Kordame valitud mõtteid 20. mai saates klii andres Ehiniga. Et tere ja mina olen Liehin kirjutanud, olen Lillisheppele ja tõlkinud ka selle viimase nimega. Mis asi on kinnismõte kõigepealt ma ütleksin, mis ta minu meelest on. Kinnismõte on üks selline üsna suur, üsna mahukas mõte, mis kogu aeg pähe tuleb. Aga mis erineb unistusest selle poolest, et et unistus võib tunduda lausa kättesaamatuna, aga kinnismõte on niisugune. Suunab sinu mõtted sinnapoole mingisuguse sihi poole, mis võiks nagu olla kättesaadav, aga ei ole. Ja mis ei ole vähemalt võib-olla täies mahus kättesaadav või mille saavutamiseks me ei tea abinõusid. Kui need abinõud meilt, aga ta on siis me hakkame asja teostama ja ta ei olegi enam kinnism. Kas see tähendab umbes seda, et lind lendab kogu aeg son ninast mööda ja ja kätte ei saa, ja mis see tähendab, et pole täies mahus kättesaadav linn kas on kättesaadav või ei ole? Noh, ideede maailmasse siiski nii lihtne ei ole, sest et sest, et noh, näiteks mingisugused ideed, nägu, nägu, loominguline eneseteostus, eks ole, kus sa tead, kust need piirid sellel on või, või, või isereguleeriv ühiskond, eks ole, ta tundub mõnel hetkel, et justkui nagu peaaegu on Eesti puhul ma seda ei räägi, aga aga päriselt ikka ei ole kuskilt kuskilt ikka midagi tõmbleb või midagi on haiglaselt viltu mingist otsast, eks ole, need, need on ideede tasapinnal on, linnud ei ole sellised, kes kes oleks kättesaadavad kõigi oma sulgedega ja ja, ja kui sa isegi, kui sa päris linnu kätte saad, kas see päris õige lilltikand Kui Andresega arutasime, et mis meie pere kinnismõte siis võiks olla siis parajasti selleks, eilseks õhtuks olin mina kaks päeva toimetanud. Rapla maakonna kultuuritalituse poolt välja antavat käsikirjalist Uku Masingu kirjandusvõistluse võidutööde kogumikku ühtlustanutada keeleliselt ja lugenud neid referaate ja esseesid, mis noored inimesed üle terve Eestimaaga kaks aastat tagasi Uku Masingu 95.-ks juubeliaastaks kirjutasid. Ja seal on tähtsal kohal see mõte, mida me esimest korda kuulsime kuuekümnendatel aastatel. Et Uku Masingu meelest oli elamise sügavam eesmärk ja hariduse sügavam mõte elusamus mis tähendab iga päev päev järjest natuke rohkem elusam olemine elusamaks muutumine, elusamaks muutumine. Mina olen pärit talupoja perest, kus olid küll mõned raamatud ja ja usuraamatud ja kalendriraamatud ja põllupidamise karjakasvatus, Tammiste raamatud. Aga niisugust raamatut, kust uurida järele, mis asi võiks olla. Elamises haavam mõte või eesmärk seal küll ei olnud, minule mõjus see täiesti ilmutuslikult. Aga Andres on pärit teistsugusest perest ja tema on juba juba mitmendat põlve haritlane. Niisiis eile õhtus, õhtul ma rääkisin Andresele, et et püsime selle märksõna ümber. Ja minu puhul oleks, oleks õige ja see on mind sügavalt köitnud kõik need kõik need aastakümned, mis ülikooli astumisest möödas on. Nojah no ütleme, elus oma elu sammus või aina elusamaks muutumine või, või nende vahendite leidmine, kuidas elada nii eneseteostus on võimalik? No ütleme, selline termin elu sammus võib-olla alles pikapeale meile pähe tulnud, küllap ülikoolist me teadsime seda Nothisse autonit lihtsalt eneseteostus Sokratese termin. Ja noh, eks taoline termin on siin-seal ka ida filosoofias tuleb, et need inimesed, kes mõtlevad ennast teostada ja peavad seda ülimaks eesmärgiks, aga aga noh, keegi meist kinnismõte on ta selle poolest, et et keegi meist ei tea ju täpselt, kus on meie piirid. Südame ähmaselt kujutame ette, piiridele püüelda, see on jälle üks Uku Masingu luuletuskogu pealkiri. Aga kuna ma seda täpselt ei tea, sest ta jääb ikkagi niisuguseks natukene ähmaseks kinnismõtteks, aga samas on ta ka väga, väga meelitav. Aga teisest küljest on ta jälle niivõrd abstraktne, et võib öelda, et vot see on mingi elufilosoofia, kas ongi kinnismõte ka, kas sinna võib skeptik asja pöörata? Maailm on ikka üks küll, mulle tuleb meelde, et. Hea tuttav Tiiu Kuurme, kui ta käis Indias sai papa esinemist ja loenguid kuulamas, tuli tagasi ja rääkis rapla rahvale, et sai Baba olevat ütelnud, et maja vundament on meie. Eneseusaldusmaja seinad on meie enesetunnetus. Ja maja katus on meie eneseteostus. Klas hästi meeldib. Jah muidugi nüüd elu sammus või, või eneseteostus olgu siis Ukummasinglikus, shokrattaslikus või sai Babalikus, kas need on omavahel kõik väga lähedale käte vahel mingit tüli pole. Siis see on selline kinnismõte või siis ka elufilosoofia kinnismõttele lähedane elufilosoofia, mis ei ole mitte, eks ole, minu mingisugune väga isiklik kinnismõte, et, et umbes taoliste asjade peale on väga paljud inimesed mõelnud nii, et see on, see on võib-olla paljude haritlaste kinnismõte üle kogu maailma. Aga siis peale peale niisuguste üleüldiste, kinnismõtete, isiklikumatest, kinnismõtetest noh, mina kirjutan mingisugust sellist luulet, mis on kuskil groteskini absurdi piirimail, mingisugune sürr, see on ikkagi nagu minu pärisosa ja selle eest ma väljendada oma hingemaastikujaama sisemisi rütme. Et ma pean lihtsalt seda seda rida edasi ajama. Ma tahaks olla Olla omaenda keskne ja inimesekeskne praegu. Ütelda, et elusamusega on väga palju pistmist lastel. Kõik meie kolm last on kolme aastasena ema seelikusabast äkki kinni hakanud ja, ja otsa vaadanud ja küsinud. Otsekui oleks nad kokkuleppima pinud, aga kõik see oli eri aegadel ja midagi nad ei leppinud. Tema, misjaoks me kõik siin olemas oleme? Kordasime valitud mõtteid 20. mai saates klii andres Ehiniga saate toimetas Haldi Normet.