Tere ja kaunist keskhommikut teile. Tänase saatejuht on Meelis Süld, helipuldis on Margo Järva ja me räägime spordist, tervisest ja toitumisest. Kõigepealt esimene stuudiokülaline, kes meil on raadios, on Kaja Tuisk. Staatust lab aeroobika peatreener ja ta annab nõu, mismoodi treeningutega alustada. Räägime sellest, missugune on naiste ja missugune meeste autosõidustiil ja kas on võimalik ka kuidagimoodi autot kaugelt vaadates hinnata, kas autoroolis on mees või naine kui just ei näe ise oma silmaga, kes seal roolis istub. Ja meie tuntud kokaraamatute autor ja toitumisspetsialist Maire Suitsu. Ta õpetab. Mida teha siis õuntest. Kui kellelgi on väga palju õunu sel aastal puu otsas, siis mida nendega teha, kuidas neid säilitada ja mismoodi hoidistada. Ja saatetunni lõpus on ka veel pilk vanade ajalehtede peale, mida on kirjutatud aastaid tagasi sama päeva lehest järgmises saatetunnis pärast kella. Üht-teist on meil juttu meditsiiniportaalis arst kus on võimalik lugeda huvitavaid artikleid ja ka vastuseid küsimustele, mida on inimesed oma tervise kohta pärinud arstidelt. Ja räägime ka sellest, et küll levitab gripi, õigemini siis lennukites viibimine soodustab gripi levikut, aga kõigest pikemalt selle saate jooksul ja elanike pärast muusikapala. Niisiis, ta ei saa loomulikult need või ka päevaga. Velide. Välja liikle elu pähe üldse minu sünnipäev. Huvitaja saates on täna staatus ka aeroobika peatreener Kaja Tuisk ja me räägime sellest, mismoodi alustada treeninguid. Kas nüüd sügishooaeg on juba saalides spordisaalides klubides käima läinud inimesed on tulnud tagasi trenni tegema? On küll jah, võib täitsa nentida, et mitte ainult staatus Klaabis, vaid ma olen ka Põdise uni, peatreener ja rõõm oli nentida, et laupäevane keskpäevatund oli täiesti tüdrukutest naistest naisolenditest erinevas vanuses täiesti pungil täis, et väga mõnus. Kas igal sügisel on ka neid inimesi, kes alustavad täiesti otsast peale, kes pole kunagi käinud spordiklubis? On küll ja rõõm on näha just seda, et, et on erinevas vanuses, kes avastavad, et tervis on nagu seda väärt, et tuleb. Tuleb tulla seda turgutama, säilitama, arendama just füüsise poolt ja igal aastal vaatas, et ka eakamad naised julgevad juba tulla, et see on eriti meeldiv. Millest peaks alustama, kas esimene visiit on spordiklubisse või oma perearsti juurde? Perearst muidugi ka võib ütelda, et missugused on vastunäidustused, et kui inimesel on olnud mingit traumat või tal on mingi kõrgvererõhutõbi või liigeste vaevused et probleeme on ju erinevaid, aga reeglina inimene on ikka nõrk tavaliselt terve ma loodan. Ja kui tema juba tuleb, siis kõigepealt esimene pluss on juba kirjas sellega, et sai tuldud, et eks see kokkuvõtmine on kõige suurem asi. Ning kõigepealt oleks mõttekam teha ja test, ehk siis kardio test, kus sul mõõdetakse, palutakse, arvutatakse välja mida sina teha või missuguse intensiivsusega ja seda selle põhjal, et oleneb, mis seal siis saavutada tahad, kas sa tahad saada muskulatuurseks, ma ei taha nüüd küll turistide kohta midagi pahasti ütelda, aga et naiste puhul la nagu Inna Uit või siis sa tahad lihtsalt maha võtta alust või sa tahad oma füüsist ja rammu kasvatada, et eks ka treeningute maht ja määr sõltub sellest, et mida sa enda juures nagu saavutada tahad. Ja peale seda testi siis treener juba oskab kenasti soovitada. Kui sa nüüd oled kuskilt maakonnast ja teil ei ole neid kardio teste võimalik teha, siis kindlasti esimene kord tuleks minna treeneri juurde, ütelda, et mina olen esimest korda võib-olla ka elu esimene kord treeningus peale keskkooli või peale põhikooli või mis iganes. Ja et kindlasti treener, kui ta on tark treener, oskab seda vaadata, jälgida, et siis ei ole eraldi rühmasid, küll aga Tallinnas-Tartus suuremates linnades kindlasti peab vaatama seda, et kui on olemas algõpetuse tund, teisik tund, neid on siis erinevatel aeroobika, stiilide kaasa arvatud ka poksis, mida ma ise teen. Eilegi oli situatsioon plekk, sellise andsin tungija, oli neli uut tüdrukut ja võiks ütelda, et meie tund koosnes põhilöökidest, käelöögid, jalalöögid ja nii edasi, aga see on ju nii nagu elus eneses, et ega sa ju ei oska lugeda ja lugeda, kui sa tähti ei tunne. Nii on ka aeroobika, on põhisammud, aeroobika, põhisammud, poksiseansid, jalalöögid ja ka spinningu, mis on siis ratastel tehtav treening on istet, tõusud, jooksud, sõidud, nii et need on algselt ka kõik selgeks teha. Ja kui see esimene etapp on läbitud, siis sa juba ise tunned enam-vähem, mis sulle meeldib, sobib. Mina soovitan alati käia erinevates treeningutes, et võib-olla see polegi enda jaoks avastanud, järsku on vesiaeroobika hoopis see, mis on sulle kõige parem ja sinna ma võin küll ütelda, et ükskõik tasemest, eakusest, suurusest, kogukusest, täitlusest, millest iganes, kaasa arvatud rasedad ja nii-öelda pehmelt väljendudes vigased kõik võivad basseini minna, sest vees ei anna endale lihtsalt liiga teha. Kuidas selle ala valik käib, kas see käib suuresti ka ikkagi inimese füüsilise vormi järgi et kohe päris ülekaalus inimest ei maksa jõusaali saata või, või kuidas see käib? Nojah, kui ta nüüd päris ülekaalus, aga vaikselt lindil astumine jõusaalis ei ole üldsegi mitte pahaga sellele põlencermale inimesele küll, aga kui ta on, ta tunneb, et tal on jalgadel raske, siis minas selle täitlase inimese nii-öelda saadaksin jällegi kohe vette, sellepärast et vees on ainult 10 protsenti kehakaalust alles ja ta saab kõike teha täpselt samaväärselt, nii nagu kõik teised, et ta ei pea põdema selle pärast, et tema nüüd on noh, temal on õnn naeratanud ja ta on suurem kui muidu, ütleme nii. Millised alal üldse sobivad täidlasematele vesi, ujumine, vesiaeroobika, see on üks asi kindlasti. Jah, aga vaikselt jalutamine, et praegu on veel ilusad sügisilmad, võta kepp kätte, nii nagu naljaga pooleks öeldes jälle keppima ehk siis kepikõndi tegema, et täitsa vabalt, et praeguste ilmadega kannatab ja mõnus värskes õhus seda teha. Normaalsel ühtlasel tempol, kui on võimalust, tuleks osta pulsi mõõtriga Kell ehk siis kontrollida kogu aeg pulssi ja vaadata, et seal ühtlasel madalal tasemel siis on see rasvakalorite kulumine kõige suurem ja. Võimekam kui suur peaks olema intensiivsus, et võiks üldse öelda seda, et inimene teeb trenni. See sõltub jällegi täpselt igast inimesest väga individuaalselt, et pulss madal või kui on puhkepulss kõrge. Treenerina öeldes, noh kui ma teen, nüüd ütleme, et boksi või siis jooksen intensiivselt, siis ma tunnen, et ta nüüd olen treeningu kätte saanud, tavainimene, kes istub kontorilaua taga maksimum on, et liigutab arvutihiirt, ehk siis parem biitseps nagu pingutab mingilgi määral. Tema võiks alustada ikka rahulikumalt sammust künnist ja järk-järgult kasvatada seda koormust. Et see treening peaks olema niimoodi, et kui sa trenni tehes saad veel vabalt rääkida ei hingelda, küll aga see ligi mõnusasti voolab siis see on nagu juba treeningu moodi. Teeme praegu pausi, kuulame muusikat ja jätkame vestlust seejärel mõne minuti pärast ja siis on võimalik ka teil, head kuulajad, helistada siia stuudiosse ütlen juba ette telefoninumbri kuus, 410 613 ja võimalik siis küsida küsimusi kaja tuisu käest, kes on meile saatesse tulnud, aga praegu muusika. Jätkame stuudiovestlust, staatus, klaav aeroobika peatreeneri Kaja Tuisuga ja kel on ka amatut telefoniliin kuus, 410 613, millele helistades võite esitada siis treenerile oma küsimusi. Aga räägime vanusest veel, et on ka mingisugune piir, millest alates ei ole enam mõtet trenni tulla, mingisuguseid tulemusi eriti oodata ei ole. Kindlasti mitte sellepärast, et ütleme nii, et kui seal on ka sent surmale võlgu, siis sa tahad ikkagi trepist üles jõuda ja kas või hingeldades kolmandale korrusele, kus sul kott on käes, märksa veenvam on ju minna, kui sa Eizingelda, ehk siis see sõltub jälle treenitusastmest memmed-taadid, miks ka mitte tallutama kepp kätte, käsi kätte, nii et võib ju papile võtta kaasa, et ega sa kallistama Brennikut näiteks ei taha ja teekond sööbki. Aga kui on tegemist 50 aastase suure õllekõhuga mehega, no kas temast saab veel selline meheliku kehaga mees? Kindlasti kui tal on tahtejõudu ja aga toitumisega ennast piirab, sest eks kui sa tahad maha võtta, käib ikka käsikäes toitumisega. Ja seetõttu peaks ikkagi see 50 kilone mees nii-öelda tegema jällegi selle südame kardio testi, et kui palju see süda on rasvunud ja kui palju tal teha üldse lubatakse treenida, treenida, treenida tasakaalukalt ja, ja normaalses tempos ja küll see tuleb. Ja meil on telefonil esimene helistaja hallo, kuuleme teid. Tere päevast, mina oleksin tahtnud teada sellist asja, et kui palju see kõik maksma läheb, sellele, kes sinna trenni tuleb, sest näiteks noh, enamiku inimeste puhul, see on ikkagi määrav. Pole enam nagu rahakoti suurusest, et kui palju see maksab, selliseid treeningut? Kõik treeningud on väga erinevate hindadega ja see sõltub ka klubist. Tuleks vaadata internetist järgi, mis klubi teile elukohajärgselt kõige lähemal on kustel kõige mugavam käia on siis vaadata juba hinnakirjast, et mida te endaga teha soovite, et kas te soovite jõusaali minna, kas te soovite basseini minna ehk siis vesiaeroobikasse või troopikatreeningutesse? Saali ja klubidel on tõepoolest väga erinev hinnaklass. Et kui me räägime Tallinnast nüüd ma ei tea, kust, kust te meile helistate. Me panime telefonitoru, jub ära, ootame järgmisi küsimusi, aga põhimõtteliselt tähendab see seda, et tõepoolest see hinnatase on väga erinev ja inimene peab lihtsalt leidma endale sobiva ja kindlasti saab ka ise ise treenida omal jõul. Muidugi ka see on võimalik ja siis võib ju abivahendeid lisaks võtta näiteks kauplusest, et ei oleks treening liiga ühekülgne või igav, kas või pikk pool, see on selline suur täispuhutud pall, mille peale annab ka erinevaid harjutusi teha ja tihtipeale ka terviseajakirjades on ju harjutused ette suisa näidatud, et võtta aga ajakiri lahti vaataja tee, et see ei sõltu sugugi hinnast. See, et sa trenni teed, et tahe on ikka kõige olulisem. Ja meil on liinil järgmine helistaja. Ei, ma oleksin ikkagi tahtnud teada, et kas te ütleksite mulle vähemalt, et millistest piiridesse sind on. Sest ma ei saanud oma küsimusele mingit vastust, faktiliselt räägitakse nagu kõige viimases järjekorras, aga ometigi on see just nimelt see, mis seda inimest, kes sinna trenni tahab tulla, just see, mis, mis annab selle otsustava tõuke. Erinevatel klubidel on erinevad hinnad, seetõttu. Aga võib-olla te ütlete lihtsalt mõne numbrini? Ma arvan, et näiteks Pirita podisaunis algavad hinnad 600-st kroonist. No kas te arvate, et see on jõukohane sellistele näiteks no ütleme, pensionäridele. Pensionäridele saab kindlasti soodustust. Ah soo, aga palju see soodustus oleks? No praegu võib-olla selle jutuajamise teete te hiljem omavahel eetriväliselt anname võimaluse teistele inimestele küsida küsimusi veel spordisaalis käimise kohta, telefon on kuus 410 613. Muidugi, see on oluline teema, palju see maksab, tõepoolest, minagi olen vaadanud neid hinnakirju ja tõepoolest paneb mõtlema, et kas ikka on võimalik spordisaali minna või mitte. Aga telefon on kuus 410 613. Vahepeal küsin veel seda, et kui kiiresti peaks tulemusi ootama, et kui nüüd minna trenni ja teha tõepoolest paar korda nädalaselt kui kaua seda kannatust peab olema, et näha ka mingisugust tulemust. No kahe korraga nädalas säilitada ainult seda, mis seal on. Ütleme nii, et kuldreegel räägib, et kaks sa teed enda jaoks. Kui sa teed kolm korda nädalas, siis on väike kasum juba sees. Ja kui sa teed neli korda nädalas näiteks, siis hakkab juba asi treeninguks kiskuma. Ja järgmine helistaja liinil tere. Teil on võimalus küsida, küsimus Kaja Tuisk, lärm, staatus, Cleveron aeroobika peatreener on stuudiosse? Ei julgenud esitada telefonil kuus 410 613 võib-olla järgmine helistaja on julgem ja, ja siis saate oma küsimuse ära küsida. Nii, et peaks tegelema regulaarselt kolm, neli korda ja siis alles võiks oodata, et midagi hakkab toimuma. Just kindlasti regulaarselt regulaarsus ja õige toitumine käsikäes need tagavad tulemi. Ja kui oluline on üldse nagu toitumise teema selle selle treeningu juures, üks asi on see, et tõesti minna trenni, aga, aga kui oluline see on? Väga oluline, kui on tark treener, siis ta koostab sellise programmi, et on toitumine, treeningud käsikäes viivad selle tulemuseni, mida just sina soovid saada. Ja järgmine helistaja liinil. Tere, jõudu, mina olen ka pensione, ütelge siis, kui palju maksab? No te saate ju öelda küll, näete nüüd selle neiuga seal vaidlema? Klõbin. Ei, kuna mina ei ole klubi omanik, siis ma tõesti sellele küsimusele mina olen aeroobika peatreener ning meil ei ole ka eraldi pensionäride klubi, küll aga ma arvan, et kui te olete kuskil näiteks pensionäride asutuses, siis kindlasti on neid treenereid, kes tulevad teile täitsa poolmuidu koha peale tegema. Puht motivatsioon on see, et inimesed Saktreenituks ning ma arvan, et siis saab juba rääkida. Iseenesest on see väga hea mõte, et pensionäride klubi võiks ju korraldadagi oma liikmetele selliseid treeninguid ja kutsuda aeroobikatreenereid sinna, et las nad siis õpetavad. Absoluutselt see on väga teretulnud mõttekäik ja isegi ma olen käinud maal tegemas täiesti missioonitundest maakondades ja ei ole mingit probleemi, et ei saaks või ei oleks võimalik või asi on ikkagi tahtes, just et kui pensionäride liikmelisus leiab selle võimaluse, et kuskil trenni teha, miks mitte? Ja järgmine helistaja on liinil, enam ei ole, telefon on kuus 410 613. Ja kui küsimus oli ka siin hindades, siis need kuumaksud Tallinnas võivad olla kuskil 600 700 krooni piiresse tähendab täiesti piiramatut kasutust ja, ja ka pensionäridele on sageli tehtud soodustus, nii et see hinnaklass on kuskil 600 kuni 700 krooni kuus. Järgmine helistaja hallo kuuleme teid. Rikud rikkuritel ei kuulu. Ärge mõnitage inimesi. Aitäh teile helistamast, mina tegelikult usun seda, et spordi jutt ja treeningute jutt ei ole mõeldud sugugi ainult rikkuritel. Absoluutselt kindlasti, sest et kui pappi, kes need olid pisut pahuravõitu seal teisel pool toru läheks nüüd metsa jalutama, siis ka see on sport ja teeks paar kükki kätekõverdust sinna vahepeale seene juurde kummardades tuharalihas ikkagi pingutab ja sa saad selle treeningu kätte suisa värskes õhus ja absoluutselt ilma rahata, niiet nurisemiseks pole mingit põhjust, seal on kõik võimalused olemas, kui sul on ainult tahe olemas. Ja mina ei ole ka tähele pannud seda, et meie inimesed, kes siin stuudios räägivad, ütleksite ainult nende klubi on õige, nii et me räägime ikkagi tervisest üldisemalt ja järgmine helistaja on meil liinil. Tervist, kuuleme teie küsimust. Tere päevast, mina selle kogu selle liikumise ja selle kohta ma võin öelda nii palju, et trenni kohta, et mina käisin ka kunagi aeroobikatrennis, aga mulle see küla jäi, see tähendab kõige parem on liikumine ja hea. Toitumine tegelikult õige toidurežiim. Tubli annan täitsa ordeni selle tulemeest et kohe olete ordenit väärt, see on väga õige mõttekäik. Jah, et, et seal ruumi küll ja liikumist ka, ma olen praegu ka ise 75 aastane, aga minul ei ole küll üleliigseid rasvasid, natuke ikka on, aga see on vajalik, aga. Aga muidu ei anna ju vanaema mõõtu välja ka. Täitsa nii peabki olema, väga tubli. Annanov. Aitäh teile helistama. Selle positiivse kõnega on hea. Meie vestlus siin lõpetada, stuudios oli staatus klaveroobika peatreener Kaja Tuisk ja ma loodan, et kõik said täna vähemalt innustust, et nad saavad tegeleda spordiga, kas siis ise metsa all joostes jalutades või tõesti klubisse minnes. Võimalus on kõigil olemas. Aitäh teile stuudiosse tulemast. Aitäh, rippa, taaskohtumiseni ja kus iganes treeningus. Huvitaja. Ja vahetame nüüd teemat, räägime hoopis liiklusest liiklemisest. Järgmise intervjuu salvestanud Riina Reiman-Männiste. Tere kõikidele kuulajatele, meie räägime täna naiste ja meeste sõidustiilist ja sel teemal oleme rääkima palunud autokool laplari juhataja Oleg bot veni ning autokollaplar Paldiski maantee filiaali juhataja Aavik kaplani. Tere tulemast. Tavaliselt on niimoodi, et kui mehed on roolis, siis ma olen väga tihti kuulnud selliseid sõimusõnu või sõimu naiste aadressil, et teeteod, kes seal roolis on, peab lihtsalt olema naine, sest ükski mees niimoodi ei sõida. Kuidas teie kui sõiduõpetajad ja spetsialistid vaadata, et kui palju teie niimoodi kukla tagant vaadates paika panete, et see on nüüd naine ja see nüüd see heade sõiduoskustega? Ja vaatad küll, et mõtled, et seal naisterahvas on, aga tule natuke ligemale, siis vaatad hoopis ei olegi naisterahvas, hoopis meesterahvas. Aga oleneb ka iseloomust. Ma usun, et see päris nii ei ole. Et ainult naisterahvad ongi, süüdisin. Tänapäeval naisterahvaste sõidustiil ja meesterahvaste sõidustiil ei erine eriti nii palju, ainult on vahet, et naised on ikkagi püüdlikumad ja korrektsemad. Seda ma pean küll mainima. Et eavy väidate, et rohkem räpakamalt ja, ja võib-olla isegi avariisid tekitavad rohkem mehed. Kindlasti nad on julgemad, kindlasti nad on julgemad, sest naisterahvad juba juba koolist saadik juba, kui ta tuleb autokooli, siis on juba näha. Esiteks ta juba õpib hästi, ta tahab väga hästi õppida, ta õpib hästi teooriat ja kui nüüd neid tulemusi vaadata, siis just autokooli tulemusi, siis nad õpivad teooriat praegu viie peale päris küll veadega teevad ja sõiduga võib-olla läheb nad need nendel nagu rohkem aega, nad ei saa võib-olla tehnilistest küsimustest hästi aru, et nad peavad võib-olla veel natuke õppima neid tehnilisi küsimusi, et aru saada sellest, aga üldiselt nad on väga hoolikatena, nagu õpivad väga hästi. Meestega ei saa võrrelda. Mul on praktikas olnud niimoodi, et poolteist aastat õppis inimene valdas autot teooriat ei õppinud veel seda, sest mina sõidan. Miks ma seda pean tuupima endale mõtlesin, et sa valdad autot, aga sa pead liikluses toime tulema, et kuidas siis kuidas siis lähed liiklusesse niimoodi sõitma? Poolteist aastat oli vaiadel aega selleks, et ta sellest aru saab. Havi, millised on naiste ja meeste kõige suuremad erinevused autoroolis? Arstide poolt on kindlaks tehtud niukene imelik fakt, et naisterahvas, kui ta vaatab kaugemale, siis tema silma ehitus on niisugune, et ta näeb nagu kiiluna kaugele ette ja meesterahva silma ehitus on niisugune, et ta näeb nagu, nagu tilgakujuna laiali rohkem, see on ainukene erinevusega rohkem erinevusi mina küll ei tea. See noh, see oht on vast selles suhtes, et naisterahvas kaugemal võib-olla külgnevalt lähenevat ohtu ei märka, nii hästi, aga muud erinevust ei ole kohe kindlasti. Ma arvan, et ka meie kuulajad on kuulnud sellist arvamust, et kui on vaja otsustavatel hetkedel kiiresti toimida või kui on õnnetus moment, siis naised panevad silmad kinni, aga mehed üritavad mis tahes hetkedel ikkagi välja manööverdada kuidagi. Ma ei ole sellega nõus, sest et oleneb sõidupraktikast, oleneb iseloomust, ise paneb kõik paika. Ma tean iseennastki, et mul on üks avarii olnud, kus ma panin ennast põlvili ja ma ei teadnud, mida teha. Omamoodi minu naine tuli seal tselluloosist välja ja hakkas tegutsema nii, nagu vaja on. Nii et selles suhtes ma võin kohe lausa ühe näidise välja tuua, et vot minul naine sai, hakkame minna, mitte mina olin juba 30 aastat sõitnud ja naine oli kõrval minu juures sõitnud, seal on 20 aastat juba. Millised on need tüüpilised vead, mida teie õpilased teevad, kui nad veel juhilube pole kätte saanud või millised on ka tüüpilised valearvamused või aru saanud? Ta arvab, et ta on juba ilusti ära õppinud ja ta kõikide tema arvab, et kui ta nüüd on oma neli-viiskümmend sõidukorda ära sõitnud 20 30 sõidukorda, siis ta arvab, et no raha on külgi palju makstud juba. Nüüd juba peaks see juhiluba kuidagimoodi juba sinna taskusse tulema, aga kui kool ütleb, et sa ei ole veel valmis ja sul on vaja praktiliselt samapalju veel sõita, sest sa ei tea seda veel seda, seal on liiklusega, toimetulekuga on probleemide vot siis tulevad juba vanemad vahele ja s hakkab, aga miks, ja hakkab siis nüüd selles suhtes meil on niimoodi, et kui vanem tahab, siis ta ei ole uksed kinni, ta alati võib isegi siseeksamitel olla kaasas ja ka sõidueksamitel võtab, istub sinna taha ja vaatab, kuidas siseeksam linnaeksamiga toimida. Et lapsed on lapsed, kes tulevad koju pärast, räägivad, et vot mind kukutati läbi. Tähendab, vigadest on juttu siis põhiline valearvestust arvestades just seda algaja juht ei oska õieti määrata läheneva auto kiirust ja kaugust. Ja noh, põhilised need probleemid selles ongi, et kui mina vajutan pidurit, ütlen, et sa ei jõua, kus sa tormad, sest jamad sama oleks jõudnud. Vot see on, aga tähendab algajatele, niisugune oleks jõudnud ja õnne peale sõitmine meil koolis läbi ei lähe. Kusjuures ma mainiks kohe ära, et mis puudutab naisterahvaid, vot nendega on vähe probleemi, nemad kunagine, räägi, et kui on viga, siis ta võtab sellest kätte ja hakkab seda viga parandama ja tuleb veel kord eksami, tal ei tekkis seda momenti. Kusjuures poisid on vastupidi. Milline inimene ei sobi mitte kunagi autojuhiks ja kas te olete mõnikord ka lihtsalt öelnud, et kuule, et ära raiska parem siia raha sinust ei saa lihtsalt autojuhti. No esiteks me ei tohi seda rääkida, see ole eetiline, et kunagi oli niisugune muusik nagu kaubaleski, kes õpetas lapsi muusikat ja ta ütles mu õpetaja kõiki välja. Ja ma usun ka, et ma õpetaks sõitma kõiki praktiliselt välja, lihtsalt läheb kas rohkem või vähem aega. Kõige suurem hulk õnnetusi juhtub just tänu sellele, et see tagumine autojuht mõtleb esimese eest, et sa tähendab, oleks pidanud eest ära sõitma, siis ma poleks sulle tagant otsa sõitnud Sotsiaalse põhiline praegu tänapäeva liikluse probleem, et teised arvavad sealt tagant tulles, et vot see esimene auto peaks minema ja ei hooli isegi sellest, et sellel autol on õppemärk peal, et seal on õpilane. Et natukene võiks olla lihtsalt arvestada, tähendab arvestama rohkem ka kaasliiklejatega, olla mõistva. Suur aitäh teile, tänase jutuajamise eest olek potsin ja kaplan autokoolis. Ja neid. Inimesi. Kes passivad? Kes sulle kärbseid ja Paivad hüppas seal? Et maailm on täis inimesi Kes armastust vannuvad, kuid teisi värsi piilu? Kes ei ütleks mulle, leida peida, tooma? Meil on telefonil toitumisspetsialist ja paljude kokaraamatute autor Maire Suitsu. Kui vaadata koduaeda, siis nii mõnelgi on õunapuud täis õunu. Ma ei tea, kas see on õnn või õnnetus, aga mõnel sel aastal on õunu, teistel võib olla aitäh. Mida sellise suure õuna kuhjaga peale hakata? Elus kahjuks on tavaliselt nii, et igal asjal on kaks otsa, et tore ju, kui nad on ja siis tekitab mure, mis nendega teha, sest õunad ei säili kuigi kaua nende asjadega, nii et õunad tahavad niisugust võrdlemisi head hoiuruumi, kus peaks olema ühtlane temperatuur, kindel niiskus. See säilimine on pojad säilida ja võõrad mitte säilida. Esiteks on muidugi tähtis teada, mis sorti õunad teil on. Kui teil on taliõunad, siis nad säilivad võrdlemisi hästi sügisõunad ja lähevad juba uueks aastaks uue aasta paiku tossakaks ja lähevad mädanema ja kaotavad maitse. Ja varasemad õunad ei säili üldse. Pealegi on tähtis ka see, et õunad tuleks õigel ajal puu otsast maha korjata, ükshaaval õrnalt korvi panna, et nad ei saaks kuskilt kloppida. Ja siis viia sinna õigesse hoiukohta. Kas õunad tuleks ära korjata enne kui need puu otsas valmis saavad, või tuleb vaadata just seda õiget hetke? Paljud inimesed, kelle käest ma olen küsinud, ütlevad nemad kolivad lihtsalt tunde järgi ja ilmade järgi, kuid ka ilmad lähevad väga halvaks. Ja hinnad ütlevad veel, et peab vabalt oksa küljest ära tulema. Üks tundemärk on see, ma ei tea, kas need on õiged. Aga kui need õunad on nüüd ära korjatud ja tegelikult neid kuskil hoida ei ole, siis milliste retseptide soovitaksite, mida nendest õuntest võiks siis keeta või küpsetada? Jah, just nimelt, vaat see küpsetamine oli hea sõna sellepärast, sest et küpsetada võiks muidugi pidevalt nendest igasugu kuuke, aga ma arvan, et teid huvitaks vist rohkem see, kuidas neid natuke kauem säilitada ja isegi küpsetamisega saab säilitada, nii uskumatu kui see ka ei kõla, nii et on vanem võimalus teha hästi lihtne, on olemas küpsetatud õunapüree mis, kui ta korralikult panna kohe kuuma purki õhukindlalt suletud, siis külmkapis näiteks seisab ta kuu aega saab igasugu asju teha ja seal ei olegi midagi muud vaja. Kui lõigata puhastatud ja kooritud õunad tükkideks, riputada neile peale kaneeli näiteks pruuni suhkrut, näiteks või tavalist suhkrut panna ahjuvormi ja küpsetada seal täiesti pehmeks, ahju seisuste, tavalise keskmise koogi küpsetamise temperatuuriga 175 kraadi siis töödelda, püreeks, panna purki, hoida külmkapis, siis tuleb niisugune pruunikas õunapüree, millele saab siis maitse järgi panna juurde kas sidrunimahla või suhkrut. Ja tuleb siis niisugune tumepüree pruunikas, aga on võimalik ka teha heledad püreed ja külmutada, see on natuke keerulisem, aga külmutatu sellest säilib, kui teil kuni kevadeni. Mismoodi teha kõige paremat moosi õuntest? Kõige parem ja kõige lihtsam moos on see, mida saab teha talve läbi kasvõi kõikidest marjadest ja on selle nüüdisaegse moosisuhkruga. Danzukeani moosisuhkur, kus seal sees on pektiin, looduslik pektii, mida tehakse kõige tavalisemalt, tehakse õunakoortest just nimelt see on see, mis teeb looduslikult paksuks, näiteks. Seda on palju pohlades, pohlad ju ise kodarretuvad, kui need keeta. Ja siis seal sidrunhapet ja kaaliumsulfaati, mis on mõlemad head säilitajat. Ja sellist moosi. Kui panete õunaviilud potti, panete õige vähekese vett peale. Töötlete need õunad sauseguriga või millegagi püreeks, panete seda moosisuhkrut, mida peaks olema umbes pool õunte kaalust siis kilo kohta 400 500 grammi. Keerate mõned minutit, panete kohe purkidesse, hoiate kuskil pimedas õhukindlalt sulgete ja hoiate pimedas kuskil kas või kas või raamatukapi alumisel riiulil või esikukapis peaasi, et on ühtlane temperatuur, mitte rõdu peal, kus temperatuur kogu aeg vaheldub või keldris muidugi kui on olemas ja selline voos on täiesti mõnus, ta läheb paksuks, kui ta jahtub. Ja, ja suhkrukogust saab reguleerida ise ja saab magusad õunad võib juurde panna sidrunhapet. Ja vot see on minu jaoks kõige lihtsam kõige mõnusa õunamoos. Kui seal moosisuhkrus on sees säilitusaine, kas siis need Burkega kuumutama peab? Pärast mitte, aga purgid võiks olla küll ilusti kuuma veega ära pestud ja. Aga eelnevalt ei pea kuskil ahjus kuumutama või piisab sellest, et kuuma vegan purgid lihtsalt puhtaks tehtud. Nõudepesumasinasõite küll pesta, see peseb hästi puhtaks ja sinna ei jää mitte vedada, seda loputab nii palju. Aga puit, mina olen üldiselt kuumutanud, kui ma nõudepesumasinas ei pese, siis pane nad ahju ja niimoodi kummuli, võtan kohe pesemisest, pese lihtsalt puhtaks. Nõudepesuvahendit ei maksaks tarvitada, kui te ise pesete, sest ei jõua seda ära loputada. Panen risti peale kummuli, tõsi, tilgub sinna alla niisugune põhja peale ahju põhja peale panen ahju kinni, lülitan 100 kraadi peale. Ja siis hoian neid seal umbes 10 minuti pärast lülitan välja, siis nad on alati täiesti steriilsed. Aga kui nõudepesumasin on, siis ei pea tegema seda Minu meelest see nõudepesumasinas ma proovisin tänavasta ühtesid kurgihoidiseid, mis lähevad alati väga kiiresti riknevad, kui on halvasti hoidistatud ja jätsin vahele ahjus kuumutamise ja võtsin selle asemel 55 kraadise nõudepesumasinarežiimi ja pean ütlema, et siiamaani on säilinud, kuigi see aeg, millega nad rikki lähevad, on juba möödas. Aga ma siiski ütlen igalühel, et see nii lihtne, see ahjus ülekuumutamine märjad purgid panna kummuli niisuguse risti peale, mis seal tavaliselt igas ahjus sees on ja seal läbi kuumutada ja õunamoosi keeta, siis on tõesti on vaja moosi keeta. Kui te õhukindlalt sulgete ja on purgid läbi kuumutatud ja suhkrut on ütleme 400 grammi või 500 grammi Külounte kohta, siis ei ole vaja isegi mitte külmas hoida, vaid tähtis on see, et nad oleksid õhukindlalt suletud ja pimedas, sest valgus rikub hoidiseid. Mida veel võiks õudes teha? Mina teeks näiteks chat liit, see on niisugune. Kuidas ma võrdlen, kui inimene ei tea, mis on seatud nii ütleme nagu maid, see segu, mis on paksuks keedetud ja mis võiks võrrelda mõnes mõttes nagu ketšupiga, aga ta ei ole muidugi ketsutada, pannakse lihtsalt näiteks ta nagu salati ja kastme vahepealne Indiast pärinev niisugune vürtsikas näiteks õuna, paprikad, õunad, Seattile ja õuna, sibula Chapnile pannakse näiteks kilo õunu pool kilo sibulat, mis pannakse sinna äädikat ja igasuguseid neid tuliseid või põletavaid idamaiseid, maitseaineid. Ja siis keedetakse ja näiteks rosinaid, hüppanna, suhkrut, soola, äädikat, kõike, nii et tuleb üks niisugune mõnus paks segu, mida siis kuumutatakse niimodi vaevalt kee vana, oma pool tundi, nii et ta läheb paksuks ja läikivaks. Ja pärast seda võib no tuleneelajad söövad seda purgist lusikaga, aga teised siis panevad tema toidulisandiks niimoodi liha kõrvale, kostavad liha sinna sisse või, ja siis säilib hästi, sest seal sees on kõik need igasugused bakterihävitajad nagu ingveri, tšillimaitseained, ka Jenny piprad, äädikas kõik, aga see on üks asi, mida võib teha. Ja siis võib muidugi õunu kuivatada. Kas te olete proovinud kuivatada? Lapsepõlvest on meeles küll. Aga kas te mäletate, kas need olid niisugused kuivad Liisakad? Ei, vaat nüüd ma siis ma õpetaks, kuidas teha selliseid, nagu poes müüakse, need pidavat olema Ameerikast toodud, mis müüakse sellistes kilepakendites ja mis on niuksed, mõnusad, paksud ja pehmed ja mida on hästi hea süüa lihtsalt niisama. Et nendeks tuleks. Siin on nihuke eriline reziim, et kõige parem on muidugi osta endale, et ma olen näinud mitmetes kataloogides. Ja poodides on sellised elektrilised kuivatid, mis on mitu niisugust on ümmargused nagu tornid ja seal on sellised riiulid, kuhu siis pannakse vahed, kuhu pannakse need igasugused asjad, mida kuivatada. Ja seal saab täpselt režiimi määrata, aga saab ka ahjus kuivatada. Et lihtsalt lõigata umbes viie millimeetri paksusteks rõngasteks need õunad ja uuristada sealt siis südamik välja või lüüa spetsiaalse õunasüdamiku rauaga ja sidrunimahlaga või sidrunisektoriga üle hõõruda või sidrunimahlaga piserdada, sädevad valged, ilusad pannakse kuivama kuni kaks tundi 100 kraadi juures. Ja nii, et oleks hea, kui nad oleks Eesti peal, siis kuivavad kalt poolt ja siis alandada temperatuur 50 kraadini ja siis hoiate nii kaua, kui nad on just sellised, kui teile meeldivad. Ja siis panna nad, mina olen pannud steriliseeritud ka klaaspurkidesse suhteliselt väikestesse, siis seda nimetatakse riski hajutamiseks läbi klaaspurgid ja näete, kui tõesti peaks hallitus tekkima. Ja siis kui läheb untsu, siis läheb see üks ainukene purk untsu. Kui varata ühte suurde, siis läheb kogu purgitäis. Et ühesõnaga võiks tõesti niimoodi, et ma vaatan, mõtlen, kui palju, kuidas seda võiks olla ka seal mingisugust muud ei ole, kui ütleme, kui teil on kilo magushapusid õunu, siis võiks olla sinna juurde võtta ainult lisavahendeid, mis on üks suur sidrun või siis vastavalt sidrunimahla. Seda võiks olla üks pool detsiliitrit. Et just tähtis on see, et õunad kohe sidruniga üle, sest muidu tekib seoksudeerumine, nad lähevad pruuniks ja nad ei ole üldse isuäratavad enam, et just see oleks tähtis ja oleks hea, kui nad oleks niuksed, tihke viljalihaga, aga see ei ole ka nii väga oluline. Nii et ma kordan siis uuesti üle, et ahjuplaadist paremon rest kuna see võimaldab õhu juurdepääsu ja kuivamist kalk poolt, kui kuivatati plaadil, siis peaks neid vahepeal keerama ringi ja umbes tund või kaks võiks ahju temperatuur olla 100 kraadi etnod kuumeneks sügavalt läbi ja siis hakkab see niiskust pinnale kerkima ja hiljem alandada temperatuur päris leigeks 50 kraadini ja hoida niikaua, kui lõigud on Ahjaks kuivanud ja ahjuuks võiks olla kogu aeg praakil, et niiskus välja pääseks. Siis lasta ära jahtuda ja pakkida steriilsed saavad seal oleks väga tähtis, et nad purgid on läbi kuumutatud täiesti steriilsed ja võta ahjust ja panna kohe neile kaas peale, mis on siis ka ütleme läbi kehvast veest lastud panna neile kaas peale ja teha alles siis lahti, kui on õunatükid, on kuivanud, purgid on muidugi siis ka jahtunud juba ja panna siis nad sinna purki keerata, kohe kinni hoida, siis tavalises, tavalises kapis ja eriti sellises kohas, kui teil tihti asja on? Ei pea, siis on kohe näha läbi purgi, kui viskate alati pilgu peale, kui mõni hakkab hallitama, üldiselt minul ei ole läinud hallitama. No see on üks mõnus viis, neid saab niimoodi säilitada, kogu aeg järjest vähehaaval teha ja need on väga mõnus näsid. Muidugi saab nendest kui kõike muud teha, igast pirukate sisse panna jama, magusat suppi keeta. Aga niisama süüa on vanad, aga head. Aitäh teile toitumisspetsialist ja paljude kokaraamatute autor Maire Suitsu. Nüüd meil on päris palju nõuandeid selle kohta, mida siis õuntega sel aastal teha. Ja vahetult enne täistundi vaatame veel üle vanad ajalehed. Minu ees on Postimees, Aastast 1931, lehekülg viis on avatud ja seal on artikkel liikluse kohta, see on väga aktuaalne ka tänasel päeval tegelikult ja kritiseeritakse jah, olukorda riigis. Loen järgneva artikli lõiku täna siin ka ette inimeludega mängimine maanteel, milleks kohustavad meid rasked autoõnnetused. Kas teedeministeerium huvitatud ainult bensiinimaksust? Auto on saanud moodsaks liikumise vahendiks mehkil oleme kultuur riikidest autoasjanduse alal palju maha jäänud. Siiski oleme sel alal viimaste aastate jooksul suuri edusamme teinud. Käesoleval aastal tõuseb meil jõuvankrite arv juba üle 3000. Läinud aastal pidasime ligi 170 miljoni sendi eest autosid sisse, auto liikumise suurele tähtsusele vaatamata on aga selle liikumise korraldamise ja kodanikud ei julgeoleku küsimus jäänud meil nagu mingisuguseks vähetähtsaks asjaks. Keskvalitsust on autoasjandus huvitanud tegelikult ainult bensiinimaksu seisukohalt sarnanev, võrdlemisi loid ja ükskõikne suhtumine auto liikumise küsimustesse on loonud olukorra, et suuremad inimohvritega autoõnnetused muutuvad sagedaseks. Neid peetakse juba nagu paratamata nähtusteks. See on lubamatu mäng inimeste eluga, mis seni auto liikumiseks valitsenud. Tõsi küll, autoõnnetuste ärahoidmiseks on ka vastavad seadused määrused olemas, kuid nagu autoõnnetustel tihti selgub, ei peeta määrustest kinni. Pealegi on seadused nõnda pahenduvad, et üleastumine ei too autojuhtidele ega autoomanikud läheb mingisuguseid tõsisemaid tagajärgi. Nii kirjutab Postimehes aastal 1931 19. septembril. Viimased tüdrukute ääres, nii nagu voolava jõe ääres loojangul sätivad juukseid, pärleid, mis pihlaka puus näi Tulevad, päike, kulla, kuumas pirukad, põlledele tuumas, õhevas ohutuses, kas nad millegi lootuses istuvad vestamises lahikides, kaunites, valgetes kleitides pilgud on triigitud? Kuulge, meil suunatupeedele laugeile, lähenduja imestus mehitleb neid tagatulede valgus näib viivat neid kuskile kaugele. Unistus suudetud laugeile. Peatub keeletu, küüned, seelikus veenis minema kas või ühega tahaks ka sõna noor saavoka arrak, säravaid linnu, säravaid lihtsalt vahendust suunaskiga heldes lõppedes õnsais paikades koju jõudmisel täidetud nõudmise. Teid meilegi eemal olnud tüdrukud samuti teeveeres loojangul sätivad juukseid, pärleid, mis pihlaka puus näi. Tuhanded tüdrukud tee servas, külades õide puhkemas, unelmat, tänavellu tuumas, ilusat homme juttu. Veatu keeletu küünes elikus minna minema kas või ühega tahaks ka selle tarbeks saavad ka korraks säravaid linnu sääre vaid lihtsalt vaheldust suunaskiga häldes. Iga päikest vaade maailmale kes jäi kaebaoldeni.