Ja jälle on nädala keskpaik käes. Sügise keskpaik on juba seljataga. Üha rohkem lõhnab kõik talve järgi. Talveajale üleminek, esimesed külmad hallad ja härmatis esimesed lumehelbed. Omamoodi ilus aeg. Mida kõike võib sellest pimedusest meie ette ilmuda. Jagan tänase päeva vaimulikuks tee moonaks ühe salmi apostel Pauluse kirjast Efeslastele. Jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimasega. Sest me oleme üksteise liikmed. Apostel Paulus jagab meile mõningaid lihtsaid juhiseid paremaks igapäevaeluks. Möödaminnes või mitte. Süvenedes võib inimene ekslikult arvata, et piibel räägib vaid sellest kuidas me peame jumalat kartma ja austama, palvetama ja patte kahetsema. Ühesõnaga tegema midagi, mis otsekui kapsel tahab meid oma usu maailma. Ent jumal on meid kõiki pannud siia maailma elama üksteise kõrvale. Ning suur osa tema sõnast õpetad meid, kuidas üksteisega paremini suhestuda. Integratsioon ei puuduta ainult rahvustevahelisi suhteid vaid oluline on ka, et rahvus kaaslased omavahel hästi läbi saaksid. Ja naabrid omavahel ja töökaaslased omavahel ja pereliikmed omavahel ja koguduse liikmed omavahel. Kiri ütleb, sest me kõik oleme üksteise liikmed. Ühel pühapäeval hiljaaegu olin ma kirik, oli seal nad Tartu Jaani kirikus jumalateenistusel. Seal on alati enne armulauda rahusoov, mil kõik kirikulised üksteisele kätt ulatades jumala rahu soovivad. Seal liikus pingiridade vahel üks hallipäine härrasmees, kes sulatada tas koos rahusooviga Malle kaks kontserdipiletit ja küsis, et kas ma ei tahaks õhtul minna samas kirikus toimuvale klassikalise muusika kontserdile. Ta ise ei saavat kahjuks minna. Ütlesin vabandavalt, et pean kahjuks ka ise samal õhtul tõsta ära sõitma. Ja ulatasin piletid enda kõrval istuvale Tartus elavale noorpaarile kellel me külas olime. Kuid päeva jooksul plaanid muutusid. Teemegi veel üheks õhtuks Tartusse. Õhtul käisime siis kaasTartu sõbrannaga tollel imeilusal Vivaldi Corelli kontserdil ja õnnistasid mõttes seda meest, kes need piletid meile oli rahusoovi ajal kinkinud. Täna käisin ühes ametiasutuses. Istusin seal ooteruumis, kui tuli sealne töötaja, et kasta kolme potilille, mis olid seal laua peal. Ma vaatasin imetlusega selle naise tööd, kuidas ta kastis neid kolme pisikest taime. Valas igaühele natuke vett vaatas kuivates tilgakese, mis olid ümberringi tulnud ja igat taimevaatuste erilise hoolega ja võiks öelda armastusega. Ühel potil ei olnud alustaldrikut. Seal oli ainult üks väikene selline lapik alus selle Patikese testide kastmiseks teise potikese kohale. Ja kui selle poti jalg immitsesid kolm tilka vett, mis tilkusid siis alumise potti taimele pühkis ta hoolitsevalt iga tilga selle alumise taimelehtedelt. Et need ei teeks taimele liiga. Imetlesin teda ja mõtlesin, kui ma nõnda suhtuksime kõik üksteisest nagu see naine neisse lilledesse. Me oleme üksteise liikmed loodud elama mitte üksnes iseendale, vaid ka teistele. Jumal on loonud inimese armastama ja armastust jagama ja vastu võtma. Võib-olla ennekõike selles avaldubki, inimese jumalanäolisus, palvetagem, armuline jumal, sina ilmutada oma väge halastuse ja armastuse kaudu. Muuda ja uuenda mähid, et õpiksime 11 armastama, nagu sina oled armastanud meid ka tänasel päeval. Aamen.