Jõulud on lähedal ning kätte on jõudnud aeg lõppevast aastast kokkuvõtteid teha. Paljudel elualadel on tavaks sel puhul ära märkida aasta jooksul enim silma paistnud inimesi. Nii on lastekaitse liit ja õpilasomavalitsused nimetanud aasta kõige lapsesõbralikumaks ühiskonnategelaseks õiguskantsler Allar Jõksi. Alles eile valisid ajakirjanikud aasta pressisõbraks suusatreener jalaveri. Selliseid nimetamisi leiab lähinädalatel aset veelgi. Arvamusuuringute firmadel on tavaks aasta lõpul inimestelt küsida, mis neile lõppevast aastast kõige enam meelde on jäänud ning keda nad peavad aasta poliitikuks. Mõistagi kuuluvad sedalaadi küsitlused rohkem meelelahutuslikku kui tõsiteaduslikku žanri kuid ometi annavad need võimaluse järeldada ja mida peab avalik arvamus Eesti poliitikas oluliseks tunnustust väärivaks. Mida aga ebameeldivaks ja häbiväärseks. Eelmisel nädalal Oll jõudis poelettidele Enno Tammeri poolt kokku pandud aastaraamat keskmis, kus, milles samuti loetletakse aasta tegijaid, sündmusi. Tammeri ampluaa on muidugi laiem. Tema edetabelisse mahub ka külm talv ja vanglast hüppesse pääsenud Jüri masin. Kui aga sõeluda sealt nimistust välja poliitiline osa, saame üsna sarnase pildi nagu uuringukeskus Faktum poolt novembri lõpul läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest Ki. Meie küsitlustulemused avaldas sel nädalal Eesti päev avaleht. Tuletan siinkohal lühidalt meelde, et avalikus tõstis sel aastal kõige enam esile viit poliitikut. Juhan Partsi, Edgar Savisaart, Villu Reiljani, Arnold Rüütlit, Siim Kallast, neli neist leiamegi Tammeri aastaraamatust. Puudu jääb vaid Villu Reiljan, kes ilmselt tõusis juhtgruppi alles vahetult küsitluse eel seoses valitsuses lahvatanud tüliga, milles Rahvaliidul oli täita keskne roll. Võimutüli tõi teistest enam esiplaanile ka Kallase ja Partsi. Kuigi pole teada, kas viimased sellest võitsid või pigem kaotasid. See, et aasta poliitikute nimekirja kuuluvad Savisaar ja Rüütel ei vaja isegi pikemat selgitamist. President kuulub juba oma ametikoha poolest aasta mõjukamate tegelaste hulka. Ilma savisaared taga oleks Eesti poliitilist maastiku raske ettegi kujutada. Vahed juhtpoliitiku vahel polnud suured, kuid suurim häältesaak langes siiski peaminister Juhan Partsile. Aastaraamatule on just Juhan Parts kaanepoisiks valitud. Lõppeva aasta on vaieldamatult olnud Res Publica ja Juhan Partsi tähelennuaeg. Aasta poliitiline tähtsündmus oli ootuspäraselt seotud Euroopa Liiduga. Üht kahest kas liiduga ühinemise lepingu allkirjastamist või Euroopa Liiduga liitumist. Otsustavat rahvahääletust nimetas aasta kahe olulisema sündmuse ja seas 88 protsenti küsitletutest. Riigikogu valimisi, mis poliitilisel areenil olulisi muutusi kaasa tõi, hinnati võrdselt oluliseks vanemahüvitise seadus ümber käinud diskussioonidega. Ja ega meil rohkem väga tõsiseltvõetavaid poliitilisi sündmusi polnudki. Kõik muu, millest meediapoliitikaga seoses rääkis või kirjutas, kuulub pigem poliitiliste skandaalide rubriiki. Ka sellesse valdkonda püüdsime küsitluse abil pilku heita. Tammeri poolt pakutud tähtsündmuste loetelu algab oktoobris 2002 ja lõpeb oktoobris 2003. Ühe ja sama sündmusega. Selleks on segadused riigikogu liikmete ametihüvede kasutamisel. Kui aasta tagasi oli jutuks riigikogulaste üürirahade suunamine lähisugulaste kaukasse siis aasta hiljem sattusid rahvaesindajad halba valgusesse autoliisingut tasumisega maksumaksja kulul. Uued näod, vanad kombed, tõdeb Tammer oma aastaraamatus. See keskkonnana lugu tõuseb ka avaliku arvamuse merest 2003. aasta skandaalides esikohale. Olulisuselt järgnevatest sündmustest kaks ei olnud küll otseselt seotud poliitikaga küll aga väljendas ka neis tähtsal ametikohal olevate isikute omakasupüüdlikkus. Avalikkust. Arvamus mõistis hukka Mart Susi tegevuse rektoriametis, mis viis Concordia Ülikooli pankrotini. Eestlastest vastajate hulgas tõusis koguni esikohale. Samuti olnud inimeste arusaamadega õiglusest vastavuses Monica salule kahe aasta jooksul makstud ligi neli miljonit krooni preemiaraha. Iseenesest võis see ju igati seaduslik ja teenistuslepinguga kooskõlas olla. Käitus ka endine rahandusminister Tõnis Palts maksude mitte tasumiseks kavalaid skeeme välja mõeldes seaduste järgi. Kuid mõru maik jäi ausale maksumaksjale temagi tegudest. Avalik arvamus mõistab kohut moraalsete, mitte juriidiliste Bigalate järgi. Skandaalide pinget järgnes Edgar Savisaare süüdistamine poliitika ja hämarate äritehingute ühte sidumises ning kahe kiiret sõitu armastava kõrge ametiisiku justiitsminister Ken-Marti Vaheri ja politseiameti peadirektori Robert antroopovi patustamine liikluseeskirjade vastu. Just need kaks meest peaksid tegelikult hea seisma selle eest, et riigis seadusi ja eeskirju täidetakse. Mille poolest me siis sellist uuringut läbi viies õigupoolest targemaks saime? Aga kasvõi selle tõdemuse läbi, et avalik arvamus jälgib hoolega avaliku elu tegelaste, sealhulgas ka poliitikute tegemisi. Ning et Eesti avalikkuses toimib mõttelaad, mille kohaselt Jupiteridele ei tohi olla lubatud rohkem kui härgadele. Pigem vastupidi. Inimesed ootavad ühiskonna eliidilt suuremat ausust ja vastutustunnet. Kui tavakodanikelt. Tore oleks, Jupiteri ise sellest järgmisel aastal aru hakkaksid saama.