Ja missugused on hea valitsemise põhimõtete alustalad, kas neid saab Eesti oludes täpselt kirjeldada? Mida peame teadma ühiskonnas väljakujunenud väärtushinnangutest, et pidada avatud ning edukat dialoogi kuidas leida ja hoida tasakaalu võimu ja vastutuse ning juhtimise ja valitsemise vahel. Need ja teised küsimused on täna ja homme arutluse all kolmandal Eesti kodanikuühenduste konverentsil Tallinnas vastvalminud Viru hotelli konverentsikeskuses. Eesti kodanikuühenduste konverentsi korraldavad Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit ja Balti-Ameerika partnerlusprogramm kord kahe aasta tagant. 1999. aastal toimunud esimese konverentsi eesmärk oli teadvustada Eesti ühiskonnale kolmanda sektori rolli riigi kujundamisel ja arendada koostööd teiste sektoritega. Siis olid olulisemad teemad avaliku ja kolmanda sektori ootused ja lootused koostööks. Kodanikualgatus kui kohaliku arengu taga ja äriliidrite sotsiaalne vastutus ja globaalne integratsioon. Sellest loetelust on mõnedki teemad, nagu kuulsite nelja aasta jooksul saanud ühiskonnas keskust, elude objektideks. Vastad tagasi toimunud konverents võttis kokku teemad visioonidest tegelikkuseni ehk siis vastavalt pealkirjale nägemusest muutusteni. Lisaks ühiskonnavisioonile vaadeldi kolmanda sektori olukorda ja kuulati ning jagati häid näiteid eesti organisatsioonide edust. Ja tänane konverents algaski kokkuvõttega nägemusest muutusteni, mille esitasid eelmise konverentsi vaatlejad. Tartu Ülikooli avaliku halduse vanemteadur Tiina Randma-Liiv ja avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik. Ja siit said tõuke praegusel kellaajal toimuvad minikonverentsid üldistava pealkirjaga Me seisame muutuste lävel. Ja nüüd siis selle konverentsi teema hea valitsemine. Siin lähtusid tegijad just eelmiste konverentside tulemustest ja ühiskonna hetkeseisust. On ju selge, et kolmanda sektori osakaal on ühiskonnas aasta-aastalt kasvanud on nii võimu kui vastutust, seetõttu seisab kolmanda sektori ees pideva paremaks muutumise ülesanne olla järjest usaldusväärsem, järjest professionaalsem, järjest läbipaistvam oma otsustes ja tegudes. Peatun seepärast pisut pikemalt terminile. Osalusdemokraatia. Hea valitsemine tähendab osalusdemokraatia tõusu sest just see rõhutab eri huvigruppide kaasamise tähtsust nii otsuste ettevalmistamisel kui ka otsuste vastuvõtmisel osalemisega Ma saame kaasata inimesi, ühendusi, ülikoole, teaduskeskusi, huvigruppe, et kergemini ja paremini tabada ühiskonna vajadusi. Seda omakorda on vaja, et otsuseid enne vastuvõtmist analüüsida ning mõju erinevatele valdkondadele läbi rääkida. On vajavaid usaldust, jagatud arusaama väärtustest ning eesmärkidest. Usaldada saame aga vastutustundlikke partnereid. Hea valitsemine täna ja homme toimuva konverentsi läbiv teema on normaalses ühiskonnas osalusel ja usaldusel rajanema suhte aluseks. Eesti oludes tähendab hea valitsemine näiteks ka seda, kuidas rakendada neid toodud põhimõtteid arvestades rahvaliitu keskkonda või ligi aasta tagasi Riigikogus arutusel olnud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni. Me seisame muutuste lävel. On teema, millega praegu Tallinnas Viru konverentsikeskuses tegelevad üle 300 inimese Eesti vabaühendustest, omavalitsustest ja saatkondadest. Eraldi töörühmad on praegu haldussuutlikkus ja ühenduste kaasamine Euroopa liidus. Lepped ühiskonnas ja loodusseadus põhiseaduseks. Pärastlõunal juhatab aga suure saali arutelu. Kodanikuühiskond on moes sisse riigikogu esimees Ene Ergma. Homme antakse retsepte heaks valitsemiseks. Seda teeb üks paljudest väliskülalistest Raymond Stephens, kes on praegu Läti vabaühenduste keskuse nõunik. Eestis on hinnanguliselt 20000 vabaühendust.