Üks haruldasemaid heliülesvõtteid Eesti Raadio arhiivis on heliplaat sõjaaegsest Berliinist tehtud märtsis 1944. Kuna reporterina esitleb teame kõneleja nime Boris Keltjanov. Hon ristil seitsmendas graaf. Kuues märts 1944 viibin Berliinis. Olen teel Eestisse ja kasutan paaripäevast peatust Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on sõdama õudluse Pitlandi vajutanud. Angloameerika õhu gängsterid ei ole kohkunud hävitamata rahulike tsiviilelanike elamuid ja tapmas vanakesi naisi ja lapsi. Berliini kesklinnas ei ole ma näinud ühtegi sõjalise tähtsusega eesmärki. Küll aga purustatud kirikuid, haiglaid, teatrid ja elumaju. Säärased on siis nende jultunud mõrvarite sõjalised eesmärgid. Kell on 12, kui kõlab igale pead lindudele tuttav õhuhäire treen. Nagu ühe löögiga sõidatub selle suurlinna elu. Trammid ja Alma raudtee peatuvad ja inimesed tõttavad kiirelt lähimasse varjendisse. Tänavad on liitajaga tühjenenud ja linnas, kus alles mõni minut tagasi pulbitud elu valitseb tühjus ja surmvaikus. On ju need inimesed sadu õhurünnakuid läbi elanud, nendest küll mitukümmend tõelisi suuri terrorirünnakuid. Ka mina astun suurema maja õhukaitsevarjendisse ning seal kuulen parajasti õhukaitse staabi teadaannet, et Berliinile on lähenemas suuremat angloameerika terrorilennukite üksused. Niisiis on jällegi oodata suurt õhurünnakut juba kostubki väljast raskete õhutõrjekahurite laskmist milliste seguneb suurekaliibrilist pommide plahvatusi. Lõhkemiste õhusurve on nii tugev, et isegi selle suure maja raudbetoonist ja terasustega varjend päriselt Teises maailmasõjas laienes sõjatanner kad tagalale. Inglased ning ameeriklased pommitasid Berliini ja Dresdeni. Sakslased pommitasid Caventritja Londonit. Venelased pommitasid Helsingit ja Tallinna. Missugused neist olid terrorirünnakud, missugused mitte. Kannatajaks oli alati tsiviilelanikkond. Heliplaati varemgi kuulates ikka endalt küsinud kuhu võis saatus lõpuks selle mehe viia? Nagu voolikuid, et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Ka liiklusteed teatakse kiiresti korda. Juba paar tundi pärast rünnakut käib elu endise tempoga edasi. Nii elas Berliin üle ühe liitlaste pommirünnaku kuuendal märtsil 1944 siis just täna 60 aastat tagasi. Kuid see oli vaid üks paljudest väga paljudest õhurünnakutest. Saksamaa pealinnale. Kuuldud helilindilt tabab kõrv ka teeseldud optimismi, aga teisiti ei saanudki rääkida. Sõjaaegne rindereporter. Siinkõnelejal oli ihus aastakümneid hiljem kohtuda poriskeltjanovi, siis juba Boris kelt järvega ning sellest kohtumisest kuulete minutit paar saate lõpu poole. Õieti on seni kuulduvaid illustratsiooniks Einar Laigna ettekandele pommitussõjast Euroopas teises maailmasõjas, mille salvestasime sõjaajalookonverentsil Tartus. Me alustame sellest, et 10. mail 1940 avab Inglismaa suuremõõtmelise pommi sõja Euroopale. Just peaministriks saanud melistan Churchill. Hellitav ammu planeeritud. Ma rõhutan, ammu planeeritud pommitajad tsiviilelanikkonna vastu. See toimub kell 15 59 ilusal maipäeval. Ja esimesed 57 tsiviilohvreid on seega avanud suures kooris. 943. aastal on oluline poliitiline otsus mis mõjutab pärast teist maailmasõda. Jaanuar 1943 Assabankas Marokos kohtuvad Churchill ja Roosevelt. Mastaabi ülematega. Sellel konverentsil Stalinit ei olnud. Stalin oli alles sügisel Teheranis. Endise sõjas kabineti otsus 14.-st veebruarist 1942 vaippommitamise kohta. Atlanta direktiiv lähtub sees ja sain aluseks saksa linnade May kogu Kontinentaal-Euroopa linnade pommitamisel nägi ette nimelt eestikeelse terminiga vaippommitamist. Looming ja määrati kolm sihtmärki. Ruuri linnamaastik kui Saksamaa laevatööstuse piirkond. Või Saksamaa suurlinna, teiseks. Ja kolmandaks riigipea Tallinn-Berliin või poliitilise emmkeskus Inglise õhujõudude marssal Arthur Harris. Tsitaat. Assad Lanka direktiiviga kõrvaldati viimaselt moraalsed takistused. Väldi pommitussõjale vabad käed. Seda ülesannet hakkasid täitma Inglise kuninglikud õhujõud. Lühendatult äärm A rahv ro ja käib poosis eesotsas õhumarssal Harrisega. Inglismaal diskotseerub USA kaheksas õhuarmee ja OSCD Espoos. Isikkoosseisus 250000 meest. Sõja eesmärk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapani tingimusteta kapitali kapitulatsiooni. Seda sõltumata poliitilise võimu ise. Selle eesmärgi saavutamiseks käivitati Euroopas pommitussõda tsiviilelanikkonna vastu ja põletatud maa taktika. Kuidas teile viis Saksamaa sõdis viimseni spailise kangelaslikkusega mille üheks põhjuseks said just nimelt pommitussõda? Tsiviilelanikud on rahvast. Oli seda sõda planeerides taheti sellega murda saksa rahva vastu panna siis toimis nimel vaskugi see, millega loodeti hurda sakslaste võitlusvaimujaamu Taavi saiust võitlusmoraali tugevdajaks. Täiesti sõda naistega laste vastu näitas, et eesmärk ei ole mitte teadlik poliitilise süsteemi likvideerimine Saksamaal. Saksamaa enda ja koguni saksa rahva hävitamine. 1944. aasta sügiseks oli jõudnud Saksamaale tuhandeid eestlasi nii sõjapõgenikest, eraisikuid kui lahingutega, kodumaalt lahkunuid teistega ühes Eesti lendureid, keda enam ei usaldatud lendama, keda rakendati õhutõrjes. Valdo Raag. Siis võeti terve see punt kokku, ta saadeti või siis hoopis läänerindele ameeriklaste vastu õhutõrjesse. Need, olime torde, kaitsesime Dortmundi linna. Kuni tema täieliku hävitamiseni. Anglo-Ameerika õhujõudude poolt ja nii ja olite suur rünnakute ajaliselt? Ja vot see oli tort, vuti Dortmund tehti praktiliselt ühekorraga, maatasanahk oli nüüd tagantjärgi neid, mis seal praegu väljaandeid andad siis Dortmund kaotas 80 protsenti kogu oma sellest elab ühesõnaga käisid, käisid andmetest ja see tehti kõik ühe praktiliselt ühe rünnakuga. Meie meie olime õhutõrjes, aga need tavalised rünnakuid, no neid oli, neid oli pidevalt ikka käis niiviisi üksikud, aga need tööle rünnakud olid sellised, noh, vahelgi, kas petterünnakule, see, kui näitis Hannoveri Hanno verd, et see oli suur raudtee sõlmpunkt, kui seda rünnati laat, siis need lennukid ei tulnud kohe otse kunagi tähtsana sellesse põhiründeobjekti, vaid telje tulid teised väiksemad noh, kuidas seda vaikselt 50 100-l masinas suurused üksused tulid mingi selle teise linnale näete kõrval objekte serval jah, kõrvalobjektina, et meelitada kohale öö just just just et selle, sest sakslastel oli ikka. Ta tuli tüki küllaltki ja asjakohased, et tegite ikka küllaltki palju niisugust pahandust nendele inglastele ameeriklastele. Sistliku tehti teda söönud, Dortmund sai ka kolm-neli korda ta niiviisi kergelt kergelt jah, lahe, umbes nii. Pooletunnise rünnaku, aga siiski siukest petterünnakut, need tehti põhiliselt nii-öelda hästi suure kisa-käraga seda tulevärki, seda oli seal nad siis nii rohkem homme, mis alla sadastajad. Aga kui nüüd Jah, see oli täpselt, see oli täpselt minu sünnipäeval, 10. märtsil. Me meid Eesti diviis nõudis kõik Eesti väeosad, kes Saksamaal olid oma koosseisu ja siis meid sellest õhutõrjest võeti ka maha ja saadeti sellesse Hamburgi Hamburgis oli siis selle Eesti diviisi nagu see tagavara pataljon, kes organiseerid siis nende koondamist. Ja 10. märtsil me lahkusime just sellest oma kasarmutest tort pundis ja jõudsime umb üks 10 kilomeetrit, tallinn on nagu orus seal. Suurte, selle nagu kõrgema künka peal oli siis need suured metallurgiatehased mis ei saanud terve selle aja jooksul mitte ühte pomme. Kus tehti tanke ja kahureid, mitteks pomme kukul kunagi sinna üle. Ja 10. märtsil me jõudsime sinna, et kui, kui tuli õhuhäire ja me jäime siis sinna Mäega väe peale vaatama seda vaatemängu, terve linn oli nagu meie sööthiku tulidad, täitsa kondents jugade kallet, Masinat, vaatsem lendavat ameeriklast, lendise saad 51 masinat rivis. Nendel oli sihtimisseadeldiste põud niivõrd suur, et nendel ei olnud igal igal lennukil sihtimisseadeldised ja siis Olilatele Nad lendasid alati suur rünnakutel alati rivis. Seal need sihtimisseadeldised olid üksikutel masinatel, need tantsid siis vastavate signaalrakettidega märku. Tead, millal siis pommid tuli lahti? Ja vot seal ma nägin ta kaks tundi oli niiviisi pommi ja pommikukkumis vahet ei oleks nagu kogu aeg, nagu trummi oleks seda autot niiviisi, et need lendast ühelt poolt teiselt poolt kolmandalt igalt poolt. Ja kui linn juba kõik põles, tolvuses oli ja siis siis visati näiteks kümnetonniseid pomme. Kui see lahke sai, täpselt sama, sama vaatemäng nagu nüüd näidatakse aatompommi lõhkemist, kerkib üksikuks suitsu suitsusammas selle üles ja üleval moodustab siis niuke, teen ilusti ja sest see nakkab, tead võnkuma niiviisi. Jätkuse võnkumine läheb Alkumine lähetajat jõuab linna sellesse majade juurde siis iga maja, mis selle selle võnkumise seni kaotanud, nagu ka nagu keegi ega pühiks neid maju. Ja see kestis täpselt kaks tundi, las siis oli niiviisi, näed, et sealt mäe otsast võis vaadata linna teise serva, nii et oleks võinud kõrgem kivihunnik takistanud. Ja teie vaatasite seda vähe kaugemalt vaatasin 10 kilomeetri kaugusel ja seda aga meie need kasarmud, need jäid puutumata ka pataljoni õhutõrjepatareid kaalsest sest siukse mass rünnake rünnaku puhul, ega ameeriklased ei oma mehi eriti, ta ei säästud. Õhutõrjeõhutõrjepatarei tantsite teid, Allasituseda, tõkketuld ainult, ega seal enam midagi muud ei ole seinaga, sellest sellest lennati rahulikult läbi sellest üks kaks lennukit said pihta, need kukkusid alla, ta teised läksid lende, ei muutnud kurssi absoluutselt midagi, täiesti sätti. Kui, kui päris sinikristalselt aus olla, siis meie patarei seal, kus hanesid meie arvel neli, viie, viie Ameerika sõiduki, tulistamine, nad selle aja jooksul lendava kindluse lendavad kindlused ja nüüd kui tort mõtist ära tulime, siis hakkas meil üks suur seiklus sest me pidime jõudma sinna Hamburgi, sellesse kogumispunkti. Aga mingisugune transport enam Saksamaal ei töötanud. Sest päeval ei saanud ei maanteede peal ega kusagil ei saanud üldse liikuda. Sest need Ameerikas nende nende suurte moskiitod ega patrullid leerisid nagu kusagil väliauto räägivad, isegi härjarakendi tulistati, kui see maanteed mööda püüdis olla muidugi inglased, sest moskiitod inglaste lennudki. Nojah. Jah. Jah, ei moskiitohiiglaste oma, jah. Sa, need ameeriklased olid nende laine selle standard, Voltaljonaalse hävitaja, kaga pommidega patrulli seal. Aga moskiitod oli netelt need pidevalt sest sakslastel ei olnud enam ju õhuruum, oli kõik nende päralt. Edasi katkenud Einar Laigna ajalookonverentsi ettekandest pommitussõjast Euroopas teises maailmasõjas. 100. endas Casablanca direktiivi elluviimine algas Rooli tööstuspiirkonna laus pommitamisega. Vihjendanud veebruari kuni 29. juunini 1943 testis pidev pommitussõda. Aprillis 1943 kaotas rahv üle 200 raskepommitaja peamisel landastes ja 1500 lendurit. Vardaga kisti sihturi. Sektor, rünnakud nägid ette kontsentreeritud lööke kindlalt objektidele. Maikuus 1942 teostas 1930 lennukit 90 minutit kestnud õhurünnaku. Pöldile heideti alla 2000 tonni pomme. Algasid rünnakud kõikidele 100000 euroni pilguga linnadele vastavalt statistilist tabelit mis on saksa täpsusega koostatud hõlmasse lõpuks väikelinnu kuni 10000 elanikuga taas aga mis tõi, allutati massiivsetele pommirünnakule. Rooli piirkonna pommitamised olid suunatud tööliste elamurajoonidele näiteks siis aprillis 1943. Essents oli 27 protsenti grupitehaseid, purustatud rasketööstuse toodangut, 30 protsenti või purustatud olid veoseid, äravad kanalid ja raudteejaam. Tuletage meelde esimese maailmasõja ajal grupitehase liialda lämbusi sõratoodangusse sest ei suudetud seal vedada rindele. Kogur uuri piirkonna pommitamisel kaotasid inglise jõud 19 1406 õhurünnaku jooksul 872 raskepommitajat 2136 vigastada. Sealjuures on rünnata toodang, leivatööstus töötas grupis võimsalt edasi ja näiteks tehasetööstuse toodang vähenes 1943. aastal ainult 3,8 100 protsenti. 1944 9,4 protsenti. Selle eest purustati hiigelrünnakutes Ruuri elamurajoonid, kus elasin töölise. Järgnesid linna aalse reete tuisku oodata aus kogum tolku vedendisse äss, upertaal, tõsto, mössa, tee Rostaks täiesti Berliin. Ma sain ümber Frankfurdist Uta mütse. Milles seisnes siis see terrorisisu ja eestlane? Oleme seda täpsemalt. Churchill Briti õhujõudude marssal teedel ja tema leiba kolleeg kindral Arno arvasiselt liinidel pommitamine lõpetab sõjad. Saba annab alla Jae üteldes, sant ei ole seetõttu vajalik. Selleks koondati välguga pommitajad. Ja ütlesime. Pommitussüsteem oli pommitamine. Sirgeldate all rüütel, liides priid pommi ja aaria kombi laagerduma tendents siis sihitud pommitamine vaippommitamise puhul terve õhuarmee laseb oma pommid alla ka tulemusi või ette arvata ja olete filmidest kindlasti näinud. Sörtzee kabinet sõnastas operatsioonide matši peasihiks järgmise tsitaadi. Nende operatsioonide pea eesmärgiks on Agas rondiga vaenlase moraali hävitamine tsiviilelanik konna ründamisele ja eeskätt tööstustööliste vastu suunatud. Vabandust, ma tegin praegu kohe käivida. Tõlketsitaadid on mul originaal ees. Otsus tähendas kokkuvõttes jubedat surma. 600-le 1000-le tsiviilelanikule. Põhiliselt ja lapsed kokku tõid kaasa üle 800000 hukkunu. Massimõrva üks agaramaid initsiaatoreid oli õhumarssal, söör Harris ele ridu nimi, Bambe Harris pommi Harris on vist kõigile tuntud, kes vähegi teise maailmasõjast midagi tea. Teda on iseloomustatud kui äärmiselt energilist, aga eriliselt julma inimes. Kanada kindraliõõs. Samas 1966. aastal ilmunud raamatus märgatega megamõrtsukas, kes ajalisi eesmärke taotles tsiviilelanikke naiste ja laste Võrvamisega nende elumajade hävitamisega. Seal leid põhiliselt põletades kümnete tuhandete viisi raha suhtes on tõlkes passi kõrval. Ja näiteks hukkunute hulgas võime ette kujutada. Need olid enamuses naised. Järgmisena lapse ja siis vanainimesena. Tuntud inglane tunnistas pärast avalikult. Pommitamine oli kõikide sõjareeglite ja inimlikkuse mõistete kõrvaleheitmine. Selles saates kaasarääkijatel pole vaja appi võtta kujutus võimet vaip pommitamiste tulemuste kirjeldamisel. Nad pole seda näinud filmidest, nad on olnud pealtnägijad, hävitustöö, tunnistajad, jälgigem nüüd ühe sõdurite salga teekonda, kes haavatu ravilt tulnuna on sõja lõpukuudel otsimas oma väeosa Edmund ande. Ja nii me liikusime siis edasi. Ja siis äkki märkame suure auto tee ääres männimets umbes 300 meetrit eemal, sinna metsa oli veetud siis Saksa hävitajad sabapidi metsa, tordu torgitud, neid lennukeid, lennukit ja Focke-Wulf 190. Kuna bensiin ei olnud enam lennata, ei saanud siis tulinad sedasi sinna metsa veerde ära pandud, et muidu pommitavad lennuväljal puruks. Ja nii me jõudsime siis kaks korda veel ööbida. Ja siis ühe konna, üks teerist enne linna oli. Seal olid standardid väljas oma kettidega selle rinna peal ja dokumentide kontroll, mis mehed olete, kust tulete? Haiglas tuleme ja võttis siis meie sõdurramatud. Ahah, 20. Eesti diviis. Noh, tema ei teadnud ka, kus meie diviisi tagavararügement asus ja ütles, et vabatahtlikud et umbes kaks, kolm kilomeeter, ta näitas seal linna tornid olid näha kirikutornid, lähete sinna linna ja Melditeetseeskomandantuuris. Noh, anti paberit tagasi ja astusime siis sealt eemal umbes kilomeetri jagu või poolteist tee tegi käänaku ja istusime siis maanteekraavi ja sõime oma viimase toidutagavara ära. Siis mures ka, et nüüd võtavad kinni ja mine tea, mis juhtub. Sest me liikusime hoopis vales suunas. Ja samal ajal õhuhäire kaks lennukit hiigla kõrgelt lendasid üle. Jäitsid sellele linnale paar suitsupommi. Ja samal ajal kuuleme õhus vinisega, tiniseb kõik. Heideti alla umbes sääraseid nagu šokolaade paber sentimeetri laiuseks ribadeks lõigata ja umbes 15 sentimeeter pikad ja need hõljuvad õhus ja tinisevad kogu aeg. See oli see lokaatori tõrje, siis kasutati häire. Ja noh, me vaatasime, et mis nüüd paar pommi visati mistarvis püsti tõusta ja hakata minema ja ühekorraga kuuleme, kui tuleb säärane mürin Nelja mootorilised lennukid lendasid madalalt, nii et lendureid on näha kabiinis. Ja pommid, mis nad Eesti, need ei olnud suured pommid. Aga kui nelja maatiline lennuk, tema tiivasirutus on küllaltki suur ja nüüd peab vahe olema lendast sääraste kolmikute kaupa. Ta nagu malekorras on säärased need lennukid asetatud ja kui nad lendavad, siis puistab need pommi tallega ta märki, vali muudkui tuleb alla, muudkui tuleb alla. Pommivaip. Jah, jah, täitsa pommivaip, mis. Natukese aja pärast need lennukid keerasid ringi, sõitsid minema, teine laine. Linn põleb juba juba maailma tolmupilved üleval. Ja kui see ka omakorda kiirust ja tegi, siis tuli kolmas laine, vot seda kolmat antlainet, ma lugesin, seal oli 33 masinat. Nii et 99 või 100 madinat tegi selle selle, aga nad tulid kolme lainega. Ma hiljem olen mõelnud, et miks nad lainega ei tulnud, aga tõenäoliselt nii suuri lennukeid ei saa lennuväljalt korraga rohkem kui 33 või umbes 30 masinat õhku lasta ja hiljem nad õhus siis moodustavad need rünnakulaine. Ja kui see oli ära lõppenud, siis linn põle, siis tulid hävitajad, hävitajad segasid, siis tuletõrjetööd hakkas juba pimenema, läksime siis linna ja see tabas kõik just väikelinn üht väikelinnas lenn võis olla umbes 30000 inimest. Väiksed kolmekordsed ja tulid, olid seal umbes. Ja leidsime selle komandantuuri siis üles ka ja seal öeldi, et praegu ei ole aega teiega tegeleda. Võtke koheseid kanderaamid ja hakati haavatuid. Transpordimasinad Talle laadima ja viime ladis, laadisime seal umbes poolteist tundi neid kanderaamiga ja siis vaatasime, et mis me siin pime juba lähme linnast minema, ööbisime linna servas, ühes talus. Tagasi tulime järgmisel hommikul linna, siis olisi komandantuur ka maha põlenud ja meil süda rahul, et ei ole tarvis enam võimumeestega õiendada ja hakkasime siis sättima linnast välja, tuli raudteejaama juurest mööda minna ja ma olin nagu ära pühitud, rööpad kõik segamini ja siis niisamuti linnamajad. Seal olid siis päästekomandod töös kompressoritega. Üritati siis neid keldris olevaid inimesi välja päästa, aga veetorustik oli puruks lastud pommitamisel, see oli kõik keldrid vett täis, ujutanud osa oli siis neil ei jätkunud õhku, siis pumbati kompressorites õhku sinna alla säärane kaos, laibad tänaval maas reas ja samal ajal toodi siis kaks vana Wehrmachti meeskonna folkskormi, mis nad olid mingisugused maailmasõjaaegsed, püssid õlgadel, saatsid siis umbes 40-lt inglise sõjavangis. Siis naised kargasid kingad jalast ja hindasid peksma, kingadega mehed olid nii hädas, et kuidas need naised eemale saatnud. Kättemaks, pommirünnak ja, ja inglastel Punase Risti pakid kaenlas, ma ei tea, kuhu taheti siis viia? Need olid väga hea väljanägemisega need sõjavangid, seal aga saadi siis naised eemale viidina tiki minema. Ja me läksime ka siis raudteejaamast läbi, seal oli siis mingisugune pakiruum oli puruks pommitatud, ma sain omale uued saapad jalga. Muidugi, see oleks võinud lugeda nagu maratööritsemiseks, aga minu jalanõud olid nii viletsad, et ma saan nendega käia. Ma sain korralikud saapad. Ja nii me liikusime siis peale seda edasi veel seda, seda maanteed mööda. Ja maantee peal oli siis näha, et kogu see autoliiklus, veoautod sõitsid kõik maantee peal ja kabiini kõrvalistuja kohal oli siis lõigatud auk ja seal oli mees peadpidi väljas, kes kogu aeg vaatas, et õhurünnakud ei ole sõiduautodel samuti katuses auk sisse tehtud, mees väljas, lai ja hakkas maantee peal juba nägema, siis need põlenud auto vrakkisid. Autojuhina mõõtis veebruaris 1945 viimaseid kuid sõdiva Saksamaa teid. Aleksander Soosalu. Ühekorraga detoodi masinad ja teisel veebruaril läksin Berliini kuskil kas oli 10, päike piilus enne Berliini mitte linna sisse, Berliin nägi seal noh, küllaltki ka katkine puruks ja aga me saime ta kohe esimese rahade eest seesama teisel kuupäeval. Ja nimelt sellega, et seal tänaval masinates leidis masinaid rivis. Üks grupp läks, 36 läks pool põiki tähendab risti eest läbi täna otseselt vaevleme tänavalt vaadates, madala oli pikk, võimaksid kaekulist karusel. Lennukid lendavad kindlused Ameerikas teened diagonaalis ja kolmandale, otse peale. Aga siis juba vaatasime, et kuhu minna, kuhu, mis teha. Ja läks tei parkeedualt seal käega niux kahjuks manalas juba üks kümmekond aastat oli üks uksel suurune võlg oli küllaltki pikk, võib-olla nagu need suurte majad, võlvid on tänavalt sissesõidud ja nii kõrge kõrguse vajas seal võsaotsale. Uksetahvlil reisis siis ei pruugi, seepärast tahtsime keldrisse naase, kellel tegigi ase elama igasuguseid vigureid ja ja tund aega hiljem, kui sealt välja tulime siis oli hirmus tuulemöll. Oleks üle, kui tormast, koha ja võlvi ots KOVi poolt oli praktiliselt kinni. Tähendab, meile tuli käsalases Agedrehvad trehvanud asekohale ja üks mees veid jäigi kadunuks, Tartu poiss, üks toodul imeline, ma eesnime enam ei mäleta. Ja üks saare uus taru, need olid siis seal ees pool läksistes valedest pileteid kahele poole kus uus talus ellu, aga kustkaudu ja seda tuli siis. Oli leitnandi aukraadis see veel kadunud. Esimene ohver oli siis seal Berliinis. Ja hiljem hiljem oli niimoodi, et saime seal pooled masinad käima, ülejäänud järgi viidiselt laiali ja menu jaagu viidi kohe sama õhtul kuskile töökotta sesse. Järgmise päeva lõunapäikene luuratakse mootoril vahetatud keldriplokis leid, kas lennukitest tihti pea kohal kaks korda päevas? Kindlasti kohe kindlatel kellaaegadel kindlatel kellaöösse, õigemini kolm korda päevas, aga kolmas oli abivariant, tegid nagu tükitööd praegu tüki teed ja see oli Amiku 11, oli garantiid ameeriklased, kui siis pool neli tulid hiinlased või kui nad ei tulnud, sest et pole üheksa, kaheksa üheksa vahel siis nüüd inglased, nende teada teete ette ka Nad hoiatasid etega, millised toonid ja kõik, mis millele kätte võtavad. Ja Kerli Wordiga. Tähendab riiki ringi sõidetud, igal pool välja arvatud, on ja kõll ja lasen neist trehvanud. Aga Hamburgis sai käia hambakali külgnevad maatasa. Jah. Ja need olid midagi, aga kui suured need olid, seda ma ei oska ütelda, selline kohta, aga no ja läbisõiduks mõned teed puhastati. Ja nööriga Berliin. Päev läks hullemaks, aga elu jätkus. Elan. Läks ikka ikka olev seitse tikk umbaitab. Neil oli masinaid, seisis küünwaldis. See on üks mets, mis on Berliini ja vahel nimetatakse krüptwaldiks. Ja seal siis tähendab tihtipeale kuskile Nad ei olnud kraavid, kadakaid vaatesse del, kui tulid üheteistkümned nähtud, läheksid ikka grupid 35 36 ja 36 läksid Berliini poole. Mida saavutati Saksamaa linnade lauspommitamisega? See oli kunagi esitatud küsimus rindereporter Boris Kelk järvele, keda kuulsime saate algusminutitel kirjeldamas Berliini pommitamist. Milline mõju võis olla teie arvates sõjakäigule Nendel terrorirünnakutel, nagu te ütlesite ja nagu tollal saksa propaganda seda nimetas, mida nad tsiviilelanikkonna seisukohalt kahtlemata olidki ja milline mõju neil oli? Sõjakäigule, ma ei oska nüüd üheksa ma ei ole nii suur mees, et ma teaksin seda nii. Oma arvamuse järgi ja mis ma nägin ja läbi elasin, mõjus rahvale just vastupidiselt see idee moraliseerinud rahvast, vaid see liitis rahvast kokku, mida suurem häda kätte jõudis, mida suurem puudus kätte jõudis ja viletsus seda rohkem üks, üks teine aitas. Nii et nad oma seda ülesannet demoraliseerimine, ülesanded mingil juhul ei täitnud ja kuna ma nii tihti Berliinis jaga mujal Saksa pinnal vana saksa riigi pinnal liikusin, siis oli igal pool näha, et rahvas tõmmas ikka rohkem koomale ja kokku ja loomulikult viha vastase vihkamine ja siis juhtusid igasugused asjad, muidu ju siis lendurit langevarjuga alla tulid, siis lasti, need langevad surma. Kui need pommitajad seal on pihta saanud, lennukist välja hüppasid. See arenes sõja lõpupoole, kui rahva viha ikka suuremaks läks, rasva oma kohuselises ja rahva oma kohusi lasti õhus veel alla. Nii et nad ei olnudki veel maal. Neid koheldi nii mitte nagu lennukist pääsenuid, vaid nagu ründajaid, kes taevas tulevad. Ja aga üldiselt ta liitis rahvast rohkem haukuda ei, tegelikult ei toonud seda mida loodeti sellega tuua. Ajaloolane Einar Laigna teeb kokkuvõtte Väike kokkuvõte siis selles pommitussõjas, mis puudutas ainult Saksamaa territooriumi. Alla heideti 1,4 miljonit tonni pomme. Briti õhujõud kaotasid ise 55888 mees. Terroriohvrite arv saksa piires oli tsiviilelanikke 570000 olid säilinud veermast 26000 hange ja välismaalasi 39000 kokku 635000, vigastatuid, haavatuid tsiviilisikuid 885000 politsei relva 30 täitsa 1000 sõjavange ja välismaalasi 32000 kokku 955 koha haavadesse surnud 76000. See on siis lühike bilanss selles teise maailmasõja kõige hilisemas lehelises.