Tere, ilusat suvepäeva ja rahva teenrid, alustavad tänane koosseis on siis järgmine. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja mina, Peeter Kaldre Eesti televisioonist. No ei ole hapukurgihooaeg, ei ole sündmusi, on olnud sel nädalal väga palju, millest võiks ja tahaks rääkida, aga nagu praktika on näidanud, kõigest me rääkida ei jõua. Aga enne, kui ma mõned teemad siin ette loen. Ma arvan, et me ühineme kõik siin kolmekesti palavate tervitustega Pärnusse kus täna toimub siis Eesti eliidi kokkutulek ehk Eesti üliõpilaste ehitusmaleva juubeliüritused ja miks Eesti eliidi, sest on ju palju räägitud sellest, et noh, nagu kunagi öeldi, et need, kes said sõpradeks sõjas, et need jäävad sõpradeks elu lõpuni, et need, kes said sõpradeks EV-s need jäävad kamraadidega ja kompanioonideks täpselt samamoodi pikaks ajaks ja on ju teada. Õepinnal sõlmitud sõprussidemed on viinud väga tõsiste ja arvestatavate firmade tekkimiseni. Poliitikas on selline sõprussuhet Ring täiesti loomulik ja nõnda edasi. Ja kui me siin saate alguses ka arutasime, näeme ka, et huvitav, kes juhib Eesti riiki kas Vess või v. Siis tundub, et kui 90.-te aastate alguses oli see jäme niit oli EVSi käes, siis praeguseks ilmselt on ta ehitusmalevameeste käes või kuidas te arvate? Tõenäoliselt EÜSi šansid siiski jälle kasvavad, sest te jõuate enam ei ole. Meil ei ole enam sellist põlvkonna peale tulema ja nojah, et ei ole tegelikult siiski organisatsioon, et tõenäoliselt saavad jälle koolisidemeid. Sellised korporatsiooni sidemed, ülikooliaegsed saavad, saavad tähtsamaks uue põlvkonna jaoks need, kes ei ole enam nii-öelda enam võitjate põlvkond. Tegelikult mina pakkusin välja, et hoopis varsti on Eesti õpilasmaleva RM-i ja siis deebeeelli ehk töö- ja puhkelaagri veteranide kord Eestit juhtida. See on muidugi iroonia. Nojah, aga kuna tegemist on soliidse raadioga vikerraadioga, siis me päris sellist külajuttu nüüd enam ajama ei hakka, et võtame asja ette nagu laiemalt. Ja tänased teemad, mis võiksid huvi pakkuda, on järgmised, räägime Venemaa suhtumisest, Eesti vabadus VÕIB teatesse. Räägime Saksamaa presidendi visiidist siia ja siin väga kõnekaid avaldusi teinud mehest. Siis me räägime kindlasti nädalateemast, mis vähemalt kahes suures päevalehes oli siin nädala alguses üleval, ehk siis nõndanimetatud Lõbu taksodest. Proovime rääkida ka Eesti päästevõimekusest ja transpordist, transpordi arengukavast. Ja loomulikult markeerime ära ka sellise positiivse sõnumi Tallinna linnapeakeskkonnana Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare jaoks, et ta nüüd Pi ligi 200 tuhandes- euro suurusest laenust. Aga kõigepealt siis nagu öeldakse, anname asjale rahvusvahelise mõõta mõõtme. No Eesti vabadusvõitlejate kokkutulek on alati tekitanud Venemaas sellise hüsteerilise reaktsiooni. Ja nüüdki, kui kaitseminister Urmas Reinsalu küll ise ei läinud kohale, vaid saatis lihtsalt tervituse, siis Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees markeelov esines sellise päris jõhkra steitmendiga ehk avaldusega, kus ta nimetas kokkutulekut fašistlikuks, sabatiks ja nimetas siis eesti riiki pisikeseks natsiriigiks Richiks, kus siis luuakse mingisugust rassi tüüpi. Riiki miks me sellest räägime, on see, et Margeelov on toosama mees, kellega praegu Eesti kõige tihedamalt suhtleb seoses piirilepinguga. Need sõnumid, mis vahepeal tulid Venemaa poolt, suhtumine Eestisse on võib-olla selline leevendunud ja hakatakse normaalselt läbi käima, siis siis see asi näitab küll seda, et ega vana koer ikka enam uusi trikke ei õpi, et ikka sama plaat pannakse peale. See kordub ju aastast aastasse seoses vabadusvõitlejate kokkutulekuga. Et kui paneme selle veel sinna konteksti, et Venemaa riigiduumas on taas kord ringlemas üks seaduseelnõu mis kriminaliseerib ajaloo nõndanimetatud väärtõlgenduse. Et kui sa riskid sellega, et sa kritiseerid näiteks punaarmeed siis kõige halvemal juhul võib sind oodata viieaastane reaalne vanglakaristus. Mis on nagu selles mõttes hästi naljakas, et ei ole ju üheski teises riigis punaarmee tegevust nii palju kritiseeritud, kui Venemaa endale. On seda tehtud nii ajaloolased, kirjanikud, poliitikud ja nõnda edasi. Et see markeelova avaldus eesti suunal tuleks panna nagu sellesse konteksti, et see näitab seda, et Venemaa ikkagi kapseldumas enda sisse ja, ja kõik, mis talle tundub vastuvõetamatu, saab, öeldakse otsustava vastulöögi. Aga minu meelest see on igal aastal olnud selline sellised avaldused, mõnel aastal on lihtsalt natukene jõhkram mõnel aastal on natukene tagasihoidlikumalt, et seal ei ole tegelikult mitte mingit üllatavat asja. See 90. aastate segadus, kus Venemaale vabamaid tuuli ja mõtted kõikusid seinast seina, need on tõesti kadumas. Ja minu meelest venelastel on soov ka natukene nagu tagasi teha lääne ees, et noh, kui me mõtleme, mis sellel nädalal veel oli siis. Üle maailma kirjutati, räägiti Sergei Magnitski kohtuprotsessist siis ühest advokaadist, kes väidetavalt puturka vanglas surnuks peksti. Sellepärast et ta oli ava oli jälile jõudnud sellele, kuidas vene maffia ja ametnikud virutasid ära suurema summa raha, et nad kui Venemaal sellises rahvusvahelise surve all öeldakse, et Putinism näitab kõige halvemaid külgi. Sa tahad ju kuidagi tagasi teha ja seal on ime imehea võimalus siis näidata näpuga, et näe, meil siin naabrid, natsid. Alati on see võimalus olemas, oled, sa tead, et seal tuleb juulis sellevõimelisuse teedki tagasi, kusjuures toetajaid on sul ka alati, et Iisraeli riik, juudiorganisatsioonid tead päris tihedat koostööd ka nende nende siis natsismi vastaste võitlejatega seal seal me näeme, kus kahe riigi huvid tegelikult ühinevad. No mina arvan seda, et et ka, et, et selles midagi väga üllatavat nüüd otseselt ju ei ole. Küll aga minu meelest meile peaks olema sõnum, et me peame olema ikkagi oma tegemistes erakordselt, et tähelepanelikud ja nagu sa märkisid, siis ilmselt seesama kontekst, et Margeelov on olnud siin ka ju meie selle piirilepete nii-öelda üks selliseid eestkõnelejaid Venemaa Venemaa poole peal ja öelnud ja selgitanud, et miks ikkagi on mõlemale poolele oleme neid vaja. Ja selles kontekstis võib-olla tõepoolest see see sõnavõtt oma oma sellistest teravuses siin suvises ikkagi mingil määral vaikelus nagu rohkem tähelepanu äratas. Aga, aga samas on ju, samas on ju ikkagi nii, et et meie peaksime siin ikkagi oskama Venemaa tunda ja teada ja ja see on ju see väga paljud asjad korduvad, et kui me kuulame sedasama David Vseviovi saadet müstiline Venemaa, siis siis me näeme, kuidas, kuidas need skeemid ja mõttemallid, kui me loeme vene kirjandust, näiteks klassikalist kirjandust, meil on? Meil on, meil on sellised asjad, et kui ma ja samal ajal kui ma lugesin sedasama Sergei Magnitski kellele vist jah, tõesti see, see lugu oli nii, et talle ei antud arstiabi, eks, kui ta oli haigestunud pankriad kiitke täpselt täpselt. Sealt alla jah, pakuti lõpus arstiabi, pakuti valuvaigisteid, kuigi tal olid teised hädad. Siis seesama briti ärimees, kellega ta oli seotud William Browder oli Financial Times'is öelnud näiteks midagi sellist, et Putin on Venemaad häbistanud ja leidnud endale ajaloos kindla koha esimese Lääne liidrina 1000 aasta jooksul, kes on süüdi mõistnud surnud mehe pidades silmas Magnitski, et noh, selle selles on nagu noh, mõnes mõttes nagu mitmekordne viga, et Putin ei ole kindlasti mingisugune läheme juht ja teiseks peitub selles lauses minu meelest täiesti selge eeldus, et Venemaal tegelikult võimude lahusust ei ole ja sellega ka täiesti selgelt arvestatakse. Ja nüüd edasi Ma olen selles mõttes teiega nõus, et ega selles markeeruva avalduses tõepoolest ei ole midagi üllatavat, et see kordub aastast aastasse täiesti järjekindlalt, aga just see, see fakt, et, et vahepeal tundus nagu, et Venemaa on valmis, normaliseerime suhted Eestiga seoses selle piirileppe küsimusega ja markeilovi sõnavõtud piirile osas on olnud väga vaoshoitud ja isegi vaat et mõistlikud. Et nüüd selline selline selline avaldus, et see torkab silma, mis puudutab magnitskit siis noh, muidugi ka see ei ole mingisugune üllatus, et temaga seoses selline otsus vastu võeti, aga üllatav on see, et ta mõisteti süüdi postuumselt ehk siis pärast surma. Ja kui vastab tõele see, mida selle sündmuse puhul uudised välja tõid, et et isegi Stalini ajal ei ole mõistetud kedagi süüdi pärast surma. Et selles mõttes on ikka tegemist kõva sõnaga. Ja olen nõus ka sellega, et tegemist on sellise kättemaksuga lääneriikide me näitame teile alles, sest teatavasti on ju USA kongress vastu võtnud nõndanimetatud Magnitski nimekirja. Ehk siis nimekirja nendest ametnikest Venemaa ametnikest, kellel on USAsse keelatud sisse sõita just seoses selle Magnitski surmaga ja selle juhtumiga. Ja ka sellele oli ju Venemaa juba tegelikult reageerinud ja ka kättemaksuks võeti ju vastu teatavasti riigiduumas seadus mis keelab Vene orbude lapsendamise USA-s kuigi väideti, nii et seal taga on see, et vene orgudel ei ole seal turvaline, nad seal surevad ära, aga noh, see on ka selge, oli see, et see oli, see oli kättemaksuks selle Magnitski nimekirja eest. Ja nüüd jällegi vihuti mõisteti magistri tagaselja süüdi, et näärilääneriikidele näidata, et meie ajame oma asja siin omamoodi. Meil on omad arusaamised demokraatiast ja õigusmõistmisest ja teie ärge kisage. See niinimetatud Magnitski seaduse vastuvõtmine ongi Bilbrauduri suur elutööd. Sõjaleht, kus mina töötan, Eesti Ekspress tegi temaga paar aastat tagasi intervjuu kudedes Eestis siis oli veel Vene president Dmitri Medvedev ja näiteks Browder ütles, et kui keegi elaks Morsile, kuulaks ainult Medvedjevi kõnesid. Miks te imestate slov, Venemaa on nii tore riik? Kahjuks on see kõik vaid ilus jutt. Ta seletas, et ta oli alguses tegelikult Putini poolehoidja sest Putin tahtis Ahjelda ohjeldada, oligarh esid, aga siis ühel hetkel selgus, et nüüd oligarhid varastatud ka tema tagant ja siis siis tema advokaat tehti süüdlaseks. Et huvitav on see, et viimasel ajal üldse sõna võtnud Kristiina Ojuland, kelle üks tõsisemaid teemasid europarlamendis oli ju sellesama Magnitski seaduse läbisurumine Euroopa Liidu tasemel. Ja need keelud vist Euroopa liidus veel ei ole. Jah, aga aga liikmesriigid võivad tegelikult Vene ametnikele teha selliseid sissesõidupiiranguid ja vara konfiskeerida ja nii edasi vähemalt turistid, vabandust konskilblist sellepärast ei saa. Aga nüüd teada on ka see, et kui, kui midagi sellist tuleks siis venelased teevad midagi kättemaksuks. Et see sellesama juhtumi puhul see orbude näide on üks asi, aga enne seda näiteks venelased tahtsid kehtestada sissesõidupiiranguid nendele Ameerikale ametnikele, kes siis pidasid või olid seotud kohtuprotsessiga üha relvaärika Victor Buddy üle. Ja sa tead kohe, et kui sina tõid ühe käigu, siis venelased vastavad teise käiguga, see on selline mäng. Ma tahtsin tegelikult ju kogu see kogu see mäng käibki suures ma suurel määral meedias ja ja Venemaa vajab teatud märke ja meiega suhtlemisel on seesama, siis vabadusvõitlejate kokkutulek jälle üks selline märk, millele saab mingisugusel sobival hetkel rõhuda, aga mis Euroopasse puutub, siis noh, ja mida ma silmas pidasin, kui ma ütlesin enne, et me peaksime olema ikkagi ülimalt tähelepanelikult, siis siis mina näen küll seda, et sellist ratsionaalsust ja oportonismi ülistatakse ja igasuguseid väärtusi surutakse teatud hetkel nagu tahaplaanile, et umbes nii et noh, las see Venemaa siis olla selline, nagu ta on. No ma ei tea, kas me ikka peaksime laskma laskma tal olla sellise sellisena nagu ta on, et noh, oli oli selline omamoodi, jääbki selliseks hoovus. Mõtleme nüüd selle peale, et kas siis minister Reinsalu ei oleks pidanud tegema oma avaldust. Et kui ta ei oleks, ei oleks teinud seda ma silmas pidasingi. Vot siis oleks imelik olnud. Jah, see ongi selle jutu moraal, et me ei tohi lasta ennast häirida Venemaa sellistest räigetest avaldustest ja muutma sellepärast oma mingisugust suhtumist või poliitikat või arusaamist ajaloos. Ja meie meie all võiks mõista ikkagi tervet nagu Euroopat. Me oleme osa Euroopa Liidust, Euroopa peaks endale kindlaks jääma sellistes asjades. Sellega seoses oli sel nädalal ka üks, no minu jaoks üks väga positiivne sündmus. Nimelt käis Eestis Saksamaa president. Loomulikult Saksamaa president ei ole Saksamaal selline esimene viiul, eks ole seal ainuke kantsleri käes võim. Aga ta on väga auväärne tegelane, ta on ikkagi Euroopa kõige mõjuvõimsama riigi president. Ja kui tema käis Eestis ja need avaldused ja intervjuud, mis ta siin andis, millega ta esines oli nagu selline väikene palsam ka sellele samale meie arusaamisele ajaloost. Teatavasti Gauck on ise olnud pärit Ida-Saksamaalt, ta on olnud dissident. Tema isa on saadet On saanud kaks korda 25 aastat ja Siberisse saadetud, et ta teab nagu mis on toimunud eelmisel sajandil siin siin Euroopa ajaloos ja kui Indrek Treufeldt tegi Eesti televisioonis temaga intervjuud, siis ta küsis Gaucki käest, et kas ta nagu andestanud oma nendele vaenajatele. Ja ta vastas niimoodi, et et alati võib andestada, kui inimene, kes on kurja teinud, saab aru, et ta on kurja teinud ja vabandab. Aga nii kaua, kui ta seda teinud ei ole, ei tule ka andestust. Ja no me oleme siin rääkinud kogu aeg, me ootame Venemaalt vabandust nende asjade eest, mis ta eesti rahvaga on korda saatnud, siis Gauck ütles ju otse välja, et punavõime, ohvrid ootavad õigustatult vabandust. Nii et noh, selles mõttes ei ole just väga tihti, kus läe riigi poliitikute, lääneriikide poliitikud tulevad ja niivõrd üks-üheselt teevad selliseid avaldusi, mis läheb kokku noh, meie arusaamisega lähiajaloost. Sellepärast, et tal on lihtsalt selline taust. Muidugi Eesti reegel, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Nüüd punaarmee on teinud meeletult palju kuritegusid. Aps mõtleme seda, mis nad Saksamaapinnal tegid, see oli ka väga vastik. Aga lääne inimese jaoks tüüpilise lääne inimese jaoks nad siiski olid ju osa vabastajatest, sest kurjategijad olid natsid. Popkultuuris on eriti levinud natsid, need on midagi väga-väga hullu. Aga seal punaarmee võitlen. Sovot. Jah, aga Saksamaa tavaliselt ei ole niimoodi väga, väga selgesõnaliselt ja otseselt punavõimu kuritegudele viidanud, sest noh, Saksamaa ajalugu on ka piinlik ajalugu, eks ole, nad põevad siiamaani seda, seda kaotust ja ja nürnbergi protsessi ja nad ei tihka vähemalt tipptasemel võtta, seisukohti. Nad pigem püüavad laveerida. Ja Saksamaal on üldse ju natside kuriteod, on siiamaani selline piinlik, et mitte öelda tabuteema, millest, millest ei taheta ju rääkida, ka aru saada. Mina muidugi ei tunne Saksamaa ühiskonda nii hästi kui näiteks kolleeg Külli-Riin, kes siin saates aeg-ajalt ka käib. Aga küll, aga oleme lugenud seda, et Joachim Gauck on selline president, kes on Saksamaal erakordselt populaarne ja, ja tema sõnavõtte jälgitakse ja nende nendel on mingisugune tähendus. Ja sellepärast justkui ma enne rääkisin väärtuste eest seismist, siis minu arust see, mida ta aga intervjuus Treufeldtil rääkis Ongi suurel-suurel määral see asi, mida, mida tegelikult ka tõesti tahaks kuulda. Ja mul pole nagu kahtlusteta, nüüd Eestis käib siin rääkimas midagi sellist, mida, mida meie meie tahame kuulda mujal räägib midagi uut, ma arvan, et need ongi tema, tema suured sisemised väärtused ja sellega ta jättis küll väga sümpaatse mulje. Inimlik esinemine tavaliselt ju me ootaksime, Saksa president tuleb ja räägib, et vabandab selle eest, mida nad sõja ajal on teinud, aga siin olid hoopis teised teemad kõne all. Täpselt nii. Jah, ja kõne all oli ka spiooniskandaal tollesama Gaucki visiidi raames ehk siis küsiti ka tema käest tema arvamust Edward Snowdeni tegevuse kohta. Teatavasti siis paljastas selle, et USA on aastaid ka oma liitlaste järele nuhkinud ja salaja nagu internetis toimetanud mis on tekitanud Euroopas suure pahameele, aga väga huvitav oli see, see olnud nüüd võib-olla olisega Troyfeldi intervjuus ma täpselt ei mäleta, aga ma tean täpselt, et meie loos, Aktuaalse kaamera loos küsis reporter Vahur Lauri tema käest, et kuna Gauck on dissident, et kuidas ta suhtub maailma praegu kõige tuntumast distidenti, Edward Snowden isse ja Gaucki vastus sfääris Gaucky, mis ta ütles, et kui selgub, et tegemist on tõepoolest dissidendid distidendiga, siis kõige sügavam austus tema suhtes. Aga see tuleks tal endal tõestada kuidagi, et tegemist ikkagi ongi sidendiga, ta võiks minna USA-s kohtujate samade avaldustega esineda ja kui ta on õige mees, siis ta tuleb sealt õigeksmõistva otsusega tagasi. Aga niikaua, kui ei ole teada, kas tegemist on dissidendiga või on tegemist amaturistiga minu lause või minu sõna, et nii kaua ei võta seisukohta. Aga see ongi üks suur mõistatus, et kes ta on, võib-olla ta mõlemat korraga. Nagu tõsiselt nagu Julian Assange Ma täpselt nii, et selles mõttes on. Ma tahaks sellise täiesti hoopis kõrvalt maailmast ühe paralleeli, et et vaadake, kui huvitavad protsessid on, on maailmas käimas Egiptuses näiteks, et toimub tegelikult sõjaline riigipööre. Sõjavägi võtab, võtab võimu üle, et nii-öelda ametlikult täiesti täiesti legitiimselt valitud presidendid ega maailm võtab seda kuidagi niimoodi vastu, et, et seekord see nüüd päris nii ei ole, eks. Et et siin on minu meelest ka täpselt samamoodi samamoodi lugu, et ega ma arvan, et see tõde on kuskil Seavetega, sellist. Seda pilli Tiidud, nagu teda nimetas meie kolumnist Mihkel Mutt vist Euroopas ka nagu valitsused väga ei, ei salliks. No vaadake, USA. Mis seda vilepuhumist ehk siis ütleme ebaseaduslike asjade väljatoomist avalikkusete toomisse võimudele teatamist väga soosinud. Ja Ma arvan, et üks natuke rohkem kui tosin aastat tagasi oli ta taimi aasta inimesed nendel kolm tükki olid just sellised vilepuhujad, kes paljastasid suurtes ettevõtetes toimunud sigadusi. Et selles mõttes seal kultuuris on selline asi jo soositud. Kui vaatame Snowdeni tegevust, siis kui ta ütleb, et USA põhiseaduse vastaselt nuhiti oma kodanikke kirjavahetuse ja suhtluse järgi et seda Ameerika ametivõimud tegid, siis see on selgelt selline vilepuhumine, stab, paljastab ühe sigaduse, aga nüüd, kui ta räägib täiesti seaduslikust asjast Ameerikas ehk nuhkimisest teiste riikide ja riigipeade järele, mis luuretegevus on täiesti seaduslik asi, siis seal läheb juba asi natukene reetmise poole. Selles mõttes ongi siin küsimus, et kumb ta nüüd on, võib-olla ta mõlemat. Jah no küsimus on ju selles, milles kõige teravam nagu selline vastuolu on see, et USA nuhkinud oma liitlastele ehk siis oma Euroopa NATO partnerite ära, aga tõepoolest võiks ju küsida, et et kas siis liitlane on selline püha lehm, et kui sul on maailma kõige võimekam luureorganisatsioon sai jälgimisliitlaste hulgas toimub alles hiljuti tuli uudis, kuidas Saksamaal mõisteti vangi üks abielupaar kes aastakümneid oli läkitanud venelastele NATO salajast informatsiooni, eks ole. Et noh, toimub riikides asju, mida, mida peaks teadma ka selle allianssi kõige võimsam riik, et see on nendega mõttekoht selline, et kui suurel määral võib liitlaste tegevust jälgida, kontrollida ja vajadusel Kuidagi, aga see on täiesti teine tase, üksnes Snowdeni tase, kas ta on reetur või ta on vilepuhuja, teine asi, nüüd riikidevaheline tase. See on tõesti piinlik, kui sa nagu pioneerid kellegi järel, aga samas jällegi võib mõnikord ka sellest kasu tulla. Sa võid oma liitlase liitlast jälgides avastada seal mõne spiooni. Ega me ka täpselt ei tea, kuidas Herman Simm kinni püüda. Ja selle kohta on ka öeldud, et kui ei oleks olnud meie meie tugevaid liitlasi, kes seal alla panid, eks ole, siis poleks iialgi teada saanud, millega SIM tegelast Minu meelest selles nõudeni teema ikkagi üks kõige suuremaid teeneid on, on see, et me ikkagi avalikus ruumis saame nüüd ikka täitsa tõsiselt arutada selle üle, et et milline ikkagi see privaatsuse ja meie turvalisuse vahekord on ja see, see küsimus muutub ikkagi vägagi suureks, et et nüüd sellesama asja käigus on ju välja tulnud ka seda, et näiteks Prantsusmaa on väga tõsiselt panustanud, kusjuures vägagi küsitava seaduslikku nii-öelda et kas vastab seadusele või mitte, eks ju. Seaduslikkusega siis oma oma kodanike järel ja, ja muude, kes teab veel, kelle järel ja, ja seda on paljudes riikides hakatud neid küsimusi küsima. See seadusandlus on küllalt erinev, et Saksamaa on Euroopas üks selliseid, kus on võib-olla see privaatsus nagu kõige-kõige tugevamini kaitstud seadusega. Ja minu meelest on Eesti võib juhtuda, et ta on ka päris oluline. Roll selles, siis me mõtleme, et üks sellistest programmidest, kes sellele ameeriklastega koostööd tegi, oli ju Skype? Skype, mis oli ühel hetkel täiesti nuhkemis kindel mida ei saanud pealt kuulata, et see muutus mingil hetkel, et kella pealt, kui nad tahaks ja nii palju, kui me teame Skype'i arendustöö toimub Eestis. Et kas siis Eestis Skype'i inimesed tegid NSA-ga näiteks koostööd, kas siis ameeriklaste peamine luureorganisatsioon seal minu meelest lahti rääkimata? Küsimus võib-olla seda tehti Ameerikas, aga võib-olla oli ka eestlastel seal teatud rolle ega me ei tea, mida tehakse siinsamas Tallinnas. Ja kui ikkagi seesama, ütleme sedasama privaatsuse, et kas me ise anname ära suure suure hulga oma privaatsusest, aga samal ajal me ju tegelikult tahaksime väga, et mõningatest asjadest oldaks teadlikud, et kui planeeritakse mingisugust suurt vägivalla akti, sedasama Prism programmi väidetavalt on ka üht üht koma teist ära hoidnud. Küll kuigi jällegi seal, et kui ta teatud sõnu jälgib, et nad siis need inimesed, kes räägivad, kavandavad pommiplahvatustes, vaevalt et räägivad pommist räägivad millestki muust. Nojah, ja mis puutub privaatsusesse, siis noh, mul tuli meelde selline näide, et väidetavalt on Londoni linn maailmasse linn, kus on kõige tihedamalt neid turvakaameraid kes jälgivad toimuvat, nad jälgivad tavalisi inimesi, nad sellega võib mõelda ka, nii, et nad rikuvad ja tavainimeste privaatsust. Aga need turvakaamerad on mõeldud just selleks, et kui on vaja tabada potentsiaalne terrorist, et siis kasutatakse neid, neid linte, mis seal võetakse, eks ole, see on üks asi. Ja teine asi. Ega asjata ei rääkinud sellest Julian Assange'i-ist. Et kui me nüüd meenutame, mida tema lekitas, ta lekitas ju täpselt sama asja, mida ameeriklased on teinud, ehk siis nad on tegelikult nuhkinud ka oma liitlaste järel, ehk siis need saatkondadest tulnud Nemod mis ju ka meil on ajakirjanduses avaldatud, kui otse sõna otsesõnaliselt iseloomustatakse näiteks ka Eesti riigijuht või, või siis Saksamaa riigijuht või prantslasi, eks ole, lahtise tekstiga. Et see on ju ka samamoodi jälgimine oma liitlaste järel, jälgimine, eks. Aga see on tavaline diplomaatia, see ei ole selline, ütleme kusagil mingit agenti raha eest ära ostnud või midagi taolist see käibki minu meelest, diplomaadi poeg koostatakse memosid, mis toimus ja missugused võiksid olla. Jah, aga minu mõte on see, et see viitab sellele ehk siis kokkuvõtvalt suur vend jälgib meid. Ja, ja mulle meeldib meie presidendi öeldu, et väike õde siiski on sama ohtlik, sest tollele me anname kogu aeg andmed vabatahtlikult, minagi olen tähelepanud liitlase, mõni aeg tagasi Facebooki-nimelise kommuuniga, siis ma olen tänalgi liitunud. Ma tegin seda, ma arvan, äkki pool aastat või natuke rohkem tagasi. Ja nüüd ma olen märganud, et et, et mitmetele internetikülgedele, kus ma käin, ilmub järsku juurde, et Sulev ja siis Facebook'i märke ma saan aru, et kuidagi nad on omavahel ühildunud ja ma ei saa aru, miks peaks sinna ilmuma minu nimi ja Facebook ja nad need asjad kuidagi omavahel seostuvad ja see mulle väga ei meeldi. See on üks üks suur küsimus tegelikult, et needsamad üleilmselt sellised ettevõtted, kes neid andmeid koguvad ja neid kasutavad, on ikkagi ka mingites aspektides riikide üle nagu teatud teatud kontrolli saavutamise, see suur võimuvõitlus ja isegi selle üleüldse selle mõistmine, nagu, nagu seisab inimestel ees ja muuseas ka need inimesed, kes ei ole liitunud nendega, on täpselt samamoodi kistud kistud läbi läbi veebi. Juba nende nende nii-öelda toimikuid koostatakse juba automaatselt, et just üllatusin siin ühte inimest, kellega, kellega rääkisime pisut, kus ma tean tema telefoninumbrit, aga selgus, et selgus, et, et internet on niivõrd niivõrd võimas, et talle teadmata on mingisugused, täiesti tema andmed, mingisuguse ühe kuhu ta kunagi kirjutas ja mis üldse ei olnud mõeldud kuskil avaldamiseks, on läbi kahe organisatsiooni liikunud kuhugi, kuhugi saidile, sinna on juba jumala juurde lisatud pildid. No mingid asjad, kõik see juba toimib niimoodi. Sellepärast ei olegi võib-olla väga imelik see uudised FSB ostab endale vanaaegse trükimasinaid kuldses välja vastava vastava konkursi või siis vähempakkumise, et võib-olla see vanaaegne paberil ilma urgustamit meetod ongi kõige parem. Jah, no me kõik ju teame neid juhtumeid oma praktikas, kui ootamatult sinu meelile tuleb mingisugune teade x kohast x autorilt, keda sa ei tunne absoluutselt, aga sinu meiliaadresse kätte saanud või tuleb pakkumine, eks ole, et Nigeerias oled sa võitnud 50 miljonit eurot, eks ole, saadama need turvakoodid, kõik panga annad, eks ole siis toimetama selle raha kätte ja alles paar aastat tagasi helistati mulle väidetavalt, et Lõuna-Korea pealinnas soolist kanges inglise keeles öeldi, et neil on ka minule väga tulus pakkumine, et kas ma ei saadaks neile oma andmeid ja kui ma tagasi helistada, siis loomulikult see number ei vastanud, eks ole, selliseid asju. Me oleme Sellel nädalal, muuseas oli sarnaste kirjade ohvriks üks endine riigikogu liige, kelle nimel saadeti välja inglisekeelseid kirju, et tal on ära varastatud kõike raha ja pass ja nii edasi. Et palun. Pangad on see number, aga muuseas, sellega kaasnevad ikkagi väga tõsised riskid, et ma siin Lennart Meri konverentsil käies osalesin ka õigemini kuulajana muidugi selles paneelis, kus, kus räägiti ja, ja sellest, et sa tuli, tuli välja selline täiesti täiesti huvitav asjaolu, et et riigid võivad tegelikult tohutult panustada sellesse samasse küberjulgeolekusse ja mehitada tohutuid üksusi ja osta endale vägevat tehnikat. Aga tegelikult reaalsus võib-olla see, mis väga osav vend seal kuskil oma arvutiga oma sülearvutiga kuskil kuskil võrgus võib sellesama üksuse tähendab põhimõtteliselt põrmustada. No aga seda me nägime 2001. aasta septembris paberinugadega rünnati Ameerika Ühendriike, kõigi aegade suurim terroriakt Ameerika pinnalt paberinugadega tehtud mingitest väikeste külmrelvadega. Ja ometi on Ameerikal maailma kõige võimsama sõjavägi sama muuseum Küberis üsna. Ega midagi seal isegi isegi võib-olla mõnes mõttes veel veel komplitseeritumaks takse. Nonii nii palju siis sellistest rahvusvahelistest teemadest. Aga alati on rahvusvahelised teemad ka meie teemal nüüd ega siis me ju vaakumise ei ela ja, ja küberjulgeolek ja internetijulgeolek on ju Eestile olnud alati väga oluline. Selline kaubamärk, millega ka president Ilves on alati välja tulnud, esinenud aga selle nädala üks selline. Kuidas nüüd öelda? Hõrk teema ei ole päris hea sõna selle kohta, aga arvuti teema, mis inimesi huvitab, on siis see, et politsei on väga otsustavalt sekkunud Lõbu ärisse Tallinnas. Ehk siis on aastaid jälgitud seda, kuidas Eestis taksojuhid on need kuller teenuse osutajad, kes rikka välismaise turisti toimetavad siis lõbuasutusse ja teenivad selle pealt väga kopsaka summa ka ise pahatihti rohkem kui prostituut ise või siis vahendaja, eks ole. Ja siis on kinni võetud 20 taksot, mis seisavad politsei õue peal ja taksojuht pitsitatakse, et nad nagu öeldakse, kõik avameelselt puhtsüdamlikult üles tunnistaks. Minu jaoks oli selle asja puhul paar sellist üllatavat momenti oli see, et et mina ei teadnud, et Tallinnas tegutseb ainult üks selline suuremat sorti lõbumaja, ma arvan, neid on ikka palju rohkem. Et enamik lõbuteenused on kolinud ikkagi korteritesse ja nagu öeldakse, naine oma käe peal ajab asju ja teine asi, mis selle teema puhul mind natukene noh, mitte häiris, aga sundis tähelepanelikuks on see, et tegelikult ju ilmusid kahes eesti lehes sinu lehes Neeme ja ka Eesti Päevalehes ühel ja samal päeval kaks mahukat artiklit sel teemal kus siis isegi kõneisikud politsei poolt olid samad, kes kes rääkisid, mis tähendab see seda, et tegemist ei olnud muidugi uuriva ajakirjanduse sellise võiduga, vaid tegemist oli ikkagi sellega, et politsei pidas vajalikuks ajalehti informeerida sellest. Ja nagu öeldakse, tuli ise ajakirjaniku juurde seda asja rääkima. Oli vist siin vist küll hakkas asi Facebookis, kus üks mu tuttavatest kirjutasid nad terve hunnik taksojuhte on kinni peetud. Nii palju, kui mina aru saan, siis seal oleks võinud ilmuda need vabalt ka näiteks järjestikustel päevadel, aga reporterid said oma materjali valmis lihtsalt ühel ajal. Nii et minu vandenõuteooria ei pea paika Ma ma küll ei tea, kas see oli nüüd väga süvitsi minev, mine, uuriv ajakirjandus oleks antud juhul saab sellest rääkida, aga aga, aga ajakirjanikud näiteks Postimehes tegeles sellega ilmselt kõige paremini nendel teemadel informeeritud ajakirjanik Christopher Johnson ja tegeles sellega mõnda aega ja, ja nüüd ta sellega välja tuli. Aga ma lisaks veel muide nendele sinu toodud üllatavatel aspektidele veel ühe asja, et, et need taksod, mis seal on kinni peetud. Et need kannavad niivõrd tuntud kaubamärki nagu tulikaga tulike. Kes muuseas teenindagu prokuratuuri püsileping olemas? Küllap neil on veel teisigi päri mälest ka riigikogu mäeks kõrgemal kõrgemal tasemel kliente. Lisaks lisaks nendele klientidele, et kahtlustus selles suhtes on minu minu arust see oli ka sellel teemal nagu päris üllatavad. Aga mis seal oli selle asja juures huvitavat selles lõbumaja, see oli kliendid. Noh, praktiliselt kõik olid välismaalased, Nad ei teenindanud eestlasi, seal oli ikka kõrgema konspiratsiooni tase, ta ainult tuntud inimesed said sisse ja, ja see kriis on imeline inimene, siis kes oli just Iisraelist tulnud, kes ala olevat selle bordelli tõeline peremees, väidetakse, et ka tema oli noh, taksojuhtide hästi tihti seotud, võib-olla ka endine taksojuht, sinna said sisse ainult sellised väga-väga kindlad kunded näiteks meil Ekspressis ilmus sellel nädalal üks lugu, mitte sellest operatsioonist ühest varasemast, kus siis Soome politseinikud käisid Eestis, tegid sellest petteoperatsiooni mängisid, mängisid ärimehi, kes siis kõvasti napsi võtsid, tellisid endale naisi ja narkootikume. Nad selliseid inimesi ongi võimalik vahele võtta, siis kahte viisi, kas tehes sellist salaoperatsiooni soomlased tegid või siis pikaajaliselt jälgides, nii nagu Eesti politsei tegi selle maja puhul, et seal olevat see operatsioon ka ikka väga-väga pikka aega käinud inimesi kuulati pealt, füüsiliselt, siis pildistati, selt filmiti ja ja siis on võimalik seda vahele võtta. Nüüd kuna Eesti seadused ütlevad, et selline prostitutsiooni vahendamine on keelatud, siis on täitsa loogiline, aga polügoon on pandud ja prostitutsioon on lubatud, aga selline sutenöörlus on keelatud ja selline siis vahendamine nagu taksojuhid tegid, siis on täitsa loogiline. Politsei võitleb seda. Kui seadus seda ütleb, siis politsei peabki võitlema. Ma ma tuleks korraks veel selle Ekspressi loo juurde, et ma kindlasti kuulajatel soovitaksin seda lugu lugeda, see on hästi-hästi tore ja seal on, hoolimata sellest, et tegemist on ikkagi siukse kriminaalse teemaga, siis seal selliseid täitsa selliseid sihkruslike elemente, kes need olid seal habe ja kiilakas ehk keset redelit kaks, kaks soomlast, jah, kelle nimesid me ei saa kunagi teada ja siis limusiinijuht. Aga taksojuht kui niisugune inimene, ma arvan, et selles, selles selles loos siin on taga ikkagi see, et et süües kasvas isu kuskil ühel hetkel avanes võimalus, hakati mingeid mingeid asju tegema ja lõpuks muutus asi tegelikult põhimõtteliselt selliseks kus juba nii-öelda nii-öelda see organisatsioonil oli juba oma sõna kaasa öelda. Ta muutus nagu osaks sellest tegelikult kuritegelikust rühmast, eks. Et taksojuhid on ilmselgelt üks väga informeeritud rahvas, jäävadki informeeritud rahvaks, Nad sõidutavad absoluutselt kõiki alates riigi kõrgematest juhtkonnast kuni kuni kuni täiesti tavaliste inimestena kuulevad vestlusi, nad teavad, mis linnas toimub, nad teavad, mis iganes. Aga tegelikult ikkagi ütleme taksoteenuse nii-öelda. Nii-öelda elatusvõi nii-öelda teenistusallikaks peaks olema ikkagi taksoteenuse osutamine lõppkokkuvõttes. Kuidas seda küll omaette küsimus on see, et näed, kui palju nendest taksojuhtidest, kas siis lõpuks vahe läheb, sest alati ju satub ka või võib sattuda ka ütleme, sellisel aadressil sõitma täiesti süütu taksojuht, lihtsalt kunde teab, et Ta on varem siin käinud ja ütleb, et viska mind sinna ära. Nüüd tõenäoliselt seal ring, kes siis politsei vaatevälja jäi, on tunduvalt suurem, aga vahele võetakse need, kes on seal korduvalt käinud. Keemia tõendeid ja kelle kohta on tõendeid, et osade puhul tõenäosus neid tõendeid ei ole, nad peaksid vahel ainult sellel juhul, kui nad teeksid puhtsüdamliku ülestunnistuse. Jah, ma sain raha selle eest, et viisin kunde sinna ja ta sai seal naistega koos. Vot mul puuduvad andmed, aga nagu sa ütlesid, et taksojuhid on alati olnud kõige informeeritum mees, mitte kõige aga igal juhul informeeritud, et aga kuidas näiteks teistes riikides on, ma millegipärast arvan, et ka kuskil ma tea Inglismaal, Prantsusmaal, võib-olla Rootsis on taksojuhid samamoodi toimetamas kliente teatud aadressidel ma mul puudu lihtsalt andmed selle kohta. Tõenäoliselt küll jah, mõnedes riikides euroopaseni prostitutsioon täiesti avalikult lubatud, et mine Hollandisse või Saksamaale ja seal ei ole mitte mingit probleemi, sest see on täiesti legaalne tegevus ja nõudlus selle teenuse järgi jääb alati omaette. Küsimus on, kas prostitutsiooni sellisel kombel peaks nagu legaliseerime või mitte. Et noh, et samamoodi teame, et tõenäoliselt uimastite tarvitamine jääb alatiseks, aga see ei tähenda seda, et narkootikumide tarvitamist peaks alati seaduslikuks tegema. Prostitutsiooniga natuke teine asi, et erinevates riikides on, suhtutakse temasse täiesti erinevad. Rootsis on seksi ostmine keelatud. Saksamaal täiesti. No meil on ta sellel teemal ju vaieldud, aga minu meelest need vaidlused ei ole siiski ütleme väga selliseks väga, väga põhimõtteliseks läinud ja ilmselt ma arvan, et jääb päris pikaks ajaks veel nii et jäävad, need jääb see korraldus nii nagu ta on praegu. Jah, mul tuleb meelde siin nõukogude ajast ka üks, üks asi, mis seostub taksojuhtidega, sest taksojuhid olid ju need, kellega alati taksoviinad. Ehk siis, kui poed pandi kinni, siis taksojuhile pagasnikus ikka paar pudelit, mille sa said, nagu öeldakse, natukene suurema raha eest ära osta. Seda taksoviina oli isegi veel ka taastatud Eesti vabariigi ajal Tartus 90.-te alguses. Täiesti täiesti levinud teema oli see, aga ma arvan täpselt samamoodi teemaks, et kui näiteks, ma ei tea. Kopenhaagenis kell kell kaheksa lõpetatakse poes alkoholi müük ja siseneb taksosse. Kunde sealsamas ütleb, et kas ma kuskilt saan osta. Taksojuht ütleb, jah, sa saad. Ja see jääb, see senine teema jääb tegelikult üles. Nojah, selle juhtumi puhul muidugi siis politsei on näidanud, et kui vaja, siis võimekust jagub. Ehk siis, kui on aastaid tegeldud ühe ühe teemaga ja varjatud jälgimisega pildistamisega, et siis võidakse probleem lahendama, aga küsimus jääb õhku muidugi, et teised juhtumid, mis on seoses politseiga esile kerkinud, kui ei suudeta näiteks pätte ohjeldada või saadaks ise Tapa mingisuguste Nolikate käest, et see küsimus jääb õhku. Et küsimus on võimekuses ja ühe võimekuse teemaga, võib-olla jätkame ka ka selle nädala sündmus, kui Miiduranna sadamas üks kallis jaht purunes vastu kive, laine peksis jahti vastu vastu kive ja, ja siis tulid meie päästjad tulid kohale ja siis jäi võimekusest puudu. Nad ei suutnud seda paati kuidagi päästa. Nad suutsid küll küsitleda paadis olnud inimesi, küsides nende dokumente ja nii edasi. Aga, aga, aga paat, nagu öeldakse kõigi silme all läks pilbasteks. Kallidus on suhteline küsimus, et, et jah, naka kallis noh, tegelikult oli see Kaaljoni kalu ja kaater ja on olnud üks inimene, kellega mina olen sel teemal rääkinud, nimetanud seda ka odavaks panniks. Et, et see mootoririke sellel ei olnudki nüüd nii, väga üllatav, aga aga tegelikult minu meelest see suure teema tõstatada, et kuigi antud situatsioonis on merel on omad omad seadused ja kindlasti on nii, et teatud hetkedel on, on õige, päästa inimesed ära, see on alati, see on primaarne, eks ju. Ja mingil hetkel peab mõtlema nii, et sa ei pane iseennast ja päästjad päästjad ei pane iseenda elu elu ohtu. See on üks, üks üks teema. Aga teine teema, mis minu meelest on suureme, mis ikkagi väärib arutamist, on see, et riik on läinud süsteemi peale, mida mina muide võiks iseenesest väga toetan. Ehk siis, et päästeolgu see merepääste või, või, või siis mingisugused muud üksused, pääste, päästeüksused arendavad välja oma suuremat võimekust ja leidunud, aga neid on vähem. Ja ülejäänu läheb siis priitahtlike vabatahtlike peale. Merepääste seltse näiteks on, on järjest asutatud meil Muhus ka Muhu, Muhu merepääste selts näiteks olemas täiesti ja tegutseb, aga nüüd kuidas läheb, kuidas see süsteem ikkagi ikkagi nagu, nagu niimoodi töötaks et, et, et ta oleks ka nii-öelda võimalikult efektiivne. Ma arvan, et see asi on veel täiesti tegelikult lapsekingades arengujärgus kui isegi üksustel omavahel on nagu kergeid probleeme, sel nädalal oli üks päästeõppus kus oli minu meelest ei probleeme politseile päästeametile omavahelise side ka. No mida me siis räägime? Et järelikult järelikult see süsteem vajab ikka veel ikka ikka ikka tõsisemat ikka tõsisemalt arendama. Ei, no kui kutselised päästjad sealsamas niidu rannas ootasid appi vabatahtlikke päästjaid, kes olid lihtsalt paraku hõivatud ühe teise laeva päästmisega, eks ole, Nad ootasid vabatahtlikke, selle asemel, et ise tegutseda riigi poolt finantseeritud päästeameti meeskonda, eks ole, siis see ei ole normaalne. Inimesed nad tassida siiski ära. No inimesed seal ilmselt inimesed, mulle tundub, et ei olnudki ohus väga. Noh, nad läksid lihtsalt ise kaldale ära ka, eks ta meenutab natukene sellist padaoru juhtumeid, kus ka ju erinevad ametkonnad ei suutnud kokku leppida, kes mida teeb ja lõpuks läks see lumetorm liialt suureks ja paljud inimesed jäid kinni, et seda oleks saanud ka varem seal ära ära õiendada, see tee puhtaks teha. Et noh, tal lihtsalt väiksemas skaalas täpselt samamoodi koostöö erinevate ametkondade vahel puudus sellepärast et, et ilmselt seda ei ole piisavalt harjutatud või ta ei ole piisavalt ladus, et oleks väga tore, kui sellest ühest purunenud kaadrist midagi õpitaks. Vot see oleks äge, siis, siis oleks seal sellel hinnal, mis praegu maksta oleks, ka mingigi kasu. Ei, ma olen täiesti nõus sinuga, et see on väga tervitatav, et tekivad sellised vabatahtlikud ühendused, kes tegelevad nii tuletõrjumisega kui ka merelt päästmisega ja nõnda edasi. Aga küsimus jääb ikkagi õhku selles, et ega sa vabatahtliku ei saa sundida, kui mingisugune kriisiolukord tekib, vabatahtlik tuleb vabatahtlikult, kas tuleb või ei tule, eks ole. Aga kui sul on riiklik struktuur, sest ta on seda kohustatud tegema, eks ole. Et, et siin on nagu see piiriküsimus, et, et mil määral võib, kui palju siis me anname seda riiki ära vabatahtlike kätte, eks on muidugi tore, et vabatahtlik kampaania teeme ära, on esitatud ÜRO suure auhinna saamisele, eks ole. Aga ega me selle peale ainult loota ei saa ju riiki ehitada, vabatahtlikke selle üles. Selles mõttes ongi see, et, et kui ka nüüd päästekomandosid siin kokku pandi, siis oli ju ka sõnum, oli see, et need, mis jäävad, nende võimekus igas vallas paraneb, need on täiesti sellised noh, ütleme selles mõttes, sinna jäävad ikka tõeliselt kõvad tegijad antud situatsioonis mul oli natukene kahtlus, et seal tehti riigi tasemel, tehti seal polda tööd, ma arvan, et miskipärast, et, et priitahtlikud oleksid midagi üritanud seal ette võtta selles, selles situatsioonis. Sest sest need pliidahtlikute tegutsejad, need on, need on tegelikult need, need on ikka tõsiselt fanatism ja, ja noh, muidugi nendel nendel peab ka olema oma elu armas, et, et see, et, et nemad kuskil endale viga teevad, see ei tohiks kahjustada. Aga, aga seal on nagu tõsiselt fanattida, mina arvan seda, et see, see, see riiklik riiklik tase peaks olema ikkagi ühtlane ja hästi kõrge. Jah, aga kui sul on, ütleme, üks kaater, millel läheb mootor katki, seal mere peal sinu juurde tuleb teine, selline suurem alus, mis kuulub piirivalve piirivalveametile, eks ju, ja see kahe tunni jooksul mitte midagi ette siis järelikult seal pidi mingi konflikt ikkagi tekkima selle kaatri ja siis seal teise alusel vahel. Muidu see ei ole lihtsalt loogiline. No ei ole loogiline. Jah, seal on palju ebaloogikat, aga, aga ikkagi veel kord, et, et meie seal ei olnud ja ja noh merega nalja teha ei saa, et mingi ohuhinnang seal tõenäoliselt oli ja eks me sellest võib-olla äkki kuuleme veel kunagi midagi siin ajakirjanduse vahel. Ei, ega me ei tahagi rääkida üksikjuhtum kudumist ja analüüsida, mis seal tegelikult juhtus, eks ole, et see on lihtsalt ajend rääkida suuremast teemast, mis just just kerkib kogu aeg üles. Täpselt samamoodi on ju nende tuletõrjekomando taga, eks ole, mida, mida on, on suletud ja samamoodi loodetakse vabatahtlike pritsimeeste peale, eks ole. Aga kelle tehnika on võib-olla vananeda, fanaatik? Tõesti, eks ole ta on asjaga asja juures hingega, aga paraku ta ei pruugi jõuda. No mul tuleb sellega seoses just meelde just nimelt sedasama tehnika küsimus, eks, et et jälle Öeldi, et nendel allesjäävatel komandodele saab olema vägev võimekus, mida, milliseid uudiseid me siin viimastel kuudel oleme kuulnud seda, et meil on Eesti peale umbes üks redelauto või, või isegi kaks eks ja seda jaotatakse erinevate linnade vahel, kas mitte Pärnus seda just vaja ei läinudki ja too oli Tallinn, see toodi Tallinnast sellepärast, et ühel ühel reedel autol on üks jupp puudu ja teisel teine jupp puudu, et naljadega. Päästekopterid on samamoodi seisnud, aga ma mäletan ka päästeameti endise juhi Timber kihvt esinemist. Sügisel nägin, kus ta näitas, et see päästekomandode sulgemine Tõi ainult kasu näitas ilusti protsentuaalselt, et kuidas Eesti on rohkem kaetud nende võimekamate inimestega. Seda vaadates jäi mulje, et see inimesed lollid, mis nad, mis nad võitlevad, selle sulgemisvastu tehakse üheselt head praktika näitab vahetevahel, et see asi on ikka teistmoodi. Et see komandode sulgemine ei ole nii heaks osutunud. Sel nädalal juhtukaks teemaga seotud kurioosne asi, kui Viljandimaal uppus üks traktorist koos traktoriga lauda lähedal, sõitis veevõtu kohta traktor väest sisse ja, ja mees uppus ära. Väidetavalt oli asi niimoodi, et päästjad, kes kohale jõudsid, neil ei olnud seda tehnikat, et seda traktorit sealt välja tõmmata. Ainus asi, mida nad teha sai, oli see tiik tühjaks pumbata sest pumbad olid olemas. Aga tehnikad, millega traktor välja tõmmata, ei olnud. Noh, sellist rasket traktoreid välja tõmmates sellist tehnikat kiiresti võtta ei ole vist väga paljudes maades tegelikult seal suhteliselt erandlik juhus siiski. No selge, aga eks ta, eks ta otsapidi võimekust ikka näita ka. Nonii hakkame siis lõpetama saadet selliste positiivsete uudistega. Meie üks tuntumaid poliitikuid, opositsiooniliider Edgar Savisaar on nüüd võlgadest või suuremast osast võlast prii. Kustutati tema siis ligi 200000 eurot olev võlg kirjutati korstnasse, nagu rahvakeeli võiks öelda. Ja väidetavalt siis see päästerõngas, millega Edgar Savisaar oma võlast vabanes, oli tema raamatu müügist saadud tulu. Vale see oli honorar ei olnud. On honorar, okei, selge et no peab ikka olema kõva honorar, peab ikka olema kõva kirjanik, et sellist honorari saada. Ma ei tea, kas Rowling Rõulingu tase on muidugi veel kõrgem, aga, aga Eestis siis sellist sellist honorari mitte ühelegi kirjanikule. Tõenäoliselt küll mina olen sellel aastal ühe raamatuga valmis saanud, ma ei ajanud seal küll mingit raha taga, aga ma sain ka aru, et Eesti mõistes selle päris korraliku honorari eest ja see jäi ka mitukümmend korda sellele alla, mida Savisaarele siis pakuti, et inimestesse on tegemistel sihukese jama valskusega, mis seal toimub, et nad seal honorar ei ole turutingimustele vastav, see ei ole reaalne, ütleme aga muidugi tehniliselt võttes on tegemist honorar iga. Juriidiliselt korrektne? Tähendab loed seda uudist ja see on paljud asjad on juba enne varem läbi käinud, igasugused riiulifirmad kuskil registreeritud, ma ei tea, kaugetel saartel, üks kannab ühele, teine kannab teisele, kõik on juriidiliselt korrektne ja, ja mida me siin räägime, me nägime seda jälle nüüd mitu minutit sellest, et Savisaar on, on üks täiesti teistsugune poliitiku, kõik ülejäänud teised poliitikud, kes. Lubab endale rohkem kui ükskõik kes, kes teine. Ja, ja tuleb paid, ta ei räägi, ta ei vasta tavaliselt küsimustele, mida ta talt küsitakse vaid vastab nendele siis, kui tema heaks peab selles kanalis, kus tema heaks Vastu vastused selle juhtumi puhul annab ainult advokaadibürood. No just nimelt selle kanali kaudu, mida, mida tema valitsuse, pressikonverentsi ja osad oleks Savisaar võimalik. Osad inimesed ütlevad, et see teebki temast kõige kõige suurema poliitiku. Mina jätaks selle küsimuse siin nagu ülesed. Eks väikaks, kingituse moodi asi olnud. Vot see on nagu see asi, et no me kõik mäletame seda Reformierakonnaga seotud neid rahastamisskandaale ja mis tõmbas ju väga tõsise vee peale kogu sellele poliitikale, inimeste suhtumisele, poliitikasse ja poliitikutesse. Et Keskerakond sealt jäi välja, eks ole, Reformierakonda mäleta, tambiti siin, kuid, ja kuid eks ole. Nüüd selgub, et vahet ei ole, oled sa opositsioonis või oled sa koalitsioonis olles võimul või oled sa Tallinnas võimul? Ikka leidub selline võimalus, et sa saad slikerdada, sa saad kõik ära jäljed ära peita, eks ole, advokaadibüroo hakkab suhtlema ja inimeste suhtumine ongi need ahned poliitikud on kõik ühesugused, kõik ajavad taskusse, eks ole, ei ole kellelegi poolt hääletada. Ma olen mitmel pool nüüd siin viimastel päevadel ringi liikunud ja tulnud täiesti tavaliste inimestega juttu, et noh, valimised on vähenenud, mis sa, mis sa arvad valimisteks, et kuule, et mina küll valima ei lähe, et mul ei ole mitte kellegi poolt hääletada, et kõik on ühed tõprad. Ma kirjutasin oma kolleegiga Tarmo Vahteri ka mõned nädalad tagasi loo sotsidest, kuidas nende endine peasekretär sõnadeks tegelikult seesamamoodi, ma ei saanud aru, kas tegemist oli varastatud rahaga, mis läks otsida parteikassasse ja mitte tema kinnitusel tema rahaga, samal ajal ta kirjutas tartlaste tagant. Et nad on selliseid juhtumeid veel ja veel. Sellel nädalal tuli välja kui üks korruptsiooni tajumise uuring, mis, mis ütles, et eestlased tajuvad, et kõige korrumpeerunud seltskond on poliitikud. Aga kui küsiti, kellele te siis olete seda altkäemaksuraha pakkunud, siis selgus, et need olid arstid, muuseas isegi mitte politseinikud. Poliitikutel ei olnud inimesed, seal on raha. Et nad seal ongi väga suured käärid. Arstide puhul on võib-olla isegi see, et miks inimesed vastased niimoodi, et arstidel on kõige rohkem antud, et tavaliselt või kõige sagedamini ei anta mitte ju raha ehk rahasedeleid, vaid antakse muud meele hääd, ehk siis näiteks väga kalleid alkohoolseid jooke, kingitakse kalleid kommikarpe ja nii edasi. Ma tean ühte tuttavat arsti, kellel on terve. Terve kapp on täis suurepärast, väga suurepärast alkoholi, mida ta isegi ei ole vaadanud, mis seal on. Seal on omaette küsimus, et kas arst nüüd on, noh, saab üldse me altkäemaksu võtta või pistist, et ta ei ole ametiisik, meil teatavasti. Jah, ja see on tänutäheks, noh kuskohast läheb piir? Ma võin teile anda ka tänutäheks tänase saate just mingisuguse suguse meene, eks ole, seda kuidagi altkäemaksuks ei saak kvalifitseerida. Aga sellise teemaga me tänases olema sunnitud ka lõpetama, sest kohe tulevad uudised peale ja täna siis olid rahvateenreid Neeme Korv, Sulev Vedler ja Peeter Kaldre ning kena päeva jätku. Ja ma ei saa Ta mainimata, et merevesi on endiselt väga soe.