Me ise armastame küll endid pidada ju hästi lähedasteks maadeks, et justkui ei olekski kultuurierinevusi ja Helsingis käimine, see on ju nii tavaline asi. Aga kuidas siiski on, kui nüüd üks laps perega läheb Soome elama, kas on siiski teatav kultuurišokk, vajab see harjumist, on ikka teistsugune elu, kui siin. Lapse jaoks on ikka ja iga laps kogeb seda erinevalt ja seda, et alati on ainult ainult hästi, kui tullakse võõrasse riiki, sest sageli ju tullakse otsima teistsugust ja paremat elu. Nii palju, kui meil on lapsi, nii palju, ütleme ka neid erinevaid saatusi, olukordi, tuleb väga toredaid lapsi, kes kohanevad ruttu, too harjuvad uue eluga, aga tulevad, tuleb ka selliseid lapsi, kes on saanud natukene haiget siin Eesti koolis ja siis nad kardavad kõike, jaan, arglikud ja, ja neil läheb tükk aega, enne kui nad kohanevad ja ja siis peavad nagu kõik aitama, et vanemad kodus ja õpetajad koolis. Meil on vahel isegi vanemad öelnud, et lapsed tulevad koolist ja silmad jälle säravad ja, ja ütlevad, et kõik õpetajad on sinilõbusad ja rõõmsad. Seda ma nüüd ei tahaks öelda nüüd niimoodi, et et Eestimaal üldse lõbusaid õpetajaid rõõmsaid ei ole, aga aga kui ma kuulan Eesti haridussaateid ja neid probleeme, milles Eesti õpetajad on, siis vahel teeb kurvaks ja suudan täitsa inimlikult mõista, et naeratada ja rõõmus kogu aeg olla ei ole võimalik. Silja Aavik, öelge, kas nüüd selline klass, nagu on Helsingi Royfoori algkoolis selline Eesti-Soome noh, ütleme siis keele klast, ütlesite, et keelekümblusklass ei ole päris õige väljend, on see midagi täiesti ainulaadset Soomes? Jah, selles mõttes on ta nüüd ainulaadne eesti, soome keele klassi ei ole. Kuid on selliseid klass, et kui on piirkonnas sattunud palju eestlasi elama, et siis nad õpivad koos ja nendel organiseeritakse rohkem nagu sellist eestikeelseid emakeelseid üritusi. Päris täpselt ma nüüd ei või öelda, et et me oleme nüüd täiesti ainulaadsed ja ainukesed seal, et midagi midagi on Vanda linnas ja midagi on Espoos, aga kahjuks me ei ole nii palju omavahel kohtunud, oleksime saanud nüüd lõplikult ära rääkida need põhimõtted ja need alused. Teie klass on siis mõeldud jah, ennekõike just Eesti laste jaoks, et oleks neil võimalikult pehme maandumine Soome ühiskonda ka. Öelge, kas on ka mõni soome pere tahtnud spetsiaalset last panna teie klassi ta õpiks rohkem eesti keelt selgeks? No alguses, kui see klass loodi 96. aastal, siis oligi mõeldud ja sissenimi tuligi, et eesti soome keelekümblusklass Soome lapsed õpivad eesti keelt ja eesti lapsed soome keelt ja õpetajad siis niimoodi vahetuvad, sellest päris niimoodi ei tulnud välja väga mitmetel põhjustel, sest tunniplaani teha liitklassile, et kõik sobiksid ja, ja vastava vanusega lapsed ei peaks olema parasjagu mingis muus tunnis oli, oli äärmiselt raske, et praktikas seda ei olnud võimalik teha ja selle tõttu tasapisiklass muutus nii-öelda liitklassiks. Ja nüüd selliseks, nagu me oleme välja kujunenud ja selle tõttu see keelekümbluse sõna nii-öelda seal noh, ära on võetudki, kust te õpikuid saate eestikeelseid õpikuid, kasvõi näiteks emakeele õpetamiseks emakeele ja eesti keele ja ka loodusõpetuse ja kõik vajaliku õppematerjali, mida me soovime, oleme siiamaale saanud Eesti haridusministeeriumilt, see on kohe niisugune omaette, üritas kevadel, et me täidame neid tellimislehti ja uurime ja käime siin Eesti raamatukauplustes vaatamas, et mida uut on tulnud ja ja võtame ühendust heade tuttavate kolleegidega eestimaadel, mida nemad soovitavad ja ja selle koha pealt küll, see on väga suur abi olnud ju väga suur toetus, et et kui esimestel aastatel oli natukene sellist õpiku ja õppematerjalipuudust ja tegime ise palju ja lõikasime ja kleepisime, liimisime, aga eks siis veel polnud ka Eestimaal väga suurt valikut, siis nüüd on küll selle koha pealt küll väga hästi kõik. No eestlased teavad päris palju Riia Eesti koolis ta Stockholmi, Eesti koolist. Kas teie tegevust võib nendega natukene võrrelda? Te olete kuidagi tagasihoidlikumad olnud? Ja sest, et kooli nimi ei ole eesti pool ja meie oleme lihtsalt eesti klass ühes Soome koolis aga Milan käisid külas Riia Eesti kooli õpetajad, siis nad rääkisid ka natukene oma koolist ja igapäevaelust ja, ja seal ta lihtsalt nii vana, sarja kooli ammu asutatud ja ja seal on need traditsioonid alati määravad selle, et kui tuntud või teatud mingi mingi koht on. Aga seal on lapsed, kelle vanavanaemad ja vanaisad ja niimoodi kaugelt sugulased on olnud eestlased või siis Eestiga seotud ja ja seal on nagu esimese nelja aasta jooksul rohkem sellist eestikeelset tegevust, et siis hiljem jääb see ka ainult eesti keele tundide tasemele. Missugustest peredest on pärit need lapsed, kes teie klassi õppima satuvad. Jah, peresid on, on väga erinevaid, et Soomes on niimoodi, et õpetaja saab teada vanema kontaktandmed, et ma saaksin vanema kätte. Aga meil ei ole ühtegi niisugust nimekirja, kuhu ma kirjutan vanemate töökohad. Et selle tõttu, kui kui me vestleme omavahel, sest meil on arenguvestlused, kuuluvad Pedja juurde sügiseti ja, ja talvel jaanuarikuus, siis võib tulla jutu sees niimoodi välja. Aga otse üldiselt ei küsita ja hoitakse inimese selline, et on mingi valdkond, mis kuuluma, nagu inimesel endale ainult. Ja meie oleme vastu võtnud kõik lapsed. Et lapsi ei vali, aga meil on segaperedest lapsi. Ja tavaliselt on ema eestlane ja isa on soomlane. Et seda meil ei ole juhtunud, et, et oleks vastupidi. Võttes arvesse seda, et tõepoolest suhtlemine Soomega läheb järjest tihedamaks, Eesti on Euroopa Liidu liige tööturg avaneb järjest rohkem, minnakse ka mujale tööd otsima, siis ei tohiks teil selles mõttes lastepuudust küll tulla, et eestlasi vist ikka läheb järjest rohkem. Praegu Soome. Selle kohta ei oska öelda, see võib minna nii ja naa, sest et eestlasi tuleb erinevate suhtumiste hoiakutega, mõned tulevad Soome ja teavad, et nad on eestlased ja ja selleks ka jäävad, aga osa tahaksid hästi ruttu soomlaseks muutuda. Ja siis on juhtunud ka meie laste peredes, et vanemad hakkavad kodus rääkima mitte soome keelt ega eesti keelt, vaid segakeelt ja ja see on nagu kõige kurvem variant, et siis varsti ei oska lapsekene ka enam öelda ja tuleb seal miskeid naljakaid väljendeid, see sõltub väga palju sellest, kuhu inimesed satuvad elama. Et näiteks kui Helsingi on ikkagi suurlinnad, on selline pikk klindi müüd, ütleme idast läände, kui laps saab sõitma juba kolme liiklusvahendiga, siis vanemad hakkavad mõtlema, et kas on väikesel lapsel ikkagi hea koolide. Aga Soome riigis on nüüd jälle see põhiharidus, on ette nähtud, et see on tasuta ja siis peab nagu riik looma tingimused lapsile hariduse juurde jõuaks. Ja esimese ja teise klassi lastele võimaldatakse tasuta taksosõit, kui koolitee on ohtlik ja näiteks minul ongi esimese ja teise klassi lapsi kokku 13, nendest 10 saavad taksosõidu. Nii et selle tõttu nagu esimese kahe aasta jooksul vanemad täiesti mureta lapsed kindlal kellaajal koduukse juurest viiakse ja koolihoovi nad kenasti tuuakse. See on üks üks väga suur asi, mis nagu vanemaid rõõmustab ja aga edaspidi nad saavad siis tasuta bussipileti, kui kooli ma ületab teatud pikkuse, aga näiteks kui juhtuvad lapsed elama manda linnas juba Espoos, vot siis enam tasuta piletit ei saa, sest need on Helsingi siiski erinevad linnad ja ei ole sama omavalitsus, et see on nagu mõnele emale teinud muret, aga siiamaani lapsed siiski on jäänud käima koolis. Nii kooli.