Tere, keskhommikut, rahva teenrid alustab, kell on 11 ja viis minutit ja nagu rahva teenilites kombeks ajakirjanike kolmik täna siin meie stuudios. Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja Sulev Vedler, Eesti ekspressist Jamine Aarne Rannamäe, ETV uudistest. Noh, homme siis kahe nädala pärast saab, see saab see piin läbi. Vähemalt mina tunnen nii, et, et kerge piinan peale, et et saab asuda siis tavalise nagu töö juurde. Mitte et valimised ja valimisteks valmistumine ja valimiste propaganda jälgimine ja programmide ja kõige selle paberikuhila lugemine ei oleks meie töö. Aga natukene natukene tüütuks vist on küll muutunud, nii et saab läbi meile ajakirjanikele ja saab läbi ka nendele teistele, keda siis nimetatakse poliitikutega ja loomulikult ka valijate jaoks. Noh, sel nädalal siis valimismasin töötas täie täie tuuriga ja ega me siis täna ei pääse muidugi üle ega ümber sellest viimasest partei rahastamise. Ma tahtsin öelda skandaalist, aga ma isegi ei tea, kas see on, on skandaal. Et kas pärast Silver meikarit need asjad üldse on nii-öelda skandaalsed. Jah. Kas nad on skandaalsed? Ma mõtlesin, et küll sa rääkisid siin sellest, et normaalne töö hakkab pihta siis, et, et sa viitad need kohe sellele, et see, kes töötab, räägib, et ta töötab, see töötab edasi. Aga see oli vist siiski nagu laiali. No sellest me võime ka rääkida ja, aga ütlen, et vilepuhumine saab otsa, et nüüd peab ikkagi nagu asume jälle reaalse töö juurde. Aga aga jah, et, et ma ei tea ka, kas see on skandaal või mitte. Et ma mõtlesin, et sellel on igal juhul kindlasti selliseid natukene selliseid elemente ka, et nagu nagu ikka äriza turunduses tuleb ette, et, et kui leitakse mingisugune mingisugune käik, siis siis hea käik, siis teevad teised seda järele ja ja, ja samal ajal, kui me vaatame seda nagu poliitikas, siis minu arust on see pigem see, et Silver Meikar võib küll rahul olla, sellepärast et tema tema nii-öelda välja toodud ja ikkagi väga detailselt välja toodud sellist kaasust minu meelest nagu tugevdab. Et igal juhul suitsu on nagu, nagu nagu juurde tulnud selle tulekolde kohal. Tere, mina olen sulane, ma arvan ikka mingi skandaali moodi ole, et küsimus on, kuidas defineerida skandaali? Omaette asi muidugi on see, et sattus sellisele ajal, et see lugu tegelikult alguses vähemalt Ekspressi jaoks, kus ma töötan tunduvalt varem. Ma arvan, et ajakirjanik dollar leidma rääkis lausinguga juba suvel. Siis me sõitsime koos, vaatlen kostanoriga Sloveeniasse natukeseks ajaks ajakirjandust õppima. Siis tegid Allar ühte teist lugu jäi haigeks, oli paar nädalat haige ja siis ta sõitis Itaaliasse, rääkis seal lausinguga ja tegi ka loo valmis, aga jäi vist natukene hiljaks, nende seisis meil veel nädal aega toimetuses, siis tekkis vaba pinda. Panime ta nüüd lehte, et selles mõttes see skandaal oleks võinud ka. Tunduvalt varem alata nagu ma oleksin paranoiline ja siis ma võiksin küsida, et aga mis te siis ikkagi nüüd avaldasite kaks nädalat enne, et oleks olnud, siis ma ei tea, ilusam muidugi kohe, kui, kui materjali valmis oli või siis pärast valimisi. Need etteheited ju võivad ju tulla või, või tegelikult on juba olemas. Aga mis siis praegu viga oli avaldada, et leiab samamoodi lugejaid? Noh, viga oli see, et teid võib süüdistada kallutatuses kusagil nagu ütles üks kuulus ekspoliitika on kallutatud jõud ringkondades. Ekspress on tasa, mõtlen kõik süüdistused, on peavoolu meedia, nagu ka meie siin ülejäänud kõik, eks ole, kas selle süüdistuse ei ja peavoolu VTA käitub oma reeglite järgi ja tahab kellelegi halba ja kurja ja mis ei pea olema mingisugune Delfi oraakel, et aru saada, et kui me tahame teha kurje, siis me teeme seda vahetult enne enne valimisi, nii et see, et see mõikaks ja jääks nagu kõlama, kuni siis valimispäevani Meie seal toimetuses mõtleb natuke teistmoodi, et me mõtleme, tahame avaldada huvitavaid lugusid, mis inimestele, mida inimesed tahavad lugeda. Ja kindlasti muidugi sellised valimiste teemalised lood üleüldse poliitika lood lähevad inimestele rohkem peale enne valimisi. Muidugi võib ju selliseid lugusid avaldada ka juulikuus, kui kõik inimesed puhkavad ja ei viitsi ajalehti üldse lugeda siis lihtsalt on huvi nende vastu tunduvalt väiksem. Ütles ta kavala naeratuse saatel ja ka seda, et, et millal on õige aeg, selle üle jäädakse muidugi alati alati rääkima ja ajakirjandusele ka nii-öelda ette heitma ja siis otsima neid neid käike, et vaata, et, et miks see just ilmus just sel päeval, et et tegelikult on enamasti need asjad palju, palju, palju, palju lihtsamad. Ja ajakirjanike eesmärk on ikka see, mida pakkuda huvitavaid lugusid, nagu Sulevgi ütles. Teine asi on muidugi see, et need valimised on kohalikud valimised ja see, millest see lugu räägib, on hoopis teine tase. Ta räägib ühe üleriikliku organisatsiooni rahastamisest, see ei räägi tegelikult kohalikest valimistest mitte ühtegi ühtegi rida tegelikult noh, välja arvatud see jahetud. Et miks lausingastus välja välja Keskerakonnast. Põhjus oli see, et talle ei meeldinud, kuidas Keskerakond käitus ühel ühe noore poliitikuga see poliitik oli temaga tugevalt seotud tali nimelt teinud lausingule, siis varem kampaania aidanud teda igatpidi. Selles mõttes ta siis hoolitses selle noore poliitikutest. Ja kui, kui partei ta üle parda heitis, temast temast hoolinud lausingule lihtsalt ütles, et aitab. Astun siit välja. Kui tohib veel norida, siis kuidagi ütleme, hambutu oli lugu või see, mitte, mitte teie intervjuuga, see, see lugu, vaid see stoori, eks ole, konkreetseid nagu arve ei ole ja nimesid ei ole. 200 550000 ja 100000 100000 350000 kokku ja kes andis? Millal täpselt, eks see ei olegi isegi mingisugune norimine, vaid, vaid see oli ju selleks aluseks, miks, miks prokuratuur nii-öelda kõrva kinni tõmbas, et ei ole midagi arutada, ei ole midagi. Oi, ei, prokuratuur tõmbas kõrvad kinni teise teise põhimõtte pärast. Nimelt prokuratuur sai väga kiiresti aru, et see asi on aegunud. Teatavasti ju, mis ikka inimesi kõige paremini ühendab, see on ühine kuritegu. Nüüd, kui asi on aegunud, siis ta ei ole enam kuritegu, siis inimestel lähevad keele mõnikord valla eriti kui nad on omavahel tülli läinud. Nii nagu siin juhtus, lugedes välja, et tegemist on aegumisega, siis muidugi prokuratuur läks seda teed, et ütles kohe kiiresti välja, et meil ei ole siin mitte midagi uurida lähemalt selle, selle artikli põhjal. Klaasing tuleb välja uute teadetega, siis võib-olla asi paistab teistmoodi või tuleb välja keegi teine. Aga kui need on nii vanad asjad, et viis aastat on möödas, siis ei ole mitte midagi teha, prokuratuur lihtsalt ei tohi seda teha. Seadus ütleb menetlusseadusele kohta, kuigi peaminister väga pahandas selle üle. Ei peaminister, pahandusi, ma saan ka peaministrist aru. Inimlikult võttes teda ju noh, viskab üle, et miks Reformierakonna kallal käidi, aga miks Keskerakonna kallale sellepärast ei minda? Mis asi on selles, et Silver Meikar tõi värskemaid fakte välja? No tal peaks olema ka ju piisavalt sellist juriidilist kapatsiteeti oma lähikonnas, kes talle selle lihtsa asja selgeks teeks. Seda küll jah, pigem ma arvan, et peaministril peaks olema tegelikult ongi nagu me oleme kogenud ka piisavalt paks nahk et, et niisugused asjad ei peaks teda nagu rivist välja lööma. Ja mis muidugi teeb selle rünnaku nagu väga-väga-väga imelikuks, et et ega ju, kui meenutada seda Silver Meikari juhtumiaega, siis siis räägiti üsna ebamääraselt ja vahel ka natukene vähemalt sellest, et ikkagi asi on igasuguseid, kahtlaseid asju on olnud ka teistes erakondades ja, ja mis iganes kahtlusi, et noh, siis ju kui lähtuda sellest, mis, nagu nagu ka praegu oli, et siis oleks võinud ju ka korraga kõik kontoreid läbi otsida ja nagu vaadata, et kuidas on Tänases lehes inimene nimega Henry Kasela, kes oli siis noortekogu juht ehk siis lausingu kolleegia juhatuses ka 2005 kuni 2007 on keskerakonnas. No tema räägib rohkem, tema ütleb ikka nimeliselt, et kes võttis erakonna seifist ja andis nii-öelda sularaha, ta ütleb otse, et see oli siis toonane peasekretär. Kadri Must Simson. Eravestlustes Sist räägib ka räägib üks teine Itaaliasse läinud inimene, et see võis olla üks Kadri. See võis olla mingi Kadri. Keegi Kadri. Jah jah, aga üldiselt noh, ega, ega siin tegelikult väga-väga palju nagu rääkida ei ole, sest et tundub, et see Tundub, et see asi nagu sumbub, sumbub ära, sest et ta vist ka avalikkuse huvi on, on tõesti väike, eriti pärast sel teemal rääkimine ja kirjutamine ja pärast reformi ja Meikari juhtumit on on kuidagi nagu, nagu mingisugune noh, ma ei tea, seitsmes või kaheksas laine. Et noh, ja teine asi on, on see, et muidugi öeldakse, et et noh, me, me nagunii teame, kuidas asjad käivad või, või asjad käisid, et noh, seal ei ole enam midagi uut. Ikkagi, kui meil ehitatakse mõni uus maja, näiteks siin suur hoone, siis me ikka kirjutame sellest, inimesed tahavad teada. Avatakse mõni uus pood olema, siin isegi rääkinud, et samamoodi kui keegi päris oluline parteilane tuleb välja teatega, et meie erakonnas olid asjad viltu, siis ikka me kirjutame sellest. Ja selle selle sumbumise koha pealt on muidugi see, et, et võib-olla mingi koha pealt ma ootaks küll ka nagu rohkem ikkagi sõnavõtmist ja mitte seda, mitte seda kõnekat vaikust, nii nagu vist nimetas AK eetris seda politoloog Mihkel Solvak. Et, et, et erakonnad, erakonnad võiksid ikkagi ju. Juno kõnekas vaikus Meikari loo ajal. Noh, mõned teised ja teised keeldusid nagu kritiseerimast. Mis mõttes ka mõnes mõttes ka nüüd, et ega ju, ega ju ei ole. Siin me kuuleme, et peaminister tuleb, ütleb hoopis, et prokuratuur ajab mingisugust jama, aga võiks ju tegelikult ikkagi öelda lihtsalt ja selgelt, et, et see on meile mingi vastuvõtmatu võetamatu käitumine ja nii edasi öelda. Teine asi on see, et ega siis prokuratuur ei ole ainus, kes annab hinnangut, et selline avalikus annab loomulikult selliste selliste lugude puhul see avalikkuse hinnang tegelikult ongi veel olulisem sageli et kui ei ole kõik juriidiliselt eratõestatud, moraalne kriis on siin kindlasti olemas. Ja tekitab ikka hämmastus küll, kuidas, nagu kui palju raha tegelikult poliitikute käest läbi viidud. Ma Ma vaatasin eile järgi näiteks, et kui palju siis on andnud perekond must. Mõtlesin siis Kadri Simsonit siini Aadu mustal alates aastast 2006 oma parteile, kui palju nad on selle poliitika jaoks nii-öelda isikliku raha kulutanud, see hämmastav summa võimsale kokku nimelt 1,2 miljonit Eesti krooni vanas rahas. Minu jaoks ma tõesti ahetasin seda summat nähes, ma ei kujutanud ette, et siis alates aastast 2006 ehk sellest aastast lauseid tänase päevani. Et lausingi rääkis, et pärast 2000 viiendat aastat see teeb ikka neist sellised suursponsorid, tavaliselt on mõned suurettevõtjad võimelised nii palju raha andma. No selliseid selliseid asju on, mis, mis ikkagi tekitavad igasuguseid küsimusi, et kui siin erakonda neid reaktsioone vaadata, et näiteks IRL-i peasekretär ütles, et et meil küll kilekottides raha tassimist ei ole, ma tahaks küsida, et aga äkki oli spordikottides, aga okei, et, et üks asi, mida, mida, mida on nüüd nagu jälle ka taas välja toodud, et, et need on justkui nagu kibestunud inimesed, kes on nagu millestki ilma jäänud. Erakondlased ise räägivad ja justkui justkui ise heidavad seda ette, et aga ma ei tea, mis, mis sõnumid, mis avalikkusele ikkagi peaks andma, et kas need on siis sellised nii-öelda ühiskondlikud organisatsioonid või, või on need mingisugused sellised ikkagi üsna libedad nagu mingeid SMS-laenukontorid, eks ju, kes beib peibutavad inimesi nagu oma oma rüppe ja, ja siis pärast ütlevad, et olid ise süüdi vä? Ma ei tea, kuidagi kuidagi kummalised signaalid on tervislike avalikkusele lähevad nendest erakondadest. Muidugi, see on see, et sa ju tead, et kui sa oled sisesel selle jama sees ja seal midagi avalikkust, siis see võib sulle tuua mingi karistuse kaasa. Näiteks. Ma olen siin kirjutanud ikka siin saates rääkinud ühest sotside nii-öelda rahastamise juhtumist, kus üks sotskasutus oma tarbeks oma äride tarbeks triatloniliidu raha sellest rääkis avalikult viis politseisse teatriks Ida-Virumaa spordiklubi juht nimega Kaarel Schmidt. Sellel neljapäeval siis jõudis see tema tema jutt, mida ta siis rääkis nii politseile kui ka kui minu sellel ajalehel, kus ma töötan, jõudis sellisesse huvitavasse vahepunkt, et tema spordiklubi visati triatloni liidust välja. Ja seda siis põhjendusega, et Ta on mainet kahjustanud triatloni liidul. Ta julges lihtsalt öelda, et meil toimuvad sigadused. Rääkis sellest igale poole, avalikustas, et see ongi selline vilepuhuja saates. Sa ütlesid, et avalik hukkamõist või selline moraalitu käitumine saab avaliku hukkamõistu. Noh, see on niisugune, räägime jällegi sellest konkreetsest viimasest skandaalist. No mis ta siis saab, tähendab, need, kes selle erakonna poolt mitte kunagi ei hääleta, Ta need ütlevad noh, ilma et hakkaks pikki sõnu ja lauseid moodustama, et noh, ma ju ütlesin et seal need asjad niimoodi käivadki. Siis ütlevad teised, et noh, et käib, nii, käivad asjad iga pool vähemalt kõikides parlamendierakondades ja kolmandad ütlevad, et järjekordne laim minu kalli erakonna ja tema esimehe aadressil ja mitte mingit mõju näiteks valimistel see endaga kaasa ei too. See tähendab, miks valimistel ei too noh, ilmselt üks peamisi põhjusi on muidugi see, et see elanikkonna grupp, kes seda erakonda põhiliselt valib lihtsalt ei saa aru sellest jutust ja, ja need väljaanded, kes kes räägivad neile arusaadavas keeles, need räägivad sellest asjast hoopis teistmoodi, kui, kui meie praegu siin. Et ma tahaks veel kord üle korrata seda, mida minu meelest Sulev ütles väga hästi, et, et need on, see on kindlasti ka selline kaasus hetkel, mis võib-olla ei puuduta nii väga neid kohalikke valimisi küll, aga ma arvan seda, et, et see juhtum Jaaga, Meikari juhtum hakkavad veel mingisugust elu võivad väga vabalt hakata elama mingisugust elu nii-öelda järgmiste parlamendivalimiste kontekstis, sest see ongi see, et, et ma arvan, et siin on küsimus, nagu ikkagi kogu see rahastamise mudel on, on küsimus on ikkagi erakondades nagu laiemalt erakonnas kui niisuguses poliitikas ehk siis kui tuleb mingisugune näiteks mingi jõud, kes, kes oskab seda osavalt seda kaarti ikkagi välja mängida järgmiste parlamendivalimiste kontekstis. Ma arvan, et siin on muidugi vahepeal, sinnani on veel päris palju aega, aga, aga see võib, võib siiski oma mõju avaldada. Ma võib-olla olen sinna iivne, aga ma arvan, et et ühel õhtul mingil võima Jonaalses mingi võimalus, et juhtuks järgmine stsenaarium, et neid juhtumeid tuleb veel välja, tuleb meikarile, tuleb järgi ja tuleb seal lausingule järga ja tuleb veel ja veel ja veel. Ja see tekitab meis mõtlen ühiskonnas laiemalt sellised tunded. Et need poliitikud ongi räpased. See tunne on juba praegu päris sügaval seisuga, ta võimendab seda veel ja ta viib välja selleni, et poliitikud saavad aru, et nad peavad oma palet puhastama hakkama, sellepärast nad määrivad ikka täiesti ausad, ma ma täiesti veendunud kõikides erakondades on ausaid inimesi märivadki nende palet ja lihtsalt ühel hetkel nad on sunnitud oma. Musta tegevust kukkuda ära lõpetas, arvad, et sealtkaudu hakkab tulema mingisugune sisemine puhastumine? Ma arvan küll, jah. Et need, kes on ausad ja kes, kes ei ole nende skeemidega kaasa läinud, et ühel hetkel tõstavad pea püsti ja ütlevad, et, et siit edasi me niimoodi ei lähe. No ühel hetkel see peab sinnani välja viima. Jah, ja tegelikult ju, kui vaadata ikkagi kogu seda Eesti nii-öelda demokraatlikku mehhanismi, siis ikkagi me näeme seda juua ajas, et, et see ikkagi töötab. Jälle see ikkagi see Indrek tarandi juhtum näiteks, et kus ikkagi konkreetselt võidakse ka võidakse ka protesti kuhugi koondada ja see võib anda täiesti reaalseid tulemusi. Ei saa muidugi öelda, et see kunagi ära kaob, et nad Eesti ettekujutluses ütleme, topeltraamatupidamist on suhteliselt vähe, sellepärast et meil on olnud siiamaani päris head maksuseaduse tulumaksu üldse ei oleks ju? Ei saa öelda, et siis neil maksupettus ei ole, ikka on ja päris suurelt toimunud, aga aga sellist probleemi nagu oli 90.-te aastate alguses siiski ei ole. Et asi on tunduvalt puhtam. Ja minu, minu jaoks on siin nagu üks õppetund veel ja just nimelt nendele noortele broileritele kes on siis kas siis erakonna või siis isakese varjus kasvanud ja, ja kes on väga osavalt lülitatud sellesse nii-öelda toiduahelasse, mis, mis kõlab ju jubedalt, aga, aga millest, millest nende inimeste elu on hakanud sõltuma, et et ühel hetkel isegi siis, kui sa oled nagu sisemiselt viimase vindi peal ja mõtled, et kuidas sellest kõigest välja saaks, siis ühel hetkel nad avastavad, et et võib-olla ei saagi välja. Sellepärast et toiduahel on niivõrd jäigalt üles ehitatud, et sa oled noor inimene, sul on pere, eks ole, sa oled soetanud endale mingi eluaseme, Sa oled võtnud laenu ja nii edasi ja nii edasi ja, ja tegelikult see ju midagi ei oska peale selle nii-öelda parteikontoris ole sa siis seal ükskõik millises, millises positsioonis. Kas sa kleebid plakateid ja kaubanduskeskuses lehvitavad õhupalle või, või teed natukene nagu sisulisemat tööd. Ühel hetkel sa avastad, et mul ei olegi enam kuhugi minna. Ja noh, selles mõttes ju Keskerakond on, on oluliselt erinev partei kui, kui teised. Sest kui me nägime reformi puhul, kuidas erakonna tuumikhulk iseseisvalt mõtlevaid inimesi panid nagu selja kokku ja, ja selle selle skandaali ajal siis Keskerakond on ju selles mõttes, et need noored võiksid mõelda, et aga mis siis, kui ühel päeval see batka eest ära läheb kas tõugatakse minema või, või juhtub midagi muud, eks ole, et ühe ühel hetkel teda ju ei ole kõikenägevat ja kontrollivad silma, enam ei ole. Ja On päris selge, et see erakond hakkab siis muutuma, noh, tuleb seal ilmselt võimuvõitlus, tuleb midagi muud, erakond muutub kuhu suunas ei taha ja ei oska praegu ennustada, aga, aga, aga mingisugused muutused kindlasti toimuvad. Ja siis ühel hetkel need armsad broilerid keda on siis toiduahelas nuumatud, kes tegelikult mitte midagi ei oska päevagi, pole nagu muul tööl olnud, avastavad, et nad on nelja tuule käes. Nii et need kotkad ja kutsarid ja kõik, keda me siin noh, irvitades võib-olla päevast päeva loeme, mida, mida nad teevad ja ja kuidas nad kõigele sülitavad ja kuidas nad valetavad asju kokku ja et kõik, kogu see seltskond võiks natuke mõelda selle peale, et, et mitte keegi meist ei ole igavene. Jah, et võib-olla erakonnad võiksid, võiksid ka ise mõelda seda, et et kui seda, kui seda noortetööd teha, et võib-olla võiks ka öelda, et inimesed siis ikkagi tegutseksid ja hariksid oleksid, eks ju, et et sealt, sest tegelikult ei ole ju selles, ega selles noortetöös ja noorte ka töös ei ole ju põhimõtteliselt midagi halba, et, et see on ju see on ju normaalne, et kui inimesel on mingisugune mingisugune maailmavaade või mingid väärtused ja satub mingisse seltskonda, võib-olla on seal ka lihtsalt lihtsalt tore olla. Kohtub, kohtub sõna otseses mõttes selliste inimestega, keda ta kunagi ei ole näinud ja nii edasi, aga võib-olla võiks ka ise suunata. Ma seda lausingute ju kuulasin ja vaatasin ja lahkelt neid telefoniintervjuusid on jaganud ja ja ühest küljest vaatad, et kolmekümneaastane noormees, tubli poiss, hakkas nüüd rääkima. No mis seal ikka siis. Aga teisalt kolmekümnene ei ole mingisugune noh, mingisugune nolk ju enam, eks ole, kes või, või või ei ole, ei ole niisugune poolküps peaks ikka täitsa täitsa küps inimene olema parteid ja tahan seda parteid näinud ja kõiges selles osalenud tõmmanud jäneseid, sealt torukübarast välja ja, ja kogu seda, seda tsirkust, mis, mis, mis kokkuvõttes on ju tegelikult naeruväärne kõiges, selles on ta hingega ju kaasa läinud. Et noh, võib-olla ta nüüd siis mõtleb, et et kõik see, mis ma tegin, et noh, ma ei tea, kas see on siis nüüd nagu asjatult elatud aastad, mis seal veedetud või noh, see ei ole minu asi üldse otsustada, aga, aga mõelgu, mis tema tahab, aga aga tegelikult on sellest sellest noormehest rohkem kahju, kui kui ma mingit mingit jubedat tõe kuuluda. Temas näen noh, ega Silver Meikari saatusele ka ju olnud selline meelakkumine pärast pärast seda, kui ta Reformierakonnast lahkus, õigemini välja visati nad ka tema ei ole selline, keda igalt pool võetakse rõõmuga vastavatega vilepuhujate saates ongi tavaliselt selline. Kui sa oled juba korra välja heidetud ja sulle on veel hullem, kui sul on juures selline valetaja pitser ja sa oled avalikult tunnistanud, et sa oled varjanud musta raha sealt selle musta rahaga sekeldanud. Kas sul oli väga palju head ideed? Ja mitte kohe sellest teatanud või tunduvalt hiljem ja nii edasi ja. Nojah, et ükskõik kui suur ei ole ka kuritegu ega, ega siis kamp hoiab ju kokku ja ja kes on nagu korra ükspuha, millise eesmärgi nimel või, või kui, kui õilis see, tema soov oli kõike seda päevavalgele tuua, ega ega, ega ma arvan küll, et, et mingisugune niisugune reeturi Maikijad nagu juurde See see ei ole sellest sellest ooperist, et täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa, eks ole, aga aga aga sa oled oma oma kamba, oma oma jõmmid, kellega sa koos oled tegutsenud, olgu ta selle nimi siis mingisugune MTÜ või või, või, või partei või noh, parteiga tegelikult MTÜ. Et sa oled, sa oled läinud vastuollu, sa oled peavoolust eemaldunud ja, ja, ja, ja sa võid seda uuesti teha ja ega, ega, ega selliseid muidugi ei hinnata vist eriti kuskil. Paraku nojah, et, et põhimõtteliselt biitlikustada võib neid asju igate moodi, et spordis on ka nii, et kui mõni sportlane, kes võib-olla ikkagi päris seda teravat tippu ikka ei saavuta, siis lõpetab karjääri sellena, et sellega, et ta siis kuskil ennast lahti koorib kuskil ja saab siis veel ühe suure tähelepanu osaliseks korraks. Tavaliselt välja hoopis sellega, et meie võistkonnas õieti dopingut mina ei võta, ta peaks teine mees kõvera võtmiseks ja tavaliselt on selline paljastus karjääri lõpus. Siis võib-olla ka jäetaks, jätab alaliit nagu rõhutamata selle, et näiteks, et et me oleme põhimõtteliselt dopingu vastu kui niisuguse vastu, aga mulle meeldiks ikka rohkem see, kui kui, kui, kui ma näeks rohkem selliseid asju, et mõni staažikas poliitik, kes lõpetab karjääri, kirjutab sellise memory raamatu, kus kus ta nagu näitab mõningate otsuste sündi ja sellest saab Päris bestseller, see on väga tore muidugi, aga mõni staažikas poliitik võiks ka nüüd üles tunnistada, et me tegime siin jama ja me tegime seda hiljuti. Hulga ägedam, aga miks ta peaks, kui ta endiselt sealsamas erakonnas on? Temas ärkas südametunnistus. Aa, niisugused lootused on sul, nojah võib-olla ärkab ja võib-olla ka kunagi loeme neid raamatuid, et huvitav oleks, oleks muidugi teada. Aga praegu praegu paraku tundub küll niimoodi, et need erakonnad ja poliitikud ja vähemalt suurem osa neist elavad valimistest valimisteni ja, ja kõik see, mis tuleb pärast valimisi, ei ole enam tähtis. Tähtis on 20. oktoober või, või noh, ütleme siin ülejärgmise aasta kevade, eks ole, kui, kui on, on on parlamendivalimised ja nii edasi, et, et kõik see, kõik see, mida sa hiljem nagu loed, kui sa oled nagu selja pööranud ja kui sa oled jah mingisuguste ülestunnistustega esinenud, siis noh, arvutifailid, tänapäeval jäävad kahjuks kõik alles, eks ole, tuletame kasvõi vilja vilja Savisaar-Toomast meelde, kui kui ta erakonda vahetas ja kuidas kõik Kletti laoti, mis ta on öelnud reformi ja, ja Ansipi kohta, jah, mina ei tea, võib-olla seal neid võib olla ükskõik et, et see ongi normaalne ja kõik see peabki niimoodi olema. Noh, mis siis siis ma olin seal siis, ma rääkisin toda juttu nüüd ma olen siin nüüd ma räägin teist juttu. Aga ma ei tea, mul mul oleks küll piinlik, kui, kui, kui, kui mingid sellised asjad tuuakse ise ja, ja see pole mingisuguseid kaugest minevikust, vaid siitsamast, eks ole, mõne aasta tagusest ajast. Jah, aga siin selles lausingu loos on selles mõttes huvitav, et ütleme, sellised noored poisid nagu lausing ja siis Henri Kasela ütlevad, jah, meil toimus jama siis Kadri must, nüüdse nimega Simson ütleb tõepoolest ma ei välista, et meil võis jama toimuda siis vana kala, kelleks on Ain Seppik, ütleb ei mingit jama ei olnud. See on selline huvitav rida, kui nende vaadata, vaadata kõrvuti erakonna juhid. Kui selle erakonna puhul võib rääkida mitmuses, siis, siis need on olnud suisa ülbed. Noh, alates savisaarest, kes ütles, et, et no mingi mingisuguse lausingu pärast, mina ja koht, no olge nüüd ikka ja umbes sama sama stiili harrastades ka Kalle Klandorf, nii et ei, ei sealt sealt tule midagi muud. Mis muidugi ka seda erakonda peaks nagu ikkagi nagu ikka väga ettevaatlikuks tegema ka tema kõige kõrgemat juhti, et et noh, aju on ju tegelikult erakonnast ära voolanud mitmes laines. Ja järele on jäänud Klaköörid mida ei saa ühegi teise erakonnaga suhtes öelda. Ma pean silmas siin parlamendierakondi. Et noh, kui kui üks inimene keelab, käseb, poob ja laseb no varem või hiljem tulevad vead ja tulevad suured saatuslikud vead. Et see ajukapatsiteet on ikka ikka üsna üsna õhukeseks kulunud ei ole nii-öelda kedagi enam isegi ja ajakirjanduse ette saata ja ka kaubamärk veel töötab oma märk töötab ja töötab kindlasti veel jupp aega, jah. Jah, aga see tõesti, et kui seal juhtub midagi ja ütleme seal esimese mehega, Ta näiteks lihtsalt loobub, ta ütles hiljuti, et ega ta ei ole elu lõpuni siis poliitik ei pea olema poliitik isegi nagu ei loegi ennast väga poliitikuks, pigem pool poliitikuks. Seda ta rääkis vist rahvarinde muuseumi avamisel, et siis noh, on juhtunud näiteks paljude bändide puhul, et kui üks selline oluline liider läheb minema, siis on ka bänd laiali, ongi kõik, et ega ka parteid ja Eestis on seda varemgi juhtunud, et parteid lihtsalt lõpetavad oma eksisteerimise. Ühel hetkel Koonderakond on lihtsalt üks, üks erakond ajaloo prügikastis praegu kunagi tali valitseb. Jah, aga temal ei saanud saatuslikuks see, et esimene, siis seda küll jah, ja ühegi ülejäänud kolme parlamendierakonna puhul ei ole ju niimoodi, et kui kui esimene kaob ära, siis on kaos lahti, et noh, sotsid on üle elanud, eks ole, esimehe vahetuse mitte midagi juhtunud. Isegi paremaks läks, ma ei kujuta ette, et Ansip läheb ära, et siis nüüd tormavad ringi nagu nagu peata kanad, noh ei ole nii, eks ole. Ja ja L-i puhul täpselt samamoodi, et, et seal on, seal on mitut voolu, kes võib-olla omavahel kisklevad aeg-ajalt ja, ja võib-olla seal ei ole suuremat ühtsust. Aga, aga põhimõtteliselt erakond on ju nagu elus ja toimiv. Aga ma kardan küll, et see, see neljas erakond noh, oluliselt erinev. Mina ütlen seda, et sellises sellises parlamendilt demokraatias nagu, nagu meil on nagu, nagu me tahame, et meil oleks, et erakondade roll on erakordselt suur ja ikkagi kõigi nende asjade minu meelest selline lõppjäreldus on ikkagi see, et, et sellest on nii palju räägitud, et erakonnad peavad nagu leidma seda sisemist ressurssi, sisemist puhastust, sest see, see, see noh, nii-öelda karistus, aga see, see, see valijate hinnang ei jää tulemata see jää tulemata eraerakonnad kui niisugused, eks, et et, et ma ütlen, et nad ikkagi ikkagi nagu sulanduvad kokku, et siin paljud on öelnud, et et Kesk ja Reform, et lähevad segi omavahel juba nagu kohati reaktsioonid ka, nagu on, on siin kohati nagu väga-väga sarnaselt mõningatele asjadele. Ja ja see annab muuseas praeguses seisus annab sotsidele kõige rohkem punkte. Sealt ei ole eriti palju vigu tulnud. Sotsidele annab annata punkte ega sotsidega on ju jälle see keeruline lugu, et kui inimene seisab nagu Ta võib ju nii-öelda kuskil küsitlusel võib tõesti ka öelda, et ma hääletangi nende poolt, aga, aga kui pannakse nimekiri ette ja seal juhtumisi on näiteks esikohal kolm rahvaliitlast, siis see, kes on võib-olla küsitlusel öelnud, et jah, ma mulle meeldivad sotsid võimu annaks nagu protesti mõttes kasvõi neile selle hääle, siis võib ta võib-olla ei taha anda nendele kolme rahvaliitlase poolt. Praegu jällegi toonitan, on kohalikud valimised ja see on natukene teine asi kui üleriiklikud valimised, et me peame alati vaatama seda, mida lubatakse meie konkreetse elukoha heaks teha. Ja mida need inimesed on ka teinud. Jah, ja kas, kas, kas need inimesed on noh mõnikord ma olen isegi mõelnud, et sellest lubadusest olulisem on see, et kas me saame neid usaldada. See on nagu see on, see on nagu. No hea küll, aga juba palju toredat on ka nende valimiste eel toimunud, sina, Sulev, äsja oma lehes kirjutasid saue valla valimisliidust suur liitaja, sa mainisid enne rahvarinnet, eks ole. Rahvarinne 25 tegelikult on, on, ma vaatasin seda üritust, mis sealmaal toimus. Õigemini treppide alllinnavalitsuse ees Vabaduse väljakul, siis noh, tegelikult on ju kurb kogu see lugu, et noh, rahvarinne ju mängis rääkimata üldse siin tema mingisuguseid konkureerimisest Eesti komitee seltskonnaga vaid vaid lihtsalt rahvarindest kui sellisest, mängis ju väga-väga suurt rolli ja kui me vaatame nüüd, et ümmargune juubel oli 25 aastat loomisest ja kõik ja, ja mingisugused vanad. Aga ma jätan selle sõna kasutamata, mõni paneb jälle pahaks, aga, aga, aga tegelikult see 25 väärinuks palju palju suuremat üritust. Mis meil selle vastu saab olla, et oli, oli selline liikumine. Aga kaasaegne täna tänase päevapoliitika on siis viinud ju sinnamaani, et et need teised, kes nüüd selle vana tuumiku ümber enam ei ole. Või sinna lihtsalt nad ei, nad ei nad ei, nad ei saa ennast enam koos näidata selle seltskonnaga. Ja nii me siis nägimegi seal nii-öelda ühe valitsuse ministreid ja neidki, mitte mitte kõiki ja nii siukseid, vanu, vanu, vanu tegelasi, et et iseenesest kahju on lihtsalt kahju, on see, see, see liikumine, mis oli Eesti suurim massiliikumine, see see vääriks, vääriks hoopis hoopis teist. Tegelikult viimane kord, kus ma nägin rahvarinde nime enne neid üritusi, muuseas oli patendiametist, vaatasin järgi kaubamärgi registrit ja nägin, et rahva rinnagu kaubamärgina kuulub praegu keskerakonnale. Minu meelest rahvarinne võiks olla kogu Eesti Eesti riigi või rahva omanduses, sellepärast et ta tõesti mingil hetkel ju ikkagi väga väljapaistev liikumine. Aga noh, ei saa siis korraldada üritusi, kui kaubamärk ei ole sinuga, sa ei saa seda enda enda nimele kirjutada. OK, saue valla valimisliit, suur liit, eks ole, no see on noh, hea valimistava valvurid paigutasid sel nädalal selle konkurentsitult esimesele kohale suure edumaaga teiste lolluste ees, aga, aga see, see näitab ka ikka üht koma teist ja lugu, lugu oli tore, eksole esinumbritega sul ei õnnestunud kokku saada. Siin numbritega ei õnnestunud, need on kaks sellist kena naist, noort naist, modellid ja eks ta oleks selline palagan, üks ärimees selline suhteliselt ebaõnnestunud ettevõtja otsustab, et Ta on vallaga tükaga kembelnud, võtaks vallas võimu enda kätte, siis klopsib kokku nimekirja, kus ta tõesti paneb esimeseks kaheks numbriks oma tütreid, sellepärast et nad on ilusad ja, ja neid seltskonna külgedelt tuntakse, eks käis ringi mehega, keda teatuks vist unistuste Roberto sellise nime all, et Oswald taevas ja Ferrariga oli lausa piltide peal ja siis, ja siis tagumises otsas olid sellised tüübid, kes nagu, nagu selgus, hiljem ei olnud, isegi mitte kohaliku valla elanikud ei olnud isegi mitte Euroopa Liidu elanikud, eks ju. Et et ta olevat käinud neid ka lihtsalt hüve äärest otsimas jalutades, et ega te ei tahaks tulla. Eks need siis need tagumised seal visati ka välja. See on ka selles mõttes huvitav valimisliit, et tõenäoliselt Eestis ei ole väga palju selliseid inimesi, kes tahaksid võimule tulla, samal ajal küsiksid vallast sotsiaalabi. See näitab sellist sotsiaalset taustaks on. Minu jaoks oli see ikka väga-väga kummaline üritus. See on rohkem nagu naljategemine aga samas jällegi mõned inimesed võivad neile hääli anda ja kui sul on väga pikk nimekiri, siis on sul sõber ja sõbra sõber või pioneer on pikk nimekiri, neil on pikk nimekiri, et noh, võivadki saada hääle või kaks seal volikogus saue vaatasin järgi, saue vallas on 17 kohta oli kogu see kaks, kolm tükki võivad lõpuks ära saada, kui muidugi siin midagi vahepeal ette ei võeta, sest see on ikka päris kole, mis seal toimub, suudlema selle. Selle valimisliiduga no meil on vaba maa ja kui ma seda Sulevi lugu lugesin, mis, mida ma kõigile soovitan seal väga-väga vahva lugu. Et meil on vaba maa ja meil on selline demokraatlik protsess ja igaüks võib, võib valimistel oma oma liidu püsti panna ja kandideerida ja ja kui me vaatame üldse poliitikat, et Eesti poliitikat, isegi isegi maailma poliitikat, suurriikide poliitikat, ikka on alati olnud igasuguseid huvitavaid selliseid nähtusi, mis teevad selle asja nagu ajaklounid ja pornostaarid. Oleme ausad, et noh, näiteks sellest samast petegrillast Itaalias räägitakse ikka päris palju ja, ja väga, väga nagu kõrgel tasemel, nii et need, need asjad ikka käivad niimoodi? Jah, see kuulub niisuguste kurioossumitega valda ja muide, aga muide on ka see, et ta võib kuulda kurioosumite valda, aga, aga tõepoolest, suleveel on selles suhtes õigus, et, et võivad, võivad tekkida sellised situatsioonid, kus taolistele liitudele või liikumistele või ka parteidele, mida juhivad näiteks ükskõik endised näitlejad, antaksegi hääli ja see on, see on ka nagu selle, selle tonkraatliku Kuningriiklased on meil olnud, antakse, antakse seda, seda, seda imelikum on see, et see valimisliit nagu esinumbreid Sulevile kätte Janne ehk et sa ei kohtunud nendega, et napis riietuses väljas on küll üsna jahe, aga aga ta oleks võinud kuskil tubastes tingimustes kohtuda ja, ja kui sa oleksid ikka sealt siukseid kelmikaid pilte teinud Mao Sulev ei suutnud neid ära rääkida. Ja ei, no see on üks asi jah, et Sulevi töö jätab soovida, loomulikult, aga aga valimisliit ise, kes on ennast ju pannud sinna üles ja, ja kaks tibi on ilusad ja ja kurvikad on, on nagu esimestel kohtadel peaks olema nagu huvitatud, et mis te siis panete? Kui nad ei näita ennast, kui nad põõsasse poevad. Veelgi toredam on ju tegelikult see, et ega kuidas sa leiad tänapäeval valimisliite. Et parteide puhul on väga selge, helistab partei kontorisse ka valimisliitudel ei ole ka muuseas oma veebikülge välja ei anta nende tele. Tuleb ennast õigustama ja ma saan aru, et sul läks halvasti, tüdrukutega ei kohtunud, aga, aga, aga no ma ütlen, et valimisliit ise peaks olema, tuleb pressi ajakirjanik ja, ja tüdrukud oleks pidanud rivist üles rivistatud olema ja rääkima suuri tõdesid sulle oma tulevastest poliitilistest plaanidest. Ja see on teoorias, mitte praktikas, see on teoorias Jaha tegelikult märksa kurvem. Ma vaatasin suure huviga valimisstuudiot, mis ETV-s kolmapäeval oli ja ma ei hakka sellest Narva probleemidest rääkima, aga pole seda seda aegagi, aga, aga tegelikult on ikka kurb. Nii suur linn, nii suurte probleemidega linn ja nii problemaatiline mitmes mõttes linn, et kogu Eesti mastaabis, et kolm meest laua taga ei ole, rohkem ei leita rohkem ei erakond ega valimisliite, Keskerakond, sotsid ja, ja IRL ja oligi kõik ja poolteist tundi muidugi nad said, nad said eetriaega ja mina ootasin huviga iga. Kahe kahe suure nii-öelda kaklust, aga noh, oli kah, olime natuke vastastikused solvangud ja kõike muud, aga Stalnuhhini ja ja Ossinovski olid need siis aga, aga no ikka ikka armetu värke, et, et kus siis Eesti noh, seni veel ütleme nii, ikkagi juhtiv partei näiteks on, või, või kus on need naksakad valimisliidud seal, kes, kes siis noh, võiksid nagu nagu Narva asja ajada ja ikka ikka kurb värk ei viitsita. Kui, kui lootust mitte mingit lootust edule ei ole, siis lihtsalt ei, ei pandagi nimekirja välja ja raha raha ei hakata raiskama. Et see on, see on tegelike asjade nagu, nagu kurb, kurb seis. Aga et raha muidugi raisatakse või õigemini kulutatakse, ma ei taha öelda, selle kohta raisatakse, et Rail Baltic sai nagu sel nädalal siis konkreetselt teisipäeval tugevalt tuult tiibadesse. Et siis algasid trassivalikute ja, ja keskkonnamõjude avalikud arutelud ja esimesed olid sellised rahulikud ja rahulikud ja niuksed, leebed, suurt kismat ei toimunud või võib ka sellest aru saada, sest esimestel päevadel olid ju ju need vallad no ütleme, Maardu ja seal Tallinnas maavalitsuses, aga küllap kui see need arutelud, mis kestavad, siis kui mu mälu ei peta, siis seitsmeteistkümne oktoobrini siis küll alles vast nokinaks läheb kui seal jõuab nii-öelda ka Harjumaa teise, teise otsa ja ja, ja Raplamaale ja Pärnusse. Ma. Olen siin ka mõelnud, et mõni inimene, kelle pilk võib-olla Tallinnast eriti kaugemale ulatuv, võib olla täitsa üllatunud, et kogu aeg räägitakse, et maal on nagu kõik juba peaaegu väljasurnud, aga siis kui hakatakse midagi tegema, siis selgub, et ütleme nii, et elu mühiseb, mõtlen täiesti seda ilma igasuguse irooniata, et et see on, see ongi nii, et alati muuseas, palju palju väiksemate objektide puhul on, keegi tahab kuskile panna ühte, ühte suhteliselt väikest radariobjekti, mis ei mis ei ka ei, ei ole tõesti nagu, millel on ka olemas ka mingisugune kindlasti mingi avalik huvi ja ja siis selgub, et, et seda ei saa panna mitte ühtegi kohta, seda ei ole, sihukest kohta ei ole nagu võimalik ja nüüd me räägime siin ikkagi tegelikult ikka väga-väga võimsast ikkagi ikkagi koridorist. Aga kas see ei ole mingi üllatus, et siin tegin arvutis arvutitest lahti ühe sellise kaardi? Kaart näitab inglismaaline uue raudtee ehitamiskava siis ka kiir kiirraudtee, kus tulevad 400 meetri pikkused rongid, mis sõidavad peaaegu 400 kilomeetrit tunnis, hakkab Londonist, lähevad Birminghami ja siis hargneb kahes suunas veel lasedasi liitsija Manchesteri. Ja mis plaan on väga vägev. Siis selle raudteeloojad ütlevad, et ta peaks tooma aastate pärast seal kuskil neli protsenti majanduskasvu nendesse võimingani piirkonnas. Ja muidugi rahvas on selle vastu, seal on 70 gruppi, kes on, võitlevad selle vastu, Nad ütlevad, et pedede siia igasugu tunneleid, siste lõhuti meie ilusa maastiku ära. Seda on lihtsalt kole vaadata, rongid saastavad loodust, müra ja nii edasi ja nii edasi. Meeletu võitlus käib. Seal on täiesti tuntud poliitikud, kes on öelnud, et kui see asi läheb hääletusele, siis nemad hääletavad vastu. Ma arvan, et siin ei ole mitte midagi imelikku, kõikjal maailmas on inimesed täpselt ühesugused. Jah, no Neeme vist rohkem mõtles seda, et, et Eesti on ju tühi nagu karulaane jänka, eks ole, et sa võid kümneid kilomeetreid sõita kahelt poolt, teed ei ole mitte midagi. Ja, ja kui nüüd sajandi projekt või isegi võib-olla mitme sajandi projekt nagu siin käivitub, et siis järsku on, on probleeme nii et tapab Inglismaa on lõppude lõpuks ikkagi noh, ütleme pealt 60 miljoni riik raud sünnimaa, tihedalt asustatud ja nii edasi. Et seal on ikka ikka vaks vahet. Jah, aga ma tahan öelda, et vastupanu on alati. Vastupanu on alati ja see ongi vastupanu on ka vastuoluline, et kui sa ütled ühes lauses, et see toob juba välja arvutatud, et see toob nii ja nii palju neli protsenti majanduskasvu seal Inglismaal näiteks on ju inimesed ütlevad, et, et ei, me ei taha seda, eks. Aga noh, Meil on ju ka see elu siin on, on läinud, nagu ta on läinud samal ajal kui mõelda, et kui meil ei oleks seda vabariiki vägivallaga siin ära võetud omal ajal, siis kuidas oleks, kuidas oleks riik arenenud võinud areneda, siis ma tean, et näiteks näiteks kolmekümnendatel aastatel oli ju tegelikult paljudes kohtades sellist sellist kultuurmaad oli, oli palju rohkem näiteks et inimesed ei olnud ei olnud ei olnud seda, sellist mingisugust võsastiku ega, ega ei olnud ka. Küllap seda oli, aga seda, seda ja Eesti nii urbaniseerunud just. Aga, aga oli ka see, et tõesti, et niideti metsaaluseid, et saada kätte kätte seda loomadele sööta, eks seal kasutad, kasutati maad ära nagu rohkem. Ma arvan, et ma arvan, et kindlasti oleks arenenud ka nagu raudtee infrastruktuur kindlasti edasi. Ja, ja, ja ilmselt noh, vaata, see on see, et, et kuna nüüd see nüüd tehakse ikkagi mingisugune mingisugune nagu sõna otseses mõttes mingisugune hüppe siis, siis see on, see on väga noh, mõneski mõttes väga keeruline. Aga samal ajal olgem ausad, et et ega see on selline. Selline küsimus on selles, et et see on selline ajalooline võimalus ja ütleme seal suhteliselt ikkagi mina aru saan, siis seal on ikka väga palju ka veel praegu küsitavat, et kas ta ikkagi üldse võib tulla. Seal on. Nojah, aga samas jälle riigijuhina, sa mõtled, et sa saad enda riiki investeeringuid tuua? Ta kindlasti on ka julgeolekuliselt tähtis, ta ühendab sind ülejäänud Euroopaga. Reisijana mõtled, et noh, et kui ma lähen õhtul rongi peale, see pilet on soodsam lennuki oma. Ärkan hommikul ülesse kuskil seal Varssavis, Berliinis saaks ka päris vahva. Nelja tunniga peaks sõitma ta Leedu-Poola piirile, eks. Noh, selles mõttes jällegi nojah, aga jah, aina õige agasid on palju ja ei taha ju siin materdada seda projekti, sest et ega me ega me ju tegelikult ju ei tea väga täpselt, et kuidas tema tasuvus on ja, ja, ja kogu see, meie transiidivärk on seni toiminud ikka ida-lääne suunaliselt, et mis, mismoodi see ümber keeratakse põhja-lõuna suunda. Kas idasuund tuleb sellele trassile ka peale? Mida me teame, on see, et see on, see on praegu suhteliselt ajalooline võimalus, sest oma kättesaadav raha on vaja kätte saada, oma rahaga me seda ei ehita. Eladeski olen vestelnud selliste ärimeestega, kes on öeldud, et, et see on täielik, täielik jama ja see on mõttetus ja, ja nii edasi. Aga ma olen vestelnud ka selliste inimestega, kes on öeldud, et, et tegelikult on ka Soomes tõsine huvi selle vastu olemas nii-öelda äri ärivaldkonnas ja, ja et, et selles selles tõepoolest nähakse, nähakse selle selle nii-öelda tasuvuse tekitamise võimalust. On ju selge, et see, mida natukene valesti või, või, või natuke petlikult praegu ilusti tratsiooniks tuuakse, et näete, et kaks või see 240 kilomeetrit tunnis ilusad reisirongid, maga rõhutel, reisirongid vihisevad, eks ole, mööda Rail Balticat, et siis see on natukene natuke vale, eks ole, selles mõttes, et ega siis reisirongiliiklus nagu, nagu raha ei too sisse, et eriti et kui ta, kui ta kerges kerges miinuses on, mida siis kaubavood peavad kompenseerima, et, et see on hoopis hoopis teine jutt, et küsimus ongi rohkem selles, et kust need, kus need kaubavood tulevad. Sest ega me ei ole siin maailmas üksi, et tuletame meelde kasvõi kasvõi mudelit, eks ole, mida, mida, mille alt siis kaevati aastaid ja ja mis oli aastaid pärast valmimist sügavas kahjumis ja alles siis ma ei mäleta enam, kas paar aastat tagasi või kolm jõudis esimest korda omadega nulli, aga vaadake, missugused otsad seal on, ühel pool on London ja teisel pool on Pariis, Brüssel milline elanike kontsentratsioon ja, ja milline millised hoopis teised nagu äri äriolud on, et et jah, võib-olla natukene tundub ta niisugune, aga meil on metsa. Skandinaavia teisel pool Kesk-Euroopaga On on, on, on, on, kus ikkagi inimesi on tunduvalt vähem, kui me isegi Soomet, Rootsit ja Norrat kokku paneme. Ja, ja teisest teiselt poolt ka, eks ole, siin Lätid Leedud ja meie ise ja, ja Poola siis saame ikka vähem kui, kui, kui, kui näiteks toom too raudtee, mida siis eurostaar nagu ühendab. Nii et noh, igal juhul on vara materdada ja, aga, aga ka mingisugust hosiannat laulda ilmselt ei, ei ole, ei ole mõtet ja inimeste muredest tuleb päris kindlasti aru saada, kes, kes on võib-olla põlvkondi elanud seal ja kelle, kelle elu see mis selle ilusa sõna nimi oligi, joon projekt või see, see nüüd nagu kahte lehte lööb, eks ole, et et neist tuleb aru saada. Ma arvan seda, et see, see aspekt on kindlasti väga oluline, et nendel nendel inimestel, kes hakkavad nüüd tegelema siin ka selle suhtekorraldusega, siis see ei ole lihtsalt mingisugune projekt, see mingisugune asi paberil, vaid see on ikkagi konkreetselt see, et seal tuleb inimestega rääkida, seal tuleb inimestega rääkida ja, ja, ja selge on see, et, et mingitel mingit kompensatsioonimehhanismid, mis on kindlasti inimestel ka noh, väga väga erinevad, et neid, neid tuleb seal kindlasti leida, sellele tähelepanu pöörata. Seal on üksikisiku ja ühiskonna kokkupõrkumine. Ja ikka ikka see on ja üldiselt tõuseadus ütleb väga selgelt kus on avalik huvi, seal erahuvi peab nagu käed tõstma reeglina, et, et seal leksin neid igasuguseid. Kompensatsioonimehhanisme ja, ja võõrandamise sundvõõrandamise tuleb ette ja kõik edasi, aga loomulikult inimestega tuleb rääkida ja aga rääkimiseks eriti aega ei ole. Et kõik see asi toimub ikkagi väga-väga kiiresti. Noh, aga siis on võimalik alati kohtuprotsesse algatada ja need ja me teame, me teame hästi sule, kui pikalt meie kohtuveskid jahvatavad ja meil siin üks maadevahetuse värk alles alles alles käis, eks ole, ta käib või käib jah. Ja, ja mis, mis võib olla ka nii-öelda väärkülg, asjal on, on kindlasti see, et igasuguseid ka välja pressijaid tuleb sinna ligi, kes, kes saavad, loodavad nii-öelda selle projekti käigus endale mingisuguseid põhjendamatuid hüvesid saada. Hõlptulu võib isegi öelda, võis olla. Nii, aga me hakkame kohe lõpetama, et et USA patiseisust oli plaanis rääkida väga kaua, enam tõesti ei jõua, meil paar minutit on aega, aga eks ta üks üks kentsakas seis ju iseenesest ole. Noh, see, et maailma juhtivale riigile nagu tema mainele see eriti nagu kasuks ei tule ja ja et kõik vaatavad nagu kes, nagu ja isegi need, kes süvenevad, asja, vaatavad, et mismoodi see ikka olla saab, et rahandusaasta alguseks ei jõutud eelarves kokkuleppele ja nüüd 800000 inimest istuvad kodus ja ja ootavad, kuni siis kongressis need asjad ära lahendatakse, aga, aga nii need asjad selles riigis on siis seatud. Küsisin saatkonnast, särgi, meie saatkonna inimesed said septembri lõpus palga kätte. Ma mõtlen siis USA saatkonda siin Tallinnas oktoobri keskel lubati ka maksta, konsulaarteenused töötavad ehk kreeme, tõsi, tõsi küll, ameeriklasi ka aidatakse, kui vaja, on. Aga sellist noh, tavapärase poliitika tegemiseks, välisministeerium on, Ameerikas raha ei ole, hetkel tõmmatakse kõik kulutused miinimum, igasugused reisimise diad, toetused ja seda ei ole praegusel mõtet küsima minna. Huumoriga pooleks võib öelda, et inimene, kes alustas sellega, et lubas restarti, jõudis välja, Šatauni armastas, mis on siis arvutikeelde üle panduna ja tegelikult selle, selles võib-olla isegi isegi päris päris mitu kihti, sest ega ega ütleme ausalt, et ega sellel ma arvan, et, et Obama, see kogu see krediit, mille ta ikkagi nii-öelda sai. Ma arvan, et see, see ei ole nüüd nagu ennast niimoodi mingisuguseid mingisuguseid ennast nagu õigustanud. Täielikult sata aunad, need reaalne asi, aga see restarti lubas, tõsi, geoloogian täpselt ta suhetes venelaste ja nõia ja Lähis-Idas. Me oleme seal jõudmas juba ka sellisesse olukorda, kus Putinile räägitakse Nobeli preemia andmisest, rahupreemia andmist, et nagu suht järgmine küsimus on seeldamata. Kas seda võlataset lubatakse ameeriklastel tõsta või mitte, ehk küsimus on, kas võlakirjadele nendel Lunnastamis tähtajad hakkavad ka venima intressimaksed, vot siis tekiks suuremat sorti jama, sellepärast et USA valitsuse võlakirjad on alati olnud koljukindlad. Aga see on ikkagi, kui vaadata seda, et meil siin on ka eelarve protsess Riigikogus ja ja meil on siin selline termin nagu juntimine, siis ütleme, seal on see jõudnud ikka päris päris vingele tasemele, peab ütlema. Ja kusjuures vaidlus käib ikka täitsa tõsise sellise nõnda poliitiliste nagu väärtuste üle ja loomulikult suured programmid on ohus ja Euroopas on Euroopas on ikka küllaltki küllaltki raske sellest aru saast Euroopa nii-öelda kogu see solidaarne näiteks tervishoiusüsteem inimeste peades on juba niivõrd teistmoodi, et sellised sellised sellised arutelu, et nad ei saa võib-olla arugi. Värskendage mu mälu, et kui Eestis ei õnnestu eelarvet vastu võtta uueks aastaks, siis lõpuks erakorralist erakorralised valimised, aga, aga ütleme, kedagi ju koju ei saadeta, et väljamaksed jätkuvad nii-öelda eelmise aasta või noh, ütleme jah, eelmise aasta graafiku järgi. Noh, ameeriklastel on see teistmoodi, nii nagu ka nende valimissüsteem on väga-väga eriline. Nii, aga nüüd me peame siis oma suud kinni panema, sest et meile antud aeg on otsas. Sulev Vedler, Neeme Korvi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas teenimas ja aitäh kuulamast ja kaunist nädala vahetust. Päike paistab.