Teatavasti seltsi tekk, kelle lugu on 1988. aastal, see oli see aeg, kus Eestis hakkas tekkima väga tõsine rahvuslik liikumine ja nii-öelda see oli nagu laulva revolutsiooni algus. Ja ilmselt see oli ka põhjus, miks meestel tekkis soov hakata ise oma asju korraldama ja seda eesmärgiga kaasa aidata ka Eesti ühiskonna kujunemisele ja, ja me ikkagi uskusime, et see iseseisvus tuleb. Kui 88. aastal võtsime vastu oma märgi, siis oli sellel juba sinimustvalge peal, kui see veel tol momendil, kui see otsus tehti, olnud sinimustvalge veel ametlikult lubatud. Aga me olime veendunud, et see aeg tuleb ja ta tuli ruttu, kohe. Aga alguse sai. Ma olen selle ise selle asja tunnistaja, kuna Teaduste Akadeemia meeskoorile oli 1988.-te märtsis kolmandat aastapäeva kontsert. Ja seal olles tol ajal EKE inseneride meeskoori president ja minnes meeskoori õnnitlema, ütles tolleaegne Teaduste Akadeemia meeskonna president Heino Ross. Tuleks teha Tallinna meestelaulu selts. Pärast me siis arutasime neid probleeme ja leidsime et tuleks võtta kokku tehnikaülikooli meeskoor, Teaduste Akadeemia meeskoor, EKE inseneride meeskoori juhatus ja hakata tõsiselt seda arutama. Ja selle arutelu käigus kiiresti sai selgeks, et ei ole mõtet teha Tallinna meestelaulu seltsi, vaid on mõistlik teha just eesti meestelaulu selts. Ja nii et võib öelda, et märtsis 88 mõtte öeldi välja juulis käisime mitu korda veel koos. Juulis juba, kui toimus Kuressaares meestelaulupäev, siis sai see seal kooridele välja, öeldud siis üksmeelselt seda ideed toetasid. Ja viiendal novembril toimub siis juba Viljandis meestelaulu seltsi loomise koosolek ja me tegime seda meelega Viljandisse, et rõhutada seda, et organisatsioon ei saa olema Tallinna-keskne ja seda printsiipi. Me oleme jälitanud tänase päevani. Kui paljusid meeskoori meestelauluselts hõlmab tänaseks Läks tänaseks päevaks hõlmata 30 seitset meeskoori pluss veel sinna juurde, nüüd lisada noorte meeskoorid, siis 51 meeskoori ja liikkümmend kolme poistekoori. Võib öelda niimoodi, et kõik meeskoorid on meie seltsi liikmed kaasa arvatud Toronto Eesti meeskoor, täiendavalt enamus eesti poistekoori kahjuks kõik poistekoorid meie liikmed ei ole. Kuid usume, et edaspidi on selles valdkonnas võimalik neid kaasa kutsuda ei ole ühelegi, ei ole püüdnudki ühele koorile panna sellist seisu, et ta peaks. Astumistel olles ütlesime, et tahaksime töötada selle nimel, et nad sooviksid ise seltsi liikmed olla. Ma arvan, et meestelaulu selts kõige esimene ettevõtmine, kus nüüd kogu Eesti ühiskond sai teada, et Eesti meestelaulu selts on olemas oli arvatavasti ikkagi Estonias toimunud esimene emadepäev. Aga enne seda 24. veebruaril 1989 olime meie muidugi ka seal. Kõik Tallinna meeskoorid olid seal lipu heiskamise juures ja ma ütleksin siis nii palju, et meestelaulu seltsi teeneks tuleb lugeda küll seda, et, et pidurit 16 sellisel kujul, nagu nad täna toimub see on küll meie teene selles mõttes, et järgmisel aastal 90. aastal enam ei plaanitud seda piduliku lipuheiskamise koorilauluga teha. Aga kuna see esimene oli niivõrd emotsionaalne, siis me läksime tolleaegse ülemnõukogu presiidiumis siiski ettepanekuga see asi siiski uuesti arvata, et meie võtame selle asja nii-öelda laululise puuri eestvedamise enda peale. Ja, ja need Ja see on jätkunud läbi kõikide aastate, nii et 24. veebruari hommikul kell pool kaheksa, kui Eesti Televisioon teeb pidulikult lipu heiskamisel ülekande, siis need mehed, kes on juba palju varem sinna kohale tulnud ja, ja veebruari hommikus külmetanud. Ja sellest hoolimata Ta laulavad. Au teile kõikidele, kes te seal olete. Ma arvan, et tähtsamad päev Eesti riigis ei ole või vabariigi aastapäev ja teine tähtis päev meie arvates mitte sugugi vähem tähtis, tegelikult on see Tartu rahu aastapäev ja vot seda nüüd me eeloleval veebruarikuud tähistame neljandat korda järjest koos kaitsejõudude orkestriga. Ja see on nüüd puhtalt jälle meie väljapakutud idee selles mõttes, et lihtsalt tundus, et nii tähtis päev Eesti riik ei tähtsusta. Ja üldse muret see, et Eesti riik nagu kaugenes teatud määral rahvast ja, ja me tahtsime oma riiki, aga paljudel juhtudel istudes rääkides päris võhivõõraste inimestega, me ei tunnetuse tunnetanud seda, et et kõik, me nii väga austame seda riiki ja, ja kõik sellised üritused, kaasa arvatud see Tartu rahu aastapäeva tähistamine, ma arvan, et see natuke aitab kaasa sellele, et Eesti riik ja eesti rahvas oleks üks ühtne Eesti meestelaulu selts korraldab iga aasta juuni keskel meestelaulupäeva. Meil on traditsiooniliselt välja arvatud üldlaulupeo aasta, olen alati meestelaulu päevad toimunud just selle kaalutusega, et paljud maakonna koorid on suhteliselt juba keskmine, vanus on kõrge ja ja see on üks niisugune koht, kus kõik saavad täie rinnaga kaasa laulda ja tunda, sest meeste laulust mõnu ja kuigi on meil tehtud mitmel puhul, on olnud ju nii, et see on sattunud 14. juunil ja ja kohalikud, kui me teeme selle ettepaneku, et et me tahame 14. juulil tulla siia või teise kohta, siis on esialgu avaldatud arvamust, et kas nüüd on õige päev. Aga kuna me oleme neid asju alati meeles pidanud, et see, mis päev see on ja vastavad repertuaari valinud ja ja kogu seda pieteeditundega läbi viinud siis võib öelda, et tegelikult Ta on need asjad hästi õnnestunud ja näiteks viimane kord nüüd Viljandis meestelaulupäeval oli ju Memento inimesed tulid sinna enne ettevalmistusperioodil ja ütlesid, et kas ka on nüüd kõige parem variant, et me sinna tuleme laupäeval, niimoodi sel päeval. Aga kui see laulupidu lõppes, siis tuli Viljandi Memento esimees, pani mulle pihku, ütles suur tänu väga ilusti tehtud. Selle üle oli mul kahtlemata väga hea meel. No Eesti meestelaulu selts ei hoia mitte ainult meie rahvuslikke tähtpäevi au sees vaid teie olete võtnud oma ülesandeks poistekooride tegevuse ikka selleks, et meeste laul Eestis edasi kestaks. Ma ütleksin niimoodi, et võib-olla see meestelaulu seltsi laulise poole pealt, see ongi see kõige suurem ja kõige tähtsam on see, et, et meil siiski nii palju poistekoor on ja, ja ma tunnistan, et ma olen nüüd uurinud ja ma ei tea praegu Euroopas riiki, kus oleks poistekoor rohkem kui meil. Ma tean, terve rida, kus on niisugune tuntud lauluma nagu Ungari näiteks pole enam ühtegi poistekoori või Sloveenia tuntud kooride maa, on üksainuke poistekoor ja nii edasi ja nii edasi. Aga see, et me oleme posti kooridega jälle nii palju rõhku pannud, et me teeme oma meestelaulu päevad alati koos poistekooridega ja ja nüüd viimastel aastatel. Tal on ju alati laulupäevadele eelnenud poistekooride laululaager, mis on poistekooride hulgas nii populaarne, mitte koorijuhid ei kutsu poissi laagrisse, vaid vastupidi, poisid kutsuvad kurjuhti laagrisse, et lähme ikka. Ja näide oli, ma ei nimeta koori, aga aga oli niimoodi, et koorijuht ütles, et ei, tal lihtsalt ei ole võimalik sinna laagrisse tulla, aga siis ühel päeval tulid politsei sinna ja ütles, et meil on nüüd jalgpallimeeskond ka koos, me peame sinna laagrisse minema. Nii et ühesõnaga need need sellised üritused on kindlasti aidanud paljud poisid ütlevadki niimoodi, et nemad sellepärast poistekooris laulavad nad sinna laagrisse minna, nii et neid me teeme edasi kindlasti. Kuigi aasta-aastalt on see arv 400 pealt, näiteks neid Olustveres viimane kord oli 700, poissi võib-olla tuleb hakata edaspidi hoopis kahes jaos, aga no seda elu näitab Eesti parimad poiste noorte- ja meeskoorid esinevad laupäeval, esimesel novembril Pärnu kontserdimajas algaval pidulikul kontserdil, millega Eesti meestelaulu selts oma viieteistkümnendat tegevusaastat tähistab. Kõik lauluhuvilised on kontserdile oodatud.