Terve nädala on Strasbourgis Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee tööd jälginud meie uudisteajakirjanik Mall Mälberg, tere päevast. Tere eileõhtused. Teleuudised ütlesid, kuidas Euroopa ägab lumetormide käes. Kuidas tohutut lumetuisu on Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis, Hollandis. Kuidas on ilm praegu prantsuse, Saksa piiril Strasbourgis? No nii uskumatu kui see ka ei ole, et mina lootsin varast kevadet, aga terve see nädal välja arvatud täna hommik on sadanud lund, eile tuiskas. Eile nägin ka ise uudistest, et Frankfurdi lennuväljal tee tosinaid lende. Edasine, kuidas ma kuulsam, ma nagu ei teagi, päris, aga isenesest Strasbury elanikud on nautinud seda lumesadu terve nädal nagu pööraseks läinud. Ma olen näinud noori neiusid, kes lihtsalt veeretavad ennast oma kasukatega lume sees ja lapsed, kes püüavad lumememme teha, aga nad ei oska, nad püüavad seda kokku mätsida, nad diad veeretada tuleb. Igatahes on nad täiesti naudivad seda, seda lumesadusid. No rõõm kuulda, et lumest võib ka rõõmu olla. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee arutas eile õhtul Ukraina küsimust. Milles on probleem ja kas Parlamentaarne assamblee jõudis ka mingi otsuseni? No probleem on selles, et parlamentaarne assamblee on mures sealsete poliitiliste arengute pärast. Teatavasti on Ukrainas kõne all põhiseaduse muutmine nii, et president Leonid Kutšma saaks õiguse kandideerida veel kolmandaks. Lisaks riigipeaks valimised on sel aastal ja parlamentaarne assamblee peab seda kõike väga kahetsusväärseks. See on seisukohal, et mõni kuu enne presidendivalimisi ei ole põhiseaduslike reformide elluviimine just päriselt septeeritav. Ja assamblee teeb nüüd ettepaneku lükata need edasi. Need põhiseaduslikud muudatused, kuni presidendivalimised on möödas ja ühtlasi siis pöördub assamblee Ukraina võimude poole, need kindlustaksid, et presidendivalimised oleksid vabad, õiglased ja läbipaistvat ja et nad oleksid kooskõlas nende kohus tõustega, mis Ukraina endale võttis. Kui Euroopa nõukoguga liitus Ukraina liikluse. Vabatahtlikud. Ukraina leiab, et Euroopa nõukogu raportöörid, viibimine Ukrainas ja nende tegevus seal ja nende avaldused oli sekkumine Ukraina siseasjadesse. Et raportis avaldatakse kahetsusest, et Ukraina võimud kaasa arvatud muide ka president ja välisministeerium sellisel seisukohal on ja raportis on selle kohta eraldi paragrahv, seda taheti välja hääletada, aga ei läinud läbi, nii et see jäi ja sisse. Ja Euroopa nõukogu kavatseb monitooringut Ukrainas jätkata kuni valimisteni. Debatt oli seekord tavalisest nagu pisut ägedam jälle, sest et oli täielik Raportile näiteks Rootsi vasak poolsete saadik arvas, et kriitika on küll vajalik, aga et seal ei tohi olla poliitilisi eesmärke, et vaat selle vea raportöörid on tema arvates nüüd Ukraina puhul teinud. Mõni ütles veel, et raport ei kajasta tegelikku olukorda Ukrainas, nii et minge tuleb lõpetada. Lõputu kriitika, et pigem oleks vaja aidata Ta kui Ukraina kord Euroopa nõukogusse vastu võeti. Tema tillu kohale saabunud ka Ukraina välisminister tšenko ja tema ütles, et Ukrainas ei ole tegelikult ei poliitilist ega põhiseadusliku kriisi. On vaid äärmiselt emotsionaalne diskussioon riigi eesmärkide üle ning et kõikidele, kes objektiivselt jälgivad Ukraina arengut, peaks selge olema. Ukrainas toimub täiesti normaalne põhiseaduslik protsess ja ta ütles veel, et me oleme piisavalt täiskasvanud, et kodus asjad korda saada. Raport võeti igal juhul vastu ja nagu ikka, Ukrainale kaadid tahtsid seda leebemaks teha, aga suurem osa nende parandusi lükati tagasi. Nii et jäi kehtima see, et sealsed poliitilised arengud ei vasta Euroopa nõukogu põhimõtetele ja. See oli siis eile õhtust, me teeme seda intervjuud täna reede hommikul, mida reede ennelõunal parlamentaarne assamblee veel arutab ja otsustab. No need on niisugused vähekese detailsemad küsimused, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu kandidaadid on kõne all ja siis on niisugused küsimused nagu Euroopa Liidu laienemise mõju inimeste vabale liikumisele Euroopa nõukogu liikmesmaade vahel ja siis selle majanduslikud küljed, aga aga see nüüd on alles algamas. Mis sulle sellest istungjärgust jaanuaris 2004 kokkuvõttena meelde jääb? Üsna mitu asja kõigepealt kõige naeruväärsem asi, mida ma siin kunagi üle olen elanud. Et Iirimaa ja Malta delegatsioonil võeti hääletusõigus istungjärgult ära ja arvamis pärastistel sel varasid, nende delegatsioonis ei olnud ühtegi naist. Vaat nii ja häältega ma võin pisut eksida, aga ma arvan, et ma olen enam-vähem täpne häältega 52 poolt, et hääletamisõigus ära võtta ei viis, oli vastu, kaheksa jäi erapooletuks. Ja pärast seda lugu siis Iirimaa delegatsioon käib ringi ja räägib kõikidel, et nad ei saa enam hääletada ja kõik naeravad. Aga 52 inimest saalis ütles jah, neilt tuleb raamatus hääletu selgus et reegel on see, et delegatsioonis peab olema protsentuaalselt sama palju naisi, kui on siis vastava riigi parlamendis. Ja selle vastu siis vaesekesed, Iirimaa Malta eksisid. No aga nad saavad selle hääletusõiguse järgmisel istungjärgul jälle tagasi, kui nende delegatsioon vastab normidele. Jah, kui nad teevad oma järeldused Mis veel, no? Päris huvitav oli raport avalik-õigusliku ringhäälingu kohta Euroopas. Ja selles oli nagu palju juttu sellest, et et see on väga oluline osa Euroopa demokraatias, aga et, et see on ohus praegu ja põhjuseks on poliitilised ja majandushuvid ja kasvav konkurents kommertstelevisiooni ja raadio poolt ja ja muidugi rahalised raskused ka. Ja et paljud riigid, paljud Euroopa riigid pole võtnud täita neid kohustusi, mis on nende valitsused endale võtnud säilitada tugev avalik-õiguslik ringhäälingusüsteem. Raportis tuuakse palju näiteid selle kohta, et olukord muidugi Euroopa eri paigus on erinev, et on, on maid, kus avalik ringhääling on endiselt valitsuse karmi kontrolli all ja seal pole lähemal ajal midagi loota. Noh, siin nimetati Venemaad, Aserbaidžaani, Gruusiat ja Ukrainat näiteks. Aga Eestit raportis nagu otseselt ei mainita küll, aga ma leidsin hiljem selgitavat memorandumit kahel kohal oli kahes kohas oli Eesti ela märgitud nimelt see lõik, kus kus oli juttu sellest, et meediasõjad avalik-õigusliku ringhäälingu üle kontrolli saavutamiseks on olnud ägedad praktiliselt igal pool välja arvatud ehk Eesti oli sulgudes. Ja teine koht oli siis ebaadekvaatse rahastamise kontekstis, paljudes riikides on avalik-õiguslik TV juba reklaamist loobunud ja raadio on loobumas. Ja seda on tehtud kommertsringhäälingu survel poliitikutele. Ja selle koha peal on siis näidete hulgas Eestis. Ja siis mis veel huvitavat, päris huvitav oli Aserbaidžaani debatt. Et no nagu ikka oli kuluaarides juttu sellest, et tuleb lihtsalt nalja visata. Et Euroopa nõukogu liikmesriigis ei saa olla poliitilisi vange, keegi ei tea õieti, kui palju neid seal on, need arvud kõiguvad nii 70-st 700-ni juba see näitab, et keegi ei tea, mis seal toimub ja ei ole ka võimalik kontrollida et raportöör, malkun, proos käis seal ja ja tema ütles, et tema sai oma isikliku vaevanägemise tulemusel siis vabaks, neli vangi, et kui ta sõitis tagasi, siis president vabastas neli vangi. Aga noh, see on ilmselt ilmselt ikka päris vähe. Siis on oluline see, et Eesti välisminister Kristiina Ojuland kohtus Gruusia vastvalitud presidendiga eraldi ja nagu oma välisministri käest kuulsin, oli president väga reibas meeleolus, väga heas vormis. No tema esinemine ka oli siin suures saalis ikka päris särav kohe. Ja Kristiina Ojuland andis hakas Velile edasi Eesti presidendi kutse külastada Eestit lähema ajal ehk esimesel võimalusel. Siis räägib tee sellest, kuidas Eesti võib toetada Gruusiat. See toetus on niikuinii üsna lai, selles mõttes, et ka Eesti inimesed elavad tegelikult kaasa Gruusia sündmustele, et meil on üsna palju ühist minevikku. Oligaak kõne all konkreetne abi, mida Eesti võiks Gruusiale osutada. Näiteks näidata, kuidas meie e-valitsus töötab, et see on läbipaistev, et Gruusias on väga suuri probleeme korruptsiooniga ja võib-olla näiteks rahvastikuregistri koostamisel võiks Eesti õpetus ja abi anda sellised küsimused. Niisiis on see istungjärk Strasbourgis lõppemas, millel on järgmine. Nagu ikka aprilli lõpus Aitäh mall ja soovin, et sinu kodutee oleks võimalikult lühike. Tänan sind südamest, ma loodan ka aitäh.