Keelekõrv 538. saade, siin toimetaja Mari Tarand. Keelekõrva kuulajatele peaks huvi pakkuma selle suve uudis mõned võib-olla vilksamisi mööda minnes kuulnud, et on valmis saanud ilmunud Kihnu lugu, Mikk. See on raamat, mis on mõeldud Kihnu lastele, nende kodukeele, nende oma kooliraamat. Ja Joel Sang. On palutud mul keele kõrva kuulajatele sellest rääkima, raamat on meie ees, mina teda ka varem näinud ei ole, praegu siin imetlen ja ja vaatan, sest see ei ole raamat, mida paisatakse poodidesse ja mida inimesed sealt osta saavad. See on ikkagi erilise saatusega erilise otstarbega, erilise levitamisega raamat. Jah, see on niisugune raamat, mis on kindlastele koduseks kasutamiseks põhiliselt sarilt välja. Teda mõned eksemplarid on, on ka toodud, aga üldiselt mitte, sest adressaat on ikkagi kihnu kihnu noorsugu. Ja see on siis kooliraamat, mida hakatakse kasutama Kihnu koolis teisest kuni neljanda klassini üks tund nädalas, siis loetakse kihnu keelt. Räägitakse kihnu asjadest kihnu keeles. Ja see on võib-olla vajalik siis natuke kinnistada ja parandada laste kihnu keele oskust, enamik meist on kodust saanud põhja alla. Aga praeguses situatsioonis on ikkagi juba küllalt palju kirjakeele mõjusid. Seda suunda ajab ka ju meie kooliharidus. Ja siis vajab see kõik kõik ikka eraldi. Eraldi harjutamist. Kui palju on põliskihklasi ja kas on neid lapsi, kes tegelikult ei olegi kihnu keelt oma kodust? Olen no üldse on kokku umbes 600 sugust põlispõlisasukat või paikselt asukat. Peale selle on hulk lapsi ja noori mandril, kes koolis, kes tööl. Lapsed tulevad muidugi suveks koju, aga, aga noorem rahvas käib lihtsalt aeg-ajalt, kes on endale elamise soetanud mandrile. Nii et noh, see 600 on olnud stabiilselt juba viimased 30 40 aastat. Ja on ka muidugi üksikuid segaabielusid, kus on mees või naine mandrilt, aga, aga need on väga üksikud ikka. Põhiliselt on kihnu sugu Raphasel. Kihnu oma pere. Sina oled selle Kihnu saarega ka just 30 40 või ma ei tea, aastat seotud või kui palju? No igatahes saaled täiesti kihtlaseks võiksid lugeda, kas sa oskad ise seda kihnu keelt? Jah, oskan küll, purjuspäi tuleb eriti hästi välja, kui pidurid ära langevad, aga muidu on, eks filoloogid on lihtsalt perfektsionistid, kes kardavad eksida. Ja siis siis meelsasti ei räägi, aga, aga üldiselt oskan muidugi mõnes vormis ma võin ikkagi eksida. Selge see, kuidas selle murde muutumisega on, seegi ju muutub ikkagi. No paratamatult muutub, mõned vanemad vormid kaovad kirjakeele mõjul. Seal avaldab ikka ainult üksi kirjakeel, seal niisugust inglise või soome mõju ei ole. Sõnavara kahtlemata tuleb uut peale, mis lükkab välja käibelt vanad mõisted ja vanad sõnad. Aga noh, tähendab mingit niisugust kolossaalset kiiret kadu ei ole. Kihnus toimunud. Üks murrangutest, mis oli Kihnus, mis murdis kihnu vaimu ja mõjutas tema sellist väga tugevat identiteeti, oli kohustusliku keskhariduse kehtestamine seitsmekümnendatel aastatel. Enne seda oli kindlaste teadvuses oli nende kodumaa Kihnu saar ja kui nad mandril läksid, siis nad olid nagu viikingid teisel maal. See vastandus oli väga-väga-väga selge. Tol ajal ka ei pandud uksi lukku ja kõik oli omavahelised asjad klaariti poe juures ja ja see põhiline ase vana ühiskonnakorraldus oli täies jõus, aga kui lapsed hakkasid kooli minema, siis nad said maiku muust muust elust ja tõid tõika kaasa mentaliteedi muutuse. Ja sealtpeale on ka muidugi kirjakeele mõju tugevnenud. Innu keelele. Nonii praegu ideoloogia või keeleolukord Eestis on minu meelest niisugune, et on hakatud murdeid äratama murretest rohkem rääkima, nende vastu huvi tundma. Kõik see Võru Instituudi tegevus, Mulgi Instituudi tegevussaare rahvast on vähem kuulda olnud, et nad oma ilusat kodukeelt kuidagi kiidaksid või esile tõstaksid või sellest räägiksid ja oma õpikuid või kirjandust tahaksid teha nii intensiivselt, kui see just Võrumaal on. Aga mis võib selle põhjus olla? Suhtumine kirjakeelde on meil üleüldiselt muutunud. Veel kuuekümnendatel aastatel aeti taga, mis sajaprotsendilist normi järgimist. Omal ajal seitsmekümnendatel tekkis ka eesti keeles nooremate keeleteadlaste hulgas vastureaktsioon sellele täpselt normi järgimisele selle rangele distsipliinile. Sest me tõlgendasime teistmoodi eesti keele staatust, arvasime, et eesti kirjakeel ei ole ohus ja seetõttu ei vaja vajada enam niisugust ranget normimist sest praktikas niikuinii keeletarvitus kõigub ja karistada selle eest koolilapsi ja teisi. Kirjatarvitajaid oli meie meelest ebaõiglane ja ka mõttetu. Ja kuna eesti kirjakeel on väga kindlalt maas ja temaga eriti midagi ei juhtu, siis võib lubada ka suuremaid vabadusi. Ja ka murdad ei ole sellel juhul talle mitte ohuks, vaid, vaid rikkaks varaaidaks. Muidugi praegu on situatsioon muutunud täielikult, praegu on kirjakeeles üsna suur kaos. Ja nende uute uute kontaktide tõttu on on massiliselt tulnud võõrkeelendeid eesti pruuki, nii Inglismaalt tähendab inglisekeelsest keeleruumist kui, kui ka soome keeleruumist. Ja, ja siis praegune just ma leian, et, et segamini on löödud eesti keele stiili kihistused. Mistõttu kirjanikud võivad olla üsnagi hädas, kirjanikud ja tõlkijad, aga noh, see ei puutu otseselt asjasse, see nähtus murrete elluärkamine ja taaselustamine ja propageerimine, see on hoopis hoopis teise algupäraga nähtus. See on ilmselt siiski kaudselt seotud muidugi ka selle ühinemisega, mis on toimunud. Peale piiride äralangemist on ehk mingi vastureaktsioon sellele globaliseerumisele, ühtesulamisele, muude tsiviliseeritud rahvastega. On vaja identiteeti, kui riigid sulavad ühte, piirid kaovad, saab ühiskeeleks, saab mingi Euroopa suurkeel, siis inimene tunneb vajadust ennast kuidagi identifitseerida kitsamalt. Siis tulebki see kodupaik, kodupaiga liikumised, kodupaiga, murded. Nii et ühest küljest Euroopas tunda end alati eestlasena, aga Eestis ka tunda, näiteks mina tunnen ennast ikkagi lõunaeestlasena ja olen seal mitu korda kinnitanud. Et aga kino on muidugi omaette ooper, Lõuna-Eestis on see liikumine alguse saanud Lõuna-Eesti päritoluga Harritlastest, nagu nagin, Vonni väike haritlasi tuleb sealt sajandis tosin vähemalt vähemalt humanitaarharitlasi. Siis on asja enda kätte võtnud võtnud võõrast päritolu haritlased, nii nagu eesti kirjakeelt kunagi lõid saksa soost estofiilid. Nii on praegu ka siis ootust kiinofiilid ja kes on moodustanud sihtasutuse Kihnu kultuuriruum ja püüavad siis edendada Kihnu asja. Üks selle sihtasutuse algatusi, mis kandis ka vilja, on Kihnu kandmine Unesco vaimse pärandi nimekirja. Ja koos sellega esitati Unesco lega ulatuslik tegevusplaan kus on kultuuri ettevõtmised, kuid ka üsna paljud majanduslikud sammud, mis tuleb kihnu kultuuri järjepidevuse tagamiseks ette võtta. Ja esimene punkt sealt nimekirjast oligi just Kihnu lugemiku väljaandmine. See on meil korda läinud. No võtame siis ta kätte, see ta ilus on, seda ma juba ütlesin. Kui ma ütlesin, et Kihnust tuleb nii vähe haritlasi, et peavad massakad ehk mandriinimesed Kihnu asja ajama, siis ma tegin kindlastele üle kohut. Selle lugemiku on kokku seadnud kolm kihnu soost õpetajat kes õpetavad Kihnu koolis ja on oma tööd ilusti teinud. Ja on ka teel täiesti teadlikud Kihnu kultuuri probleemidest. Mina figureerisid seal selle töö juures nõunikuna, sest kui on kolm inimest koos, kes on ühtlasi ka keelejuhid, siis on nende keelepruugis ikkagi kergeid lahkuminekuid ja peab olema üks vahekohtunik. Kirjakeel on nagu teada, üksnes üldistus, mis võtab kokku erinevad variatsioonid ja nii on ka kinno lugemiku tegemise käigus tulnud fikseerida. Nii-öelda kihnu kirjakeel toetub praeguse keskmise põlve pruugile. Võta mõni kepp kätte, no ma ei riski hakata sagema. Tähendab, tükid on onnis. Minevikulise suunitlusega on üles ehitatud raamat kalendri tähtpäevade järgi, aga siia vahele on ka niisuguseid elu olulisi palasid pandud purjelaevadest või teost, linnasõidust ja materjal on, osalt on üles kirjutatud siis rahvasuust. Seda tööd on alustanud juba ammu Teodor Saar, kadunuke, võtsime, võtsime katkenud, tõid tema murde ülestähendustest. Siis ka koostajad ise käisid külapidi ja kirjutasid lugusid üles vanemate inimeste suust. Osalt on võetud lugusid ka Harri Jõgisalu Kihnu ainlasest raamatust maa leib. Need on siis tõlgitud Kihnu keelde. Samad õpetajad tegid ja lihas Külli Sepp ja Evi Vesik. Kaudsed autorid on veel siin ka mitmed Kihnu lapsed, kes on kirjutanud kihnukeelseid jutukesi ja mõne luuletuse. No sasin puiked vastu, et seal päris kihtlane ei ole ja kihnu keelt lugema meil ei hakka, aga tutvusta natukene, ega ju. Kihnu keel ei ole nii kauge kirjakeeles mandriinimesed ei mõistaks. Aga küll jäävad kindlasti mõned sõnad arvavad külla mitte või? Arvan, et ei ole mitte. Ka onud, kui ikka mõni kiiresti räägib, siis mitte keegi aru. Juba see intonatsioon on seal teistsugune, mul ei tule ta nii hästi välja, nagu tuleb, tuleb mõnel vanemal naisel, aga aga kui, kui mõni vanem inimene, kellel on halb diktsioon räägib, siis on mulgi raske aru saada. Ta on ikka ikka küllalt küllalt erinev. Teda ei ole ka Eesti dialektroloogid eriti suutnud paigutada põhimurrete all on, ta on niimoodi, kõlgub Lõuna-Eesti ja saarte murde vahel. Ja arvata on, et seal on ka mingi Rootsi substraat, eriti mis puudutab intonatsiooni ja ja siis ka tema eitussüsteemi, siis see võib-olla siis kunagise Rootsi elanikkonna pärand, kas ikka see pole olnud? Ei, seal on mitte, mis liitub verbile, sea mitte. Tule, sa ei tule, eks, ja ja tulemite see varieerub, see mitte, võib käia igale poole. Noh, minul ei tule omaaegsest dialektroloogia kursusest muud meelde, kuivab niimoodi ilma raamatusse vaatamata mõtlen, et ikka rõhutati seda, et seal on üks väike e-hääliku moodi, et lehe ja vihi vihjet või ma ei oska seda ütelda. Ei, see on nüüd teine, see seal on saarte murdes küll olemas, aga Kihnu Kihnus on ta teistmoodi, see on see peenendus, mis on kandunud Iidüveliste sõnade peenendus, mis on kandunud siis konsonandi ette. Kui, kui selles sõnavormi siid ei ole Poet, Boadi sümpaatne paadi, siis poed siis on igasuguseid muid ilusaid vorme, on ka siis selliseid süstemaatilisi häälikumuutusi nagu jonn ja linn, Ljundia. Et ikka ikka on seda murdepärasust. Oi on palju. Nojah, ja kui niimoodi seda trükitud teksti vaatan, kus õieti ei olegi mingisuguseid erilisi konkse, kelle juukse tähendab, on nagu harilik Eesti keel, ainult õ-täht? Ta kohtab üsna tihti. Et siis tundub nagu selge. Arusaadav küll, aga kindlasti on ka sõnavaraliselt, nagu ma just ütlesin, mida sa enne ütlesid. Mandriinimene oli Mosakas nii, aga ütle veel mõni sõna, millest no anna mulle mõistatada, mõni kihnu sõna mõistet on ära. Kas siis ei kopsi suht? Ega me siin vist kuulajale nüüd seda kihnu keelt selgeks tegema ei hakka, vaid räägime veel nendest põhimõtetest, aga nüüd raamatu pildid, pildid on siin ilusad. Pildid on pooleks, on kuulus naivist Jaan Oad, kes sobib siia nagu rusikas silmaauku, sest ta on mälu järgi maalinud omaaegset Kihnu olustikku. Ja kuna neid jäi väheseks, siis oli Epp Maria Kokamägi lahkesti nõus tegema tasuta puuduvaid pilte juurde temaatilisi. Kas tema poole ka sellesse, tema elab seal kastmas suviti, see on kihnu, paistab sealt, aga ta tunneb ka ennast sealt linnu kihnu sõbrana. Ja kes on veel need kihnu sõbrad, teised sa ütlesid, et on need nimekaid kultuuritegelasi. Eks, Mark Soosaar. Istuda juhid on Mark Soosaar, aga siis on ka ammu ongi innuga seotud Ingrid Rüütel, kes on seal rahvaluulet kogunud juba aastakümneid ja Anu raud, kes on käinud seal siis käsitööd uurimuse kogumas. Ja sellele lugemikule tuleb ka järg, on juba koostamisel Kihnu Kihnu ajalugu. Ja siis kaugemas plaanis on ka Kihnu looduslugu. Igatahes Kihnu lastel võib olla hea meel ja tore, et nendel on oma tuttavas armsas kodukeeles raamat ja loodetavasti tuleb neid veel. Jah ma nüüd ei tea, kas lastele hea meel on. Lapsed teevad jälle õppima ja igasugune sundus, onju vastumeelne. Aga ma arvan jah, et tasapisi kindlaste eneseteadvus tõuseb. Sest veel mõni aastakümme tagasi oli kihtlane olla häbiväärne, nüüd naerdi Põllastati. Aga kas ikka täiesti, no ikkagi jõgi, kosk irvitati peenral linna peal näed kindlastele järele. No mitte nii, et kui enne sõda, kus nad olid tõesti põlatud, sugu, aga, aga ikkagi ikkagi oli see ikkagi, nad olid natuke naljanumbrid, aga aga kui nad saavad enesekindlust ja näevad, et neid väljaspool saart hinnatakse, nimetatakse, siis on kasulik. Aitäh Joel Sang Kihnu lugemiku tutvustamise eest. Nüüd aga oleme telefoni teel ühenduses kauge Kihnu saarega ja telefonil on Kihnu kooliõpetaja ja üks lugemiku autoreid. Lee Leas. Kiiluma tiinomaakan sedasi kasuma, et üks lae läinud praeguse kihnu maas oma nukka, selle laevakoerad läinud liivatäide ning seda siis on kihnu maa. Teine lugu on Lempsin Essdeeülge. Ühe korralendentsi meestele, hülgevõrku vaates on kolm meest, üks aarde peal, kaks võrgu peal võrkus Rumman korriningwalemustu lauk, kuuvalgel üks meestest tirin püstpidi julged veest välja, teine päästnud parajad aega, et nuiaga lööve. Sel ajal olid meestel hülge, püüdis pikad üle põlve hülgenahast saapad jalas meest toetan paadi parda vasta ning põlvenurk on püsti ning kiiskan kuuvalges ju nuia mees, näin põlve nokki, arvan selle hülgepea ning virutan nuiaga. Hülged Üprus võrguga, kargan veesse taha, kohe mees vahune hingetumalt paadi põhja ning jäingi sinna kahe käega põlve kinni hoidma. Nuiaga mees vaatajale külge, rapsib ühtevalu kurgu sõde kohe teine tõstuk koodi põhjas ega tee sellest väljagi ning äratan, mis sa seal roomad paadi põhjas loomit abi saad. Üldjuhul saab, praegu läheb käest minema seegi Sibori põhjusoli ähkmastna kulm ja korra veel siit üles siis anna omale kurikast. Vaata siis, kus su abi anda. Tore lugu, mis te arvate, kas ma suure maha mandriinimene saab kõigest aru? Ilmselt ikka ei saa, mul on oma kogemus, et, et ei saa aru eriti kui noh, niiviisi on vestlust pealt kuulanud kaks kihtlast, nagu omavahel räägivad. Ja ütlen ma praegu loen üpris niiviisi kiiresti koos, et vot sellist teksti ilmselt ei saa aru, kõike, aga aeglaselt rääkida ja lugeda, et siis võib-olla siis võib-olla isegi mõni jagab ära. See on ühe lapse kirjutatud. See annakse kirjutasi on jah, esimese klassi laps oli ka siis, kui ta kirjutas. Nede ene oli ühe korra purgi moosi naabritele viin ja käsi seal Ege mäng, mees naabrivana Olymioloogoduse moosi, Levedein Swelli kiitnud küll peitel on jäämoos näitel küll sihukest ei põle. Tagaplaanil kostab natuke väikse lapse liigutamist ja häält, teie olete Kihnu kooli õpetaja, aga praegu väikse titega kodus ja kuidas õpiku tegemise töö läks? Läksin võistlesin praegu, uurisin siin lugusid välja ja siis siis ma meenutasin, et noh, väga kiire oli muidugi see, see tuli kohe meelde, et hästi kiire aja või lühikese ajaga me pidime selle valmis tegema, need jutud kokku panema ja, ja valmis. Võta oma, sellest on natukene kahju isegi, aga, aga samas ma tean, et, et see oli hästi lõbus. Et tegime, lugesime neid juttu, siin üksteisele etteheiteid vigu üles leida ja seda keelekasutust natukene ühtlustada ja päris palju nalja sai. Et üldiselt ma meenutan seda praegu sellises lõbusas tujus siin. No võtame siis ühe jutu ees. Nii, see on hoomas, miskeid lähete ujumas, oobes hoomas jah, öeldakse Kihnus. Et lähme hooma, lähme ujuma, on siis. Ja selle jutustas meile siis Tiidu ori särje külastas selle põhjal on nagu lugu kirjutatud. Lentsi lapsed käisid ikka lauba loomas, seal oli lee Põhe kivimuuli pealt vägev veesse karata. Seal mängiti hulkas laeva purjetamist, kibeda vedamist ning kõike muud, mis välja mõisteti, mõtelda. Juhma mari oli kohadest LLC tüdrikatega suvipäevad otsa randus, tüdrikad mängisid sauaga majapidamist ning loomu. Ühe korra anti pisike varjumite tüdrikatele laobala juures. Laps oli pooleteistkümne aastane, kodo seisasmite tahtis suurematega kua minna, nendel oli siis juba raudkoda rattaga titevanker, sellega siis teda sõidutati. Laupäeval oli üks suur kivinenud pisike murule ümber järjest, natuke kaugemalt selle peal tüdrikka Ritamentsid. Lastele sos kuidagi Lennosvardu peale naa tõus, vesi oli selle korra viimest tuli vesisena ratastesse lapsele alla siis pulli Martlasedus lapse omale veega, selge. Äkkest astus ühe libeda kivi peale ning Sabid lapsega kahenduste Vess ülede last enam Kovijaid, ohe, hall, veel nagu uubeli selges tilkus, veeda veega. Siis nad kuivatasid tõelise suure kivi peal, veeresid ühte teist külge, päeva kohe viimest kahenes. Vastasid koominna. 1000 tänu ei ole tänu väärt. Keelekõrv kuulatud terrorisi veel sinna Kihnu ja kohtume nädala pärast.