Helgaja tere heligaja kuulajad. Tänase saate teemad kõigepealt Vastukajad Igor Karsnek räägib Brittany sõjareekviemi esitusest kuuendal detsembril Estonia kontserdisaalis. Ja muusikateadlane Virge Joamets jagab muljeid fagotist Peeter Sarapuu ja ERSO kontsertmeistrite kontserdist. Ühised huvid. Järgmise aasta tähtsamaid muusikasündmusi on kindlasti laulu- ja tantsupidu ja arutavad ära, kas see kuulub kõrgkultuuri valdkonda. Kuidas ja millal valitakse peole pääsejad ja kuidas tagatakse peo kunstiline tase. Kas on vajalik osalejate vanusepiirang? Teemad arutavad laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee, laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva ja tulevase tantsupeo kunstiline juht Maido Saar ning arvamuse ütleb ka Euroopa Eesti lastekoori dirigent Anneli aken. Vestlusringi tegi Marge-Ly Rookäär ja meie saate lõpuosa kuulub grammi teemale, mis on grammi, kes selle saab ja kuidas seda valitakse. Ajendatuna sellest, et kolm Eesti muusika suurmeest arvavad Pärt, Neeme Järvi ja Tõnu Kaljuste on Grammy nominentideks kuulunud tatud, kommenteerib muusikaajakirjanik immo Mihkelson. Heligaja toimetab täna Tiia Teder, helioperaator Helle Paas. Ootame kuulama sülgaja. Ajal, mil kõik kontserdisaalid helisevad jõulumuusikast ja inimesed on pühendunud jõulumuusika kuulamisele, toimub ka tõsisemaid üritusi ning jätkuvad Benjamin Britteni 100. juubeli tähistamised. Ning praegu tulid stuudiosse Igor Karsnek, kes kuuendal detsembril kuulas analüüsiva kõrvaga Brittany ühe tähtsama teose sõjareekviemi ettekannet Estonia kontserdisaalist. Sellest kontserdist on siin ja seal olnud juba kuulda erutatud muljeid, mida sa Omalt poolt lisad. No tähendab see teos sellises ettekandes nagu nüüd hilja, kui kuulata, seda sai, see on, kuid meie muusikaelus on absoluutne suursündmus absoluutselt kõikides parameetrites, segakoor Latvija, kolme täiesti suurepärase solisti. Meie, ERSO, ma ei ole tükil ajal kuulnud nii täpseid puhkpillid, aktsent ja vaskpillide tööd nii ansamblis kui täiesti eraldi. Ning muidugi selline väga suur esituskoosseis Suurbritannia dirigent Jean latrama, Göring on kuuldavasti võtnud omale. Kas nüüd elutööks, aga, aga süveneda sellesse sõja reetmine, partituuri ja kui ma nüüd tooksin välja kõige olulisema märksõna selle sõja Reek vett anda puhul siis minu jaoks on kõige olulisem see, et, et see ettekanne oli absoluutselt terviklik kõik Nende omavale tempoline, kõlaline sidusus, kulminatsiooni te ettevalmistamine kogu üldine muusika, dramaturgia, mis ei lasknud hetkekski kuulajad nagu lõua otsast lahti. See oli muidugi täiesti suurepärane sõja reetmine kuuest osast viimased kolm alates ohvertooriumist kuni liberameni lõpus välja. Seal on oma selline väga oluline selline psühholoogiline dramatism. See on üks neid väheseid teoseid, kus tekstis patrull, ma pean silmas siin praegu wifrada õueni neid sõjavastaseid vabavärsis kirjutatud tekste, vat viimase osa ülesehitus kuni lõpu kulminatsioonini, mis oli siis solistide ansambel, tenor, nailon ja bariton, kerin kaar, siis on see kuulus episood, kus sõjatandril ohver tapetu tunneb ära oma tapja ja millise sisekahemusliku sellise vähemusega tenor ja bariton selle ette kandsid, noh, see oli muidugi täiesti vapustav see, et segakoor Latvija on sellisel tasemel. Seda me teame, et see on selle piirkonna üks üks vähemaid koori aga mind isiklikult observatooriumis väga puudutas see polüfoonia reljeef, kuidas nad siis Fogeeritud katoliku episoodi kui täpset diktsiooni, kui täpse artikulatsiooni ka millised täpselt fraasi algused, fraasi lõpud. No see oli täiesti suurepärane. Ja selle sõja reetmine, kestvus on poolteist tundi ja kus on täiesti armastab, et kui lõppu Carmen oli ära kõlanud, see moment, ma vaatasin kella ja ma ei uskunud, et kas tõesti poolteist tundi ma ei saanud vahepeal nagu hingega tõmmata, et noh, et selline kasvavas gradatsiooni, sellised pingekolded, kuidas dirigent seda lahendus oli muidugi täiesti fenomenaalne ja teine asi muidugi, mis ma tahaks välja tuua. Vaata see karakterite selgus, sest sõjareekviemi esimesed kaks osa kannavad sellist ma ütleksin siukest destruktiivset siis tumeenergiat ja siira ja see noh, jumala viha päev. Muuseas sopran Svetlana, kas see on see diez, IRA episood lauldud niivõrd artistlikult tegelikult jube hästi noor, aga samas kuidagi nagu aimatav selline küpse inimese karakteri kujundus, selline absoluut, artistliku, selline jumala viha Talle tilga numbreid veelgi Kalürisse sulades näete karakteri täpsus igas osas eraldi ja kuidas nad omavahel kokku sobitusite ainult ülivõrretes. Suurvormi ettekandes on alati nii palju komponente, mis võivad seda muljet ja seda tervikut mõjutada ja solistid on kindlasti üks, aga ka dirigendile on ikkagi nagu väga tähtis roll, et kuidas sa näed seda dramaturgiat siin selles ettekandes. Dirigendikontseptsioonist ma juba rääkisin, et see on väga terviklik, aga selle terviklikkuse aluseks olid väga hästi ettevalmistatud kulminatsioonis son muusika dramaturgiliselt on väga oluline, millise pinge Pumulatsiooniga, kuidas sa hoiad seda nagu tuld tuhale nagu hõõguma ja kuidas sa valmistad ette plahvatusega kulminatsiooni ja kuidas need ära lahendada. Et plahvatus võib käia, aga edasi tuleb kontrasti põhimõttel mingisugune lüüriline episood. Vot nüüd karakterite teisendused olid muusika dramaturgi ääretult veenvad. Mis selles teoses on sellist ajastu märki või põhjapanevat muusikaajalootippu? 20 sajandi teoste hulgast, see on vähe selliseid suurootusi, mida võiks nagu, nagu kõrvutada brittide sõja reeglina Novida Mahleri Kaheksas sümfoonia ja seitsmes sümfoonia näiteks aga see monumentaalsust selline, kui me ütleme, et see on sõjavastase paatusega teos, siis on ainult nagu pool on öeldud, teine pool jääb ütlemata see üldinimlik tragöödia, mis seoses sõjaga seoses vägivallaga, mis võivad inimeste tabada ja noh, tähendab see üldinimlik sõnum läbi iroonia läbi isegi teatud burlesksed karakterid sellised tekstist tingitud näiteks kui kaks kamraadi sõjaväljal lõbivad. Kõik see on niivõrd üldinimlik, et noh, et see sõnum ise ei saa Tomite viga puuduvad. Saadet jätkab muusikateadlane Virge Joamets. Üheksandal detsembril oli Vanemuise kontserdimajas kontsert, ühised huvid. Selle korraldasid Eesti interpreetide liit ja Eesti Kontsert ja see kuulus eliitkontsertide sarja. Kontserdi peategelane oli fagotimängija Peeter Sarapuu, kellega koos või õigem oleks öelda, kelle ümber moodustasid erinevad ansamblid. Mängijateks Arvo Leibur ja Kaido Väljariiulitel Rain Vilu vioolal, Tõnu Jõe särtšellol, Mati lukk kontrabassil ja Madis Metsamart löökpillidel. Nad peaaegu kõik on ERSO kontsertmeistrid erinevatest pillirühmadest. Kontserdikavas oli üksnes nüüdismuusika seitsmest teosest viis on kirjutatud 21. sajandil ja neist üks Tatjana Kozlova-Johannese valge lint tuli esiettekandele. Miks ERSO mängijad just sellise kõige uuemast muusikast koosneva programmi kokku panid, võib orkestri repertuaari vaadates ju aimata. Ilmselt oli ärgitajaks kolossaalne nälg uue repertuaari järele. Muusikud olid kõik väga head ja esinesid samuti väga kõrgel tasemel. Imetleda sai muidugi eelkõige fookusesse koondatud fagoti D. Kogu selle pilli, kõlavärvide ilu ja erinevate mänguvõtete arsenali. Pilli võimalused ja erinevad mänguvõtted olid kuulaja ees enim laiali laotatud kontserdi avaloos austria helilooja Olga naiverti palas soolofagotile. Tõsi, osa materjali tuli lindilt, kuid see tõelist tehnilist tulevärki pakkunud ja mängijalt väga kiireid reageeringuid nõudnud soolopartii le pigem taustaks kommentaariks täienduseks kõrvalplaaniks. See soolonumber tõi Peeter Sarapuu ja tema ühtsuse oma pilliga väga selgelt ja ilusalt esile. Austrias sündinud, kuid Los Angeleses elava ja tegutseva arranžeerija tele- ja filmimuusika helilooja Kernat foldkangi kaks pala olid sässilikud. Ühes sekundeeris fagoti le kontrabass, teises tšello. Väga hästi aru mängijate vaimustusest sellisest muusikast ja soovist seda mängida. Paraku on see noodist välja loetud sünkoobistik ning improvisatsioonilaadne meloodika rütmika siiski üksnes näiliselt improvisatsiooniline. Ega sa vist mitte kunagi sedavõrd spontaanse, eks nagu tõeline džässiimprovisatsioon seda on või peaks olema, näksukene jääb lihtsalt puudu ja kõik. Prantslase Alexandre suunovi palana, iroobieefagotile ja löökpillidele oli kantud vaimustusest Aafrika rütmide värvide vastu. Kui eelmisega teatud mõttes samas võtmes. Eelkõige oma nakatava rütmilisuse poolest. Aga siin kõlasid rütmimängud küll peaaegu täiesti spontaanselt. See oli hästi hea tunnetusega esitatud lugu. Teise poole avasid Helena Tulve möödunud aasta järvi festivaliks kirjutatud ja valgusest saab pimedus ning esiettekandele tulnud Tatjana Kozlova-Johannese valge lind. Nendes palades lisandusid fagotile esimeses loos keelpillikvartett ning teises viienda keelbilina veel ka kontrabassmängijatel oli ju mugav sarnaste koosseisudega lugusid järjest mängida. Olgu ennetavalt mainitud, et ka kontserdi lõpuloos olid laval fagoti ja keelpillid. Ent kuulates tekkis probleem. Helena ja Tatjana lood olid seekord kummaliselt sarnased. Lisaks koosseisule ka heliliselt materjalilt. Olemas oli fagoti veidi kaamuslik, sünge meloodia ja selle taustal keelpillidel eelkõige mitmesugustest treemolotest klisse andadest ja teistest sellistest võtetest sügelev helitaust. Kaks sarnastele võtetele üles ehitatud lugu nii-öelda sõid teineteist ära. Kummalisel kombel ei leidnud neist teosist üles autorite muidu nii isikupärast stiili. Aga kontserdi lõpulugu oli kõige eelnenuga võrreldes hoopis teistsuguses võtmes. Jean Frans, see neljaosaline, veidi rahvalikest humoorikatestantsulistest osadest koosnev divertis ment. See oli taas tehniliselt äärmiselt virtuaalne muusika, kuid tonaalne ja lustakas. Ja siin tulid eriti ilmekalt esile see, kuidas kõik pillimehed 11 juba ammusest ajast teavad ning lausa luu ja üdini 11 tunnetavad ning lihtsalt mängivad. Vabalt kergelt nätkelt mänglevalt, kuidas iganes nagu üks lahutamatu kooslus, kontserdist, ühised huvid, rääkis Virge Joamets. Tilga ja vaatame edasi järgmisse aastasse. Järgmisel suvel 2014 toimub taas suur laulu ja tantsupidu ja teemat jätkab Marge-Ly Rookäär. Tänane helikaja keskendub 2014. aasta suve üleriigilisele suursündmusele laulu ja tantsupeole Aja puudutus. Puudutuse aeg uurime, mis on mõni nädal tagasi suuremates päevalehtedes ühemõtteliste pealkirjadega ilmunud artiklite taga mis on tänased valupunktid peo õnnestumiseks ja küsime, kas pidu, kuhu on registreerunud üle 2000 kollektiivi on pigem kõrgkultuurilise suunaga kontsertetendus või rahvapidu? Klassikaraadio stuudios on Eesti tantsu ja laulupeo sihtasutuse juht Aet Maatee 26. laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva ja 19. tantsupeo kunstiline juht Maido Saar. Pidule soovijate arv on aastast 2007 tugevalt tõusutrendis, kinnitab sihtasutuse juht Aet Maatee. Ja, ja tõsi on see, et 2007.-st Me tajume kogu aeg nagu tõusutrendi ja 2009 oli esimest korda hästi palju soovijaid ja ega siis ühtepidi me oleme väga õnnelikud, et teada on inimestele nagu tähtsad ja sellest tahetakse nagu vahetult osa saada ikka ise kaasa tehes. Mismoodi siis käib see otsustamise hetk, kus öeldakse, et vot nüüd sellele peole ei tule, kas siit osa rahvast käib? Ojaa, sa avad nagu tõelise pandora laeka ma kohe alguses toon sulle näite, et lätlased üldse ei võtnud suurele peole. Meie siiski seda lugu nagu idee, et mudilased ja lastel liigid ja, ja ka lasterühmad on nii laulu kui tantsupeole oodatud, aga piir jookseb sealt, et tulevad ikkagi peale, need, kes on repertuaari ära õppinud, oskavad seda laulda ja tantsupeol sama noh, eks tantsupeol on natuke teistmoodi lugu, et, et seal on ikkagi tantsud ka teatud mustritesse asetatud, aga loomulikult nii mõlemad toimkonnad tegutsevad ainult selle nimel, et võimalikult palju inimesi peole kutsuda ja lubada. Mis on hämmastav, vahe on see, et meil on 707 eelproovi vahevahemikul jaanuar kuni mai. Seda on nüüd näiteks üle 100 rohkem, kui oli 2009 laulu ja tantsupeo eelproovide skeem on nii, et esimene eelproov on ikkagi see, kus veel nagu läbi lauldakse ja tantsitakse ja veel antakse palju juhendust. Et teine tiir Eestimaa peal siis hakatakse ette laulma ja, ja lõplikke otsuseid tegema, et kes siis tulemas on. Ja mina olen aru saanud, et tantsijad saavad oma pildi kätte aprilli lõpuks. Aga lauljatele pisut rohkem aega, sest et osad lauluproovid jäävad veel maikuus. Issand, seal tantsupeo ideeline sõnu tantsupidu kannab nimetust puudutus, mis on tantsupeol uut esimest korda. Me tahame tantsupidu teha elava muusikaga. Oli metsapidu, oli merepidu ja nüüd see pidu on nagu kõrgnendele, et me räägime seekord inimesest, see lapsele, metsa ja merevahepeal meie enda inimestest, meie enda muredest, rõõmudest, mis on parem teema kui kodu. Kõige suurem tähelepanu on meil pandud ajale võtta aega nägemiseks teise inimese kuulamiseks, võtta aega oma lapsele. Kuula oma vanaisa, kõik sellised, ka elulised igapäevased teemad, mille ümber on väga hea tantsida ja tantsupidu on tagasi Kalevi staadionil kindlasti tantsupidu on Kalevi staadionil ja, ja seekord meiega tahame lavastada seda tantsupidu just igasse suunda. Ei ole peatribüüni aia kõrval tribüünid vaid, et see tantsupidu lavastud igale poole, igasse suunda. Nii laulu kui tantsupeo juures on teatud uuendused tüks tantsupeo uuendustest on see niinimetatud vanusepiir, mis on tegelikult selle taga, et see vanusepiirang on kehtestatud, see on mu küsimus ja teine asi on see, et mis tantsupeol muutub paremaks. Selle tõttu punkt üks, et tegu pole nägu, kindlasti mitte uuendusega, et asi oli selles, et aasta tagasi Ersil ehk eesti rahvatants rahvamuusika seltsile, kelle organisatsioonil, kes rahvatantsijate eest mõtleb ja seisabki nadolid, ammu mures, sellepärast et tantsijad kasutavad erinevaid liike. Laulupeol on meil natuke selgemini sõnastatud segakooriliike meeskooriliik, neil on ABT, see, et ikkagi nagu ära määratleda, et, et mida see üks liik näiteks tähendab näiteks see rühm on tegelikult keskkoolinoored ja tegelikult nad tahtsid nagu head. Ehk sõnastada ära selle määratluse, et noh, et see on tõesti paraku nagu tõlgenduse küsimus, et see ei olnud absoluutselt ka nende inimeste poolt mitte mingil juhul mõeldud niipidi, et, et hakata kedagi piirama või kedagi mitte lubama. Jah, egas nüüd mina ka kõige õigem inimene sellele vastust andma ei ole, ma tean seda probleemi, samas ma tunnetan ka seda, et vaadates nüüd neid numbreid ja neid registreerimisi, mis on meil toimunud tegelikult seda probleemi nagu ei olegi, mina töötan laulu ja tantsupeo sihtasutuses pealavastajana ja meie lavastusgrupp on võtnud endale eesmärgiks oleme kõva häälega maha ütelnud. Mitte ühtegi piirangut kellegile ega kuskil ei pane. Piirangu paneb võib-olla ette inimestele see repertuaar, mida nemad peavad õppima ja tantsuõpetajad ja tantsijad ise vaatama repertuaarile silma, kas see on nendele kohane? Meil on väga täpselt ära jaotatud rollid tantsupeol, kes on emarollis, kes vanaema rollis, kes on lapse rollis, meil on nagu tegelased ja vastavalt sellele inimene jääb välja, välja, välja tulema ja ja, ja meil ei ole mingeid piiranguid. Aga kust see tuleb siis näiteks naisrühmade ülemiseks. Vanusepiiriks on seatud 60 eluaastat. Ei, mina ei ole otsustanud dementor kohe isad, määrates ära, millised oma ja seal on, tegelikult oli veel lisalause pigem see, et 25 protsenti võib siis olla kõik filmid, mis noh, et näiteks, et kui seal rühmaga on ka 75 või 80 aasta vanune inimene, Ta suudab selle konkreetse tantsu ära tantsida, ikka teda siis sellepärast maha. Et, et see on nagu absoluutselt vale tõlgendus. Ja isegi folklorist Ingrid Rüütel ütles Postimehes, et seal tõeliselt solvav eriti nende inimeste suhtes, kes on eluaeg rahvatantsimist harrastanud. Ma arvan, et pall läks nii suureks, et seal enam ei räägitud, ei tantsupeost, selle peale läks jutt tantsimisest. Kas ma üldse tantsida tohin, viskasin pilgu nendele kommentaaridele peale ja need läksid tõesti, et nüüd me ei tohi enam tantsida, nüüd meid enam liikuda ja ma olen veel lõbusam. Muidugi inimesed võivad tantsida ja tantsivadki. Aga vastavalt rollidele on meil ka nüüd valitud need liigid ja võib-olla siis see on võib-olla maastiku korrastamiseks, see ei ole öeldud niimoodi, et vot et 60 või 70 aastane. Jah, muidu praegu vist sõnastas sellel ikkagi lõpuks õieti, et küsimus ei olnud ju praegu seda, et kuskilt jookseb piir, keda lubatakse peole või mitte, vaid vaid see oli tõepoolest need rahvatantsumaastiku korrastamine määratleda ära liikide piirid, et noh, me oleme vahel näinud ka seda, et meil on ka mudilaskoor, selliseid laulab peaaegu Üheksanda klassi tüdrukud, et noh, natuke peab hoidma ikkagi seda mudilaskoori repertuaar on niivõrd palju, näiteks lihtsamaks. Aga veel kord seda ei ole kordagi öeldud, et keelatud tulla inimestel pidule ja, ja veel kord, kui 75 aastane inimene suudab ka selles rühmas ära tantsida selle tantsu, mitte keegi ei keela ta sinna peole tulemas, et see on igal juhul vale tõlgendus. Retsept piiriklased on ju väikestel lastel, me võtame nagu klassi keskelt kolmanda, neljanda klassi, viies kuues klass, kes meil on nüüd vaja tantsupeole saada. Aga mina, mina tunnen praegu kõige suuremat muret just selle, et see liigid, mis need keskkooli noored, see on praegu kõige valusam, et väga paljud poisid ajavad habemed ära ja rasel inimest hästi korraldatud, et näha välja nagu keskkooli poiss, et just hoida seda keskkooli siiki ja seal võib olla tekkide tahavad pressida, siis. Kui Eesti meestelaulu selts koondab kõiki Eesti meeskoor ja neid on hetkel 33 ja 25 aasta jooksul on koorilauljate arv vähenenud 1000 võrra siis naiskoorides on umbes 140 koorian laulupeol 70 koori kuulub naislaulu seltsi alla ja nendel on selline kõikumistega liikumine seal seltsi liikmete arve siis segakooridel oli, nii et neil tuleb praegu juurde noori täiesti iseseisvaid kollektiive, et nendele on pigem tõusutrend ja meestelauluseltsi korrigeerinud, on ka siiski liikmete arv tõusutrendis, aga see tuleb poistekooride arvelt. Mis seisus on tantsijad? Ja kui me vaatame neid numbreid, siis kõik numbrid on võrreldes eelmiste pidudega, rühmade arv on suurenenud ja, ja muidugi nagu juba siin ennem ütles 2007 algas siis see noorte c rühmade selline tugev buum ja neid on tõesti see nanud positiivne nähtus. Tõepoolest, et kui koorimaastikul meestelaulu seltsi, naiste lauluselts, et nad tõesti koondavad konkreetset liiki ja vallutavad selle liigiga pärast südant, et me oleme hästi palju Ersiga nagu seda rääkinud ja nad on tegelikult seda teed, et ma tean, juba naised teevad seal oma liiki, aga tähtis on just, et ka tantsumaastikul tekiks nagu selliseid just nimelt oma organisatsioonid, kes mõtlevad, pluss leiavad ka uusi väljundeid, et kui luuakse uus sündmus ja sellele tekib nagu uus kogukond, et siis ei oleks ühekordne, vaid vaid see peaks olema nagu protsessis ja selge, et naised on distsiplineeritud ja neid on lihtsam kui saada, et igal juhul tuleb sellele liigile luua lisaväljundeid ja sama ka teiste liikidega just nimelt, et kus on problemaatilised liigid või kus just oodatakse, et tuleks nagu mehi peale või kasvõi seesama. D rühmad on nagu kõige vanemad rühmade teerühmade liigid võiksid samamoodi oma organisatsiooni teha. Et ka, ega see laulu ja tantsupeo liikumine ikkagi põhineb nendel vabatahtlikel organisatsioonidel ütleme meie asutus on nüüd lihtsalt see raamsüsteem, aga liikumine ise, see jõud tuleb ikkagi läbi selle kodanike algatus, seda, et tõepoolest noh, me ju näeme, et meestelaulu selts aeg-ajalt tuleb ikka väga selgelt oma sõnumitega oma strateegiat, oma üritustega, see on ainult teretulnud, sest see rikastab maastikku ja see, see natuke hajutab seda pinget või teravikku nüüd ainult ühte konkreetsesse bit laulu ja tantsupeo liikumine on väga protsessipõhine ja ta on liikumine. Et laulu- ja tantsupeod sellel maastikul siis tegelikult on ju nii, et 10 aasta jooksul on ainult neli pidu, kaks täiskasvanud suht pidujagaks noorte pidu, et seda ei olegi võimalik, et ainult need neli pidu suudavad kogu seda liikumist nagu üleval hoida ja tugevus tuleb just nimelt läbi nende enda algatustaja tahtmist. Kui näiteks meeskooridel oleks vanusepiirang 65, ma kujutan ette, et seal laulukaare all ongi paarsada meest vist ainult. See on selline hästi ja näide, sellepärast et ega siis pärast seda ühte artiklit ajakirjades juba räägitud ka laulupeole ei lasta vanu inimesi. Nonii vot siis võtamegi laulupeo kohe ette võib-olla algatuseks laulupeost ideelis kunstiline visioon või väike ülevaade. Jah, kui tantsupeo nimi oli puudutus, siis laulupeole toimus ideekavandite konkurss, siis mina panin oma nimeks ajaloo tund aeg, kui selline. Ja millest see mõte tekkis, tekkis sellest, et kusagil kolm neli aastat tagasi lingvist juba sattus mu kätte esimese laulupeo noodivihik ja siis ma üritasin hakata oma meeskooriga need need laule õppima ja seal on mingi pool õpitud tegelikult lausa esitletud ja minu meelest peaks ka olema lausa raadios maantee, kes sealt tekkis, mul see huvi, et mismoodi ikkagi läbi ajaloo, nüüd on see laulupidu arenenud kasvanud millel on laulupeo liikumisega liitunud segakoorid, sest teada on, et esimesed kolm pidu hoidjumees koolide kanda, millel lastega olid, millal naiskoolid, millal võeti kavva oma esimesed eesti autorit, kuidas arenes eesti koorimuusika ja mida kasutati tegelikult läbi ajaloolaulupeo repertuaaris? Võtame nagu sellist raskusastet, siis ma ütleks küll nii, et tänapäeva repertuaar on märksa kergem kui see, mida lauldi omal ajal. Ja see on, ma arvan, mind sügavalt mõtlema selle peale, et millessegi nii on juba kasvõi juba tuua see näide sellest samast esimesest laulupeost, kui kavas oli 27 teost mees koolile ja neid ei olnud mitte selliseid ühe kahe leheküljelised laulukesed, vaid tulid ikka pikad läbikomponeeritud, isegi polümfoonilised ja palju oli muidugi ka koraalide seadeid ja nii edasi. Ka selle õppimine võttis mul oma kooli kõheka poole kava õppimine üle poole aasta ajaloost Me teame, et laulupeo noodid, esimese laulupeo noodid tulid välja aprillikuus. Nii et siin lugeda, palju spiooniaega jäi. Selliseid minu jaoks huvitavad küsimused, et peale ma ikka jälle küsin siit-sealt inimeste käest ja ka koorilauljate käest, et mitu laulus lauldi esimesel laulupeol eesti keeles. Ja seal tuleb väga erinevaid vastuseid. Aga see, seal oldi kõik eesti keeles on tavaliselt suureks üllatuseks, et ka vene tsaaririigi hümni lauldi eesti keeles. Ma oli täpselt sama venestamisaeg tegelikult nagu meil oli siin vahepeal nõukogude ajal. Edasi, tegelikult seal tekkis huvi ja sealt tuli ka nüüd see nimi, see ajaloo tund, et vaataks korra ajas tagasi 25 pidu möödunut. Kuidas me oleme arenenud, kuhu me oleme jõudnud ja lõpus, kui siis need kaks pidu nii-öelda kokku said üks nimi oli puudutust, aeg, siis tuligi nagu väga loogiliselt kokku Aja puudutus. Aga me ei saa jääda istuma ainult ajalukku. Teise päeva kontsert on siis puudutuse aeg, ehk tegelikult on meie aeg liita, anda midagi tänapäevalaulupeoliikumisse ja ehk siis selle võib-olla kunagi aastate pärast keegi avastab, et näed, et mida, mida tehti sel ajal ja ma väga loodan, et me läbi selle peo saame tõesti anda mingi panuse koorilaululiikumisse koorimuusikasse, sest et teisel päeval on just väga palju uudisteoseid. Väga huvitav ongi see, et sa ütlesid, et varasematel aegadel on olnud repertuaar isegi raskem kui on praegu aga üks etteheide, mis kostad saabuva peo aadressil on see, et repertuaar on liiga raske. Jämarge seeria uudis, sest et täpselt seesama jutt käib iga laulu veel. Ma ikkagi kommenteeriks seda nii, et esimese päeva kontserdil pole ühtegi uut lugu. Siin on valitud igast laulupeost üks laul, mis kõik on ju laulupeol kõlanud. Ja pigem need on sellised märgilised laulul, on ta siis läbi helilooja undarbi, teose enda on ta läbinud teksti. Et valisime välja selle järgi nüüd jällegi, kes helilooja on tulnud laulupeo repertuaari kellelegi tekst, kellegi liik, uus liik on liitunud juurde, et noh, see on nagu valitud selle baasilt ja, ja teise päeva repertuaar on jah, igas riigis on oma uudisteos isegi uudisteosed. Kui on koos domeenid uute seadete ja uut Aranžeeringutega uute lauludega, tegelikult 27 laulu, see on päris suur arv ja mina olen tegelikult väga õnnelik selle üle, sest ma sain kaasata päris palju uusi heliloojaid ja toimusid konkursid ja kirjutati ühe liigile samale tekstile, näiteks kaheksa laulu ja nii edasi ja nii edasi, et see oli huvitav ja juba praegu neid lauldakse ka neid lugusid, mida ei ole võib-olla kavassegi võetud, aga mis ikkagi andsid nagu värskendust, repertuaari, kooridele ja iseenesest kõik need laulud. Kogu see repertuaar sai läbi käidud koorijuhtidel, õpetajatega, seminaridel ja konnale. Meenutaksin praegu, et mul oleks keegi tulnud ütlema, et, et need laulud on liiga rasked siis mulle ei meenu ühtegi sellist sõnavõttu vaid pigem vastupidi, ma ütleksin, et nii palju kui praegu on juba olnud eelproove, siis ma tunnetan seda, kuidas koorid on niivõrdõhinas ja kuidagi nagu ootusärevuses ja nad on teinud väga tublit tööd. Samuti nüüd maakondades, tihti kutsutakse praegu mentorit tööle ja käime, õpetame, liigijuhid käivad, dirigendid käivad, teevad väga tõsist tööd selleks, et kui need kaks kontserti tuleksid hästi ja kenasti välja Aga teine tõsine etteheide on see väliseesti kooride laulupeole pääsemine või mittepääsemine tulevaks suveks, siis on üle 20 koori 21 koori kuskil 800 lauljaga, kes tahavad tulla väljastpoolt Eestist ja tantsijaid oli ka 16 rahvatantsurühma, eks ole, ju, neid oli seal mingi 260 inimest. Meil on võimalus praegu helistada ja me seda ka teeme. Me helistame kaupa Eesti lastekoori dirigendile, Anneli, aken on temani nii ja Anneli on üks nendest, kellega koor siis ei kvalifitseerunud. Selle lindivooru põhjal. Vaatame, kas me saame ta kätte. Meil on Aet Maatee siin Hirvo Surva on siin ja Maido Saar on siin, me oleme siin nüüd jõudnud sinna punkti, et me räägime nendes väliseesti kooride laulupeole pääsemisest, et võib-olla A4 te räägite hästi lühidalt, kuidas Euroopa Eesti lastekoorikogemus on selle tulevasuvise peoga, et mismoodi teie seisud hetkel on? Meie seisu lootustandev, kui olen viimased proovid teinud Luxembourgis ja Brüsselis, siis tundub, et tunneli lõpus paistab valgus ja see ei ole mitte tunneli ehituse põlgus. Täitsa nagu laulupeotuli. Kes need lapsed on teil, kes seal laulavad? Need lapsed on Eesti või segaperede lapsed, kes elavad kas Luksemburgis või Belgia, enamik neist Brüsselist või lähiümbruses. Ja on ka mõned saksa lapsed, on Hamburgi lapsi, on Müncheni laps ja väikelinnadest ka pisut juurde ja kõikides nendes peredes siis hoitakse eesti keelt au sees ja, ja Eesti kultuuriau sees. Mida üldse tähendab laulupidu väljaspool Eestit elavale eestlasele? No ma ei tea, see on nagu sportlasele medal või midagi, mille poole püüelda. Ühel laulupeol on käinud nendele väliseesti lastele, ma mõtlen, Luksemburgi mudilaskoor osales 2011 noortepeol suid sealt meki suhu ja kuna nad omavahel kõik suhtlevad, siis on kulutulena läinud laiali ja see on nende jaoks nii tohutu motivaator, et ma ei kujuta ette, kui nad nagu peol osaleda ei saa, et ma ei tea, palju sellest laulvast rahvast siis ära langeks, kas kolmandik või pool. Väliseestlaste kooridest on lastekoor, on kaks, üks peaks olema Torontos, eks ju, ja teine on siis see, millega teie tegelete. Toronto Eesti koolikoor on on juba varasemalt käinud laulupidudel, nii et nendel on see veel kõvem kogemuse all, nii et me oleme mõlemad natukene üllatunud, et kui juba korra olema sellest mäest üles saanud, et nüüd me kukkusime korra tagasi, aga ei jäta jonni. Milline tagasiside teile anti, kirjeldage palun seda protsessi, kuidas te püüdsite laulupeole saada, kõigepealt. Väliseesti koorid peavad seekord esitama siis kogu repertuaari, tegelikult oli see ka juba eelmine kord noortepeol, nii et kõigepealt tuleb esitleda lävendi laulud, mudilaskoori puhul olisi kas seekord väliseesti mudilaskoorid üldse kandideerida ei saanud? Lastekooride puhul siis kaks laulu või siis noh, kui nüüd tormise tsükli laulud lahutada, siis neli laulu ja, ja nendega me hakkasime tegelema kohe, kui me saame laulikud kätte kevadel. Meil on olnud kaks suurt laululaagrit, pluss väiksemaid proove ja salvestustulijaid esimeseks oktoobriks, mida me ka tegime ja nüüd me oleme pärast seda teinud veel mõned regionaalsed proovid ja järgmise aasta alguses tuleb veel mitu suurt laululaagrite proove. Pärast meie esimest salvestust, millega ma tegelikult ise ka koorijuhina väga rahul ei olnud, saime me nii-öelda teise võimaluse, mille eest me oleme väga tänulikud, et me saame nagu uue salvestuse saata ja mõnes mõttes on see aus, sellepärast et ka eesti koorid ju saavad valmistuda kuni jaanuari-veebruarini, kui toimuvad esimesed ettelaulmised. Võib-olla ma oleks oodanud pisut rohkem konkreetset tagasisidet, et mis siis valesti oli või mida parandada, tõesti, noh, ma ise seda tean. Aga mõlemad koorid said väga napi ja paraku üsna ühesuguse tagasiside, nii et mingit erilist tuge, mida sihtasutuse teabejuht ütles, et väliseesti kooridele pakutakse mulle küll saab kuskilt välja ei lugenud, et tegelikult me ikkagi siin võitleme oma raha eest ja päris suure raha eest ja päris palju lastevanemate ja lastevabast ajast et sinna pääseda, nii et ma ei tea, ma küll ei tunne, et väliseesti koorid oleks kuidagi erikoheldud ja jumala eest me seda ei tahagi. Me kõik kuulasime seda telefonijutu. Hirvo, kas sa võiksid lühidalt kommenteerida? Annelit? D Annely, sa kuuled mind ka? Jah, kuule, esiteks ma tahan sulle öelda, et teil on, jaanuarikuus on see suur laager? Jah, just nimelt. Igatahes kui te olete nõus seal, siis me tuleme kahe inimesega teie laagrisse appi, teele läheb ära ja seda Ta finantseerib hoopiski Eesti kooriühing mentorprogrammist ja ka laulupeo sihtasutus. Aga nüüd konkreetselt sellest lindivoorust nii-öelda ja mis edasi on, et noh seal väga kenasti ütles, et sa oled ise ju muusikainimene ja kuuled ja saad aru väga hästi, mismoodi üks mingi asi pärast nagu kõlama ja mismoodi ta ei peaks kõlama, jääks, selle nimel tulebki veel tööd teha. Eks selle jaoks antigi nagu ajapikendust nii-öelda ja, ja võimalikult veel aega, sest et ka teised koorid ju hakkavad ette laulma jaanuaris-veebruaris. Kõik on praegu alles protsessis, keegi ei ole veel midagi otsustanud kellelegi saamisest või mittesaamisest, nii et ma väga loodan, et, et kui me saame jaanuaris kokku, siis saame ühe toreda nädalavahetuse teha ja aidata seal tööd teha. Eks me siis saame ja lähemalt ja täpsemalt rääkida, mis edasi saab. Ja ainult päris lõpuks veel hästi, lühidalt küsimus, kas laulu ja tantsupidu on kõrgkultuuriliste väärtuste loomine koha peal või on see rahvapidu? Vastata oma seisukohalt, et laulupidu, minu isiklik mõte, arvamus ja ma arvan, et mitte ainult minu, vaid ka päris paljude koolijuhtide, et ta on olnud läbi ajalookooli laulupidu. Ehk on peetud koorilaulu kontsert, mis on näidanud koorilaulukultuuri arengut. Need inimesed, kes on võtnud osa sellest, võtnud osa koorilaulu arengust läbi oma tegevuse. Et need üritused, kus tullakse kokku ja lihtsalt koos, lauldakse kutsuda ühislaulmiseks laulupidudeks või midagi veel sinna juurde. Laulupidu kui selline kooli laulupidu, laulupeol toimuvad kooli laulu kontserdid ja see on ikkagi üks kultuuri vundament, mis tähendab ka seda et näiteks mina kui kunstiline juht vastutan selle eest, et inimene tuleb kuulama, tuleb kuulama tegelikult koorilaulu. Kula muusikat tuleb kuulama ikkagi kvaliteetset ettekannet ja selle poole me püüdleme. Ja ma arvan, et laulupeo areng kui selline püüdleb ka selle poole Mida ma olen ka hirmuga täiesti ühel nõul, see on tantsupidu, seal peab olema kunstiline elamus. Me ju esineme. Me tuleme publiku, et meil on Eesti rahvariided, mida me peame väärtustama. Meil peab olema kunstiline tase ja kindlasti midagi, rõhutan, mida meie saame. Tantsupõrand on ka selline emotsionaalne külg. Kindlasti võib tantsida lõkke ääres jaanitulel peoõhtul, aga see, mis toimub Kalevi staadionil ja mis on toimunud tantsupidude ajal ta kannab ikkagi kultuurilist väärtust ja niimoodi ta peab jääma aat. Me tegime sellel aastal tõesti laulu-tantsupeo mõju uuringu ja me seda küsisime ja tegelikult vastused on tõesti nii ja naapidi. Et mina olen nagu väga õnnelik selle üle, et laulu- ja tantsupidu on oma rahvale täna väga tähtis tugipunkt. Koht, kus sa tahad olla, kui sa tahad kaasa lüüa, see on nagu üks Poolaga, väga tähtis on, et laulu- ja tantsupidu jääb kandma väärtusi. Ja mida ma tahaks küll öelda, tänase nagu meie jutuajamise lõpetuseks tuleb usaldada need, kes seda parasjagu teevad. Nii paljud inimesed kirglikult põlevad nendes hetkedes nendes väärtus poodides sel hetkel, kui me räägime täna ajapuudutusest ja puudutuse ajas, siis tõepoolest nad iga hetk tegelevad sellega teed sellel lauluväljakul ja taksoväljakul ühel hetkel selle suvekuumal päeval, nagu puudutada ja kõike seda, mis eesriide taga toimub, ei peagi teadma, sest osa viiski tulevad sellest lummusest seal kohapeal aru saama enne ongi pingutus, ja siis on, vallandub meeletu rõõm. See pidude ettevalmistamine annab nii palju uut repertuaari, uusi laule, uusi muusikalid, uusi koreograafiaga tantse, mis elavad oma elu ise edasi. Mina julgen poistele öelda, et tehke seda nii, nagu teie süda käseb ja teistel, palun lubage neil nüüd seda tööd veel teha ja tibusid loetakse ikkagi sügisel. Niisiis aastal 2014 toimuva 26. laulupeo ja 19. tantsupeo Aja puudutus. Puudutuse aeg, ettelaulmised ja tantsimised toimuvad alles ajavahemikul aprill kuni mai. Praeguseks on peole saajate nimekiri lahtine ja see puudutab nii koduseid kui ka väliseesti kollektiive. Loodetavasti saite täpsustatud informatsiooniga tantsurühmade vanusepiirangu kohta. Vestlusringis olid Eesti tantsu ja laulupeo sihtasutuse juht Aet Maatee laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva, tantsupeo kunstiline juht Maido Saar ja toimetaja Marge-Ly Rookäär. Möödunud muusikanädala kõige suurem uudis oli, et kolm Eesti muusika suurmeest kandideerivad Grammyle. Sellest uudisest on arvatavasti kõik meie kuulajad kuulnud, et Arvo Pärdi, Tõnu Kaljuste ja Neeme Järvi plaadid on Ameerika heliplaadi auhinna nominentide nimekirjas. Mida see nüüd kokku, kas tähendab see nimekirjas olemine ja grammi võimalik saamine? Palun kommentaari muusikaajakirjanik immo Mihkelsonilt, kes on seda teemat jälginud vist isegi paar aastat. Ütleme, et jah, mina ütleksin, et on nädala kõige suurema muusika uudisega tegemist. Väga ei taha nõustuda Sirbi toimetajaga, kes teleekraanilt teatas, et kõik teised on sellest juba kirjutanud ja mis meie sirp ikka sellest kirjutame, pole ju midagi kirjutada. Tegelikult ei ole muud edastatud ajalehtedes kui ainult see nimekiri ja uudis, et kolm eestlast, kolm Eesti muusikut on nomineeritud Grammy auhindadele. Mulle tundub, et isegi see, et Euroopa meistrivõistlustel Eesti ujuja jääb võistlusel viimaseks, pälvib rohkem tähelepanu, aga see, et, et Grammy nominent nii palju ja mille pärast see minu arust siis on tegemist on Ameerika muusikaauhindadega, mida antakse välja juba üle 50 aasta. Ja kuna Ameerika ühendriigid on maailmas kõige suurem muusikaturg, siis seal olla esile tõstetud ja märgitud on väga suur tunnustus. Esiteks ja teiseks ka kommertslikult väga suur boonus. Ja selleks, et aru saada, kuidas Grammy auhinda üldse nii tähtsaks on kujunenud. Ma korra palun nagu ajalukku pilgu pöörata kui see organisatsioon, mille väga uhke tähtis nimi oli Ameerika salvestuskunstide ja teaduste akadeemia asutati 1957. aastal siis tegelikult asutajat. See mõte oli selles, et tõsta selle valdkonna väärikust anda positiivne sõnum, näidata seda, millised tõesti kaasnevat kunst tüüpilised tegevused kõige selle salvestamisega toimuvad. Ja 1959. aastal oli siis esimene auhinna jagamine. Grammofon awards oli selle nimi, mõni aasta hiljem oli need Grammy auhinnad juba selline suupärasem ameerikalikku ma läksin. Ja juba algusest peale püüti väga laia tähelepanu saavutada. Kõigepealt Ameerika ühiskonnas ja siis ka rahvusvaheliselt ja praegu on tegemist päris kindlasti maailma kõige tähtsama, kõige kõmulisemale, kõige suuremat tähelepanu pälvida muusikaauhindade jagamisega. Kuidas need nominendid üldse kokku saadakse, kust need tulevad? Nominendid on igas kategoorias viis, paremat ja kategooriaid on grammidel väga palju. Neid oli üksvahe isegi üle 100 iga-aastasi Grammy kategooriaid. Praegu on need kahanenud kahandatud õigupoolest 82 peale 82-st tervelt 10 on klassikakategooriad ning jagatakse väga demokraatlikul moel. See Ameerika salvestuskunstiakadeemia on organisatsioon, kuhu võib igaüks, kes on proff, Ameerikas astuda ja liikmemaks on muide 100 dollarit aastas. Ja akadeemial on liikmeid praegu 21000 kellest 12000 on need, kes saavad hääletada. Ja siis kõige esimene Bon plaatide esitamine plaadifirmat Anaktsioonis. Üksikisikud võivad esitada kes iganes ja selle eelduseks on see, et saadetakse plaadi füüsiline peaakadeemiasse. Umbes 150 eksperti on, kes, nagu lahterdavat see klassikasse, see etnomuusikasse, jazzi, popiplaat ja nii edasi. Ning siis saadetakse sügisel laiali akadeemia hääletamisõiguslikele liikmetele bülletääniks. See on umbes samamoodi nagu Eesti fonogrammitootjate liit annab neid auhindu välja. Seal on ka hääletajaskond. Kellele siis elektroonilisel moel saadetakse need büllatonid. Ameerikas on asi palju hullem, sellepärast et seal on need Haifa uni, äpid, androidi pidi ja inimesed need, kes hääletada saavad. Need saavad kuulata kõiki plaat oma android, telefonidest või tahvelarvutitest. Ja siis nad hääletavad. See on esimene voor ja nominendid selgitatakse igas kategoorias viis paremat välja hääletustulemuste põhjal ja andmeid kontrollib, eks, sõltumatult raamatupidamisfirma väga keeruline, väga suur süsteem. Ja siis, kui on saadud kätte nominendid, saadetakse büllata neid uuesti laiali, kus on ainult nominentide vahel hääle vaatamine, valimine, teine voor. Eestis on samamoodi see fonogrammitootjad, ta auhind. Ja niimoodi siis 12000 inimest hääletavad. See 82 kategooriat on jagatud veel kolmekümnese sektsiooni. Ja inimesed, kes hääletavad, igaüks, saab valida 10 sektsiooni vahel, kus ta hääletab. Üks on niisugune, mida kõik hääletavad, see on aasta album, mida klassikaplaat ei ole kunagi saanud. Paar klassika plaatina üldse nomineeritud olnud läbi kõikide aegade, näiteks viimati 95. aastal kolm tenorit ja siis alglaybornali 59 ja 60 nomineeritud ka põhimõte on selles. Spetsialist hääletab ikkagi oma kategooriat ja seal on väga kindlad eetilised ja moraalsed printsiibid. Kingitusi vastu võtta ei tohi mõjutada ei tohi, tuleb olla aus ja väärikas ja tuleb mõelda selle peale, et see tulemus oleks kvaliteetne kunstilise kvaliteedi poolest, teostuse kütusemuusika enda kvaliteedi poolest. Et kõik see annaks ühiskonnale positiivse sõnumi. Niimoodi siis hääletatakse ja kusagil järgmise aasta jaanuari lõpus peaksime teada saama, kes need Grammy võitjaid on. Aga kolm eestlast ja viie nominatsiooniga. Ma vaatasin korra kiiresti üle, et ainult soomlased on, kui need väikestest riikidest rääkida. Need, kellel on sama palju kolm nominenti, aga nemad on kahes kategoorias nad kõvasti omavahel konkureerivad. Niimoodi, et soomlastel on teoreetiliselt võimalik saada kaks grammitte, meil neli krambid. Teoreetiliselt, kui nüüd see asi nagu sajaprotsendiliselt õnnestub ja inimesed ka nii kõrgesti hindavad ja oma hääletamisprotseduurist rääkisin, siis tegelikult selle sündmuse väljund on suur teleshow mida Ameerikas vaatab umbes 25 kuni 30 miljonit inimest. Tegelikult nüüd on võetud niisugune hoiak, et 10 12 kõige tähtsamat kategooriat on teleshows ja ülejäänud antaksegi enne seda telešõud natukene tagasihoidlikumalt, nii et sellest ei ole midagi. Tähtis on see sündmus ise ja paljude muusikute jaoks ja ka plaadifirmade jaoks ma vaatasin korra veebist kiiresti üle suure uhkusega, nad teatavad, et nad on nomineeritud grammile. Juba see nomineerimine on nende jaoks niisugune saavutus, mida võib elu lõpuni rääkida, et ma olen olnud seal selles seltskonnas, rääkimata grammi võidust. Ning kui vaadata kiiresti, kes siis nagu sel aastal meie meestega konkureerivad või millised nende šansid on siis tegelikult tundub, et kõige suuremad šansid võivad olla Arvo Pärdi helilooja Nad on nüüdisheliteose kategoorias nomineeritud ja see on nüüd IGM i plaadimärgi all ilmunud plaat. Manfred Eicher. Selle plaadi produtsent kandideerib järjekordselt parima klassikaprodutsendi auhinnale. Ta on selle korra juba saanud, aga ta kandideerib ka selle Adams lane plaadiga, kus dirigeerib Tõnu Kaljuste, kes on ka selle plaadiga nomineeritud parima kooriesituse kategoorias. Nii et šansson. Muide, Arvo Pärt on korduvalt selle parima nüüdisheliteose kategooriast olnud nomineeritud ja alates teedeumist minu teada või isegi varem. Nii et see aasta tundub niimoodi, et kui see hädamslementon mitut puhku kui nomineeritud selle plaadi, Arvo Pärdi aktsiad tunduvad Ameerikas väga kõrged eriti kui vaadata selle hiljutise ERSO Ameerikas käigud kõige võimsamat kajastust. Mis oli ajalehes New York Times, kus muide räägite Pärdi muusikast ja selle muusika ülemusest, sellises kontsert, arvustus niimoodi, et näib, et Ameerikas on hetkel tema muusika aktsiad väga kõrged. Aga kes on Arvo Pärdi kõrval kaasaegse kompositsiooni kategoorias? Arvo Pärdi kõrval on näiteks soomlane Magnus Lindpere kelle muusika on välja andnud Taani plaadifirma kõrvalepõikena. Näiteks ma vaatasin ka kiiresti üle, kõik Põhjamaad on esindatud oma plaadifirmaga taanlastel taga Parekords norralastel kaks Ellehkust, Tõnu Kaljuste, muide, ooperiesituse kategoorias kandideerib selle plaadiga siis soomlastel on online, jaa, rootslastel, pis. Siis Esa-Pekka Halonen näiteks kandideerib Arvo Pärdiga kõrvuti ühe oma teosega siis on seal džässi taustaga Maria Schneider ja tema puhul on huvitav see, et tema plaat on nomineeritud kolmes kategoorias. Seal laulab toon abso näiteks selle plaadi peal ja see plaat on välja antud ühe niisuguse sõltu sõltumatu artist, šheer nimelise. See on peaaegu nagu organisatsioon, see ei olegi plaadifirma, see on niisugune, kus fännid toetavad seda plaati kogutakse nagu meie sellesse hooandjas raha ja ja siis on veel selles kategoorias Arvo Pärdiga tenor, ameeriklanna Caroline sho, tema sai mõni aeg tagasi Pulitzeri preemia. Ta on niisugune natukene keerukam koorihelilooja kui Erik vildakas, väga vokaali keskne muusika on selline sillerdav pealispind, väga ameerikalik. Ta on natukene üle 30 aasta vana. Nii et kui vaadata veel kes, siis nagu Neeme Järvi kahes kategoorias kandideerivad näiteks Neeme Järvi, on ka parima orkestri esituse kategoorias seal nomineeritud. Neeme Järvi kõrval on niisugused konkurendid ja niisugused võimsad orkestrid nagu näiteks Esapekka, Salanen, dirigeerib Los Angelese Filharmoonikute Salmon Rätte, Berliini Filharmoonikute, ega siis Claudio Abado on ja siis on Osmo vänska, kes on väga head tööd teinud Minnesota orkestriga Ameerikas ja, ja mitmeid igasuguseid preemiat saavutanud. Nii et Neeme Järvi oma atenbergi orkestriteoste salvestusega firmale Chandas Jötebori orkestriga on nagu selline, kui suurte võimsate, orkestrite ja kuulsate dirigentide kõrval nagu selline väiksem vend peaaegu, aga väga võimas, et ta selles seltskonnas on. Ja kui Tõnu Kaljuste ja Neeme Järvi konkurentidest parima kooriesituse kategoorias rääkida, siis näiteks Colin Davis Bellioosi salvestusega seal siis on selline kammerkoor nagu sixteen, mida Harry Christopher juhatab ja kellel on oma plaadi firmakoro, siis on näiteks Nakslase märgi all ilmunud seimis vaip torni kaunis kooriteos Annelis mida juhatab ameeriklane James Jordan. Ja siis on kaks eestlast, Tõnu Kaljuste, Adam Slementiga, Neeme Järvi, Neeme Järvi juhatab siis inglase Charles Barry teostega plaat, seal on ka Inglismaal väga armastatud ja väga tihti esitatud teos Jeruusalemma selle plaadi peal, nii et eks me näe, jah. Kuule. 26. jaanuaril Grammy auhindade jagamine siis peavad kõrvalised. Sadama aitäh, ootame siis grammide saamist ja soovime nominantideleda sülgaja grammide nominatsioone, kommenteeris immo Mihkelson. Ja selline saigi tänane helikaja toimetaja oli Tiia Teder, aitäh kuulamast.