Kui ma olin väike poiss kuni seitsmenda eluaastani mil käis igal jõuluõhtul jõuluvana ja kui ma sain seitsme aastaseks siis ma sain oma vanema venna kaudu teada, et tõenäoliselt see jõuluvana on olnud meie vanaisa, et ta kannab seda habet nööriga ja ma mõtlesin, et kui nüüd tulevad jõulud, siis ma vaatan seda habet kõrva tagant, et järsku ta ongi minu vanaisa. Aga samal sügisel, kui vanaisa suri ära ja peale seda ei käinud mulle enam jõuluvana ja nüüd, kus mul on omal lapsed, nüüd meil käib alati jõuluvana selleks, et lastel oleks just nimelt see tunne, et koju tuleb ka jõuluvana, et ta tekitaks sellise armsa tunde, vaat jõuluvana tuleb, toob sulle kingituse. Mis selle neil jõuludega seostub? Talvine pööripäeva püha on minu jaoks, sest eestlastel on ju ka olnud, et uus aasta oli talvisest pööripäevast kuni nuudipäevani ja ta on olnud selline vana eesti rahva püha. Võtame või ajaloost. Aastatel 1400 kuskil põletati raekoja platsil maailma esimene jõulukuusk ja ma ei võtaks seda nüüd nii rangelt usupühana, vaid ta on ikkagi mitmete kultuuride ühine sümbioos või, või selline kogum, et kõik rahvad on sinna pannud nagu oma head ja ja üllad eesmärgid ja, ja see, et ka võib-olla seda kaubandust nii palju sinna jõuludesse lükatakse, et juba novembris tehakse suurmüüke, et, et ostke seda, ostke teist, aga samas noh, miks ka mitte, et, et lapsed saavad kingid kingitusi ja ja, ja kõik tänavad on ilusad ja, ja see on aeg.