba saab üht-teist sellest huvideringist, minul on, ehk aeg-ajalt tuleb ette, mõni ka saab osta Eestist. Aga reeglina siin ei ole niisuguseid poode, kes suudaksid või mis suudaksid mulle pakkuda seda, mida mul parasjagu tarvis, sest need nõudmised on kaunis spetsiifilised. Ameerikas pidid olema kõige odavamad ja Inglismaa, lähed kallima? Aga Inglismaal on ka kõige parem valik Tower Records pikkadelli jaa, emi Haus ja need on ühed parema valikuga ja ütleme, ooperimuusika poole pealt. Sageli ei ole päris vajagi, et on üks kindel ooper, vaid väga oluline on, kes seda ette kannab ja väga oluline on ka, et ühte ja samat ooperit kuulata erinevate solistide esituses? Jaa, jaa, selles osas ning muidugi jätab asi kõvasti soovida. Ameerikas on jah, tõesti, CD-plaadid on odavamad kui muidu, aga nüüd õnneks koopas. Tänu sellele Euroopa liidule ja nendele tõekspidamistele, mis seal on, on see teedehinnad tõusnud aeglaselt. Kas sul on ooperimaailmas oma lemmikut ka, keda sa ei väsi kuulamast? No ja vot, mina arvan, et ma olen niisugune optimistlikuma loomuga inimene ja seetõttu meeldib mulle rohkem, ütleme Rossini toodang, aga kahtlemata see sõltub väga ärameeleolust, mis parasjagu on. Vahetevahel ikka kuulati, kuidas Putšiini on pannud jälle selle nimele kõlama või näiteks. Mulle hästi ei lähe prantsuse ooper, aga muidugi Carmeni vastu ei saa keegi, kes on su lemmiksolistid feno nüüd neid on need siis nüüd tuleb võtta mitme kandi pealt, kui me võtame, ütleme naistest, siis ma meelsasti kuulaksid, nagu öeldud, Ediita kruuberavat, Jamonseradka paleed või ka pallie, nagu öeldavat hispaanlased siis muidugi, kui need kolme tenorit siis muidugi, Pavarotti on klass omaette. Placido Domingo kuulaksin meelsamini operetis näiteks nahkhiire Saizesdenina. Aga Carreras mulle hästi ei lähe, võib-olla Carreras enne seda rasket haigust oli minu meelest parem kui pärast nüüd verevahetust, ma ei tea, kas see mõjus kuidagi tema häälde Baltele või mitte. Näiteks bassilauljat poole pealt, Rutšeero Raymondi, keda ma olen ise näinud, see viljahabeme roomas jättis mulle sügava mulje ja Samuel Ramei Tööealised mehed on sageli teist või isegi kolmandat korda abielus. Kuidas teil on elus nii läinud, et olete ainult ühes abielus olnud, kas see on teie põhimõte või lihtsalt hea õnn? Õnn on kahtlemata hea olnud, aga ma ka kaua aega. Noh, niimoodi kontrollisin me vastastikku 11 või teineteist komisjonilt õige mõelda. Ja nagu öeldakse, käisime kolm ja pool aastat, mina oleks muidugi käinud kuni tänase päevani, aga siis öeldi mulle nii, et kui see asi nüüd ei lõpe, siis ja kell. Ma mõtlesin, et hakka nüüd jälle otsast mõne teisega peale, pole aega ka, ei ole aegagi. Millega tegelevad teie pojad, küsitakse? Juunior kõige noorem on praegu äripäeva reporter ta magister, Tartu Ülikooli cum laude lõpetanud, doktorantuuris pinud, juba täiendanud, ennast Inglismaal. Kirjutanud tähendab väga häid, minu meelest väga häid poliitilisi analüüse, orienteerub Eesti sisepoliitikas, nüüd tegeleb majanduspoliitikaga. Vanem poeg on ärimees, ettevõtja, tal on oma firma. Niimoodi see on, et üks tab ühe külje vanematest ja teineteise külje ja. John Kennedy ütles kord, et iga Ameerika lapsevanem unistab, et tema pojast saaks president. Kas eesti vanema unistused on ka nii lennukad olnud? Ei, ei niisugusi ambitsioone meie peres ei ole võib-olla kellelegil. Ma ei usu ka, et poistel seal peas oleks niisugune mõte, sest et selleks ei ole mingeid märke. Ja, ja ei niisuguseid, et see ei ole, sest selleks, et olla president, selleks peab olema noh, niisugune spetsiifiline iseloom. Selleks pead sa olema valmis. Kuidas seda nüüd öelda? Pidama väga ägedaid lahinguid ja sageli lööma ka allapoole vööd kõvasti selleks, et oma tahtmist saada. Ja selleks, et nende ringkondadega, kes sind presidendiks minekuks toetavad Nendega pead sa tegema mingisuguseid kompromissi nendele midagi lubama sageli lubama seda, mis ei ole sinule endale vastuvõetav ja siis pead seda ka täitma ja pidevalt iseenese mina kõrvale tõrjuma ja oma seisukohti devalveerima. Ei, see mulle ei sobi. Keda sa imetled eesti poliitikutest? No ei olegi siin nüüd niimoodi, mida või keda siin otseselt imetleda, sest see põlvkond, kes praegu poliitikas on, nendega me kõigiga üheskoos alustasime, oleme üheskoos need vitsad läbi ja kadalipu läbi teinud. Nii et ma ei tooks mitte kedagi esile, kuid ma, mul on muidugi poliitikuid, keda ma maailma mastaabis olen imetlenud siia ja kes mulle väga meeldivad, noh näiteks Ronald Reagan oli üks viimastest, sest et minu meelest oli Ronald lõige, on siiski see selle poliitika tõttu Nõukogude liit lagunes ja tema ettevõtmiste tõttu ja olgu ta meheks ja tänatud selle eest. Winston Churchill oli teine niisugune tugev mees ja loomulikult, kui juba natuke tahapoole minna, siis müts maha Napoleoni ees, ainult et ta nii loll oli ja Venemaa kallale läks. Ja lõpetaks ühe päris toreda ja kokkuvõtliku kirjaga, poliitiku töö on võrreldav diskoklubis tantsimisega. Ükskõik mida sa ka ei teeks, ikka Sariivat, kedagi pole vist kunagi olnud sellist aega, kui inimesed oleksid riigitegelastega täielikult rahul. Ega vist sellist aega ei tulegi? Ei, ei tule, aga teate, vahetevahel on niisugusi toredaid momente, kus üks ja teine saadab toetava kirja või, või on sinuga rahul, aga noh, seda on, ütleme niimoodi, kolm protsenti 100-st tuleb ette, põhimõtteliselt. Ma saan väga hästi aru, et olukord on keeruline. Põhimõtteliselt ollakse rahulolematud ja põhimõtteliselt tahetakse ära teha, ära panna, tahetakse halvasti öelda. Ja eks me seal poliitikas sees olles teatud perioodil oleme ju täpselt ise samamoodi toiminud, me oleme ka tahtnud kellegile pahasti öelda, kellelegi ära teha. Oleme tahtnud, domineerida kellelgi ei ole, aga ma väga loodan, et need siin, kui need kriisiaastad meil siin üle saavad ja me oleme oma riigi suutnud korralikult ära organiseerida. Ja sissetulekud juba hakkavad paranema ja noorem põlvkond hakkab oma vanema põlvkonna eest hoolitsema. Kui on neid üks minut veel aega, siis ma ühe kirja küll jutustasin ringi, mis mind täiesti pahviks lõi. Sain ma alles hiljaaegu ühe kirja Eestimaalt ma ei ütle kuskohast, kus kolme lapse ema kolme täiskasvanud lapse ema lapsega teenivad kenasti pöördub riigikogu poole riigikogu majanduskomisjoni poole palvega, et me teda aitaksime, kuna tema lapsed teda ei aita. See on ahastama panev fakt, aga see ei ole ainus. Nii et ei ole ta midagi. Eesti on omadega hästi hakkama saanud selle nelja aasta jooksul ootamatult hästi, sest et kui me seda 87. aastal nelja mehe ettepanekud tegime, siis me ei osanud mitte kuidagi ette näha, et see asi nii ruttu ja nii hästi lähevad, nagu nad nüüd tänaseks on läinud. Tänan sind, Tiit. Tänan, et sa tulid ja vastasid meie kuulajate kirjadele, aga nüüd tuleks sul siis valida nende kirjade hulgast või küsimuste hulgast see see parim. Aitäh Marje kutsumast sellesse toredasse saatesse, sest ma olen seda saadet kuulanud ja sul on hea omadus panna inimesed rääkima avamaise ennast. Parim küsimus minu meelest on veel kord rõhutades seda, et ma tahan ennast ise kiita selle eest, et ma ei võta seda elu alati nii traagiliselt ja see aitabki stressi maandada. Mulle meeldis see habemete küsimus. Argentiina ja jaa, jaa, kantuna siia Eestisse, miks ka mitte võtta vastu riigikogu otsus habemete keelustamiseks, seda on ju ühes teises riigis kunagi omal ajal olnud on isegi habemesse pealt makstud maksu. Persona saate külaline oli Tiit Made Persona saate auhinna võitis Vello loots Tallinnast. Palju õnne järgmiseni neljapäeval, 14. märtsil kell 23 10 on Persona saatekülaline maletaja Jaan Ehlvest. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.