Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahvateenrite saadet, millest võtavad täna osa Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja tänases saates tuleb juttu Eesti transpordikorraldusest, räägime praamidest kui raudteest ka Tallinn-Tartu, too neljarealisest maanteest pisut markeerime ka kohalike valimistega seonduvat ja juttu tuleb ka sotside äkitsi leitud kampaaniarahast ja kui meil saates ruumi üle jääb, siis räägime veel pisut ka superministeeriumi hoonest. Aga alustame välispoliitilistel teemadel, pikka aega ei ole rahvateenrite välispoliitika teemadega saadet alustatud, aga viimased nädalad on küll niivõrd palju uudiseid juurde toonud ja seda loomulikult Lähis-Idast ja ei saa siis meiega siin Süüria teemadest üle ega ümber. Tänaseks teame, et Süürias on toimunud gaasirünnak. Valdavalt ollakse arvamusel, et al-Assadi režiim on selle gaasirünnaku taga ja on välja toodud ka fakte, et selle rünnaku taga võib olla Bashar al-Assadi vend, maher Al-Assad, aga 100 protsenti kindlust sellega seoses veel ei ole, tõsi, on välja toodud ka teistsuguseid seisukohti, et hoopis mässulised on selle keemiarünnaku taga, mis on nüüdsed andmete põhjal tapnud 1000, et üks, 147 vist oli jah, inimesed on, on siis selline number ka välja toodud ja, ja nüüd on siis õhus küsimus, et kas Süüria konflikti sekkutakse, millised riigid sekkuvad ja milliseks võib kujuneda, siis löö tõenäoliselt siis Al-Assadi režiimi vastu üsna segane olukorda, aga kuna siin on niivõrd palju erinevaid mõjutegureid, siis me peame hakkama nendest rääkima. No eile õhtul kell pool kaheksa pidas USA välisminister John Kerry sellise sõnavõtu, mida kandsid ka suuremat globaalset telekanalid üle. Ja, ja, ja selle sõnavõtu sisu oli oli lühidalt öeldes see, et Ameerika luure omandmetajamad andmetel ei olnud mitte 1100, vaid üle 1400 hukkunu seas, kelle hulgas oli ka 426 last. Et Kerry hinnangul suhtutakse loomulikult austusega ÜRO vastavate ekspertide raportisse, aga andis selgelt mõista, et Ameerika luure on juba juba praeguseks selgelt veendunud, et Assadi režiim ise oli nende rünnakute taga. Et need toimusid siis, kui mõnu metallist 21. augustil ja miks seda arvatakse, et tõi Gerry välja nagu kolm nagu põhjustajat, esiteks kaks-kolm päeva enne seda oli märgata Assadi režiimi noh, nagu huvi või tegevust seal eeslinnas suunal. Teiseks toodi välja see, et, et kui see geima rünnak oli toimunud, siis Kerry väitis, et ta võttis oma süüria kolleegiga ühendust. Et see lubaks ÜRO inspektoritele tulla kohapeale, siis uurima ja vaatama, et kes siis pani selle rünnaku toime, sest noh, Assadi režiim väitis, et see on tegelikult opositsiooni enda kätetöö. Aga pärast seda telefonikõnet alustas ulatusliku osadele siinses ulatuslikku pommitamist mida siis oluliselt suuremad, kui nad just sellesse piirkonda kusse geimerina toimus. Mida siis Ameerika pool tõlgendas sellena, et üritati hävitada asitõendeid ja kolmanda argumendina sellise kaudse argumendina, mille Kerry välja tõi, oli siis see, et et Assadil ja süürlane on siis kogu selle piirkonna kõige suurem selline nuusutada siis nagu keemiaprogramm keemiarelvade programm, nad on seda ka varem oma rahva vastu küll oluliselt väiksemas ulatuses kasutanud. Aga siis Süüria Ühena vähestest maailma riikidest ei ole ühinenud nende konventsioonide kamis. Keemiarelvade kasutamist on hakanud piirama. Et need olid siis nagu Kerry sõnumeid. Muidugi ta ütles ka, et on ka väga palju siukseid, detailseid luureandmeid, mis siis kinnitavad veel kord seda, et just Assadi režiim selle toime pani. Aga ta ei saa avalikustada, nii et see oli siis selline selline üsnagi nagu märgiline sõnum, mille ta eile õhtul kella poole kaheksa paiku Eesti aja järgi nagu pidas. Ja, ja nagu ma ütlesin, et sellest võiks nagu välja lugeda seda et olgu see ÜRO inspektorite kogutud materjalid millised tahes Ameerika enda jaoks väidetavalt siis leidnud tõendmaterjali juba ise. Ja see rünnak tuleb. Aga see rünnak ei tule. Selline viiakse maaväed sisse vaid maid, vaid siis. Näiteks selle noh, rünnaku puhul ongi ju ka küsimus selles, et et sa võid ju noh, nagu on öeldud, et seda ei saa jätta karistamata või tähelepanuta, aga, aga teine küsimus on, et kui sa otsustad nagu sõjaliselt sekkuda, et siis sellel võivad olla nagu sellised ettearvamatud tagajärjel ja et kui me praegu räägime keemiarünnaku ohvreid oli seal 1400 natuke rohkem, et siis võib-olla pärast seda rünnakut saab Ta ohvreid olema oluliselt rohkem, et tõenäoliselt kui esialgu tundus pärast rünnakut, et siin lääneriikide suhtes USA ja Suurbritanniaga olid nagu väga kindlad või ka meedias spekuleeriti, et millal see võiks toimuda. Hääl, et millal need esimene esimene võimalus ja nii edasi, et siis nüüd mulle tundub seda jälgides, et natuke nagu tagasi tõmmatud, et pigem võib-olla jälgitakse seda põhimõtet, et üheksa korda mõõta ja siis üks kord lõigata. Aga kui nüüd pisut arutleda selle üle, et mis põhjusel rünnatakse, siis ühelt poolt loomulikult kuritegelik režiim, kes massihävitusrelvadega ja ja taunitud massihävitusrelvadega läheb inimeste vastu, sellist režiimi ei ei tohiks maailmas olla ja, ja see on vastu kõiki rahvusvahelisi leppeid, see on üks asi, aga teine küsimus puudutab nüüd ikkagi väga selgelt seda keemiarelva. Ja kui siin on räägitud ju ju väga pikalt sellest keegi ei ole öelnud, et me nüüd tahaks assaadi maha võtta. Et on räägitud pigem sellest, et, et tahetakse ära hoida, et tulevikus midagi sellist enam ei juhtu. Ja, ja üsna selgelt on ka mõista antud, et kui mingi rünnak tuleb õhurünnak Süüria objekti vastu, siis seal väga selgelt keskendutakse ühele, ühele objektile või, või Ühele objektide grupile ja need on seotud keemiarelvadega, ehk siis, kui rünnatakse, rünnatakse, keemiarelvaladusid ja, ja, ja ka Neidre relvaladusid, kus võib arvata, et on keemiarelva. Nüüd küsimus on selles, et kui see rünnak tuleb, siis see võib saastada keskkonda, see võib olla ohuks ka ümberkaudsetele inimestele ja seetõttu sellega kaasnevad uued riskid, mida mida arvestatakse ja millega samas riskida ei taheta. Mis nüüd räägiks jälle sellise rünnaku kasuks. Ja see on huvitav, sellest ei ole Eesti ajakirjanduses väga palju räägitud, aga, aga praegu me teame, et Assadi režiimi poolel sõdivad Hezbollah võitlejad teisel pool mässajate poolel. On väga palju Al-Qaeda võitlejaid, ehk siis väga radikaalseid islamiste ja valdavalt need mässajad ongi väga radikaalsed islamistid ja, ja kui me näeme praegu seda, et need radikaalsed islamistid edenevad ja see keemiarünnak oligi reaktsioon sellele, et mässajatele hakkas minema väga hästi ja nad liikusid edasi ja tõenäoliselt tuli keemiarünnak reaktsioonina just mässajate edeneb, mis alles siis võib arvata, et on hirm, kui mässajad liiguvad veel edasi, siis võib ühel hetkel sattuda keemiarelv Al-Qaeda võitlejate kätte ja seda ei taha mitte keegi lubada, see on, see on arvestades, et Iisrael ei ole kaugel, siis, siis võib see olla aga piirkondlikult väga tõsiseks julgeoleku ohuks. Just et tegelikult ja üks nüanss on sellele ma lisaksin veel, et et paradoksaalsel kombel on ju on ju tekkinud selline olukord, et Süürias läänemaailm, toetades mässulisi, toetab tegelikult neid kelle vastu Afganistanis olles võideldakse. Et siit on juba siit-sealt ka tulnud nagu hinnanguid, et kuidas võiks mõjutada olukorda Afganistanis või mis see nagu seal kaasa toob, et et need asjad ei ole sellepärast, et sellepärast need asjad ongi nagu väga komplekssed. Ja kindlasti ei ole Süüria ründamine päris nii lihtne ka, kui oli näiteks Liibüa puhul. Et need on ikkagi täiesti erinevad nagu riigid ja erinevad režiimid ja erinevad armeed. Päris huvitav oli vaadata seda, kuidas. CNNi liibanoni korrespondent Ta refereeris seda, kuidas USA seisukohti, mis on nagu globaalse meediasse tulnud, on refereeritud Süüria riigitelevisioonis, riiklikus televisioonis ja, ja see on päris huvitav, et sealt on kõikidest nendest reageeringutest välja lõigatud, et need kohad, kus räägiti ka sellest, et kui palju inimesi on hukkunud ja kui palju kuidas need tõendatud on, et et just Assad oli tegu, aga on, välja arvatud üksikud fragmendid näiteks sellest John Kerry eilsest esinemisest toodi süüria meedias välja kõige jõulisemalt see fakt, et üks ühes lauses keeerry mainis seda. Et, et ka need oma partnereid silmas pidama, kellel on see rahu seal piirkonnas nagu või stabiilsus oluline näiteks Iisraelit. Ja siis seda rõhutati, kõige tähtsamana toodi, näed, et see on jälle mingi Ameerika Iisraeli vandenõu nagu Süüria vastu kogu see asi, et et ehk siis nagu sellega nagu oma oma nagu riigis nagu kujundada mingit väga selgelt nagu meelsust, mis rezhiimi toetaks. Aga noh, see oli selline väike väike nüanss, et jah, et ja teine vanem. Huvitav asi oli selle juures ikkagi see, et et David Cameron läks alamkotta nii-öelda siis Suurbritannia vägede Taastumiseks toetust saama ja, ja ta kukkus läbi. Ja ta ei kukun läbi mitte sellepärast, et alamkojas ei oleks olnud oleks olnud nagu leiboristide ülekaal, vaid ka 30 konservatiivi ehk tema enda erakonna liiget hääletas selle vastu. Ja, ja rahvusvahelisus analüütikud on nagu siin arutanud, et kas, kas ta võis minna nagu liiga vähese noh, nagu ettevalmistumise või oma erakonna nagu mõjutamisega sinna või, või mis iganes, aga, aga kui vaadata neid sõnavõtte või mis seal nagu eelnesid siis väga-väga selgelt jooksis sealt läbise Iraaki mineku paralleel on ju, et, et see oli ikkagi äärmiselt oluline selle brittide nagu otsuse tegemisel. Mäletatavasti siis on Iraagi Iraaki mindi ka ju Saddami massihävitusrelvi hävitama ja, ja Tony Blairile maksis see sisuliselt ju kuudema sellise TEMA dekadentsi poliitikuna algas ju sellest pihta, onju, et kui tuli välja, et lõpuks tõele ei vastanud ja ja oli valetatud omale, seda tuletati nagu pidevalt meelde. Äkki need on üsnagi nagu erinevaid juhtumeid, et et aga, aga see oli nagu päris nagu määravam. Eks Iraagi näidend mõjutab paratamatult seda, seda avalikku arvamust ja selle võrra, kui sa oled ühe korra siis petnud. Sul järgmine kord on, on raskem tuge saada. Aga tõesti, nad ei ole huvitavaid näiteks näiteks CNNi üks analüütik, kes oli Inglismaal, et tema nagu kommentaar tuli nagu sõltumatu ajakirjaniku ekspert, kes pidi seda kommenteerima, seda, et see oli täiesti selline hinnang, et kin, et olgugi okei, et et see oli nagu pretsedent, onju, et Suurbritannia on alati nagu Ameerikat toetanud Ameerika Suurbritanniat, aga et see jääb nüüd väga, väga nagu märgiliselt meelde ja ja oli sihukene, sihukene noh, isegi kibestunud või, või, või hukka mõista valada, on selles, et et kuidas nüüd nii tehti. Seda enam on huvitav vaadata Prantsusmaa reaktsioone ja, ja president Hollande'i käitumist, kes on praegu väge täis ja, ja on kohe valmis, kui maja ja keda tõenäoliselt ka parlament nii palju ei ei takistaks, kui seda on Suurbritannia puhul lihtsalt ka Prantsusmaa presidendil on natukene vabamad käed tegutsemiseks. Ühelt poolt Prantsusmaa huvi on loomulikult seotud pikaajalise mõjuga regioonis, Prantsusmaa on alati olnud seal regioonis ja, ja on olnud ka aktiivne, aga samal ajal tõenäoliselt ka sotsialistidest presidendi väga kiiresti kukkunud populaarsus võib olla põhjuseks, miks ta soolo on praegu nii produktiivselt sellel täiti võidukas sõda sõna võtab ja üks huvitav tähelepanek seoses Süüria sündmustega veel ja see puudutab ka meid nimelt Moskva Instituudi balti sektsiooni juht ja endine Venemaa diplomaate Mihhail Aleksandrov on välja öelnud seisukoha, et juhul kui USA ründab Süüriat või võiks otsustada Süüriat rünnata, siis võiks ju Venemaa Balti riigid vastu löönud löögina läänele okupeerida. Ja tuleb välja tuua oluline nüanss, et Moskva instituut on ikkagi Venemaa mõistes väga oluline mõttekoda ja, ja seal töötavad inimesed niisama sõnu ei pillu. Huvitav nüanss sina, selle tõi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oma Facebooki kontol ka välja, et et Venemaa telekanal Herbeegaa, et kes ei ole päris selline Kremli hääletoru tegi täpselt sel teemal nagu saate. Et milline peaks olema siis Venemaa reaktsioon sellele, kui laes või USA otsustab rünnata stuudiot Süüriat ja, ja selles saates eelnimetatud Aleksander oli ka kohal, avaldas oma arvamust, aga siis tõesti selline huvitav asi, et lasti televaatajatele helistada ja valida erinevate vastuste variantide vahel, mis selle ette pandud. Kõige vähem vist oli, kui ma ei eksi, oli üheksa protsenti neid, kes ütlesid, et Venemaa peaks toetama läänt. Kõige rohkem oli, ma ei mäleta, kas oli 36 protsenti oli neid, kes leidsid, et et Venemaa peaks oma nagu sõjalaevad sellesse piirkonda viima, oleme valmis nagu ise sealt reageerima, meil on seal ka baas. Ja, ja 31 protsenti need, kes ütles, et ei peaks mitte midagi tegema. Aga 26 protsenti suurde telesaatesse helistanutest toetas Sis Aleksandrovitš ettepanekut, et Venemaa võiks rünnata Baltikumi. Et et see on nagu märgiline märgiline selles mõttes, et et selline küsimus üldse suures telesaates nagu püsti pandi ja see variandina nii-öelda Baltikumi ründamine sisse toodi ja teine on ikkagi märgin. Tervelt veerand helistajatest leidis, et Venemaa vastulöök USA või Lääne riikides Jüri ründamisel võiks olla Baltikum ühendama, et see viitab üsnagi muretegi Juttavatele nagu mõtte mallidele Vene ühiskonnas. Ehk siis üks neljandik ütled sa ja muidugi helistage. Moodustaniuseks representatiivsete osa nagu ühiskonnast, onju, et aga aga millestki sa ikkagi näed. Et Need, inimesed, kes, kes siin ütlevad, et et Venemaa ei kujuta tõesti enam inte mingit ohtu ja, ja noh võib-olla ei tasuks nii nainud. Aga eile me saime ka pisut teistsuguseid sõnumeid, et kui president Ilves ka Leedu ja Läti riigipead kohtusid, siis valges majas USA president Barack Obamaga ja sellelt kohtumiselt noh, ütleme nii rahvusvahelisse meediasse jõudis sellest kohtumisest Toomas Hendrik Ilvese küünarnukk sellel hetkel, kui Barack Obama tegi avalduse Süüria teemal, kus ta ütles, et ta ei ole veel otsustanud, mida rünnakuga seoses ette võtta, aga ta loomulikult ütles, et selline rünnak on täiesti lubamatu. Ja, ja samas ka see avaldus, mis kohtumisel tehti ühelt poolt on muidugi huvitav, et, et Barack Obama üldse sellisel kohtumisel sellise avalduse tegi. Aga ju ta siis oli, ta tundis, et ta on oma liitlastega koos, ta on omade keskel ja seal võib sellist avaldust teha, et see tõenäoliselt on ka mõneti niimodi tõlgendatav. Tead nagu ajalooline nagu paralleel minul tuli, et et alati, kui Balti presidendid lähevad koos Ameerika presidendiga kohtuma, siis on mingi muu suur asi ameeriklast nagu üleval, et 1998. aastal käisid ka Balti presidendid kohtumas toona USA presidendi Bill Clintoniga. Ja sellist 98 jaanuaris luuletaja. Ja toona oli ju selleks põhiteemaks, et USA-Balti harta allakirjutamine, mis oli siis selline üsnagi oluline dokument, mis sillutas Eesti teed NATOsse. Ja paradoksaalsel kombel oli see täpselt sel hetkel, kui oli Clintoni ümber puhkenud selline suur seksiskandaal, et et Valges Majas mõeldi kõigele muule kuhi kui, kui sellele teemale, et mis, mis meil nagu huvitas, aga näed, Eesti sai NATOsse ja ja noh, see, et muu maailmameediat huvitas eile selle kohtumise ajal seda, et Obama miskitki ütleksin võimaliku ründamise kohta, et noh, see ongi paratamatuna, miskit pole teha, et ja ega siis selliste oma liitlassideme nagu kinnitamist sellises noh, ütleme üsnagi tseremoniaalses viisil, mis seal nagu toimus. Noh, ega see ei peagi nagu tingimata noh, olema nagu maailma uudisteagentuuride nagu agendas sees, et see on võib-olla ka seesmiselt tähtis, et et selles mõttes jah, et ta langes huvitaval ajaperioodil, aga, aga ma ei ütleks, et et see nüüd nagu tingimata Eesti või Läti Leedu jaoks oleks olnud nagu väga halb. Jah, seal leidis kinnitamist see, et artikkel viis, ehk kollektiivse kaitse säte NATO, Põhja-Atlandi lepingus on väljaspool kahtlust ja kõik muu sinna juurde kuuluv ka, aga, aga ma arvan, et me võiks siinkohal selle rõõmsa teadmisega, et artikkel viis on väljaspool kahtlust, välispoliitilised teemad ammendataks, lugeda, hakkaks rääkima eesti oma kodustest teemadest ja, ja täna on meil plaanis rääkida väga palju transpordist. Alustades kirjanik Mihkel Muti Ühe tõdemuse või seisukohaga, milles ta kirjutas sellel nädalal Postimehes, kus ta ütles, et hämmastav, et Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine jääb katki. Sellele vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes ütles, et täna on mõistlikum arendada seda kõike lõikude kaupa ja keegi ei ole loobunud sellest. Etti tuleb rajada. Mõneti huvitav arutelu, aga nüüd, kui ma hakkan mõtlema, et kui kaua me siin rahvateenrite saates oleme seda teemat rääkinud ja kui kaua või kui ja kui palju on selle aja jooksul teed edasi ehitatud, siis tõesti natukene on nüüd tee ehitus edenenud ja, ja ühel hetkel me saame mööda neljarealist teed ka kosele sõita. Aga samal ajal kõik see, mida me oleme näinud erakondade valimislubadustes suurejooneliste arengukavadesse platvormides. Sellest suurt midagi näha ei ole olnud. Mina olin aastal 1997 Tartu Ülikooli üliõpilane ja töötasin poole kohaga tollal päevale korrespondendi reporterina Tartus. Ja 97. aastal hakkas tollase Tartu vanema Jaan õunapuu juures koos käima selline töögrupp, kus olid ka maanteeameti esindajad ja paljud teised kes hakkasid siis Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist noh, nagu ette valmistama või visioneerima. Ja ma mäletan seda, et juba toona jõuti nagu järeldusele, et kiire, et kui, kui sellist ei tule, et tuleb nii-öelda kiirtee tunnustega esimese klassi maantee, mis, mis tähendab seda kiirdel omad väga selged nõuded maha sõitvale nõnda edasi. Et ja, ja teine asi, mis minu meelest juba toona nagu nagu paika pandi või, või aru saadi, et et kuigi dollased need summa tee ehituseks on tänasel päeval nagu nende sadu kordi väiksemad. Et et, et vaadates neid liiklusvooge siis üsnagi nagu reaalne on see, et see nii-öelda neljarealine tee tuleb Biden'i või noh, ütleme nii, et mitte nagu täies ulatuses, et et noh, minu jaoks ei ole kunagi olnud nagu sellist teadmist, et see Tallinna-Tartu maantee ehitatakse siit Ülemiste viadukti-ist kuni kuni epa ühikateni nelja Iklani neljarealist. See on ainult hea valimiseelsetes lubadustes. Jah, aga noh, siin on, ma saan ka portugali tulelt jupikaupa, lähme edasi, et ega siis ei olegi nagu selge, et mis see siis see eesmärk on või, või kuhumaani, et kas me siis lõpetame nelja reaga ära maos. Või, või lähme, lähme edasi, aga, aga noh, tee-ehituse puhul mulle tundub see Tartu maantee näide, kus ei ole võib-olla väga mõistlik tegelikult jupikaupa selliseid suuri projekte lahendada. Et Eesti on, on olnud nagu väga pelglik selliste suurte riiklike investeeringute osas ja võib-olla noh, nagu tagantjärgi hinnates, et sellised suured projektid oleks koht, kuhu äkki tasuks investeerida nagu aktiivsemalt teha seda kiiremini ja teha seda siis laenude abil. Et noh, Tartu-Tallinn maantee ei ole ainus näide, et kindlasti mitmeid teisi objekte Aga ma olen kuulnud, et see soovide nimekiri tee investeeringute osas ja see, mida me oleme reaalselt võimelised tegema, et see, see soovide ja tegelikkuse vahe on, on rohkem kui kümnekordne. Ja see ongi see, mille pärast seda on tõeliselt välditud, et kui sa teed ühe, siis tuleb, see on nagu mitme peaga lohe, et siis tuleb kohe mitu päeva tasemele, mida. Ja teine asi on see, et poliitik saab ju käia, kui need jupikaupa esitatakse, saab ju 10 korda erinevaid juppe avamus käia, seda minema Tallinnast? Jah, seal selline väike võiks selle läbi huumoriprisma öelduna ka. Et võib-olla ma teen liiga, aga, aga võib minna, kui selle Juhan Partsi selgituse juures natukene hämmastama pani see, et, et ma saan aru, täis sellest et ehitatakse etapi kaupa ja et ei ole ressurssi ja muid kohti ka, mis on omad, aga noh, sellest nagu jutust võis aru saada nii et ehitame tapivalmis järgmist etappi ette valmistama, siis ehitama laseb. Et noh, nagu paralleelselt võiks ju selle nii-öelda, kui me praegult ehitame, koseni võiks juba järgmise etapi ettevalmistus tööd, kuidas trassi, nii-öelda paikapanevate, kui vaadata, et sinna ei jääks nagu, nagu siin oli. Algselt oli siinmail Tallinnast välja sõita 25. kilomeetril, mingi talu oli ees, et kus ei suudetud pikka aega kokkuleppele jõuda. Ja, ja noh, siuksed, asjad võiks käia, aga ma vabandan, et kui, kui ma siin nagu üle teened ja sellised asjad nagu käivad lihtsalt sellest jutust võis aru saada, et heidame ühelt abivalmis, siis alustame järgmist etappi nullist pihta, et aga, aga, aga võib-olla see ei olegi Muidugi oleks tore ju, sõita Tallinnast Tartusse, et noh täpselt nii, et mina käisin ülikoolis. Sõitis buss kaks tundi ja 25 minutit, nüüd ta sõidab hoopis kaks tundi ja 30 minutit, kuigi mugavam buss on ja kui, kui toona, et, et see vahemaa nagu ajaliselt ei ole nagu muutunud, et. Tore, kui, kui, kui, kui saaks kiiremini? Sõidan rongiga urmata rongi või seda enam on tulevikus põhist rongiga sõita, et varsti hakkavad ka diiselrongid sõitma ja vist kas sellel või eelmisel nädalal said ka diiselrongid selle loa, uued rongid, uued uued rongid, loa raudteel, reisijate vedu teostada, et loodetavasti siis nad jõuavad varsti ka kaliinidele, aga pidime rääkima praamidest rohkem. Sina, Aivar, ole väga tähelepanelikult jälginud seda, mis toimub Varbla täpsustame praamiparv, täpsemalt parvlaevadel siis kuigi nad, nad on peaaegu filmis keskpäevane praam on meil kõigile ainult see nii-öelda siis jah, kuigi jah, ütleme on täpne määratlus, parvlaev laevad sõidavad meie saarte ja mandri vahel ja, ja see teema on, on peaaegu nii vana, kui vana on Eesti riik. Kuidas korraldada reisijate vedu mandrilt saartele ja tagasi ja, ja see nädal on toonud siin uudiseid juurde ja kõige huvitavam uudis on, on seotud sellega, kes võiks tulevikus neid laevu laevasid omada mis siis mandri ja saarte vahel opereerima hakkavad ja ma saan aru, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on küpsenud plaan, et riik võiks omada laevu ja, ja siis ta võiks need kas siis välja praadida või, või anda rendile operaatorile, kes siis hakkab opereerima mandri ja saarte vahel. Aivar, kuidas sina neid arenguid, mida ma siin viimase paari nädala jooksul nüüd seoses Väinamere Liinide ja parvlaevaühendusega hindad? Mulle tundub, et, et parts on, on nagu asjast asja lennud õieti pihta hakanud, et 2016 on see see tähtaeg, kui lõpeb ära praegune ping, mis on siis sõlmitud Vjatšeslav Leedo ettevõttega, kes peab praamiliiklust korraldama. Ja praegu on, on viimane aeg riigil mõelda alternatiivide peale. Ja, ja selleks, et et otsus, mida teha, et sul peab olema mitu varianti laual ja üks variant nendest on tõesti see, et riik võiks võtta siis praamid kas siis endale või, või ehitada uued praamid, laste ehitatud uued praamid ja lihtsalt anda eraettevõtet peale selle operaatorteenuse või, või siis selle teenused kellele kuulub meeskond seal praami peal, kes korraldab seda, seda ülesõitu. Et ja teiselt poolt on, on selge, et Vjatšeslav Leedo ja mitte ainult tema, vaid seal on ka teised ärimehed. Olav Miil näiteks väga mõjukas. Aga varju hoidev kinnisvaraettevõte Nende huvi on, on, et riik jätkaks kuni aastani 2020 600 teenuse ostmist, sest selle ajani on on sõlmitud lepingud uute parvlaevade rentimiseks. Ja, ja noh, ma ei tea, mis sellest saab, ma arvan, et see tekitab palju debati diskussioone. Ja et kas need parts tuleb sellest lahingust võitjana välja, et ma ei tea, võib-olla lihtsam oleks, ma julgeksin panustada, et Eesti võidab homme Bulgaaria piisava varuga korvpallis, kui, kui julgeks panustada Partsi Leedo vaidluses ja ennem seda perioodi lõppu peaksid neil olema ka valimised, nii et me üldse ei tea, millised jõud on meil tol hetkel majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist nagu poliit võimul. Eelmine kord, kui seda nüüd pikendati, kuni 2016. aastani tehti Edgar Savisaar, Edgar Savisaar oli majandusminister ja siis käib majandusministeeriumis selline legend, et Edgar Savisaar tahtis, et Leedo tuleks enne valimisi liituks Keskerakonnaga, kuna ta nagu Saaremaal populaarne, mõjukas ja Leedo pakkunud välja, et teeme viinavõtmise ja et, et kui kui mina kukun enam ära, siis ma tulen keskerakonda. Aga kui, kui sina, Edgar kukkudena Marissa täidab ühe minu soovi ja siis pärast seda on ka öeldud, et lepingut pikendati 2016. aastani ja Leedut Keskerakonna pidanud seal. Intrigeeriv pisut teise kandi pealt, et aga aga kui me vaatame praegu teenuse kvaliteeti, siis teenuse kvaliteet on läinud kogu aeg paremaks. Laevakompanii või täpsemalt öeldes siis Väinamere liinid opereerib liinidel kolme uuele, aga järjekorrad on jäänud lühemaks, inimesed on rahulülesõit, on sujuvam, kiirem. Teeninduse kvaliteet on, on valdavalt hea või väga hea, et selles osas ju tegelikult probleeme ei ole. Ei teenindus on tõesti hea ja väga mugav on käia käia Muhumaal või Saaremaal või Hiiumaal ja see on näiteks praegu selle teeninduse kvaliteet on kaasa toonud selle, et kui veel ütleme kuus-seitse aastat tagasi väga jõuliselt räägiti veel Saaremaa püsiühenduse või noh, nagu silla vajadusest, siis tänasel päeval noh, kus need järjekorrad on, lühikesed sõiduajad, sõiduaeg on lühike. Meeldiv teenindus on pardal, et need, kes räägivad silla vajadusest, on oluliselt vähemaks jäänud. Aga probleem on selles, et, et mis on selle teeninud sind, et kas see, mis me praegu maksame kõik maksumaksjatena doteerides seda ühendust, makstes kinni pileti siis hinna ja kulude vahe riigi poolt, et mis on nüüd aastasse üle 15 miljoni euro. Ja aga see ei ole üldse muuseas kõige suurem valdkond, mida me riiklikult doteerida maakondlikud bussiliinid küsivad 22 miljonit eurot iga aasta. Riigi seisukohalt ongi, et võib-olla me sama sama teeninduse saaksime odavamalt, kui me omaksime ise parvlaeva ja mis on see probleem, millele kant, parts on tähelepanu juhtinud. Et on olemas selline firmade nagu kett, et ja et pole päris selge, et kas et ärisuhted, et äkki kuskil selles lülis makstakse üle mõistuse palju millegi eest. Et tegelikult need kolm uut parvlaeva siis kuuluvad kolmele erinevale firmale, millest kaks on registreeritud Saksamaal, üks oli vist Maltal, kes on siis laevaehituse tellinud saanud pankadest raha peale ja kus siis omanikud ongi neid firmasid, Skontrollivadki need pangad ja Vjatšeslav Leedo kinnisvaraettevõtjad miil edasi need laevad antud pikaajalisele rendile kolmele Eestis registreeritud firmale iga parvlaeva kohta on oma firma kus nad omakorda renditakse edasi Saaremaa laevakompaniile, kes siis omakorda küsib raha Väinamere Liinide käest, et, et see äri on ehitatud üles sellele, et, et nende laevade ehitamiseks on saadud väga soodsalt laenu soodsa intressiga. Aga edasi ja ütleme siis Leedo ja miil rendivad nad edasi Leedo firmale saarem, laamu kompaniid juba palju kõrgema intressiga, et see noh, summad on umbes aastas niimoodi, et et, et ühe parvlaeva pealt makstakse laenu tagasi seal 700000 eurot, et ja, ja siis Saaremaa laevakompanii omakorda maksab nende edasirentimise eest neli miljonit eurot, mille ta siis võtab Väinamere liinidelt. Et see ahel nagu juba loogiliselt võttes on liiga pikk ja riike. Tõenäoliselt suudaks samamoodi konkureerida laenuturul, kui suudavad Olav Miil või Vjatšeslav Leedo, ta saaks sama soodsalt laenu. Ehk siis sa väidad, et et need, nende laevade kapitalikulud on liiga kõrged? Ta on võitnud ka majandusminister, Parts ei tulnudki selle peamise põhjusena, miks, miks tuleks nüüd riigikogu? Minu hinnangul või see, mis viimase nädala jooksul on ka toimunud, on üks, üks väga huvitav nähtus selles väga pikas protsessis, et esimest korda me oleme näinud seda, kuidas Vjatšeslav Leedo juhtimisel või osalusel olev firma peab tunnistama ka riiki kui kuivõrdväärset partnerit ja on, on pidanud samme tagasi astuma ja ja meenutame siis, millest see lugu oli, et eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette uudis, et ministeerium ei soostunud reiside arvu sügisperioodil suurendama, ehk siis sisuliselt raha Väinamere liinidele juurde maksma ja Väinamere liinid teatasid selle peale, et nad võtavad ühe suure laeva siis Saaremaakäigust ära panevad väiksema laeva vana Regula liinile selleks et kulusid kokku hoida, noh tõenäoliselt selle laeva kütusekulu oli suurem ja nii edasi ja nii edasi, et aga see ei ole siinkohal arutamiseks, sest me päris täpselt ei tea, mis oli, aga, aga see tekitas väga suurt pahameelt, sellepärast et Regula on väiksem, ta ei võta peale nii palju autosid, tekkisid järjekorrad, suurtel autodel oli pealesõiduga probleeme ja nii edasi ja üritati mängida sellele pahameelele, et vaadake, et riik ei anna raha ja seetõttu me peame opereerima väiksema ebamugavama laevaga. Seal on veel bussitransport. See läheb segi, graafikud, eksliinibusside, graafikud. Kusjuures selles sügiseses raha küsimuses ei ole ka selle vedaja puhul ju olnud noh, ütleme, et see ei ole, see ei ole üllatus selle vedaja puhul selliseid olukord on leidnud ja aset leidnud ka varasematel aastatel ja, ja siis on ministeerium ühel hetkel ikkagi vastu tulnud või jõudnud mingisugusele kompromissile ja mingisugused rahad on riigieelarvest välja läinud käesoleva aastani, esimene kord, kui mõeldud, et on kehtiv leping, mille alusel tuleb vedu, vedas vedusid teostada ja, ja sellega on lugu läbi ja ma saan aru, et sellel nädalal toimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ka üks konstruktiivne jutumärkides konstruktiivne koosolek, millel jõuti siis kokkuleppele. Teine uus laev tuleb Saaremaa liinil ehk siis Muhumaa ja mandri vahele tagasi ja, ja taastub varasem olukord ja sellega seoses mulle hakkas silma ühe. See on vist Saaremaa laevakompanii juhtonis riske ja tema tema väga huvitav lause. Ta ütles, et, et kuskil oli kommunikatsioonihäire, mis suhteliselt sündmustevaesel ajal sai põhjendamatult suure tähelepanu seoses neljapäeval algava suure suurõppusega tõsteti laevade graafikuid ümber nii, et see reisijate liikumist võimalikult vähe häiriks. Siit tekkis ka väike pinge, mis nüüdseks on maandatud. Väinamere liinid kui Saaremaa laevakompanii tütarfirma peab rangelt riigiga sõlmitud kokkulepetest kinni ja sarnaselt riigile on ka meie esmane prioriteet reisijate rahulolu meenutame siis Regula pandi liinile juba eelmine nädalaga, õppused toimusid siis sellel nädalal, aga sellegipoolest õppustega kõike põhjendada. Seal ongi, et seal on Väinamere Liinide juhtaks endine. Minu tööd on endine majandusministeeriumi ametnik, kes on selle valdkonnaga. Ministeeriumis tegeletakse treial, et tema on nagu selline paha politseinik. Siis risk oli, nagu ma siiski tooks veel ühe teise nüansiga sissevedaja poolse seisukoha, et et, et aga mõelge nüüd teistmoodi, et vedaja, kes peab tellima uued laevad, sest vanade laevadega enam sõita ei saa. Kes on huvitatud, et teenuse kvaliteet paraneks? Ostab laevad ja laevad ei ole odav, lõbulaevu ostetakse mitme 10-ks aastaks, ütleme, et ta, ta on teinud 20 aastase investeeringu ja ta ja tal on võimalus saada ainult 10 aastane leping. Et millisesse seisu selle esimese 10 aasta jooksul vedaja asetatakse, see on ka väga keeruline. Aga seal on ka see nüanss, et, et tegelikult ju riigiga, kes on siis neeldumis peamine teenuse tellijaga, ainus praegu Saaremaa laevakompanii, et seal, kui, kui need uute laevade tellimiseks läks, siis räägite ühest laevast aga siis ühel hetkel Leedo miil ja, ja siis oli ka marssal vihma seal seal pundis Arco vara osa suured osanikud Luitsele toomingas otsustasid, et teeme siis juba kolm laeva ja ei, muidugi on nende huvi, et need kolm vaeva nüüd võimalikult tihedalt saarte ja mandri vahel liiguksid, sest raha nad saavad reisijate või reiside arvu pealt, eks seda dotatsioon ja jääks. Ja neil on õnnestunud Postimehes, sellel nädalal ilmus ka graafik, sellist 2007.-st aastast oli pandud, et palju on makstud riigilt dotatsiooni ja palju on eelarve olnud, et siis oligi, kuni eelmise aastani oli, natukene oli alati see summa suurem, kui on eelarves ette nähtud, kuigi mitte mitte väga palju, et harjutud juurde saama, aga, aga see seab ka tegelikult ütleme siis nende praamide kasutajad rentelt alb olukorda, et, et neil on suured finantskohustused peal ja nad ei saa lihtsalt, kui oli siin Atoneni aalse vaidlused, paneme lihtsalt lõpetame liikluse ära ja kõik, et nad nagu seda endale lubada, et nad peavad leidma majandusministeeriumiga kompromissi ja minu teada tegelikult arvestanud selle võimalusega, et 2015. aastal, et neil on nendesse kapital ja kasutusrendilepingud, millega nad neid praami järjest edasi rendivad, et seal on ka peaks olema ka märge, et, et 2015. aastal võivad nad need praamid välja osta. Need, kes praegu rendivad neid nendelt välisfirmadelt, mis tähendab seda, et tõenäoselt on nad valmis selleks, et riik ostab need võib-olla omakorda neilt ära 2015. aastal 2016 juhtub sama, mis juhtus reisirongiliiklusega kus läks täielikult riigi riigi korraldada. Siis on küll üks küsimus ikkagi õhus, praegu on kolm uut laeva ja vanarauda ei ole mõtet osta, järelikult tuleb üks laev Hiiumaa liinile veel juurde ehitada, sellepärast et ühest laevast jääb väheks. Mis, mis tõenäoliselt siis oleks veel täiendav kulu. Ja selle jutu lõpetuseks ma lihtsalt esitan retoorilise küsimuse, et ei peagi vastama, kuhu on kadunud jutt, et Saaremaaliin on peaaegu isemajandav. Aga jah, see on, see on tellimus. Ja sellega on see probleem, et Gunnar riigil ei ole ülevaadet kuludest ja kuna selle teenuse osutaja, ütleme siis Vjatšeslav Leedo ja teised tahavad näidata, et seal ei ole üldse tulus äri. Et siis me tegelikult ei tea, kas ta tasub ennast ära näiteks suvekuudel või mitte. Ehk et kui, kui riik saks suvekuudel me räägime tervest aastast, jah, aga ma mõtlen, et võib-olla mingid perioodid ta võib-olla olla tõenäoselt tulusam, kuna täis on, on rohkem reisinud rohkem. Aga kui riik läheb seda teed, et ta tõesti otsustab daamid enda omandusse, kas siis võtta, lasta uued, ehitada praegune ehitamiseks praamide ehitamiseks väga soodne, soodne aeg, kui vaadata näiteks meie BLRT laevaremonditehase majandustulemuseks, et mis on kehvad, et hinnad peaks all olema. Et siis saaks ka riik aru, et mis see tegelikult see kulu on, mis, mis on seotud sellega, et seda ühendust üleval pidada ja siis saab juba edasi otsustada, et kas ta annab nad ise rendile, kas ta müüb nad hiljem ära ja, või, või mida ta teeb? Paneme siinkohal teemale punkti ja hakkame rääkima 42-st 1000-st eurost nimelt on siis erakondade rahastamise järelevalve komisjonile laekunud materjalid, mis ütlevad, et sotsiaaldemokraatide 2011. ka aasta riigikogu valimiste aruandest jäi välja ligi 42000 eurone reklaami tootmise surve ja see on tekitanud need väga palju küsimusi. Et kas see oli juhuslik, kas, kas see oli lihtsalt nii, et ups juhtus, või siis on, on see raha pärast seda, kui ajakirjandus juba mai alguses teemast kirjutas. Ja teema korduvalt tõstatatud konkureerivate erakondade poolt, et ühel hetkel lihtsalt Ta ei jäänud enam sotsiaaldemokraatlikul erakonnal muud midagi üle kui, kui tunnistada mingisuguste kulude olemasolu. Kuidas te seda sotside saagat hindate? Seal ongi nagu raske, kui Ekspress selle välja tõi, on, ja siis sellest hetkest peale on see nagu teema nagu vaikseltviisi, nagu üleval loonud sotsid on algselt ise öelnud, et mingeid probleeme pole olnud, et et täpselt nad said mingeid soodusaegu seal ja mingid skeemid olid ka nagu nendele väga selgelt nagu välja öeldud. Ja, ja aga kui nüüd tuli see umbes 142000 eurot nagu välja siis kogu see noh, minu jaoks eelnev jutt muutus natuke nagu naeruväärseks, et kui, kui kinnitate, et kuidas, kuidas oli nendel võimalik saada nagu soodsaid reklaamiaegu erinevalt teistest? Raske öelda, siin on nagu mõnes mõttes see, et kas sa usud või ei usu, on ju, et et. Kahtlemata mängib siin oma rolli ka see, et sotsiaaldemokraadid on justkui mitte midagi tehes opositsioonis olles oma toetust kasvatanud ja on seal jagavad Keskerakonnaga juba aasta otsa populaarsuselt esimest-teist kohta. Et kahtlemata see on nagu kõigile teistele erakondadele nagu pinnuks silmas. Ja nüüd nagu nagu leidus üks esimene kohv, et kus nagu sotsidelt sai ka nagu kinni haarata. Ja, ja noh, seeläbi on kindlasti ka see erakondade järelevalve komisjonis teemaga kindlasti nagu reljeefsemalt esile tõusnud, seda tegelikult prooviti, vaata, oli siin ka kevadel üks skandaal, mis puudutas Eesti Posti nõukogu ühte liiget, kes oli kuulus ka sotside erakonda, praeguseks on ta tagasi saanud, kus olid ka raha ütlemistega seotud sõnu küll ei vähenda, oli võtnud isiklikuks tarbeks raha küll sellepärast hiljem tagasi maksnud ja seal oli ka Ardo Ojasalu ettevõtte seotud, et tegelikult on otsitud sotside puhul ja eesti poiste asi oli muidugi ammu teada tänu sellele, et seal on ka teiste valitsus, parteide poliitikud on esindatud, et oli kaks-kolm aastat teada, et see asi toimib välja toodide nüüd just sellepärast, et sotsidel on läinud liiga hästi ja neid pole olnud selliseid rahastamisskandaal. Aga ma mõtlesin täpselt nagu usu küsimus, et mulle tundub, et selle probleemi põhjus, et noh, on küll räägitud inimlik näpukas ja nii edasi, aga selle, võib-olla selle probleemi põhjus on ikkagi või selle vea eksimuse põhjus on ikkagi selles, et et erakonnad ei kajasta ausalt ja läbipaistvalt oma kõiki valimiskulusid ja nii võivadki sellised eksimused nagu sisse tulla. Et kui sa ei pane kohe kõiki kirja, ei taha neid kõiki näidata nii kulusid kui tulusid, siis, siis hiljem võivadki sellised ebakõlad erinevates aruannetes tekkida. Jah, aga kui nüüd pisut kujundlikult väljendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni iseloomu kohta, siis võiks öelda, et see on justkui põrgukatel kuskil teevad sees ja kui keegi tahab põrgukatlast välja saada, siis teiste käsi juba kaugelt sirutage tõmbab sinna katlasse tagasi, ehk siis mida ma tahan öelda selle komisjoni kohta, et selline komisjon, kus erakonnad ise valvavad üksteisele lisaks veel sõltumatud eksperdid, et selline komisjoni struktuur on ju väga hea, sellepärast et erakonnad jälgivad üksteise tegevust kõige tähele panema olekumalt. Nad teavad nendest lõksudest ja, ja, ja kogu reklaami ja poliitkampaania korraldamise lõksudest kõige rohkem nad teavad, kuidas seda viia, viiakse läbi kuidas seda, kui palju see maksab ja nii edasi ja seetõttu nad suudavad 11 ka paremini kontrollida, et see, et nad on selles komisjonis koos, nii kaua, kui nad ei ole avalikkuse selja taga milleski kokku leppinud, on kõik ju väga hästi, et, et see näitab. Ja ainuüksi see fakt, et see sotside number on välja toodud ja selle üle arutletakse ja see leiab ka järgmistel komisjoni koosolekutel tõsist käsitlemist, see näitab, et see komisjon toimib. Mina mina, kui see komisjon loodi või nii-öelda esile kutsutud, siis ma olin väga skeptiline selle komisjoni suhtes noh, et selle ringkaitse teema ja kõik kellelgil pole huvi noh, neid, neid asju nagu avalikkuse ette toovad, kõik selliseid skeeme kasuta aga tõesti tõsta on olnud abi eest, ta on aidanud vähemalt seda erakondade rahastamisest teemat nagu üleval hoiduda on pakkunud välja ka ideid aidanud seda debatti tekitada, mida võiks muuta ja, ja tõesti noh, see sotside näide, et, et kui on mingid ebakõlad, et siis vähemalt tuuakse välja ja nad peavad selgitama, et miks see juhtus, siis on juba valijal enda otsustada, et kas ta usub seda selgitust või mitte. Aga selles mõttes on see komisjon, on noh, võib, võib kiita. Mis puudutab muidugi veel kulude olemas olema, olemasolu on majandusaasta aruande, see puudutab see siis 2000 üheteistkümnendat aastat, siis siis kui vaadata nüüd seda sotside majandusaasta aruannet, siis see, see telereklaamide kulu võiks olla kulu, reaalmitmesugused, tegevuskulud ja seal on veel täiendav rida reklaamikulu ja see on kokku 83000, et 400 eurot ja, ja selle juurde on toodud siis k-ga täiendused. Reklaamikulu sisaldab reklaammeenete valmistamise nii 2011. aasta augustis ja septembris läbi viidud uute liikmete värbamiskampaaniakulusid. Mitte sõnagi ei ole siin telereklaamikuludest. Kas sa mäletad, jooksid vähemalt mingites raadiojaamadesse raadiojaamades, kui sotsid tegid seda kampaaniat, et tule liitu sotsidega jooksid küll reklaami, aga teletelereklam on kaks erinevat asja, ma ütlengi, et digitaalreklaaminud seal on. Well, On ju aru, üks asi on majandusaasta aruanne, teine on valimiskulude aruanne, et need esitatakse erineval ajal. Ja see võib-olla see eksimus nüüd tuli välja ka seetõttu, et aasta lõpuks oli vaja mingeid numbreid nii-öelda klappima saada ja sellega poldud valimisaruannet koostades arvestanud. Jätame need erakondade rahastamise järelevalve komisjoni oma tööd tegema ja räägime pisut ka valimiseelsetest meeleoludest, programmidest ja nimekirjadest me veel rääkima ei hakka selle pärast, et kõik ei ole veel oma nimekirjadega välja tulnud ja programmidega ka mitte, kuigi vaikselt näeme, et mida keegi lubab, aga, aga võrdõiguslikkuse teema on siin sellel nädalal kahes erinevas kahel erineval viisil kerkinud ja üks lugu tuli välja siis ühes Aktuaalse kaamera uudises kus Haapsalu aselinnapea ja Keskerakonna Haapsalu linnapeakandidaat Peeter Vikman, kes on ka sealse vabakoguduse pastor, ütles nõnda, et selle koha peal ma olen võib-olla mitte väga feministlikke seisukohtadega, ma arvan, et linna võiksid juhtida mehed. Väga raske on põhjendada ilma et saaks suure kriitika osaliseks ja küsimus oli siis selle kohta, kas naine võiks linna juhtida ja IRL-i nimekirjas Tallinnas kandideeriv Tallinna koolijuht Hendrik Agur on võtnud samuti siis sõna meeste naiste teemal ja seda on ka siin väga teravalt kritiseeritud ja selle üle on arutletud ja Hendrik Agur siis otsustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi tööle kutsuda mees kooka, kes teeks imet, toidaks koolipere ära ühtaegu odavalt, maitsvalt ja tervislikult, saavutades seejuures seimi Oliveriga sarnase staariseisuse. Ja muuhulgas ütleb ta, et see mees, kokk peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagilt köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju nende naerata ja tegelikult on ju kurb. Nii ja naa, ütleks nii, et noh, eks ta natuke koomiline ole ka see, kogu see asi, ma arvan, et Henrik Agur targa inimesena ma ei usu, et see oli et ta ei osanud ette arvestada sellega, et mida sellise kuulutuse väljapanek kaasa toob, et pigem ma isegi arvan, et ta, ta tegi seda teadlikult, et et mingit nagu tähelepanu saada ja ja noh, ma arvan, et ise tasapisi naerab peopessa praegu sellele, mis toimuma hakkab. Et see on selline sabad ühe kuulutuse ja sa saad sellise kajastuse, eks noh, kõik teavad Eestis või kas just kõik, aga paljud inimesed teavad, et et tõesti sinna kooli otsitakse kokka ja ja et tõenäoliselt sa võid hiljem muuta seda kuulutust vastavalt siis ja mitte keegi ei oleks ju keelanud nii, et otsin koka ja vaidlegi mees välja teadlikult mees valida. Kuule, kui oli eesmärk valida see teha nagu see asi nii-öelda poliitiliselt korrektsed. Aga see, ta ei peitnud seda viitabki sellele, et ta tegelikult väga teadlikult mängis sellisele noh nagu mingid reklaamid, mis meie linnapildi või meediaruumi jõuavad, mis nagu ongi nagu üles ehitatud sellele, et ärritavad ja et mulle tundus, et isegi Priit Kutseri hiigelplakatid, onju et vaevalt nüüd keegi inimene on nii loll, et läheb nagu selle peale nagu Priit Kutseri parima, et tema suur plakat on seal üleval ja demanit garanteerib siia tuleb mingi hoone, aga vaadake, kui palju see meedias pälvis tähelepanu. Inimesed, sain kutserbani plakati üles selleks, et et otsepostitus on veelgi kallim ja tõepoolest võib-olla teistkordne otsepostitus oleks kallim, ma saan aru, et ta oli enne seda teinud just äsja otseb osta. Postitas maksumaksja raha eest ja, ja siis pärast seda oli üles riputanud plakati, aga aga Kutser kutseriks, et see Wikmani lause linna võiksid juhtida mehed, no ma saan aru, et see võis olla ka poliitilises kontekstis öeldud, kuna ja üks opositsioonikandidaate linnapea kohale on naine, aga. Aga kas linna peal ma isegi mäletan teistpidi küsimus, et aga kas selliselt, kas avalikkusega teadlikult või teadmatult manipuleerivad inimesed üldse sobivad kohalikku omavalitsust juhtima? Ma ei tea, kas sa vaatasid seda intervjuud eetrisse, Peeter Vikman intervjuud vaatasid, vaatasin vaata natuke oli see, et ta nagu kogemata ütles nagu selle välja siis ta mõtles, mida ta mõtle siis ta hakkas seda sendi siluma, rääkis üha enam ennast sisse, et noh, sellepärast oligi natuke nagu nalja ka, see on väga mage, kui on selline suhtumine, see on väga mage. Muidugi. Jah, aga mõeldud kokad, kokad emale, et võib-olla me oleme liiga tundlikud, et kui, kui tõesti kool saab palgata mees, koka tähendab kool, kus on, on niigi naistöötajaid rohkem kui kui mehi. Et, et siis võib-olla ongi parem, kui ta ütleb otse välja, et ta tahab meeskokad siis? Ei noh, see on efektiivsem, tulevadki ainult mehed, saabki valida ainult meeste vahel ja need naised, kes kandideerivad, nad teavad, et nad seda kohta nii ei saa, et, et võib-olla saaks ausalt. Võib-olla me reageerime üle. Aga Haapsalu puhul mulle tundub ka, et see on lihtsalt selline tõenäoliselt inimese, võib-olla vähe kogemat, kogenematus või keelevääratus Pärnus Jannel Nass linnapeakandidaat, väljas. Ühel volinikul on kindlasti päris päris palju teeb tõsi ja ma saan aru, et selles voliniku kontoris töötavad ainult naised, aga, aga jah, see selleks nii rahvateenrid siinkohal lõpetavad ja stuudios olid Aivar Hundimägi, Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa päikeselise laupäeva jätku.