Eesti sõduritund. Veebruarikuul möödus Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoneri sünnist 120 aastat. Sel puhul avatud näitus Laidoneri muuseumis Viimsis ootab külastajaid ka veel tuleval kuul. Sinuga, et kaitseväe juhataja külalisteraamat leiti Kadriorus maja pööningul. Majas tehti remonti, need inimesed seitsmekümnendatel aastatel hoidsid seda enda juures, nad ei viinud seda kuskile ära, ei andnud. Nad teadsid, et see on ohtlik ära anda, et kaob ära. Ja seal on sissekanded 1009 34.-st aastast kuni 40. aastani. Ja et sissekanded on, on augustikuus 40. aastal siis kui Johan Laidoner oli ise juba ära küüditatud ja sissekanded viimased on venekeelsed. Siin on noorkotkaste album, peavanemale kindral Laidoner kui noorkotkaste pea vale album, täis pilte, nende hulgas ka fotod sellest, kuidas noorkotkaste ülemaaline laager orbiidis. Albume Genfi desarmeerimiskonverentsil 1932. aastal, teisest aastast Ungari kunstnik lasari joonistega, mille hulgas on ka siis ei Laidoner kui ka kindral Tomberg sellest tookord Siin taga väljas on kolme Eestimaa linnade kaarti. Maolinnak ja Laidoner, kuidas need omavahel siis ühenduvad? Need kaardid Laidoner kinkis Eesti Teaduste akadeemiale 38. aastal Teaduste Akadeemia asutamisega esimesel avakoosolekul oktoobrikuus neid kaarte on, on rohkemgi, mis on nüüd ajaloo Instituudi arhiivis. Aga just nendele kolmele on kindral Laidoner ise peale kirjutanud oma kommentaariks jõulude ajal 38. aastal siis niisugused strateegilise vaatepunktist, kuidas need maalinnad on kaitstavad nimi oli. Ja kui me nüüd läheme teisele poole kõige tähtsam vana ja, ja võib-olla ka olulisemaid Laidoneri Testamine, raamat, millest ta kirjutatud kindral Laidoneri poliitiline testament ja millal proua Maria tõi Venemaalt kaasa? Raamatu juurde on ka üks teine raamat. Sõnaraamat peab olema ka veel üks kolmas raamat, millesse kõikidesse kolmesse on sisse kirjutatud, nagu, nagu need jätkuvad. Need tekstid ka sinna on kirjutatud, lisaks sellele nestamendile morsetähestik sisse mingid omavahel haakuvad väikesed tekstilõigud. Võib-olla nad vahetasid neid raamatuid niimoodi, niisuguseid teateid teistele. Et need on ju Kirovi vanglas neil kasutusel olnud ja, ja nüüd on meil raamatut, siin puudub see kolmas raamat. Aga me usume, et ehk on Eestis olemas kellelegagi sest paljud need erinevad raamatud on erinevatest kohtadest. Testamendiga raamat tuli Matti Pätsi perekonnast. Inglise keele raamat tuli Cyrillus Kreegi perekonnast Haapsalust. Maria jagas neid oma elu lõppu. Olen neid asju välja samamoodi ka meil on üsna suurkogu, Laidoneri originaalfotosid, tema oma fotokogus 300 fotot. Need tulid hoopis kolmanda inimese käest. Et ta jagab neid ja osa meie oleme nüüd õnnestunud muuseumisse saada. Näituse avamisel võttis sõna kaitsejõudude peastaabiülem kolonel Laneman. Kindral Johan Laidoner on üks neist meestest, kellele me peame tänu võlgu olema eesti rahva vabaks, on see Eesti vabariigi iseseisvuse eest. Ma ei karda kasutada seda sõna peale. Sest kindral Laidoner, nagu ka president päts admiral Pitka aastakümneid olnud omariikluse iseolemise jaga vastutuse. Laidoneri sai Eesti rahva mõttemaailmas legend juba tema eluajal enne teist maailmasõda ja häbiväärset okupatsioon. Okupatsiooni, millega paratamatult on seotud ka Eesti rahva suurkuju kindral Laidoneri elulisad. Laidoner oli eelkõige sõjaväes. Mulgimaa taluperes kasvanud astus ta seitsmeteistaastaselt vabatahtlikult. Järgmise aasta hiljem asus õppima sõjakooli. See oli Eesti noormeestele heaks võimaluseks saada tasuta haridus ja tõusta ohvitseri seisusesse. Toona haarasid sellest võimalusest kinni paljud ärksad edasipüüdlikud eesti soost noormehed. Kindlasti ei saa. Laidoneri kiire rohelise karjääri põhjuseks saab pidada vaid puhkenud esimest maailmasõda. Mees pidi ise olema tubli, tõestama oma väärtust. Pärast kindralstaabi akadeemias. Londonist tõusis Laidoner pea igal aastal auastme võrra. Tõuse luureohvitserist diviisi staabiülemaks näitab mehe teadmisi, võimeid ja oskusi. Kindral Johan Laidoner oli, jäi hingelt eestlaseks ning oma kodumaa patrioodid. Vabadussõja alguses taas kodumaale naasnud Laidoner asus juhatama Eesti vabastamist suuresti tänu Johan Laidoneri erakordsele isikule. Ja muidugi eesti vägede vaprusele suurtes Eesti rahvas, et koondada ja anda kiire ja terava vastulöögi. Idast rünnanud Punamäe. Vanem rahvavägi Laidoneri juhtimisel lõi Narva jõe taga kiiremini kui tooli peale. Võib-olla on üheks suuremaks teeneks Johan Laidoneri karjääris võitluses briti eskaadri toomine Tallinnas. See muutis jõudude vahekorda. Noor-Eesti oli liidus toonase üliliigi merede valitseja Suurbritanniaga. Liit jätnud Nõukogude Venera erilise võimaluse. Vähemalt Läänemerel mitte. Kindral Laidoner suutis koondada eestlase jonni üheks vihaseks löögirusikaks. Laidoneri tuleks vabaduse kätte võtmine tõenäoliselt läinud märksa raskemalt. Kindlasti vajab kindral Laidoneri elutöö veelgi põhjalikumat uurimist ja mõtestamist. Ja mul on väga hea meel, et selleks on ellu kutsutud Laidoneri muuseum. Ma usun, et ka tänase Eesti ohvitseri On kindral Laidoneri ja Eesti ajaloos palju õppida. Piisab, kui tõmmata kaks parameetrit kinno Laidoner käis kahe maailmasõja vahel lahendamas praeguses Iraagis tüliküsimusi. Et mitte öelda soovitamas rahu. Täna tagavad eesti sõdurid rahupinaadis. Eesti ohvitseridel on silme ees võimeka väejuhi ja tema kolleegide saatus. Kuid me tahame mäletada kindral Laidoneri 30 viieaastase hullu ohvitseri, kes võitis vabaduse. Tänane võime öelda, et me oleme päevast õppinud. Ja täna me ei ole üksi, nagu me olime üksi 1939 40. Seepärast anname kindlalt öelda, et Eesti on oma otsuse langetanud. Eesti kaitseväelased on kindlalt. Eesti ei anna kunagi. Kuuldavasti on kindral Laidoneri kirjutamas uurimust Soome ajaloolane Martti turdala Raamat. Konstantin Päts-ist kutsus mullu Eesti keelde tõlgituna avaldama üsnagi vastandlikke lugeja hinnanguid. Hetkel on meil võimalus kuulda ajaloolased, kõnelemas Paju lahingu aastapäeval Eesti vabadussõtta tulnud Soome Vabatahtlikest Martti turdola. Kui räägitakse Soome kodusõda. Sellest räägitakse aina Soomes ja, ja see on suur probleem, et see, see oli vabadussõda, aga see oli ka kodusõda. Ja see on just see erinevus Eesti ja Soome vabadussõjaga. Et Soomes see sõda, mis nagu hakkas vabadussõda, muutuski. Lopuli peaaegu täielikult kodusõjaks, soomlased vaidlesid teenete eest vastu valge Soome kaart ja kes oli nagu tema ja see tähendab valitsuse oma ametlik sõjavägi ja, ja siis punavägi punaväeosa, et oli noh, peaaegu täiesti soomlasi. Ja ma arvangi, et see oli üks põhjusi, et Soomest tunnetti nii suurt huvi pärast vabadussõja koduda ja ka Eesti vabadussõda kop kohtukohti. Nii et, et mitmele Toomasele noorele mehele, kes seal valgete poolel rindel võitlesid Soome kodus olema, see oli suur pettumus. Ja kui sügisel, kui enne jõulud 1918 hakati et need soome vabad vabatahtlikuid värbaja karbava Eesti vabadussõtta huvi oli väga suur, tuli üllatava suur, nii et kui esiteks planeeriti mingid kahe tuhanded mehed väeosa siis kokku Eesti vabadussõda, sõda võttis osa peaaegu 4000 umbes 3900 meest. No kõige Eisel olu Rimi teel, aga siiski. Nii et see, see sodaali selles mõttes väga populaarne ja ma arvan, et noh, see on minu idee, aga ma arvan, et see, selle põhjus oli just see, et pistmist oli tõelise vabaduspõli, aga mitte nagu kasutaja. Noreetöör sõdurit, kes Eeeffisse sotivad olid väga-väga noorele Ma ei ole näidetadestikud vaatanud täpsemalt. Aga kui vaatad neid fotosid, need on rookimine nagu kooli poisid, ma arvan, et kõige noorem, aga no mingi viis aastaselt võib-olla Verdi nooremaid olnud. Tol ajal, kui oli raskem identifitseerida inimene, siis ta saab, tal oli võimalus valetada oma hinge ja nii tegi varsti mõned mitud noored mehed jäidet. Valetasid paar aastat juurde veel oma ige aeg, et ta ei saa liituda nendesse väeosadesse. Näidatud seemned. Filmid nimed marmortahvlil, kui eesti koolipoisid otsustavad, et väga kiire praaki Me lähemegi rindele ja mul on see mulje, samuti toonased koolipoisid ka seda tegi need, mida kaua aega arutanud ja nii läksid, aga siin on ka üks Negatiivne abi, et omaette niisugune tunne, mis tekib, väga kiiresti, kahtleb kireti läheb ära. Nii et tuletate, kui esimene raskused tulevad piimad, et esimesed langenud sõbrad ja nii edasi tulebki B-duur, petime Frofractio et toda ei olegi mingi kaunis olekut, vaid ka on toonud väga rakke ja kõva kõva. Ega suutnud seal siin eetris. Esiteks juba, kui need esimene Soome väeosade ekstrammiku rügement saabus Tallinnasse, oli tolleaegne Tallinna väike pettimis nendele poistele need ilmselt tulevad kuhugi kalevipoja poisid ja siis me tulime Tallinnasse, kus need RKT nii palju ei lained. Tallinna oli väga palju veel saksa, vene, juutide linn ja, ja, ja lihtsalt vaatasid siin. Et mis messi, kus me ei oleneb, muistsed eestlased on. Et, et niisugune rahvusvaheline linn kui Tallinn oli, oli niisugust linna joonud Soomes ei ole. Ei ole praegugi. Vaat siin on nüüd muutunud loomulikult, et inimesed ei ole nii palju kuju oli, ei ole, naguniikuinii oli, oli vaator 29 p. Need olid hästi niikaua kui oli seda võitlust rindeaktiivsust Tähti distsipliin või ka parem, nagu teame, siin näiteks palju, palju omasikut ja nii edasi, aga kujuli, aga aega siis oligi. Läks halvaks. Vabaneb nende juhtumitega, mil, mis tol ajal juhtus, aga igasuguste joomist ja, ja, ja. Need lasid teineteist maha ja, ja mingisugust kisa ja kaklemist tovi omavahel või, või eestlastega ei jaganud juudid juutide vastu. Ilmselt Kadi Valgas teda, seda juhtub väga palju. Nii et probleemid hakkasid tekkima. Ma ei näe talvel või kevadtalve jooksul ja peabki ütlema, et et see see aastavahetusel 1989 hakanud sõja lohved juba kevadel aprillikuus, suurem hulk Soomandjate tuli tagasi, toome ET kauemi kauemini, need küll BIM suutanud korralikud evad. Soome Instituudi direktor Martti turdola kõneles Valgas Paju lahingu 85. aastapäeval. Samal ajalookonverentsil kuuldi Tartu Ülikooli õppejõu dotsent Ago Pajur huvitavat ettekannet Julius Kuperjanovist. Julius Kuperjanovi müüt on täiesti selgelt tänapäevani püsinud kui küsida kasvõi näiteks kooliõpilastelt, kes on tuntumad vabadussõjaaegsed, sõjaväejuhid, siis reeglina saame vastuse kindral Laidoner admiral Pitka ja leitnant Kuperjanov. Kusjuures Kuperjanovi teatakse parem muidugi sellepärast, et Laidoneri ja pika eesnimed kipuvad segi minema külannas Juhan ja kui nad on Johannes, aga seda, et võtad jaanud, olid Julius teadlik üsna rahus. Või kui veidi kitsama asjahuviliste ringi käest küsida, kes olid need kaks eesti sõjaväelased, ohvitseri, kellele, kelle nimi pärast nende langemist anti nende juhitud väeosale. Kes olid need kaks eesti ohvitseri, kellele anti surmajärgselt kolm vabadusristi siis saame jällegi ühese vastuse Anton Irv ja Julius Kuperjanov, kusjuures Anthony jõle kuulsus on tänapäevaks mõneti tuhmunud. Kahjuks küll. Kuperjanovi oma elab aga jõudsalt edasi võimul püsida. Kes oli see üks ja ainus eesti ohvitser, kellest juba kolmekümnendatel aastatel kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel kirjutati tervenisti kolm raamatut, rääkimata kümnetest ja sadadest startigi inglitest kelle haud kujunes Nõukogude ajal rahvusliku meelsuse paigaks noortele kelle nime kasutasid mitmed nõukogude aegsed põrandaalused vastupanuorganisatsioonid siis jälle ainult üks vastus Julius Kuperjanov. Kui see ei ole müüt, siis ma ei teagi, mis asi püüton. Kindlasti on Julius Kuperjanov oma müüdi ära tee. Selles ei ole vähimatki kahtlust ära teeninud, millega ära teeninud. Otsustavusega, raudse tahtega organiseerimisvõimega aga mitte lihtsalt nende kolme märksõnaga taolisi mehi oli Eestis jumal tänatud, palju läbi aegade neid ikka leidunud piisavalt. Julius Kuperjanovi puhul omandavad nimetatud märksõnade erilise tähenduse, seetõttu veto ilmutas neid omadusi ja võimeid. 1918. aasta detsember. Ajal, mil enamikul eesti rahvas näis, et vahepeal palgatanud lootus rajada iseseisev riik teiste võrdväärsete rahvaste peres on määratud hääbuma. Ajal, mil uskujaid Eesti riigi ja rahva elu kiusse ja püsimisse oli äärmsata. Rahva seas valitses uskumatus enda jõududesse oma jõudude, oma pumpamine juba varasemast ajast pärit, mida suudab Eesti päkapiku läänemaailmakontsernis, nagu seda kunagi Jaan Tõnissoni ilmekalt väljendas? See jõudude ülehindamine oli ju sajandite jooksul argiteadvusse kindlalt juurdunud veendumus, et Vene impeerium piiritu ja ääretu ja sellega ei ole mitte midagi võimalik peale hakata ning arusaam sellest, et enamik Venemaa ei ole kaugeltki endine Vene impeerium oli visa juurduma. Siia juurde sellised tegurid nagu sõjatüdimus. Paljud eesti mehed olid ju alles hiljuti ilmasõja kaevikutes koju pöördunud ja kindlasti ei tundnud mingit soovi uuesti kaevandusse tagasi minna. Patsifistlikud meeleolud, mis olid levinud kogu Euroopas ilmasõja ajal, jätnud kindlasti puudutamata ka Eestit vähemalt vasakpoolselt meelestatud ringkondi. Ja lisaks sellele ka teatud ennatlikud kalduvused, mis ei olnud ju suurele osale Eesti elanikkonnast olnud siiski mitte päris võõrad. Päris võõrad selles mõttes, et enamik eestlasi kindlasti ei tahtnud minna koos punaarmeega sõdima ja maailmarevolutsiooni levitama. Küll aga ei oldud läbi nähtud enamlaste lubaduste demagoogilisi ise. Ja need lubadused, varade maa, sotsiaalselt õiglane ümberjagamine, töörahva olukorra otsustav parandamine, sotsiaalsete reformide tee, ka vähemusrahvaste enesemääramisõigus. Need olid ju paljudele vastu põetavad täiesti arusaadavatel põhjustel. Ja kõige selle tõttu kujuneski olukord vabadussõja alguseks selliseks, nagu ta oli. Siiski ei järgnenud sellele üldisele sügavamale kasutamisele kõhkluseta taandumisele tagastamisele mitte Eesti riigi kolmandas nagu võimukset loogiliselt toetada vaid nii nagu esimeses maailmasõjas räägime karmi Hiinast või 20. aasta Vene-Poola sõjas imesid kisma neid haigusi ka Eestis. Meil ei olnudki sellist suurt veel kergelt, mille järgi nimetama hakata, aga ime ise sama sugugi mitte väiks. Eesti riik, rahvas ja rahvavägi leidsid endas uut moraalset jõudu selleks, et vastane peatada, haarata initsiatiiv ja minna ise üle vastupeale. Kust see jutt tuli? Tulime esmajoones ikkagi vabatahtlike tegevusest. Vabatahtlike värbamine olin küll vormiliselt lõppenud seoses sundmobilisatsiooni väljakuulutamisega hoid detsembri algul, nähes üldist lootusetut olukorda algas vabatahtlike tegelik kokkuvool. Detsembri teisel poolel sündisid üksteise järel järjest uued ja uued, vabatahtlike väärsemad. Võiks nimetada siinkohal selliseid üldtuntud üksusi nagu Tallinnas formeeritud Kalevi male, Tallinna kaitsepataljon või esialgu küll Tallinna Kurfoide löögipataljon. Viljandis Eestis Valtrood, Sakala partisanide pataljon, paides Järvamaa kaitsepataljon ja sellesse samasse ritta kuulub ka Puurmani mõisas loodud leitnant Kuperjanovi partisanide salk, hilisem Kuperjanovi partisanide papp. Jätkab hääl minevikust. Julius Kuperjanovi ka samas lahingus osalenu Arnold Martins Ei näe, anyways jää, minelegin rabatsejate suur pais, nii suur praegu jää. Kuperjanov vormeeris oma seal pikk noormees, minu tulevase abikaasa talu vormeeriti Mihkli talus, see Puurmanis. Laidu meierei oli ehitusel, oligi luure. See läks piiluti sealt läbi, kelle luures. Osa niisugune ports oli, vat seda mine ei Mäljatele ori seal peidus seal. See, kui suur see Darcise Selle said või Vueid vahele pandi tuli peale. Siis meie ei saa tulistada. Äge tuli olla ja oi, seal oli paar kuulipildujat ka, oli meestel. Noad võis olla hurraa kauri, sealt leiti nimed. Tuli isiklikult aitu ja õnnitleb meid käikerdset, aga lapsed lähete kodu ehk lähete kuskile talle neile ja hõbeplaat ja pataljon meile on tagavaral küll neli kohtasid, mis lähevad valvate väga vara, nii Sämedagi käike kui öelda Lynni, kas need olid Kuperjanovi sõnad, olid Koppeli vennad. Kui lapsed te siis olite kui suveteisvulakani 16 ja pool ja nii et ja teised poisid. Veebruarikuu oli marsimuusika tähtpäeva kõnede kuu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu tervitamas vabadusvõitlejaid vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul. Eesti vabariik mõistab üheselt hukka kõik kuriteod. Mille nimel tegutses Eesti sõjamees? Mille nimel Eesti kunagi selles olukorras? Õiguse põhimõtetest võivad olla erinevad arvamused. Üks õiguse põhimõtet. Meil on tõde ja selle üle oleme valmis lõpud kaitsma-kaitsma. Meil on isegi seda isegi lõputuseni kaitstud. Igavesele.