See oli siseneda missa reba muusikalise tervituse algus loob. Ju lapsena igatsesin Eeveed ääretult minema. Tahtsin näha betoonehitiste hallikaid, harju ja aasade lammuvaid lehmade karju. Selle kõige järel tundsin ma igatsust, mis suur. Ja sellest unistusest saigi mu maleva juur. Ning nüüd ma siin ole ja rõõmsalt käin. Vahest Suti tavaline näi, kuid kõikide lähete, merede algus on malevasuvede vapustav valgus. Nagu malevate õitse prohvet, tõuseb lendu, lasen karje, upun jõusse. Sirgu, kasvab, kosub Eevee. Rõõmu saab jämedast. Kes on kordki malevas käinud, tunneb eluni tagant, kui laulab särasilmne noorus 1976. Kogu meie ehitustegevusest pulbitsev allmaal võib näha reipaid noori, kelle rohelised jakid ja punased põsed tuletavad meelde õunapuid, mis sügiseti koolduvad tuumaka viljaraskuse all. Vaieldakse kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Kulda pole meil vaja. Vaja on vaid kuldseid töökäsi, tsementi. Ei ole malev punkt, ainult töötlemiseks ei ole malev ainult puhkamiseks. Maleva töö ja puhkuse võimas ja teotahteline sümbioos. Ta. Vaates. Käin are saega. Aga et. Teeniva. Ore. 200. Malevlased pange segumasinad pöörlema kaks korda kiiremini kui vale. Alustage tööd kahekilluga. Malevlase kiri lehele üks ettevõtmine on teoks saanud. Ettevõtmine sai üle ülemöödunud laupäeval teoks meie rühma. Läksime väikesele retkele munamäele. Ligipääsetav on ta õige mitut teed mööda. Kuna me ei tahtnud vööst saadik vees sumbata, valisime selle tee, mis viib kohale kuiva jalaga munamäele. Istusime veidikeseks jalgu puhkama ja asetasime sinna mälestusesemed, praetud muna. Ega tagasi teiegi toredustega. Möödunud väikese üllatusena kasvasid tee ääres esimesed küpsed mammud, mis siis muud kui otse suhu. Kogu rühm matkaga väga rahule oli veedetud üks päev looduses. Mõndagi uut ja huvitavat. Öösel ei saanud keegi painevate mälestuste mõju kaua-kaua. Õunalapsi ja nagu juuksekoolitaja nii nõusa ja käehaarad, väikse nad säravad siis koolis käies kallista pikka-pikka patsina. Oris teine ja sa ole naer või kolleka. Paula, sul on poisipea ja see on see Anna-Paula sul on poisipea ja see on seal ka hea, kui ka meil on ei takista. Numbri. Praegu on mul laua peal, sa ütle, Alice vaiki neiks Vaigeeniga. Webiisagana Kollo, ta ei kuule ma kella nii vaiksed. Praegu on laua peal aaa poole. Päeva peale on mul laua peal ja F3A onni koosiga. Källa kuulsin kaugel pääle vee hooneva ärgaadina jõle jäämäega ning ei saagi ta laadale. Taavi sai lausa ära. Läheb ei saa tähendada. Vali teiseks koduks. Mina olen suve. Ning vaimse mina olesklemist suvist prolentaarsus pean paremaks refrään. Airi. Avameriroos soojust koledaks, teada, ärevaks. Horvaatia pea vedaja oli vanaema ärata. Hoonesse. Voolava. Vee. Karva kaelarätti. Vaat siin nii so saen