Tere, armsad kuulajad, alanud kirikuelu saates osaleme Tartus läbi viidud konverentsil ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud. Rahvusvaheline konverents oli ühtlasi kokkuvõtteks Eesti kirikute nõukogu uurimusest elust, usust ja usuelust. Peamiseks eesmärgiks seati kiriku, ühiskonna ja riigi vaheliste suhete avastamist või taasavastamist. Siseminister Tarmo loodus. Põhiseaduse järgi on Eestis riik ja kirik omavahel lahutatud. Seega ei tähenda päris seda, et riik ja kirik ei teeks omavahel koostööd. Missugused on praegu võib-olla kõige olulisemad punktid, kus kohas kiriku ja riigi koostöö on kõige vajalikum? No eks ennekõike ikka need traditsioonilised tegevusalad nagu diakooniateenistus, sotsiaalabi andmine ja sotsiaalne rabilitatsioon, need on need valdkonnad, kus kirik kindlasti on üsna tugevalt meil riigiga koostöös. Kindlasti on oluline ka see, et me räägime haridus, sest üheskoos vaadates pühapäevakoolide rolli meie inimeste harimisele on, on see kindlasti suhteliselt suur. Lisame siia juurde nüüd veel siiski ka usundi loodri kirikulugude õpetamise koolides usuõpetuse koolides. Siis me juba näeme, et kirik mängib Meie inimese kujundamisel siiski väga suurt rolli. Nüüd jõuluks peaks olema ju veel üks võimalus pluss, keda riik näitab koostöös kirikutega üles saan siis kirikuõpetajatele tuntud perekonna siis ametnike funktsiooni rakendumine. Inimesed, kes tahavad kirikus laulatada, ei pea käima enam riigi palge ees eraldi, vaid kirikuõpetaja riigi nimel saab kõik asjad ära teha. Samamoodi tuleb siia ritta rannakaplanaadi teenistus meie kaitseväes, nii et meil on ühist palju ja kindla peale ei seisa riik kirikust lahus või, või kirik riigist lahus on absoluutselt ju selgelt. Ühes riigis tuleb üht ja sama asja. Kui usaldusväärne partner on kirik olnud siiamaani riigile? No pigem võib alati vastupidi küsida, kui niimoodi üldiselt filosofeerida, et kas riik on kirikut alati usaldanud? Ma usun, et kirik on riiki alati usaldanud, üldjuhul on muidugi mõningaid erandeid, aga Eesti vabariiki ma arvan, Eestis olnud enamus kirikud usaldavad ja ka vastupidi me oleme ära registreerinud ju me oleme tunnistanud nende põhikirjad seadustega kooskõlas. Kolmandaks me oleme andnud neile paljudele ju maksuvabastuse kirik ei pea maksma ka tulumaksu sel moel, et see on otsene usaldus, meil on ainult praegusel juhul ju võime öelda, et üks suur kiriklik probleem seal siis vene õigeusu kiriku küsimus praegusel hetkel läbirääkimisteks, siis nagu Vene patriarhaadiga ju komisjon ja inimesed välja mõeldud, valitud, nii et ma loodan siiski, et et ka see küsimus lõpuks laheneb ja vene õigeusu kirik saab Eestis oma kindlad piirid ja mängureeglid, raamid ja nii igatahes usaldus nende inimeste poolt kirikuid. Muuseas liitlasi, üksikkogudusi on Eestis väga-väga palju. Kuidasmoodi riik üldsegi suhtleb kirikuga, kui neid on nii palju. Selleks, et need omada ust üksnes ei olla küllatulekuks on mäel moodustatud koostöö komisjon, kuhu siis seal on Eesti Evangeelse Luteri kiriku eestvedamisel, kus siis me arutame kõige suurema kirikuga nagu riigis toimuvaid asju, kuid sinna on uks lahti ka kõigil teistel olnud, nii et sellised aeg-ajalt kohtumised kiriku juht Nendega aset leiavad. Ja siis teine variant on seesama, mis siin Tartus on, kus erinevate usundite esindajad erinevate kirikute esindajad konverentsil asju arutada, tavad ja ka oma arvamuse riigile välja ütlevad, nii et eks need vorme on mitmeid, kindlasti on keeruline jõuda nende üksikute üksik kogudusteni. Jaa, jaa. Nendest ilusat ka väga palju rohkem ei tea, kui nende põhikiri on meile tulnud ja seda me oleme lugenud ja see peab olema kas siis heaks kiita või tagasi lükanud. Aga eks siin on ka kindlasti arenguruumi, on väga palju. Pisut ka sellest, et kirik peaks avaldama oma arvamust, oma kindlat seisukohta võib-olla mõnes eetilises küsimuses. Mis te arvate, kas sellel oleks mõtet, kas seda kirikusõnumit peaks nüüd veel jõulisemalt väljendama või on seal praegu täiesti piisav, mida kirik on juba teinud? Ega kirik ei ole ju tegelikkuses midagi erilist, kirik on nende inimeste kooskäimise koht, kes mõtlevad ühtemoodi, usuvad ühtemoodi ja sellest tulenevalt ka peaksid oma tegusid tegema nii-öelda võrdlemisi sarnaselt, eks eks see on ju mingi vajaduse rahuldamine niimoodi tänapäeva suht materiaalses mõttes maailmas tuleb paraku ju nii-öelda et kui nüüd seesama inimeste kogum jõuab mingis ühiskonda puudutavas küsimuses selgele seisukohale, kui see on neile väga tähtis küsimus, siis on mõte küll selline, et nad lausa peavad selle välja ütlema, teadvustama, et nendel on see seisukoht. Kasvõi praegusel hetkel abordiküsimus siin on ju kirikud juba sõna võtnud ja võtavad ilmselt veel. Aga ka paljud teised ühiskonna asjad vajavad ilmselt kirikute poolsed seisukohavõttudest. Veel kord toonitan, ega, ega kirik on Eesti riigis formaaljuriidiliselt ju tegelikult ikkagi mittetulundusühinguna võetav organisatsioon, kuhu inimesed kogunevad vajadusi rahuldama, annad siis vaimse või materiaalse mis iganes ja see on tegelikult kodanikuühiskonna osa. Ja kui me vaatame, eks ole, kui palju on praegu siiski inimesi meie kogudustes ja kirikus kokku haaratud, siis see on väga suur osa meie ühiskonnast, järelikult kodanikuühiskonnana tuleks neil kindlasti reageerida väga laiadele küsimustele ja, ja teistpidi ka anda oma kodanikele oma koguduste inimestele edasi seda, mida siis ühiskonnas on toimumas ja mida riik mõtleb. Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop. Einar Soone konverentsil on toodud väga palju võrdlusmaterjaliga kiriku olukorraga naabermaadest, Põhjamaadest, Soomega, Venemaaga, võrdlused Saksamaaga. Kui nüüd näha Eestit selles kontekstis, siis kas me erineme teistest olulisem? Kindlasti mingid erinevad jooned on kuna me oleme olnud isoleeritud. Ja mõnes mõttes positiivne, et ei ole tulnud väga uusi liberaalseid religioosseid suundumusi meie ristlaskonda sisse. Teiselt on väga tugevalt mõjutanud ateistlik ühiskond ja kes on võõrutanud inimesi usust eemale kirikust kaugemale. Nii et teatud jooned, mis meil postsotsialistlike riikidega on, need on kindlasti olemas, aga samas teatud ühiseid jooni näha tendentsi mis on Euroopas, see tähendab kristlased on aktiivsemad linnades, mis tuli välja ka meie sotsioloogiliste uuringutes. Et maapiirkonnad, äärealad, meil Eestis on palju nõrgemini kaetud, kui, kui linnad Uuringutest tuleb välja ka seda, et väga paljud inimesed tunnistavad, et nad on seotud kirikuga. Nad ütlevad, et nad on usklikud aga samas on vähe neid, kes on tõeliselt pühendunud. Et kas seda võiks näha ühe positiivse märgina või pigem annab see tunnistust sellest, et ollakse nii palju sekulariseeritud. Tõelist usku on väga vähe. No raske on ju defineerida, mis on tõsiusklik, mis on usklik, mis on passiivne Aktiivne usutegevus. Ma kujutan ette, et teatud segadus Eestimaal siiski on ja see on välja tulnud ka küsitlustest. Kui küsitakse, kas sa oled kristlane või kas sa oled usklik, siis teatud negatiivne kõrvalmaik on juures sõnal usklikus. Ja küllap see on tulnud ka ajaloolisest tagapõhjast, kus usklikkuse all mõisteti või mõeldi neid usuliikumise, kes olid nagu kirikust eemaldunud ja, ja kindlasti ka nende omalt poolt jälle rõhutatud, kes on siis tõsiusklik. Ja siin on erinevaid astmed erinevaid skaalas, ei tagamisküsitlustulemustest võib-olla selgub, et alati ei mõisteta jah, ühte sõna üheselt. Konverentsil mõeldi ka väga palju kiriku ja ühiskonna omavahelistele suhetele. Millisena teie, piiskop Einar Soone, näete kiriku rolli ühiskonnas, mida ta peaks tegema? Kiriku põhiline ülesanne muidugi evangeeliumi kuulutamine ja pühade talituste toimetamine. See on kristlastele määratud misjonikäsk, mis ühelt poolt kogudusesisene, see on kogudusega kasvamise küsimusega seotud ja teiselt poolt on see suunatud maailm. Nüüd maailma suunatud osa ei piirdu mitte ainult paljude arvates kas hoolekande või või ka usuõpetuse andmisega koolidesse. Siin on plani eriteenistused kas sõjaväes, kaitsejõududes või ka vanglates, kus iganes vaid kiriku missioon on oma olemusega olla ühiskonnas. Ja see on suhteliselt raske, sest ühiskond ei mõista alati kirikukeelt. Ja siin võib tekkida teatud lõhe ja teatud eriarvamused. Aga ma arvan nii, nagu Mul üks kolleeg ütles, et kui omal ajal oli kirik ka selleks, kes õpetas lapsi lugema ja kirjutama hanti haridus siis see ei ole mitte kiriku põhibox ja nii, et ei tohi alati segamini ajanud, et kui kui kirik on ühiskonnas, et siis me peaksime ühiskonna ülesandeid kiriku enda peale võtma, neid täitma vaid kirikul on ikka oma ülesanne, nagu ma alguses ütlesin. See on evangeeliumi kuulutamine, pühade talituste tegemine, sakramendid haldamine olulises palvepühitsuse või mõne muu sellise näol. Religiooni sotsioloogiliste uuringute konverentsi korraldajaks oli Eesti kirikute nõukogu. Millest idee sündis, räägib lähemalt täitevsekretäri assistent Ruudi Leinus. See kassas nagu väikesest uudishimust, et saada teada, mida vas mõtleb kirikust, millised on inimeste hoiakut eluhoiakut kiriku suhtes, kuidas inimesed on saanud ka usulist kasvatust oma kodus kuidas nad suhtlevad ühte või teise elu nähtusesse ka samuti ebausukohtadest sageritiga usuõpetusse, siis hakati seda temaatikat käsitlema kokku panna. Ma ja nii see küsimustik valmis saigi. Kas need tellitud uuringud on nüüd vastanud ka nendele ootustele, kas seal on ka midagi sellist, mida te ootasite ja mis lõpuks nii ka välja tuli? Meie ootasin nagu kinnitas, sest et mitmes valdkonnas, eriti näiteks, mis puudutavad aborditeemat, mis puudutab vaata eutanaasiat. Aga ütleme, usuõpetuse andmist koolis. Meie oletasime, et inimeste hinnangud võivad sellised olla, aga nüüd meil on siiski ka küsitluse tulemused, mis kinnitavad, et me olime õigel teel ja et see, mida kirik väärtustab, väärtustavad ka inimesed. Tulemused on kirikute nõukogu seisukohast positiivsed, kas on näha, et inimestel on huvi usu vastu, nad on aktiivsed kirikuskäijad. Kui nüüd võrrelda Põhjamaadega, siis Eestist muidugi kogudustesse kuulub suhteliselt väike arr inimesi 20 24 protsenti aga samas eestlane suhteliselt aktiivne kirikuskäija võrreldes Põhjamaadega andaga tunduvalt aktiivsem palvetaja piiblit loeb rohkem suhteliselt ja võib-olla suur osa inimestest on üldse usu suhtes ükskõiksed või määratlevad ennast, kui usupooleks kalduvad, aga nad ei ole veel otsust teinud ühe või teise kiriku kasuks. Sotsioloog Hansen on olnud kirikute nõukogule abiks usuuuringute küsimustiku koostamisel. Milliseid uurimusi meil Eestis üldse läbi viidud on ning mida neist järeldada? Sotsioloog Hans Hansen. Minu teada tõsiseltvõetavaid asju on kaks, 95. aastal Eesti kirikute nõukogu koos Eesti piibliseltsi ja Eesti evangeelse seansiga siis viis aastat hiljem, tähendab aasta 2000 on tehtud ja on ka väiksemaid noh uuringuid, mis nii-öelda eriti ei ole tuntud-teatud ja mõnel juhul on üksikute aspektide, see on usuelu puudutav, kuid terviklikku sellele suunatud uuringut minu tõttu tehtud ei ole. Missugused eesmärgid on neid uuringuid korraldatud? Üks asi on muidugi see, et me tahaksime teada mis soodustab meie inimeste väärtushinnangud, ootused, hoiakud ja seos religiooniga. See ei tähenda ainult seda teadmise himu, mis on ka oluline vaid ka ütleksime, nii et ta võimaldab kirikuringkondadel ja usuorganisatsioonidel parandada oma tegevuse efektiivsust. Loodetavast. Kas praegu on ka tuua võimalik mingisuguseid tulemusi, mingisugune pilt sellest usumaastikust missugune see Eestis on? On kindlasti ja uurimistöö veel jätkub, informatsioon on võrdlemisi korralik esiteks me saame võrrelda viimase viie aasta jooksul toimunud ja on ka võrdlus teiste maadega ja kui nüüd rääkida tulemustest, neid on, inimest suudeti eemaldada kirikust või koguduses nagu liikmeskonnast, kuid inimese sisemine elu hinge või vaimuelu v või tähendab suhtumine osku see jäi nagu suhteliselt puutumatuks, sama on ka ida ja Lääne-Saksa maaliseks. Tähendab, arvata võis seda pool sajandit vägivaldset ateismi. Et see on noh, nagu tõuganud usust religioonist inimesi kaugemale ja, ja noh, et hoopis tühiseks muutnud selle inimese usalduse jumala ja kiriku vastu. See nii siiski toimunud ei ole. See on esimene niukene positiivne üllatus, et siiski see vägivallaga eriti inimese meeli ei muuda. On mitmeid teisigi momendid ja noh, näiteks küllaltki populaarsed veel ja praegu noh, need ütleksime, need ebausu ilmingud, mis nõidus oskoobida kogu see asi, kuid see kuulub asja juurde. Ilmselt ma ei arva, et nõidusse, usku, et nii palju on aga asi lihtsalt nii, et need tuleb lihtsalt leppida sellega, mis on ja püüda inimesi valgustada. Sotsioloog Hanson, mida peaks praegu veel süvendatult uurima meie usumaastikul, mida me ei tea, milles meil on teadmisi vähe. Teadmised on siiski põhust ja pealiskaudselt ei ole asju, mida meil oleks vaja süvendatult vaadata. Et küsimus on õieti prioriteetide määramisest, me ei saa kõike korraga, aga me peaksime määratlema nüüd selle kõige esiteks, et missugusena me tahaksime näha inimeste, Eesti inimeste, Eesti elaniku, ütleme 10 aasta pärast, müstiline peaks ta olema tema suhtumine religiooni või milline on tema maailmapilt, tema väärtused, hoiakud kõik need ja siis me saaksime hakata edasi vaatama, on praegult kaunis visanud lina, planeerida inimese maailmapildi või eetiliste vaadete süvendatum uurimine aga konkreetselt on natuke vara rääkida, sellest ta tuleb, kuid millal ei oska, nii, täpselt, loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel aastal on inimeste väärtuste probleem meil kõigil südameasjaks uurida ja selgitada. Osalesin ka töögrupis, kus arutleti selle üle, mis on ebausk. Ettekande pidas Tartu Ülikooli folklorist Ülo Valk. Ebausk on selline mõiste, mis on tuntud enamikus Euroopa keeltest. Inglise super station saksa Haaberg, laupäevane suhe veerija ja see on rahvapärane nimetus teaduslikus folkloristikas selle tavaliselt ei, ei kasutata, ei kasutata ka akadeemilises religiooniloos aga rahvapärase mõistena pakub see erakordset huvi ja sellele võidakse anda mitmesuguseid tähendusi. Vaevalt et me suudame sisuliselt kokku leppida, mis kõik ebausu alla kuuluvad. Tundub, et Eestis selle sõnaga seostatakse näiteks usku needusesse või kartus needuse kurja silma ees. Astroloogia spiritism, usk mitmesugustesse, tervenemistesse, energiatega manipuleerimistesse, UFO-desse ja nii edasi ja nii edasi. Kas võib tuua ka välja mingisugused grupid, milliste inimeste seas levib ebausk rohkem milliste inimeste seas vähem? Folklorist ina julgen arvata, et eriti ebausklikud kipuvad olema inimesed, kelle töö seostub riskiga, kus on väga palju määramatust. Ka humanitaarne mõtlemine ja kunstiga tegelemine soosib selliseid vorme. Ei saagi absoluutselt öelda, et et näitlejat või või kunstnikud oleksid ebausklikud, aga, aga siin teatud seosed on. Kui vaadata vanuserühm, mis siis oletatavasti õpilased ka eksamiteks valmistuvad, üliõpilased on, on võib-olla need, kes, kes järgivad mõningaid ebausupõhimõtteid rohkem. Ebausku seostatakse sageli negatiivse hinnanguga, kas see on põhjendatud. Sõltub, milliselt positsioonilt esitatakse see negatiivne hinnang. Kui püütakse saavutada seda, et üht või teist ebausu nähtust lihtsalt eitada, hukka mõista, siis tulemuseks on dialoogi puudumine ja, ja võib-olla ainult ainult vastuseis, kindlasti ebausul on ka omad omad põhjused, sotsiaalsed ja psühholoogilised põhjused. Ma ei välista seda, et on ebausuliike, mis võivad olla ühiskonnale pisut ohtlikud või problemaatilised. Aga selle väljajuurimiseks on, on kindlasti vajalik dialoog. OK, mitte selline monoloogiline hukkamõist. Te mainisite just praegu, et on erinevaid põhjuseid ebausu tekkeks, millest tuleb ebausk. Jah, kui küsida seda Fortoristilt, keda ma olen, siis on selgelt folklorist, vaata viitab ikka traditsioonidele, pärimuslikkusele. Tõepoolest enamik nendest nähtustest, mida võib viia ebausu mõiste alla, on folkloor seal, neid on edasi antud põlvest põlve erinevate juttude vormis. Nii et ma kõigepealt viitaksin lihtsalt suulise rahvakultuuri järjepidevuse-le. Aga kindlasti on ka teatud ühiskondlikud nähtused, mis, mis ebausku soosivad või kujundavad näiteks väga huvitavas ajas viimastel aastakümnetel kui Eesti kultuur on avanenud teistele maailmakultuuridele teistele religioon idele. Ja samas on toimunud selline nähtus nagu ufode väga jõuline sissetung Eesti praeguses rahvausundis. Ma üldse ei välista seda, et need kaks protsessi on omavahel kuidagi kuidagi seotud. Eesti avanemine maailmale teistele tsivilisatsioonidega, mis tundub, kajastub kuidagi ka rahvausundis, kus on tekkinud kontaktid kosmiliste tsivilisatsioonidega. Tänases kirikuelu saates rääkisime kiriku riigi ja ühiskonnavahelistest suhetest ning Eestis läbi viidud usu uuringutest. Mina olen toimetaja Meelis Süld ning soovin teile kõike kaunist. Hirm. Tuule ja lumejälle ei pea.