Teekond on ikkagi kooki. Teekond kipp. Tere. Tänases saates teeme sellise ülevaatlikuma reisisaate selles mõttes, et me ei räägi konkreetselt mägedest, kus Andres Karu on käinud ja, ja mille ta siis ei ole mitte alistanud, vaid on nii-öelda külla jõudnud, kuhu ta on küll jõudnud. Täna me räägime neist mägedest, mis tagasi tõuganud ja öelnud, et ära siia roni. Nii nagu ikka, teekond puutoimkond on siis Andres Karu ja Tarmo Maiberg ning meid aitab helirežissöör maris Tomba. Nii, Andres, tere. Meil on olnud siiamaani juttu väga erisugustest mägedest peaaegu et üle kogu maailma, peaaegu et kõikidel kontinentidel, et me ei ole veel ära käinud Ameerikas, kuid ka ei. Me käisime Ameerikas ka juba ära õige ja. Nüüd ülevalpool Ameerikas Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Kas nii-öelda lõuna poole jõuame ka ehk kunagi, kui kui sul sinna rohkem asja. Aga millest me ei olegi rääkinud, on see, et on ka ebaõnne olnud päris palju, et milline on see kõige suurem, märksa selle ebaõnne juures, kus sa saad aru, et nüüd ma tegin ikka väga vale otsuse üldse sinna mäele minna. Ma ei tea, kui võib-olla ma niimoodi ei oskagi kohe vastata, aga ma mõtlesin, et kui nagu ebaõnnestumistest rääkida, sest tegelikult need jagunevad laias laastus kaheks, et üks on nagu, mis on inimliku faktori tõttu ebaõnnestumised ehk siis ise oled mingi kas vale valiku teinud või vähe eeltööd ja, ja teine on siis puhtalt loodus, mis vahel näitab sulle koha kätte, et mägi lihtsalt ütleb sulle, et mina olen suur, sina, karu, oled väike, et laias laastus nad jagunevad kaheks, aga kui nüüd proovida sulle vastata ikkagi siis just tulles selle inimliku faktori juurde siis minu reisid tihtilugu erinevad nagu väga paljude teiste mägigiidide ja mägironijate nagu reisidest selle poolest, et ma jätan improvisatsiooni, läheb päris palju ruumi, et ma ei otsusta nagu kõiki asju ei mõtle läbima, jätab ruumi nagu sellele, et las tulla üllatusi, tegelen asjadega siis, kui need on käes, mitte ei tegele arvuti taga neli kuud varem. Ja seetõttu noh, jällegi on kaks võimalust, kas läheb kõik väga hästi ja sa saadki mingeid elamusi, mida muidu võib-olla ei oleks saanud, kui oleksid liiga palju eeltööd teinud. Ja teine võimalus on, et toimub lihtsalt ebaõnnestumine, sest põrkud vastu bürokraatiat või siis lihtsalt seda selle vastu, et näiteks mingi tippselgub, et ei olegi selle riigi kõrgeim tipp ja sa enne juurde piisavalt sügavalt, et seda eelnevalt teada saada. Nii et niimoodi võib juhtuda, minul on, on juhtunud korduvalt seda, et tuleb tagasi pöörduda või midagi on jäänud tegemata. Kui mitu korda, kui sa ise hakkad siin nüüd nii-öelda sobrama mälus, kui mitu korda on sul selliseid ebaõnnestumisi olnud? Mõlemat. Jah, mõlemat pidi, ma arvan, et see on kuskil 10 ja 20 vahel on neid kordi, kus on tipult olnud tagasi pöörata mürgi etteruttavalt võin ära öelda, et väga paljudesse nendesse tippudesse ma olen lihtsalt vahel isegi vähem kui aasta hiljem olen tagasi läinud ja see on õnnestunud. Mõne puhul on tulnud oodata võib-olla 13 aastat, enne kui ma lähen sinna uuesti sattunud ja ebaõnn on pööratud nagu õnneks või õnnestumiseks, et noh, neid on ka väga erinevate ajaliselt. Aga mõned tipud on ka need, mis on ebaõnnestunud ja mis mingil määral siiski praegu kripeldavad. No aga alustamegi siis ost sellest kõige kripeldama hammasteta, milline sulle kõige eredama mälestuse jättis, andis mõista, et ära tule. Vot see jutt võib nüüd pikaks ka muidugi minna, aga tegelikult, et üks selline, mis sa sissejuhatused nagu rääkisid ka, et me Lõuna-Ameerikas nagu väga ei ole käinud, ma tegelikult olen seal korra käinud ja käinud ikkagi väga ambitsioonikat kohe trüginud Lõuna-Ameerika kõrgemale tipule ehk Argentiina ja Tšiili piiril paiknevale hakkangaagole, mis on 6962 meetrit kõrge ja selle kõrgusega siis väljaspool Aasiat maailma kõige kõrgem tipp üldse. Et ainult ainult Aasias on 7000 siia neis kõrgemaid ja agaakko, võib-olla sellepärast on jäänud mu hingele seal nagu numbriliselt ei jäänud palju puudu, et no põhimõtteliselt jõudsin praktiliselt 6700 meetri kõrgusele, mis tähendab, et lõpuni oli siis napilt alla 300 meetri tõusumeetrit. Tegelikult reaalsus on muidugi see, et see viimased 300 meetrit on ka sellised, kolm tundi on tipuni tegelikult seda kolmesadat meetrit ülespoole vaja astuda. Nii et tegelikult ma jäin ikkagi kaugemale, kui numbrid seda näitavad. Aga miks ta kripeldama jääb, on see seal hakkangaakko on selline tipp, et näiteks kui kui inimene alustab üldse oma oma ronimiskarjääri nii-öelda noh, võib juhtuda, paljudel on esimene tipp üldse kohe Mont Blanc 4810 meetrit Prantsusmaal Prantsusmaa ja Itaalia piiril ja siis vaadatakse nagu edasi, et olgu 4800 on käidud, onju, et mis võiks järgmine olla, siis hakkab kohe silma, et nagu kilomeetri kõrgem enam-vähem 5895 on Kilimanjaro ühtlasi nagu Aafrika kõrgeim tipp, kõlab hästi, onju ja minnaksegi Kilibandžarole ja tihti saadakse ka sellega väga ilusasti hakkama, kuigi noh, Kilimanjaro tippu reaalselt jõuab kolmest tõuse alustamast üks, et ülejäänud ikkagi pöörduvad tagasi ja pärast Kilimanjaro, kuna see ta on nagu maailma praktiliselt kõige lihtsam võimalus saada ligi kuue kilomeetri kõrgusele ja suht lühikese ajaga mingi põhimõtteliselt viie päevaga on see tipp täiesti tehtav, siis pärast Kilimanjaro vaadatakse jälle edasi, nii, mis võiks siis olla nüüd järgmine normaalne samm ja siis tundub, et enam-vähem kilomeeter kõrgem on hakanud kaakko Lõuna-Ameerikas ja kuna ta on populaarne, tan Everesti järel, tema baaslaager on maailma suuruselt teine, näiteks et seal käib meeletult palju inimesi, seal on, see infra on väga hästi välja arenenud teenuse pakkujaid on, on põhimõtteliselt baaslaagris on kõik nagu läbimõeldud seal prahi majandus, kõik asjad, et noh, väga hästi koordineeritud noh, põhimõtteliselt rahaliselt ei ole nagu väga ulmemaks on mingi, kui mina käisin seal 2010 on mingi kas äkki kuskil 500 dollari juures, mis ei ole nagu väga ülepaisutatud, et mõni palju madalamad noh, näiteks Ararat, seal küsitakse pigem selline ütleme, 300 eurot nagu näost juba, aga noh, oluliselt lühema aja eest ja, ja niimoodi, et ta ei ole üldse ülepaisutatud ja selle sees on ka näiteks, kui kellelgi nagu halb hakkab, et siis sa ei peakindlustusega jändama vaid sellesama 500 dollari sees. Kusjuures on kõrghooajal, et väljaspool hooaeg on meil see summa väiksem, 500 dollari sees on näiteks ka vajadusel helikopterisõit sulle alla, haiglasse on ju, et kui kellelgi tervis nagu läheb käest ära ja tundub selline nagu kättesaadav, ta ei ole tehniline selle põhimõtteliselt kassid on küll jalas, aga ja teleskoopkepid on käes, aga mingeid jääpuure kuhugi kinni keerama ei pea ja klemme jäävõime jääpragudesse või kaljupragudesse panema ei pea. Seetõttu tundub selline, et kuhu siis veel muidugi järgne kilometraa, otse lähme hakkan kaakole, tegelikult noh, öö ja päev Kilimensee arvuga. Et ta on väga kuivmägi, sa pead arvestama sellega, et sa pead päevas jooma ikka julgelt niuke, viis liitrit vett, vähemalt erinevaid vedelikke. Ta on selline, ta tundub alguses kerge, enamus inimesed aga tõmbavad ennast nii-öelda kinni või nullivad oma tippu jõudmise ära juba tegelikult esimese mingi kolme, nelja päevaga, kus ollakse teel alles baaslaagrisse, lihtsalt minnakse liiga kiirelt, ei võeta puhkepäeva vahele ja kripeldama, minul jäi ta just sellepärast. Me kõik olime nagu minu arust seitsmekesi, me olime, olime läbi arutanud selle mineku plaani ja siis kuna enesetunne oli hea, siis me ühel hetkel siiski otsustasime, et see meile rangelt nagu soovitatud vahepuhkepäev enne seda, kui sa lähed nii-öelda vahelaagris baaslaagrisse, et selle puhkepäeva me jätsime, siis ära tundsime, et noh, jõudu on enesetunne, on hea, et me võidame ühe päeva ja lähme edasi. Mis tulemus oli, tulemus oli see, et kaks meie meest saidki selle nii-öelda tasuta või et kinnimakstud helikopterisõidu järgmisel päeval baaslaagrist juba alla. Nii et meie grupp kohe nagu seitsmest liikmest jäi alles viis ja ühel oli siis vesi kopsu kogunenud ja teisel oli palavik lihtsalt nii kõrge, et edasi minna ei saanud. See oli just kripeldab nagu sõidetud, et nagunii loll noh, ise nii loll, et miks sa teed nihukest asja, et noh, kümned ja kümned eestlased, kes helikopteriga, kes omal jalal alla tulnud pettununa, et need vead on nagu korduvalt enne ära tehtud, nii häirib nagu see, et ise ka nii loll oled, et jälle nagu samasse ämbrisse astud nagu kahe jalaga sisse ja siis hüppad veel üles-alla ka, et jalad ikka seal võimalikult tugevasti nagu kinni oleks. Ja ma ise nagu tegin ka seda grupisiseselt ka seda värki, et noh, et ma noh, vaata, ta on nagu grupivärk on, et see peaks nagu minema, ühtne meeskond töötab selle nimel, et minu jaoks ideaal on see, kui terve grupp jõuab üles, aga meil läks natukene selleks, et jagunesime nii-öelda sellesse baaslaagrisse liikumise päeval jagunesid tegelikult kolme gruppi, et kaks kõige tugevamat lasin nagu kõige ees siis tulid kaks venda, kes said omadega nagu hakkama kellel oli okei, ja mina jäin lõppu siis nende kahe mehega, kes järgmine päev helikopterisõidu alla tagasi said ja 11 nagu läks omal jalal ilusti nagu baaslaagrisse teise kotist, lihtsalt korjasin kõik asjad nõnda kilo haaval järjest oma koti. Ja noh, spetsialistid pärast on mulle öelnud, et noh, tegelikult tõenäoliselt see oli ka üks põhjus, miks mina tippu jõudnud oli see, et ma juba tapsin ennast nii-öelda teel baaslaagrisse ära ja lihtsalt kõrgustes enam ei taastu nii hästi ja et me oleks pidanud natukene rahulikumalt võtma kõige tugevamatele andma juba mingid kilod kaasa, et noh, nendel oli parem olla ja ja noh, et oleks ühtlustanud nagu seda võimalust nagu tippu jõuda kõigile, aga, aga tegime jälle ise nii loll. Hasart on lihtsalt niivõrd suur või võib öelda nii. Sa pead selle alguses, tundub, et on nagu ka selline ajaline surve, et mäeluba antakse ka mingiks, kas äkki olid 20-ks päevaks või et siis tundub nagu see ka, et kogu aeg nagu aeg surub takka, et kui esimene katse ei õnnestu, et meil jääks ikkagi mingi neli varupäeva, et me jõuame korra minna alla, uuesti baaslaagrisse, natukene taastuda ja teha veel teine katse ja või siis teha noh, viimasest laagrist, onju, et üks päev ei õnnestu, tuled proovinud magada. Et saad veel teise katsete kogu aeg nagu kummitavad niuksed asjad, et noh, et aeg surub takka, aeg surub takka, siis materjali päev võitu, et see on juba super asi on ja ja selles mõttes, kui keegi on hakanud Kaagole minemast, siis võtke ühendust, ma siis katsun teile ära rääkida, mingid asjad, mis tuleb lihtsalt teha nägime seal kõrvalt ka, et mingid, kellega koos me nagu alustasime kohalike giididega mingid grupid siis need nagu alguses tuima rahuga ütlesidki. Ei, et me joome küll ei liigu, et me teeme siin vahepäeva, et me jõuame teile hiljem nagu järgi jõudsidki ja noh, põhimõtteliselt jooksid meist mööda mingil hetkel, sellepärast et nad olid teinud asja õigesti ja ärritab, nagu see, mitte nagu see enda nagu ebaõnnestumine, vaid ärritub, see ja see, jätkub see asi järjest sime eestlasi, kes on hästi optimistlikud ja tulevad sealt tagasi enamus siiski pettunud. Seega mäe tippu jäi jõudmata, mis see siis tähendab, et lähete millalgi tagasi või jääb kaugemasse tulevikku üldse? Ei jää kaugemasse, et tegelikult on juba mul Argentiina, Tšiili ja Uruguay Paraguay reisijana veebruarikuus 2014 alguses, et see ei ole väga kauges tulevikus ja noh, olulised targemana, siis loodan ja mõned asjad natuke teistmoodi teha ja, ja selle ajalise surve võtan ka ära, et me lähme aklimatiseerud hoopis naabrusesse mägede peale, kus kus ei ole nii-öelda mäeluba tarvis ja kus, kus sa võid olla kauem, mis tähendab, et pärast meil nagu juba läheb kiiremini lihtsalt see baaslaagrisse jõudmine ja kõik, et me käime enne juba 5000 meetri peal kindlasti ära ja meil on siis rohkem varu aega, saame võtta nii rahulikult, kui me vähegi tahame. Nii oled õppimisvõimeline, loodan millise mäe puhul oled veel olnud õppimisvõimeline. Päris palju, et kui, kui ma mõtlen tagasi nagu esimene ebaõnnestumine, mis oli, oli puhtalt see, et kunagi, kui üheksakümnendatel käima hakkasime, oli niuke umbes kümneliikmeline punt, kellega me käisime, päris mitu aastat koos käisime Norras Norra kõrgemal tipul, diskäisime Poola kõrgemal tipul ja siis Rumeenia nõnda igal aastal erinevas kohas ja, ja siis samal aastal, kui Tatrates olime, siis meil jäi, tegime küll Poola kõrgemad Puuriisi tegime ära, aga Tatrate kõrgema tipu, mis on ühtlasi Slovakkia tarindi Gerlatšovskistit, et see jäi meil tegemata. Ja seal ma käisin siis 2008. aastal ehk 95. aastal jäi tegemata ja tagasi sinna jõudsin siis 13 aastat hiljem. Et siis ma sain aru, et jumal tänatud, et meil see ebaõnnestumine tookord tuli natukene varem ja meile tundus, et noh, mingid ta on lubatud ainult giidiga minna umbes neil oma Business tehtud. Et me seal vaikselt nagu üritasime nende kivide vahel hiilida, nõnda et keegi meid ei näeks ja liikusime natukene hiljem, kui grupid üles läksid, sama teed pidi ja kuna grupid läksid alati teiselt poolt alla, siis nagu ei olnud ohtu, et keegi sulle vastu laskumine sa vahele jääd. Aga õnneks me jäime nagu natukene ajahätta ja mingid ajad olid kokku lepitud, millal me peame all tagasi olema ja takkajärgi muidugi 2008. ma nägin, jumal tänatud, et see nii läks, sest seal oli ikkagi kohti, kus köiega julgestumine on hädavajalik ikkagi. Et targemana jõudsin hiljem tagasi ja läks nagu hästi. Kuulame siia vahepeale ka ühe muusikapala, mille sa oled ise kaasa valinud. Seekord me ei vali päris riikide ja mägede järgi. Ja me panime pigem selle järgi, et on ka erinevaid, nagu mingeid kunagi olid need mingid siidipleieri, Sony Walkman ei tea, mis iganes need olid, et ikkagi üks asi, mis käib kaasas, tihti on ka muusika, et kas sa kuulad seda õhtul telgis või sa kuulad, mõni kuulab ka käimise ajal, mida aeg edasi, seda rohkem näed nagu kõrvaklapid kõrvas liikumas inimesi, sest noh, kõik helikandjale nii väikseks, kergeks ja kauakestvaks muutunud, et neid nagu mugav kaasa võtta varem nagu selle peale nii palju ei mõeldud, et siis mind saadavad paljuski nendel reisidel ka just eestikeelsed lood, sest eesti keelt kuuled nagu vähe ja üks minu vana lemmik on siis kõigepealt valisin sellise kus mägede teema käib läbi, on üks noh, nii-öelda jääboiler nime all, jäär ja Ginboil koos noh, mis moodustavad muidugi ääre, aga vahepeal neil nimi Jääboiler ja, ja nendelt kuulakses lugu laualinad, mille sõnad on kirjutanud Juhan Viiding. Viisi kirjutanud Jaan Sööt Meela. Pleekinud Jali Luunenuda linale. Su poole olen ikka joosta leeki. Ehk kokku saame ja meil. On päris vaeva ele päikeses. Seal nähes, siin ma räägin sinu piimast. Mateeria ots tippides. Millise neist sina klõbise? Vaid udu, mille looridessarrippu Jaak maalisega Tõnise. Ehk kokku saame jalaväekompaniis vaba ele päikeses. Sinu. Sina minu. Supo joosta meiki, sässudas tegu väga. Ehk kokku saame ja lume. On päris vaba päikesest. Kuulatud jätkame siis nende ebaõnnestumisega, mainisid alguses, et on kaks eri liiki sinu puhul üks on inimlik faktor ja teine on siis kus loodus ise sekkub. No inimlikust faktorist me juba kuulsime nendest ämbri kolistamistest ja, ja kõigest muust, et lähme edasi siis looduslike faktorite juurde, et kus siis loodus sekkus ja ütles, et ära siia tule. No kõigepealt tuleb meelde, et 2005 oli minek Soome kõrgemale tipule Haltile, mis asub seal juba, kui Rootsi on nii-öelda allapoole ära kadunud kus Soome Norra omavahel juba kokku puutuvad, et paarsada kilomeetrit polaarjoonest ülevalpool, vot seal on soomlaste kõrgem tipp, Halti kõrgus on 1328 meetrit, siis ta tundub selline noh, mitte eriti keeruline, kui loed neid päevikuid, siis tundub, et Trekingu rada lihtne hea minna. Ja siis aga ma muidugi rohkem uurinud ja sellesse polaarjoonest ülevalpool toimuvasse elusse väga ei süvenenud enne. Ja seal oli siis sellise nagu inimfaktori ja siis nagu looduse nagu koostöö oli see, et lihtsalt 2005 sattus olema nii pika ja aeglase kevadega aasta lihtsalt et lume paksus, kui me sinna kohale jõudsime, oli selline, et me saime esimese mingi poole kilomeetriga aru, et me läbi selle lume ei suuda sinna ilma läätsede või, või siis suuskade kuidagi sumada. Ja siis oli see, et loodus näitas meile kätte, et meil on siin lumi praegu ja ei tasu teil minna kuhugi. Halti küll jällegi saime mingi kolm kuud hiljem olime seal tagasi septembri alguses ja siis oli kõik juba korras, ei olnud tilkagi lund ja kõik oli korras. Siis tegelikult üks mägi, mis mind kaks korda nagu kergelt tagasi suunas oli Austria kõrgeim Grossglockneril kuuma ka noh, lihtsalt mingil hetkel oli lumi maas ja, ja laviinioht oli värske, lumendatud nii suur, et ei tasunud sinna rajale minna, lihtsalt ei tasunud riske võtta. Sest nagu vanad targad mehed on öelnud, et ükski mägi ei ole väärt seda, et sinna jääda siis kroskoperandaalsus nagu lihtsalt ilm pöörab ära, sama sama asi on juhtunud mul Balkanil, et kui esimest korda Balkanile läksime, valisime ka natukene sellise hooaja lõpupoolse aja, siis oli see kolm tippu jõudsime ära käia, kuus oli plaanis ja teised kolm neid sellepärast jälle lund hakkas sadama ja ei lähe enam kuhugi. Et värske lumi on selle koha pealt kõige halvem, et kui on juba noh, rohkem lund sadanud ja paks kiht tekkinud, et siis sa saad põhimõtteliselt nagu panna kassid alla ja ja kirkad ja kõik asjad võtta välja ja minna nii-öelda paksu lund mööda, aga kui see lumi on värske pehme ainet, siis ta on väga ohtlik ja ja seda mööda nagu ülessummad on nagu väga-väga raske. Seetõttu lumi tihti värske lumi just just rikub ka mingit tippu tõusud ära. Aga kui tihti üldse võtad varustusse kaasa just sellist lumevarustust kõik selleks, et saada käia lume peal, kas see on igal pool vajalik või vaatad seda juba kodus ära? No seda tuleb ikkagi ette luurata, sest ükskõik millega ka minek on siis varustus, püüad hoida võimalikult minimaalsed, aga noh, ta peab olema noh, kõik hädavajalik peab olemas olema. Seetõttu eriti kui lennukiga minek, siis sa vaatad neid kilosid, ainet, mis sinna tuleb, et mida vähem juurde maksad, selle parem. Et tegelikult on enne teada ikkagi, et mis mäel on lumemüts peal ja sellised lõhed näiteks liustikus, et sa pead ka köies olema omavahel igaks juhuks, et see on ette teada tavaliselt, et vahel on vaja ainult kas vahel on vaja, aga köies olla omavahel vahel on tõusunurk selline liustiku peale, et sa pead vahepeal ehitama nii-öelda julgestusjaamu vastastikku julgestama teineteist üles, et siis sa tead, et sul on vaja ka seal jääpuure ja värke ja, ja kõike seda, mis jama tegemiseks tarvis, läheb seal tavaliselt ette teada ja pigem võetakse väikse varuga kaasa, et juhul kui on veel natukene ekstreemsema tingimused, siis et sul on ka väike varu. Aga samas noh, mägironijate alpinisti kiituseks peab ütlema, et, et ollakse ka väga leidlikud. Et kui ühel hetkel avastatakse, et olud on raskemad, kui nad muidu on, siis tegelikult leitakse nagu päris hästi lahendusi ja päris uusi ja, ja mõned on Esko muidugi kunagi läbi harjutatud, selleks, et ükskord võib-olla elus neid läheb vaja, siis seekord tuleb kätte, on ju just sel hetkel, et ollakse väga leidlikud ka erinevate lahenduste leidmisel ka raskemates oludes. Me esimeses saates rääkisime varustusest nii-öelda põhjalikumalt, et mida vaja kaasa, võtan käimisele veel korra kiiresti üle, et selliseid 20 kilo siis ikka peab päris palju asju, mahtu, köied võtate kaasa või ei võta, kui on vaja. Reeglina võtame kaasa, sest mõne mäe puhul on noh, näiteks, kui tuua Elbrus näiteks Venemaa kõrgeim tipp-Kaukaasias, siis seal on võimalik majutusmäe alt seal kõik asjad, sul on võimalik laenata kõrgsaapad, kassid, joped, tormipüksid, kõik asjad on võimalik tegelikult laenata, kui noh, siis pean lihtsalt selle 20 kilo hulgas, mis sa sinna kaasa võtad, peab üsna palju olema. Sularaha on ju lihtsalt pead arvestama, et mitu kilo sularaha on rohkem kaasas kui planeerisid. Aga enamasti võetakse ikkagi kaasa, sellel on mitu põhjust, sest kui sa riputad ikkagi oma elu või oma sõbra elu mõne köie külge, siis sa tahad ikkagi kindel olla, et see köiska vastu peab. Ja kui on sellised laenuköied, siis sa võid neid nii-öelda käest läbi lastes kontrollida, vaadata, proovida, aga noh, kindlam tunne on ikka, kui sul oma köis, mille nii-öelda ajalugu sa tead, et mitu reisida on käinud, et mismoodi temaga on käitutud, paljud on päikse käes seisnud, sa ei tea nagu neid asju väga palju faktoreid, mis mõjutavad seda seetõttu alpinisti tavaliselt ikkagi eelistavad oma varustust, sama käib kabiinide kohta. Et kui seal laena karabiini, sa ei tea, kas keegi on selle kunagi ma tea, visanud 10 meetrit kuskilt nõlvadelt alla vastu mingeid kivi ja tal on mingi mikropragu sisse tekkinud või ei ole oma kabiinide kohta sa tead, et noh, et nad ei ole kuhugi kukkunud, et nad on kindlad ja nad on võib-olla ainult aasta vanused, aga laenukarabiin võib olla näiteks ka sinu teadmata ka viie aasta vanune näiteks. Karabiin tähendab, mida karabinjeeride varustust. Jah, no tegelikult vist enamus inimesi teavad, milline karabiin välja näeb, et ta on selline, mitte mõeldes tulirelva, siis? Jah, ütleme niimoodi. Aga varustusest veel rääkides metsa tavaliselt kaasa ei võta, võtad kaasa ainult siis riideid ja toitu. Ja loomulikult magamiskott. Ja pluss veel söögitegemisvarustus muidugi kõik gaasid, priimused, vahel vedelkütte siis veel loomulikult peab olema kõrgemate tippude puhul noh ka madalamate puhul lihtsalt see suurus nagu varieerub vastavalt tipule ja raskusastmele ja tehnilise astmele on apteek. Kindlasti on see hetk, kus mõnel hetkel mingites kõrgustes on kaasas ka sellised süstlad ja värgid, et kui kellelgi väga ära pöörab, et siis sul on niuke adrenaliinilaks võimalik talle kuhugi reide lüüa, on ju, ja lihtsalt inimene nii-öelda elule tagasi tuua. Et läheb sinnamaani välja, et sellised noh, reaalsed elu päästmisega niuksed, mis kogu aeg on niuksed, plaastrid, sidemed, valuvaigistit, ka tabletid, mis verd vedeldavad, et sellised asjad noh, mägedes lihtsalt veri läheb paksemaks, et siis aeg-ajalt on kasulik nagu võtta lihtsalt profülaktika mõttes kasvõi üks tablett päevas, see parandab Okimatiseerumist ja teeb nagu lihtsamaks. Apteek on kaasas apteegis. Miks, miks ma varustusest ühelt poolt tahtsin rääkida, on see, et kas varustus on ka mingil hetkel mänginud rolli, mistõttu oled sa pidanud mäelt ära tagasi pöörduma. Jah, on küll, on olnud juhuseid, kus noh, ka näiteks hooajaväliselt oled mingis tipus käinud ja kas või sellesama poola tipugali nagu see, kus hooajal olin käinud, kus seal ei olnud lund ja siis teist korda sinna sattusin, siis oli maikuus ehk hooajaväliselt siis tegelikult avastasid äkki, et ühel hetkel viimased 400 tõusumeetrit on mööda lund minek ja ja seal meil ei olnud asja kaasas. Me küll jõudsime sinna tippu ilusti, aga lihtsalt ta nõudis tookord nagu kohutavalt palju nagu lisaenergiat, et seal astmeid sisse nii-öelda taguda endale ja et mitte asja ohtlikuks laste, siis pidi lihtsalt rohkem vaeva nägema. Aga on ka olnud selliseid tippe, kus juba jalamil Sa näed nagu ära, et no way, et sinna minna ei saa ja siis lihtsalt rahulikult mõnuga pöörad tagasi ja lepib teadmisega, et oleks võinud ikkagi kaasa võtta. Näiteks kassid. Looduslikest faktoritest Haldi mainisid ja Austria, kas oli mõni veel mingi mägi, mis ütles just mägi ise looduse poolest, et siia ei saa, ilm ei lubanud? Kerin niimoodi korra peas läbi mul ilma faktori poolest nagu rohkem praegu isegi meelde ei tule, aga küll külmal tuleb üks selline, kus päris mitmed nagu halvad asjad nagu kokku sattusid, lõppkokkuvõttes, et sellest võiks nagu pikemalt rääkida, aga ma arvan, et sissejuhatuseks, kuna me nüüd lähme nii-öelda Venemaa ääretus äärtutesse avarustesse kuhugi sinna Kaukaasia piiri lets kuulamis venekeelse looga, mis mulle meeldib seetõttu, et et noh, lapsepõlves filmi filmimuusikana anda, mulle kõrva jäänud ja ja võib-olla sellest filmist kõige kuulsamat lugu. Ei tahakski kuulata, et tuletaks meelde, et seal oli veel väga häid lugusid. Laske. See lugu rääkis praegu päris suures osas sõprusest ja sõpradest, et Andres ka aru, miks sa tahad just nimelt sõpradest rääkida selle Kaukaasia Elbruse puhul. No seal ma siis sattusin hätta ja olgem ausad, kui oleks häid inimesi ja sõpru olnud, siis oleks üleelamine olnud tõenäoliselt oluliselt raskem ja keerulisem ja valulikum. Ja, ja, ja teistpidi nagu see laul haakus ka sellega ta rääkis nagu sõpradest, aga see oli reis, mille ma tegin üksinda, kus, nagu lihtsalt kujunes niimoodi see ei olnud nagu algselt plaanis, aga et ma pidime alguses minema sinna üldse vist viiekesi, siis langes ükser alandust, teine, kolmas ja neljas ära ja lõpuks olin üksinda, aga kuna ma olin Kaukaasias aga Elbruse all olin varem käinud, siis ma siis ma väga ei pabista, ma teadsin neid kohti, kuhu ma nagu minemas olen, ma olin oludega tuttav ja teadsin ka, et Elbruse peal Venemaa kõrgemal tipul on liikumist nii palju, et sa tegelikult ei ole kunagi üksinda seal. Et on muid gruppe, kellega on võimalik nagu liituda, kui on vaja ja nii edasi, nii et seetõttu see loo valik. Samas ei olnud sõpru, aga kui sõpru ei ole, siis tegelikult sõproikega on. Mägedes. Läksid siis üksinda Mäele. Kas seda juhtub mägironijate sees tihti? No ikka juhtub, et ma ei ole mingi erand selle selle koha pealt, et on, on ka neid, kes on käinud iga maailma üle 8000 meetri kõrguse tipu otsas üksinda ja ilma ilma igasuguse abita. Everesti otsas on käinud päris paljusid soolo tõusjaid, eestlaste hulgas on neid, kes on käinud mingeid tippe tegemas üksinda. Et ma päris nagu erand ei ole, aga siiski ütleme nii, et noh, päris nagu tavaolukorra teda ikkagi tegemist ei ole, et ma ei kujuta ette, paljud on Elbruse otsas näiteks käinud üksinda ma ei tea, mul nagu andmed eestlastest, ma mõtlen, et mul andmed puuduvad, aga kindlasti on neid olnud varem ka ja mitte üks-kaks, vaid rohkem ikka kindlasti. Et selles mõttes ei olnud ma nagu väga-väga erandliku seisus, millal sa läksid sinna? See oli 2006 aasta. Augusti lõpus läksin. Elbrus oli eesmärk ja tegelikult see üks fantastilisemaid reisija sellepärast kui sa üksinda lähed, siis kuidas seda seletada? No sa oled nagu, kui sa oled üksi, siis sa mõtled oluliselt põhjalikumalt mõtlen mingid asjad läbi. Sa pead kõik asjad nii-öelda endaga läbi arutama, mis tähendab ka seda, et sulle jääb palju rohkem meelde sellest reisist. Sul tekib palju rohkem kohtumisi inimestega. Keelepraktika on muidugi noh, ma kolmandal päeval avastasin, et ma mõtlen vene keeles, näiteks seal hommikul istun telgi ees ja siis kuna alates rong istumisest Tallinnas olime ainult vene keeles kogu aeg suhelnud siis jah, kolmanda päeva hommikul, kui esimest korda telgis ärkasin seljas. Pirus pidutuda propusbolutšudon ja nii-öelda mida ma teen, on ja siis mõtlesin. Kuule, ma võin ju eesti keeles ka mõelda, et ei pea vene keeles mõtlema. Ja ja et ta on nagu hästi lahe ja kuidagi hästi isiklik, et ma olen ka pärast seda käinud üksinda, näiteks seesama Mehhiko ja Guatemala reis oli, mis, kus ma olin ka üksinda. Aga tookord läksin ja tegelikult mul õnnestus nagunii aklimatiseerumis läks super hästi. Elbrusele tõus läks väga hästi, vorm oli hea ja, ja selle tulemus oli see, et mulle nii-öelda lahkuva rongini jäi varu aega jäi mingi kas kolm või neli päeva ja siis ma võtsin seal korra aja maha, olin ühe päeva, chillisin seal niisama orus ringi ja siis me kohtusime mägi giidiga ja küsisin tema käest, et kuule, et mul on niisugune olukord, et ei tahaks niisama passida jõulude jõuete lass ronis kuskil natukene, et mis see soovitada, kus on niisugune koht, kus võiks kuhugi 3000 peale telgi üles pannes mingeid väiksemaid rahulikumaid tippe võttes? Suh kuule, et aga mina siin nüüd seal otsas palju käivad nagu 3000 seitsmesajane Tipete seal otsas, palju käivad aklimatiseerumis enne Elbruse üleminekut, et sa võid siis pärast helguse tulekut võid selle otsas niisama nagu chillida. Pole hea mõte ja, ja läksingi paningi kuhugi 3000 peale telgi üles. Ja kui ma järgmine päev siis hakkasin tipu poole minema, siis vot seal jäi natukene see, et ma väga põhjalikult tausta ei uurinud, sellepärast et selle giidi jutus nagu kummaski läbinud, et noh, kuuleb väga lihtne, mine lihtsalt vaata ja et käiakse aklimatiseerumise, täiesti turvaline kõik ja et ma ei süvenenud sellesse tipus rohkem, ma teadsin, kus ta on, mul kaart oli olemas ja siis ta oli selline mäehari nagu kuuse noh, nii-öelda tõusin nagu harjale kuhugi 3400 meetri kõrgusele pöörasid nagu hakkaksid harja mööda minema edasi nõnda. Ühest väiksest tipust läksid üle 3400 pealt laskusid natukene, ma ei tea, 3350 peale tõusid üles 3500 peale, järgmisesse rippusid alla 3400 peale, tõuseb 3600 peale nende väikeste lainetena nagu läksin sealt üles-alla, oli mingi kolm tipp, olin juba nii-öelda läbi käinud, madalamat ja ees oligi ainult siis veel see Cheget, mis oli minu eesmärk. Ja siis noh, endiselt ma olin üksi see, et ühel hetkel vaatasin, et nüüd selle sadula pealt, ehk viimane, see madalam koht siis enne keti tippu ja pärast seda siis eelviimastikum. Et otse edasi minnes oli selline kaljuronimine, kuhu ma just alguses vaatasin, et nagu üksi sinna nagu minna ei tohi, on, et kui keegi sind julgest, et seal peab ikka vähemalt köiega ümber kivide, peaks nagu julgestuma teineteist, et, et nad üksi ma sinna ronima ei hakka. Ja see oli kaks võimalust, et kas ma lähenen mäele siis paremalt poolt vasakult poolt ja vasakule poole vaadates ma nägin, et päris palju tuleb nagu laskuda, enne kui läheb selliseks laugemas, kus saab nagu normaalselt üksinda minnes käia ja siis jubeda kaarega nagu kuidagi sinna keti otsa jah saab, aga see tundus nagu hästi-hästi pikk, kui pikk ja valuline teekond ja siis ma vaatasin paremalt poolt, kus nõlv oli järsem. Vaatasin nagu nii-öelda selle Paksani oru poole, kus Elbrus paistab teistele teiselt poolt ongi nagu, et ühel pool on Elbrus, teisel pool on siis Kaukasuse peaahelik, et ma olin seal peaaheliku siis ühes ühe ribi peal nii-öelda ja ja vaatasin, et ahah, et natuke järsem laskumine selline noh, mitte kõige mugavam nõlved, niux, natukene rusu ja värki ja aga et mis minu jaoks nagu avas selle tee, oli see, et ma vaatasin kõrguse poolest umbes mingi, kas 50 60 meetrit allpool algas selline liustikukeel, et noh, ülevalt poolt oli ära sulanud, allpool oli nagu niuke liustikukeel ja ma nägin, et seal liustikukeel tugevneb Läheb väikse kaarega nagu hästi mõnusalt läheb sinna ketti alla ja kuna mul kassid olid kotis kaasas olid kirkali kaasas siis ma otsustasin, et ma nüüd laskungi see 60 meetrit kõrguse poolest allapoole ja panen kassid alla ja aren kirka kätte ja lähen liustikukeelt ta mõnusat jalutanud nagu tipu. Sellisesse plaan, aga ma sain sellest siis laskuda, seda, seda nõlva pidi umbes nagu poole sellest maast ehk siis 30 meetrit. Ja siis korraga kuulsin nagu liikudes nii-öelda kuradi samakõrgusjoont pidi nii-öelda kergelt sinna ketimäe poole siis äkki kuulsingi, kuidas kivid kividel laskuvate kivide hääl, kivilaviini hääld, tulijad pöörasin välgukiirusel nagu nende poole, sest kivid tulevad mägedes tavaliselt sellise kiirusega, kui sa neid kuuled, siis nad on juba kohal põhimõtteliselt. Ja nägingi, et noh, hästi loll situatsioon selles mõttes, et nad tulid, umbes ma pakun mingi kuue meetri laiuselt tuli niisugune kivilaviin ülevalt alla ja täpselt keskel on need noh, kolm meetrit oli nii-öelda turvalisuse alase ükskõik kummale poole. Ja, ja täpselt selline nii-öelda kuluaar või selline koht, kus ei olnud ühtegi suuremat Kivi ühtegi lohku muhku mitte midagi kuu taha nagu varjuda. Ja, ja noh, seda riski võtta, et ma teen nüüd kolm kiiremat sammu ja nõnda külg ees, proovin sealt nii-öelda joosta nende kivide eest ära ja et ma samal ajal ei saa nagu meelekohta mingi kiviga, see tundus nagu ebareaalne. Samamoodi tagasitõmbumine tundus ebareaalne. Valisin noh, tol hetkel kiire reaktsioonina lasin paar suuremat kivi, nõnda nagu ma ei tea nagu Hispaanias härjavõitlejad lasevad, ärge endast mööda lasime, paar suuremat kivi nõnda vasakult-paremalt mööda pead liigutades ja siis viskan lihtsalt pikali, katsin ennast, proovisin ennast võimalikult väikseks teha, katsin pea ära. Aga Need kivid lõid mu ikkagi mäeküljest üsna kiiresti lahti ja siis ma hakkas allaminek koos kividega nihuke vahemaandumisega ja siis ma põhimõtteliselt kõik see ülejäänud 30 tõusumeetrit, mis oli, see oli jäänud siis sinna liustikukeeleni, selle vahemaandumisega, nõnda et proovisin seda sättida kättegi, blokkida neid. Et see löök ei oleks nii tugev, kui sa jälle mäe külje vastu puutud ja ja proovisin kätega blokkida. Kuna tagumiku lihased on sellised, tuharalihased on sellised suht suured ja pehmed siis ka tagumiku vahepeal ette panna ja kogu aeg nagu lihtsalt üritasin pehmendada seda ja, ja peamonolooge täitsa piip, piip, piip, piip, piip, piip. Piip on ju noh, käis kogu aeg peas, ainult üritasime last nagu elus hoida. Ja siis siis iroonilisel kombel oli siis see, et ma tegelikult jõudsin sinna liustikule kokkuvõttes välja. Mis oli selline, noh, see oligi mu eesmärk, aga ma päris niimoodi ei plaaninud sinna jõuda, aga liustik päästis mind selles mõttes, et seal oli kohe üks pragu, kuuma sain noh, enam-vähem prantsatas sinna prao kõrvale maha ja sest tõmbasin kas kätega sinna prakku ja siis ülejäänud kivid panid nagu üle minu minema. Ja siis eks ma seal siis lebasin natukene, alguses tuleb lihtsalt natukene hinge tagasi tõmmata kõik adrenaliinivärk, kui kõik muud asjad, valud, kõik asjad nagu kõike valusa alguses kohe ei tunne ka veel, on ju. Ja siis natukene tõmbad lihtsalt hinge tagasi ja sain aru, et hingata natukene rasked, ma olen kuhugi nagu külje pihta saanud, päris tugev löögi. Ja siis alguses tundus, et ma olen suht abitu, aga nõnda vaikset hakkasin kompama ennast ja vaatasin, et noh, käed-jalad olid terved, on ju? Veri voolas kuidagi silma, on ju, et siis sain aru, et ahah, peas on mingi haav, siis kombates nagu sain aru, et ja on haav, onju, et kuskil mida tuleb tõenäoliselt õmmelda, millalgi siis vaikselt see seljakott, mis mul seljas oli, ta oli niuke tipukott nagu 30 viieliitrine, et mitte mitte väga suur. See oli mul seljas niisugune 90 kraadise nurga all, et ta oli nagu oli rebinud, need ülemised sidemed oli katki rebinud, et ainult raam oli mul nagu seljakoti ise oli nagu ainult alt kinnitusi, see oli 90 kraadise nurga all nagu tahapoole, et siis vaikselt võtsin selle koti kuidagi ära. Otsisin sealt sideme välja, tegin pähe endale esimese sideme, võtsin juba profülaktika mõttes, võtsin esimese valuvaigisti siis ja siis vaikselt hakkasin seal ennast natuke nõnda pesema ja vaatasin üle, mis nüüd kadunud on ja mis kadunud, ei ole kirkali kuhugi alla minema, pandia teleskoopkeppidest üks oli läinud ja ja iroonilisel kombel mingid niuksed asjad, mis oleks võinud katki minna, näiteks mobiiltelefoniprillid, prillid olid kaelas, mul prillidel kasutan neid siiamaani end, paar kriimu oli peale seal alpinisti prillidele ja mobiiltelefon täiesti töökorras, mis taskus samas näiteks termos, mis mul oli kuskil koti küljetaskus, seal nende küljed vastamisi, noh lihtsalt küljed koos on ju täiesti jälle mingi tugeva laksu mult ära võtnud. Ühtepidi väga tänulik siiamaani allesse termas mul ka muidugi liikmena. Ja siis me põhimõtteliselt sain aru, noh ma olen täitsa täitsa elus, olen, et põhimõtteliselt nagu vedas. Aga kui ma proovisin, nagu idee oli, siis see, et noh, see kett oli selleks hetkeks loomulikult unustatud, et sa ei tegelenud sellega, et noh, nüüd ikka panen nagu veri ninast väljas, panen selle tipu poole edasi, vaid siis oli see, et noh, et nüüd peaks minema tegelikult tagasi oma telgi juurde. Et vaatame, kas suudad nagu terve selle suure seljakoti selga võtta või ei suuda ja siis tuleks laskuda allapoole ja minna ja lasta pead natuke õmmelda ja ennast läbi vaadata, et kas, kas kõik on okei. Aga ma ei saanud seda teha sellepärast et see kuhugi vasakusse külge tulnud laks oli ikkagi nii tugev olnud, et ta lõimul selle, selle, et nii kui ma hakkasin nagu ülespoole liikuma põhimõtteliselt esimese teise sammudel ei nagunii kui hingamise amplituud natukene suuremaks läks, siis põrutasime nii tugev olnud, et katki ei olnud, aga ports oli nii tugev olnud, et lihtsalt nii valusad valu sundisin paigale ja sa ei saanud ja pidin jälle nagu hingamise taastama. Loomulikult olemas. Ja siis ma sain aru, et abi on tarvis ja ajasin seal noh, ka tahtsin kohaliku mäeteenistusega ühendust võtta ja tegelikult aitas mind selles, et lõppkokkuvõttes otse number, millelt ma ka lõpuks võtsin seal tuttavate geoloogidega, kellega ma olin seal noh, nii-öelda juba varem padrusiilis aklimatiseerumise ajal, seal nendega võitsin korra sõnumi teel ühendust, et saada numbrit ja, ja siis võtsin ühe Venemaal õppinud ja elanud sõbraga ühendust ja siis võtsin ühendust vana matkakaaslasega, kes omakorda siis võttis ühendust Eesti legendaarse alpinist Jaan Künnapiga, Jaan Künnap, pill oli kohe nagu otse numbril telefonis, nii et sealtkaudu tuli mulle otsenumbrina helistasingi päästjatele. Rääkisin siis neile oma mure ära ja siis hakkasime sellega nii-öelda tegelema ja kuidagi see jutt jõudis juba ka juba Eesti saatkonda Moskvas ja sealt juba siis Kerri Veski ja võtsid ka minuga ühendust ja mingi kohalik mees juba, et ühel hetkel oli probleem pigem see, et mobiile helisid liiga palju ja aku tühjenes liiga kiiresti. Et juba noh, et kõigile nagu olukorda lahti seletada, selleks mingil hetkel pidin olema ka ebaviisaka sellised kõned ära lõpetama. Aga noh, selle kõik ei olnud veel läbi, sellepärast et päästeoperatsiooni ja nüüd nad enam-vähem sellekohaseid teadlane käivitasid selle päästeoperatsiooni. Aga, aga siis noh, tegelikult ei saanud nagu selle kõike, kõike. No see kõik võtab aega, et see mehed tuleksid kodudest, kui nad tuleksid üles mingi rippraudtee, toome kuhugi maani, et nad leiaksid sulest, see kõik võtab aega, nii et tegelikult ma vist enne, kui me nägime päästjaid enda kohal, et siis oli mingi vist kuus tundi, äkki olin ma juba tegelikult seal nõlva peal olnud ja siis muidugi oli see, et nii kui me olime kontacki saanud, siis tuli äikesevihm peale, mis tähendas, et nii nemad kui mina varjusime ja siis hakkas juba pimedas peale tulema ja igavest jama oli seal. Aga ma mäletan muidugi ka see, et kui need Ta on minu kohale tulid nagu siis siis küsisin kuule, kuskohas alla laskusid? Siis ma olin tulnud koos kividega mingi 30 tõusumeetrit ja alt üles vaadates, noh tavaliselt on see, kui sa lasknud siis vahepeal vaatab üle õla ka, et kuidas teistpidi nagu rada välja näeb, et kui sealsamas kohas peaksid tagasi minema, et siis sa tead õigesse suunda minna. Aga noh, see võimalus on juba ära võetud, ma ei jõudnud seal kividega koos alla tulles eriti kuhugi vaadata, mujale maandumispunkti lähen. Ei, see oli see küsinud ülevalt, kust sa tulid, siis ma ütlesin, et kuule, et ma lihtsalt vaatan, et minu arust on kolm võimalust, et seesama, kus te seisate praegu või siis teist natuke vasakul või teist natukene paremal on ju selle sellest vahest ja siis noh, vene keeles nagu rääkisin, siis nende reaktsioon, mis on üsna iseloomustav ka nende, näitas nende suhtumist olised paljaks tuli poolakas oled või mis, vigane poolakas aedu, milles peegeldus nagu kogu nende selline suhtumine poolakatesse, millest me võime ka natukene pikemalt rääkida pärast, aga aga siis mõtlesin, et eestlane olen ja see oli kohe nagu niuke respekt, et neil on hästi selline eestlasi, nad armastavad ja eestlased on neil hästi heas kirjas ja ise kunagi suure rahvusena nad muidugi hindavad ja ja oskavad seda nagu hinnata seda vabaduspüüdluste kõik, mis noh, nende jaoks on see isegi suurem, kui see võib-olla meil tegelikult endale ise oli see legend, kuidas Eesti lõhkus nagu Nõukogude Liidu on sealkandis palju suurem, kui, kui see reaalsuses tegelikult oli ja nad armastavad ja, ja samamoodi, noh, Jaan Künnap ja paljud teised, kes seal nagu pidevalt käivad, et nad on nende päästjatega ja kõigiga, On seal vennastunud ja rääkinud ja noh, jätnud Eestist väga positiivse mulje, nii et nad teavad Eestit väga hästi ja siis oli kohe suhtumise muutus. Ja lõppkokkuvõttes oli see, et ma nii palju olin tolleks ajaks taastunud, et ma ikkagi ühel hetkel sain jalad alla ja, ja omal jõul jõudsin, läksin neile siis nagu sinna ülespoole vastu kuskil leidsin mingi kohtumispunktina panid mulle uue sideme pea ümber ja siis sidusid köie ümber, igaks juhuks ma omal jalal tulin küll, aga nad sidusid köie ümber, et ma lihtsalt lihtsalt, kui tasakaal vahepeal ära kaob, et siis nad, et saavad hoida mind kinni, et ma kuskilt nõlva pidi alla ei paneks. Ja siis me tulime sealt alla ja, ja, ja noh, kellelegi sugulane neil on, kõik on ju omavahel seal sugulased ja sõbrad on kellegi sugulane oli rippraudteejaamas mingi asjapulk ja siis tema öösel välja, tema panime rippraudtee käima, nii et me saime osa maad sõita toolidega alla ja vahepeal käisime ka seal on Gruusia piir kohe kõrvale käisime vene piirivalvurite juurest läbi, kes meid ka natukene teiega ja nende turgutasid niuke äärmiselt sümpaatne ja samal ajal noh, Kokkolivist teistmetega neid mehi, kes olid tegelikult operatsiooniga seotud minu juures üleval nagu kaks neid, ainult, kellega ma alguses kohtusin, kes read minuni jõudsid. Aga mida allapoole me läksime sele rohkem vasakult ja paremalt, sealt kogunes veel mingit punti nagu juurde ja tuli inimese juurde ja lõpuks rippraudteejaamas olid veel osad ja, ja mingid mehed juba vahepeal käisid, panid minu telgi pakkisid kokku suurde seljakotti, võtsid selle kaasa ja noh, kõik see orgunneli nagu suurepärane, lihtsalt sellised professionaalid ja suure südamega inimesed. Nii et see, see kõik oli selline ühtepidi nagu elamus, kuigi ma olin muidugi tolleks hetkeks juba emotsionaalselt olin üsna läbi omadega ja lõpuks siis alla jõudes pidime kohalikust velskripunktist läbi, kus siis klassikaliselt kõik nagu tead, mis mul kuskil käte ja seljatagumiku ja jalgade, kus iganes pea peal olid, kõik tehti nagu briljantrohelisega kokku, nõnda et ühel hetkel nagu juba küsisingi selle tädi käest, kuule teil lihtsalt mingeid vanni nagu ei ole, et hüppaks korra briljantrohelise vannist nagu läbi, et noh, et mis ma sind tupsutame järjest, terve keha üledast igal pool mingid krapseialis. Ja siis sõidutati mind veel selle päästeteenistuse autoga nii-öelda rajooni keskhaiglasse thernausi, linna, mida võib-olla kuulajad teavad selle kaudu, et ka osad eestlased olid kunagi sealsamas Elbruse all olid nii-öelda vangis sellepärast et tuli suur Seli tuli peale misele thernausi linna ja, ja ainukese maantee sealkandis siis endale mattis, nii et ei saanud paljud eestlased sealt tulema. Minu arust see oli ka kuskil kas 2007 või 2008, kuskil seal kandis seal Nausi linnas, ma sattusin siis nii-öelda operatsioonilauale ka mänginasse, kirurg oli ka päris hea, nagu öösel üles saatis, tuli niuke, habetunud niuke väikemees rääkis. Andres Sotši last niisuguse häälega umbes ja õmbles ilma tunnistuseta nii edasi ja see oli omaette elamus. Oled sa Elbruse tagasi läinud? Chicketiline häälega? Ketimäel ei ole, ta ei ole mul olnud nagu otseselt eesmärk, sest oli tookord oli lihtsalt see nagu mõnusalt nagu matka lõpus natukene veel vormi hoida ja ennast mõnusalt tunda, sest eesmärk oli ka tookord tegelikult Elbrus. Aga nii-öelda oma oma päästjatele noh, olen käinud aitäh ütlemisest, viimati käisin seal siis eelmise aasta septembrikuus. Et kõik nad on seal alles nüüd päästjate juhiga kohtusin kohe nii kui enam-vähem sinna päästjate maja juurde jõudsin ja ükski päästeoperatsioonis osales, üks mees on nüüd vanus ei luba tal enam ise mägedes turnida, päästa või noh, mingid reeglid siis ei luba, aga siis ta, ta on siis nüüd dispetšer, kes siis võtab neid hädaabikõnesid vastu ja nii edasi ja et olen käinud neil külas Vana-Tallinna ja muu asjaga veel. Saate lõpetuseks ebaõnnestumiste kõige suurem õppetund üldse. Noh, vaata selle selline, et noh, jälle, kui võtta see kaks poolt on, on ju, et on nagu inimlike looduslik faktor, et siis noh, inimliku faktoriga tegelikult noh, õppetund on see, et mida rohkem sa ikkagi nagu läbi mõtled ja arvestada seda rohkem, seda selliseid inimfaktori poolt tekitavaid vigaseid nagu vältida tegelikult, aga samas on see õppetund ka see, et et selle vastu sa ei saa, et mingil hetkel kuskil näiteks mingi maavärin ja pääseb kuskilt mingi suur hulk jääd, mis muidu oleks seal veel kaua aega seisnud, näiteks pääseb lahti ja moodustab mingi korraliku laviini, mis tuleb peale nende asjade vastu ei saa, et noh, õppetund on see, et, et see ongi õppetund, mõtle läbi pärast seda, et mis sa tegid valesti, on, et noh, ma tean, et noh iga iga niukse väiksema ja suurema õnnetuse puhul, mina näiteks mõtlen küll läbi ja, ja, ja kui paljud küsivad nagu, oota, sa lähed ikka veel nagu ronima, et sul on niisugune asi nagu juhtunud, et siis tegelikult ongi see, et sa kui sa rahulikult läbimatuid, siis sa saad ka aru, et mis mis nagu valesti tegid, mis sina tegid valesti, mis oli määramatu jõud, mis oli lihtsalt halbade juhuste kokkulangevus ja nii edasi ja nii edasi. Tuleb läbi mõelda, et on suurim õppetund asjad ja endale selgeks teha. Ja saate lõpetuseks veel üks muusikapala, mille ise oled valinud. Ja ma valisin taas jääboilerit ja üks minu lemmiklugu ja natukene iseloomustab ka seda seda tunnet, et tuleb minna mingil hetkel jälle, et millest paljud aru ei saa, millest mägironijad saavad ja mõned mägironijad, elukaaslased ja abikaasad saavad ka aru, aga paljud ei saa, võib-olla ta iseloomustab seda omal viisil, see on õhtulaul, mille sõnad on Villu Kangur teinud ja Jaan Sööt jälle viisi, et minu arust sobib siia lõppu ilusti. Selline oli siis tänane saade ebaõnnestumistest andres karul. Kogu aeg ei saagi kõik mägironimised õnnestuda. Saate tegijad olid siis helirežissöör maris Tombak, Andres Karujaht, Tarmo Maiberg. See. Mis koduväljade ütle? Korteritele. Võitlused. Sinu jaoks küll.