Tere õhtust, on juunikuu kolmas reede ja Kesköömosaiik ootab kuulama eelkõige kõiki filmihuvilisi MINA OLEN Piret Pääsuke tänases saates meenutame hiljaaegu siit ilmast lahkunud legendaarset näitlejat Änsonic Vinny ja samuti unustamatut Merilyn Monroe, kelle sünnist möödus 70 viisa. Heidame pilgu kõigi aegade kõige õuduste äratavamate filmide nimekirjale, mille koostas Ameerika filmiinstituut. Veel kuulete, kuidas kajastavad saksa filmitegijad 40 aasta möödumist Berliini müüri rajamisest. Saates on teisigi uudiseid filmimaailmast ning meenutame ka juunikuu sünnipäevalapsi. Just täna, 15. juunil on sünnipäev näitlejanna, kes sel aastal lausa kolmel korral meie kino ekraanidele jõudnud seda filmides kaldale uhutud, mida naised tahavad ning doktor Chia naised. See näitlejanna on Helen Hunt, kes sai täna 38 aastaseks. Oskari on ta pälvinud naispeaosa eest. Filmis enam paremaks minna ei saa. Mis kandideeris kõrvalosa Oscarile. Kreekineer, kes saab ülehomme samuti 38 aastaseks. Niisiis kuulame üht laulu, mis seal külas esitab selle ansambel, süülits, pill. Teie nägu on nagu maastik, kus on võideldud armastatud ja Surdud. Nii olevat millalgi 1900 viiekümnendatel aastatel öelnud üks ilukirurg Anthony kõnnile ja soovitanud loobuda mõttest oma nägu plastilise operatsiooni abil muuta. Oli arsti poole pöördunud ajal, mil tema karjäär oli vaatamata Oscari toonud kõrvalosale filmis viivad Zapata just nagu seisma jäänud. Otsides sellele põhjust, olevatki ta tulnud mõttele, et just ta nägu on süüdi, et talle pakutakse ikka ja jälle ühesuguseid kelmide ja kurikaelte rolle. Ent mõeldud arst ei tahtnud seda nagu muuta ning nüüd, pool sajandit hiljem võib öelda, et kolmandal juunil 80 kuueaastaselt surnud Ansoni krunn oli oma generatsioonis ainulaadne näitleja, kes suutis tõepoolest küllaltki piiratud ampluaa rollid tõeliselt suureks ja ära vahetamatuks mängida. Iiri immigrandid isa ja iidse indiaani hõimu asteekide järel tulijast ema Mehhikos 21. aprillil 1915 sündinud poeg Anthony Rudolf aksaka kunn jõudis Hollywoodi 1936. aastal. Tundus, et suurele karjäärile sai kohe hea algus pandud. Kõnn abiellus maineka režissööri ja produtsendi sessilbiide Milli tütrega ja sai stuudiost töölepingu. Ent õige pea selgus, et teda vajatakse vaid kindlat tüüpi meeste rollidesse. Kast gängster yks või tõmmut verd võõramaalaseks, sageli veel mõlemat. Korraga mängis ta indiaanlast Eskimat, mustlast, mehhiklast, Kuubalast, Marokolast, Filipp piinlast isegi hiinlast ning väga sageli olid need mustad mehed filmis negatiivse kangelase osas. Esimene suur tunnustus kõrvaluse Oskar tuligi mehhiklase, sedapuhku siiski positiivse rahvakangelaste Ufiemio Sabbath'i kehastamise eest. Seejärel hakati künniga Euroopasse kutsuma. Ühe meeldejäävamaid rolle. Oma rohkem kui sadat nimetust hõlmava silmagraafias tegi ta Federico Fellini filmis tee. Teise Oscari pälvis kunstnik pool kogeni kehastamise eest Vincent Emineli filmis elujanu. Kõige enam kuulsust tõi aga talle 1964. aastal mängitud nimiosa Nikost Casand saaki. See romaani ekraniseering, kus kreeklane Sorbas. Seda rolli kehastas ta niivõrd veenvalt, et aastaid püsis avalikkuses arvamus. Kunn ongi kreeklane, nii et iga biograaf pidas vajalikuks tema elulugu kirja, pannes seda arvamust ümber lükata. Oli omamoodi ühendavaks lüliks kahe vastandliku näitlemismeetodi vahel niinimetatud lepinguliste näitlejate ehk stuudio poolt teatud tüübi kehastajaks kinnistatute ja viiekümnendatel aastatel esile kerkinud metoodiliste näitlejate vahel viimati mainitud markantse emaks esindajaks. Need on alati nimetatud Marlon Brandot ning eks ole omamoodi tõestus vinni meisterlikkusest seegi, et ta võttis Broadway teatrilaval edukalt üle rolli, mis oli toonud Brandole kuulsuse. Stanley Kowalski Tennessee Williamsi näidendi tramm nimega iha. 1973.-le seal avaldas Janssoni krunn oma memuaarid pealkirjaga vee originaal Stein pärispatt, mis lasevad aimata, et selle natšo mehe prototüübiks tõstetud agressiivse ja trotsliku kangelaste välise kuju taga oli sageli hoopis hapram ja kõhklevam olend. Ent need põgusad pihkimused ei kõigutanud siiski maailma silmis kujutlust temast kui igavesest kreeklasest vitaalsuse võrdkujust, kes eraelus oli 13 kordne isa. Anthony krinn maeti möödunud reedel oma koduaeda Bristolis. Rõudaylandil. Suudle maailma hüvastijätuks oli kõlanud laulu pealkiri, selle esitas kris Christopher son, näitleja ja laulja, kes 22. juunil saab 65 aastaseks. Kesknädalal avaldas Ameerika filmiinstituut kõigi aegade kõige rohkem õudustäratavate filmide nimekirja must Velling Movis koostamiseks esitati ühtekokku 1800-le inimesele, kelle hulgas oli nii otseselt filmi tegemisega seotud kui ka kriitikuid ja filmiteadlasi hindamiseks 400 filmi, millest tuli välja valida 100 ja panna need paremusjärjestusse. Kõige mõjukamaks Rilleriks kuulutati Alfred Hitchcocki legendaarne psühhovalminud. Rohkem kui 40 aastat tagasi. Teise koha hõivas Steven Spielbergi 1975. aastal vändatud mõrtsukhai film lõuad. Kolmandaks jäi William Fritkini eksartsist lugu preestrist, kes ajab väikesest tüdrukust kurje vaime välja. Nähtuste aja filmi hulka üheksa õuduste meistri Hitchcocki teost. Esikümnesse jõudsid neist veel Nospainos vest loodest põhja, neljandale kohale. Seitsmendaks platseerus linnud teiseks, kõige enam vaatlejatel kananahka põhjustavaks režissööriks osutus Steven Spielberg Kuuetööga. Lisaks lõugadele mahtus tema loomingust esikümnesse täpsemalt just nimelt 10.-le kohale veel Indiana Jonesi seiklus Reidersose loost. Aak. Tegelikult ju nagu õudusfilmi kategooriasse ei panekski. Indeks jäi Ameerika filmiinstituudi hinnangus kalal. Jonathan Emmy 10 aastaid tagasi valminud vanakeste vaikimine. Kuuenda koha sai esimene tulnuka film 1979 Ridley Scotti lavastatud eelien. Kaheksanda koha saavutas taas William friit kini lavastatud French Connection prantsuse sidemees mis ka mõnevõrra üllatuslik, sest tegu ju pigem poliitilise põnevusfilmiga. Üheksast seevastu kuulub jällegi tõelisele õudusžanri klassikale Roman Polanski 1968. aastal lavastatud reosneri lapsukesele, mis tõi kuulsuse peaosalisele Miia šarreule. Juba paari filmi kohta märkust ei tehtud, et need pole üldse tüüpilised linateosed, mille kohta kasutaks sõna horror või thriller siis olgu mainitud, et nimekirjas on veelgi mõned kuulsad ja hinnatud filmid, mis kahtlemata tekitavad vaatajas ärevat pinget, ent ilmselt mitte küll õudust. Näiteks Francis Ford Coppola maffiadraama ristiisa klassikaline vestern, Hainun keskpäev. Sõjateemalised filmid, sild, ülekway jõe platool ja reamees rajani, mine antiiksed seiklused, Penhurja Spartacus, üks kuulsamaid Rõudmovisid, Selma ja Louis ning isegi sellised eri aegade kultusfilmid nagu Casablanca ja Titanic. Kõige vanem film, mis sellesse nimekirja mahtus, oli lausa vöödia härra Kloydi kullafondist 1923. aastal vändatud seifti laast. Ent eks see oli ju sealgi vaatajates pinget, kruivaid stseene kas või see, kuidas loid pilvelõhkuja kellaseieri küljes rippus. Filmi Instituudi juhataja šanbyker Firstenberg seletas, et tegelikult tuleb vaadelda seda valikut kui kõigi aegade sadat kõige põnevamad filmi. Sest olgu tegu kast õudusfilmiga, Frilleriga või seiklusfilmiga, siis igas mainitud žanris hästi tehtud film tekitab vaatajas sarnaseid tundeid, paneb südame põksuma ja peopesad higistama. Kui nüüd veel vaadata nimestiku esikümmet, siis torkab tõepoolest silma, et tegemist on kvaliteet filmidega eranditult kõik nad on leidnud kõrget tunnustust Ameerika filmiakadeemia poolt. Kõik on kandideerinud Oscarile, valdav osa neist ka ühes või teises kategoorias võitnud. Kõige rohkem nominatsioone kogu 10 kogus eksortsismi võrdselt viis Oscarit aga on võitnud prantsuse sidemeis ja vanakeste vaikimine. See Hitchcocki Psycho kõige õudustäratav samaks filmiks kuulutati olnud filmi Instituudi esindajate sõnul täiesti ootuspärane. Ju see 1960. aastal tehtud film muutunud juba ammugi klassikaks eeskujuks paljudele thrilleri loojatele. Siinkohal võiks meenutada vaid mõnda seika, mis tõendavad Guygeniaalsete võtetega Hitchcock oma tööd tegi. Tavaliselt mängisid õudusfilmides mõrtsukaid ja teisi negatiivseid kangelasi alati kindlat tüüpi näitlejad. Psühhos kehastab hullumeelset maniakki Anthony Perkins tollal 28 vastane, kuid juba tunnustatud näitleja, kes oli loonud mitmeid sümpaatset ausate ennast ähvardavate noormeeste kujusid. See segab vaatajal andmas talle ühest hinnangut ning paneb teda tahes-tahtmata kaasa elama pealtnäha sümpaatsele kangelasele, ükskõik kui koletuslikud on tema teod. Kurja olemus on selles filmis niisiis täielikult ähmastunud. Täiusliku montaazi näiteks nimetatakse ka ikka ja jälle tapmisstseeni vannitoas. Algakse suure plaaniga mõrtsukast ilmast, mis jälgib oma ohvrit läbi vannitoa seina tehtud augu. Vahepeal otse kaamerasse paiskub vesi, mis mõjub kangistavalt, sest tegelikult ei saa me ju vaadata jooksvat tuši otse alt üles ning lõpeb, sest seen taas suure plaaniga ohvri tardunud silmast. Nagu öeldud, on Hitchcock-ilt palju õpitud ja teda on ka palju matkitud. Asjaolu, et psühhouus linastus kolme aasta eest menukaks osutus, andis muide tõuke vändata kaasaegne versioon veel ühest hirmu peaministriks hüütud režissööritööst. 1941. aastal valminud filmist Spišin kahtlustus stsenaariumi lõpetajast hiljuti stuudio Mira Maxi tellimusel Maicel Browning, kelle eelmiseks tööks oli filmi kuus päeva seitse ööd. Käsikiri. Kahtlustus on lugu noorest naisest, kes pärast kiiruga peetud pulmi hakkab kahtlustama, et abikaasa tahab teda tema varanduse pärast mõrvata. Kitskukil mängisid peaosasid kärigrantia Shan fantaan. Viimane sai selle osatäitmise eest ka Oscari. Veel pole teatatud, kes uues versioonis kaasa teevad. Oskusega vaatajast õudu tekitada, ehmatada teda pealtnäha tuttavas turvalises keskkonnas on minu meelest täiesti Hitchcocki vääriline teleseriaal, millest ka film tehtud. Twin piix. Hästi iseloomustab seda laulgi, mida järgnevalt kuulame. Õrn naisehääl ühendatud süngete ähvardavate helidega. Nüüd aga kuuleme laulmas näitleja Jonathan Price'i, kellel esimesel juulil Meil täitus tänavu 54. eluaasta laul pärinev film muusikalis evita, milles Price kehastas diktaator Haan perooni. See laul, mis pühendatud tema armastatule Eevale võiks aga kõlada ka ühele teisele naisele, sest temagi kohta võiks öelda, ta on teemant. Aga sellest juba pärast laulu kuulamist. Esimesel juunil oleks saanud 75 aastaseks Merilin mon Rõu. Tegelikult jäi tal viimaseks vaid 36. sünnipäevapidu, kuid sellegipoolest on ta unustamatu. Need naised kogu maailmas unistavad ikka veel olla selline, nagu tema meeste unelm läbi aegade ilus, seksikas, vastupandamatu. Kuigi ilmasena olnud veel blondi maid. Blondiine on olnud Seczpomme, kes uhkustanud veel pringima püstiga olnud näitlejatele, kes teinud rohkem filme ja saanud nendega rikkaks, on tema ikkagi ainulaadne. On rõõm on surematu oma ajatu, otsekui hapra sarmiga, mis paneb hinge kinni hoidma iga kord, kui vaadata mõnda tema 11-st filmist, mis valminud aastatel 1952 kuni 62 than kordumatult meeleline ja südantlõhestavalt ilus. Aga kui ta poleks surnud, võib-olla esineks siis väike vanada plastiliste operatsioonidega pingutatud nägu, hoolikalt mingitud vesinikblondid, kiharad, soengusse sätitud oma juubeli puhul televisioonis, jutusteks mõnele populaarsele saatejuhile, oma kirjust, elukäigust lapsepõlvest, orbudekodus sellest, kuidas sõjatehase töölisneiu avastas üks fotograaf kuidas tegijat temast norma siin Peikerist sihikindlalt stereotüüpse unistuste naise kujundasid lastestele oma brünetid, juuksed plandeerida, jalad siledaks raseerida ja mopsisu veelgi enam torusse ajada. Räägiks ta ka oma mitmest abielust nurisünnituste eest täitunud ja täitumata unistustest vahest sellestki, kuidas oli tegelikult see kurikuulus lugu John F-i ja tema venna Robert Kennediga. Elu nagu seebiooper, ainult et tegelikkuses puudus happy end. Seest tuli tema lahkumine siit ilmast senini lõplikult selgusetu, kas juhuslik unerohu, üledoos, enesetapp või poliitiline mõrv, üks võimsamaid etendusi, tänu millele sündis müüt Merilin kaunimat ja vahest ka tabavamalt Merilyn Monroe kohta minu meelest öelnud New Yorgi draamastuudio rajaja konstast Collier, kelle juurest Merilin näitlejakoolitust sai. Ta on võluv laps, ma ei mõtle mitte kõigile silmaga nähtavat ilu. Ma ei pea teda näitlejaks, igatahes mitte traditsioonilises mõttes. See, mis temas on, see vahetus, sädelust, värelev intellekt ei saa iial avalduda teatrilaval. See kõik on liialt habras ja peen. See on nagu kooli brilenud, mille võib jäädvustada ainult filmikaamera. Mul on selline absurdne tunne, et ta jääb igavesti nooreks. Me kuulame Merilyn Monroe esituses laulu filmist Stam like it hot. Meil on see tuntud pealkirjaga džässis ainult tüdrukud. Filmilavastajale Billy Valderil täitud muide tänavu 22. juunil 95. eluaasta. Üks meespeaosalistest tonid köögis saiaga kolmandal juunil. Kuue aastaseks. Rain. Joomla. Tänavu augustis möödub 40 aastat Berliini müüri rajamisest ja see saksa rahva mineviku taak lõhestumine kaheks, poliitiliselt vastandlikuks riigiks on andnud ainet kahele linateosele. Nädalal esilinastus film wifeurond flamme nagu tulija leek. Lugu seitsmeteistkümne aastasest Lääne-Saksa tütarlapsest nelest, kes sõidab 1982. aasta suvel ühe sugulase matustele Ida-Berliini kohtuks jalaga sotsialistliku süsteemi vastu protesteerivad punkari. Kapteniga. Noored armuvad, kuid nagu klassikalise Romeo Julia lool pole nendegi armastusel õnneliku lõpu, sest kõik on selle vastu sõbrad, vanemad kaheks lõhestunud kodumaa. Filmi stsenaariumi autoriks on seni näitlejana tuntud Nadja Bronghorst on sellesse kirjutanud paljugi omaenese noorepõlve kogemustest. Ühelt poolt on see muidugi kaunilt kurb lugu esimesest armastusest, teisalt aga paljastab teravalt endise saksa demokraatliku vabariigi skisofreeniline püüdu iga hinna eest oma kodanike kontrolli all hoida. Berliinini müür ja katsed seda ületada on samuti kesksel kohal teleseriaalis, mida praegusel hetkel veel vändatakse. Seriaali aluseks on raamat hastinatsioon, Frihhaid võrgutav vabadus, mis pärit endise idasakslase Bodo Mülleri sulest, kes omal ajal ka püüdis läände põgeneda. Kuid tema see korda ei läinud, kirjutas ta ka nendest vapratest kaasmaalastest, kellel õnnestus sotsialismi haardest välja murda. Teleseriaal tutvustab kolme põgenemislugu. 23 aastane lukksepp, kes polnud iial elus lennukiga isegi mitte reisinud, õppis lennukit varastatud käsiraamatu järgi juhtima, ärandas ühe Lätist puistava väikese lennuki ning toimetas sellega õnnelikult üle piiri oma naise ja kaheaastase poja. Raskemalt läks põgenemine kahel Ida-Berliini noormehel, kes ühel novembriööl 1986 asusid paadiga teele tormisele Läänemerele. Nende päästjateks ja vabasse maailma viieteks osutusid lõpuks Taani kalurid. Kõige seikluslikum lugu televaatajate jaoks on kahtlemata 1962. aastal keset Berliini aset leidnud põgenemine. 14 vaprat jootsid siis nimelt mööda Spree jõge kursseeriva lõbusõidulaeva kapteni ja masinisti täis ning võtsid selle alusega Kursi linna läänesektori poole. Kuigi piiripunktist avati nende pihta tuli, õnnestus see julge samm. Raskes pohmeluses kapten ja masinist pidid aga järgmisel hommikul taas laeva selles sotsialistlikus sadamasse tagasi toimetama. Selle jutu peale kuulame laulu filmist valge tööd, mille teemaks oli samuti kommunismi-kapitalismi põrkumine ja selle all kannatada saanud inimsaatused. Naispeaosa kehastas selles filmis 18. juunil 49 aastaseks saanud Isabella Rostel. Liini laulu autor ja üks esitajatest on Phil Collins. Ja nüüd valik lühiuudiseid, filmimaailmast. Oranž Jamalan filmide kuues meel ja purunematu looja on kuuldavasti leidnud endale taas üleloomulike jõudude teemalise projekti. Sel sügisel peaks ta Pennsylvanias alustama filmi Sainz, märgid võtteid. Keskseks teemaks on selles loos ühe farmeri viljapõldudele. Müstilisel kombel ilmuvad tohutud ringid. Chudi Fosteri on plaanis tuua taasvärve sellisesse viimasel ajal kahvatuvasse filmi žanri nagu Western Vanhandridiers. Vann on lugu naisest, kes üritab kaitsta oma karjafarmi saagihimuliste sissetungijate eest. Foster hakkab filmi produtsendiks ja suure tõenäosusega ka peaosa täitjaks. Robert Rood riigisi kirgedest tulvil kättemaksulugu Desperaado saab peagi järje. Nii nagu esimese silmis hakkab sellestki keskseks kangelast kehastama Antonio Banderas. Film kannab pealkirja Vansofon, need sae mind Mexico kunagi ammu Mehhikos. Tuntud näitlejatest teevad kaasa veel Johnny Depp, Willem Dow ja Quentin Tarantino. Esmakordselt astub filmikaamerate ette poplaulja Henrik Iglesias. Stuudio Sambia Belgias omandas õiguse vändata uusversioon 1950. aastal tehtud põnevusdraamast Steits riikrit. Riiklik saladus. Lugu Ameerika kirurgist, kes sõidab ühte Ida-Euroopa riiki ja avastab, et riigijuhte on tapetud, kuid seda hoitakse saladuses ja riiki valitseb tema teisik. Kirurgi kehastas kunagi legendaarne taglassaar Banksi juunior. Kes sellel oli nüüd saab, pole veel teada. Dennis Hopper kavatseb lavastada filmi pealkirjaga job öine töö ja mängida selles ühtlasi ka peaosa ehk korrumpeerunud politseinikku, kes tahaks saada ta endale osa rahast, mis liigub kunstiteostega salakaubitsemise rahvusvahelises ringkonnas välja pressijaks aga värbab ta ühe endise gängsteri, kes peab kaubitsejate seltskonda sisse trügima. Viimase rollis näeks oper hea meelega Valg ilmerit. Vils, mis kes senini kehas, kas ta nüüd valdavalt noori vihaseid või muidu tormakaid mehi tahab vahelduseks kama romantilisemat poolt näidata. Seda võimaldab talle komöödias nendel aastasest kis viimane esimene suudlus kaksikelu elava mehe roll. Pakkudes armuasjades saamatutele meestele nõuandeid nime all reiting doktor kohtumiste doktor on ta enda eraelu lootusetult sassis. Ning kui ta armub ühte klassi lehe reporteris, siis tekitel peagi hirm, et naine võib tema kaksikelu avastada. Siin ma olen ja Mel Gibson soovivad koos tuua linale ulmekomöödiastaar child tähelaps. Siis saab olema lugu ühest luure keskagentuuri agendist, kes aitab maale sattunud tulnukale pöörduda tagasi oma koduplaneedile. Kesköömosaiik ootamatu aktsiooniga filmitegijate vastu sai hakkama Ameerika Ühendriikide kaitsepolitsei. Asi sai alguse märtsis filmi rassover kaks võtetel. Filmis on stseen, kus pärast plahvatust langeb linna tänavatele dollarite sadu. Selle tarbeks oli valmistatud hulk võlts sajadollarilisi, ent ilmselt pissid nii mõnedki statistid ja filmimist pealt vaadanud isikud need mängurahad taskusse kuid ei säilitanud neid kui suveniiri, vaid püüdsid käibele lasta paari kuu jooksul õnnestunud ligi 20-l korral maksta filmi dollaritega nii Los Angelesis kui Minneapolises. Nüüd sekuski asjasse kaitsepolitsei ning tegi ettekirjutuse kõikidele stuudiotele. Kestrükib filmivõtete tarbeks valeraha, peab sellepärast võtteid politseile loovutama. Nagu ütles aktsiooni juhtisid chacootman. Nende toodang on lihtsalt liiga sarnane ehtsate pangatähtedega ja valeraha läks edukalt ringlusse filmima ilma säravaim ja oodatuim sündmus. Oscarite jagamine hakkab edaspidi toimuma taas Hollywoodis, kus see traditsioon alguse sai. Esimene Oscarite jagamine leidis nimelt aset 1929.-le aastal Roosevelti hotellis Hollywoodis. Ent kuna iga aastaga muutus skaala üha uhkemaks, jäi sealne saal peagi kitsaks ning filmimaailma ihaldatumad. Auhinda hakati jagama kord siin, kord seal. Hollywoodis tehti seda viimati 1960. aastal. Seejärel on Oscareid jagatud põhiliselt Los Angelesi Šorin auditooriumis. Nüüd aga ehitatakse Hollywoodi Roosevelti hotelli naabrusesse teatrihoone, mis vastaks kaasaegsetele teleülekandenõuetele, kuid võimaldaks vahetu osasaamise soust ka tuhandetele pealtvaatajatele koha peal. Selleks installeeritakse näiteks hulk kaameraid lakke ja seintesse, et need ei varjaks saalisistujate väljavaadet lavale. Ehituse suurim rahastaja on fototehnikakontsern kodak, kes kindlustas 75 miljoni dollariga selle, et hoonele antakse tema nimi. Niisiis jagatakse märtsis 2002 Oscareid Hollywoodis kodaki teatris. Legendaarne näitleja Paul Newman on tuntud oma hea ärivaistu poolest. 1982. aastal asutas ta rohkem nalja pärast kui kasu saamise lootuses firma New Orleans Õun Neumanni oma, mis meistri enda retseptide järgi ja eranditult ökoloogiliselt puhastest ainetest toodab salatikastmeid ja grillimissegusid. Nimi ja toodete kvaliteet on taganud selle, et tänapäeval võib neid soosti purke igast Ameerika supermarketist osta. Firma sissetulekutest on mainekas näitleja rohkem kui 100 miljonit dollarit annetanud heategevuseks. Nüüd Newman pannud aluse uuele ettevõtmisele plaadifirmaga Raina tsement. Venghers sõlmis ta lepingu, anda oma nime all välja kolm eksklusiivset muusikaalbumit Jovi, muusik, Lawstonks ja salsa songs. Igal plaadil saab olema kümmekond laulu esindajateks teiste hulgast sellised staarid nagu Cheugoger, Kärol, Marvin Key ja Ariza Franklin. Plaadimüügist saadava tuluga on Boonjoman lubanud toetada kroonilisi ja eluohtlikke haigusi põdevaid lapsi. Selle aasta algul tunnustes Briti kuningakoda režissöör Steven Spielbergi tehtud töö eest aadliseisusse tõstmisega. Nüüd on aga välja kuulutatud, et inglased tahavad tunnustada ka teist kuulsat vaatemängude loojat George Lukast nimel Pälita briti filmitööstuse kõrgeima autasu Britannia Woodsvo ekstelens. Tõlkida võiks seda niisiis Britannia auhind oivalisuse või kõrge kvaliteedi eest. Briti filmiakadeemia otsuses on öeldud, et see autasu määratakse Lukasele tema kui ideederikka filmilooja panuse eest kunsti, kuidas filme teha, vaadata ja kuulata briti näitlejate, stsenaristide ja teiste filmiloojate toetamise eest. Selle jutu lõpetuseks kuulame muusikat George Lucase viimasest tähesõdade filmist, kus lõid kaasa muide kaks juunikuu sünnipäeva last. Seitsmendal, kuni 49 aastaseks saanud laiem Nissan ja üheksandal juunil 20 aastaseks saanud Nataly Portman. Tänane keskne mosaiik hakkab lõpule lähenema, mina olen Piret Pääsuke, helioperaatoritöö tegi virve pull värk. Kuulata jääb veel üks Bryan Adamsi laul. Kõik, mida teen, teen ma sinu jaoks filmist Robin Hood varaste prints, milles ühe keskse rolli tegi esimesel juunil 64 aastaseks saanud näitleja Morgan Freeman.